[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 568 artiklit, väljastan 250.

ahterpiik ‹-piigi 21› ‹s›
mer ahtri viimane, veekindla vaheseinaga eraldatud siseruum

ahter|tääv
mer laeva külgi ahtris siduv tarind

ahtri|peegel
mer peegelahtri püst- v. kaldtasapinnaga tagasein

ahtri|tekk
mer laeva tagatekk. Madrus hüppas ahtritekilt kaile.

aksiomeeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
mer rooliseadme näitur, mis näitab roolilehe asendit laeva pikitasandi suhtes

allvee|parras
mer laevaparda veealune osa

andur ‹-dru, -drut 2› ‹s›

1. mer (näit. purjeka) kiil, emapuu
2. zool rinnaluu kiil
3. bot terav serv, näit. mõnede kõrreliste pähikutel

ankru|kett [-keti]
mer kett, mille otsa on kinnitatud ankur

ankru|klüüs
mer klüüs ankruketi jaoks

ankru|peli
mer peli

ankru|pill
mer ankrupeli

ankru|poi
mer poi ankru asukoha tähistamiseks

ankru|tross
mer tross, mille otsa on kinnitatud ankur

ankru|tuli
mer märgutuli öösel ankrus oleval laeval. Jahil oli vööris ankrutuleks tormilatern.

ankru|vaht [-vahi]
mer vahimadrus ankurdatud laeval

ankru|vinn [-a]
mer peli

aparell ‹-i 21› ‹s›
mer laevalt allalastav platvorm v. sild sisse- v. väljasõiduks, ramp. Aparelli alla laskma, üles tõstma. Aparell avaneb, sulgub. Auto sõitis aparellile.

avraal ‹-i 21› ‹s›
mer laeva kogu meeskonna poolt üheaegselt tehtav töö. *Sanitaarne avraal. Peseme .. oma kajuti puhtaks ja nühime vaskosad läikima. J. Smuul.

bakk ‹baki 21› ‹s›
mer pakk. *Bakil on mehi murdu, kes päevitab, kes vaatab niisama .. J. Smuul.

ballastima ‹42›
mer tehn ballastiga varustama

ballasti|tank
mer ruum laevas, kuhu võetakse vett ballastiks

barkantiin ‹-i 21› ‹s›
mer kolme- v. enamamastiline purjelaev, esimast raapurjedega, järgmised kahvel- ja topp-purjedega

barkass ‹-i 21› ‹s›
mer
1. auru- v. mootorpaat sadamavedudeks ning väikeste laevade pukseerimiseks
2. suur paljuaeruline sõudepaat (hrl. sõjalaeval)

beidevint ‹-vindi 21› ‹s›
mer tihttuul. *Soome poolt purjetav kajakvalge parklaev pidas beidevindis koosi Vilsandi poole. H. Sergo.

besaan|mast
mer purjeka tagumine mast

besaan|puri
mer besaanmasti puri

brass2 ‹-i 21› ‹s›
mer prass

brassima ‹42›
mer prassima

brigantiin ‹-i 21› ‹s›
mer kahemastiline kiire purjelaev, mille esimastis on raapurjed, tagamastis kahvelpurjed

brikk ‹briki 21› ‹s›
mer prikk

bruto|tonn
mer registertonn laeva kogumahutavuse väljendamiseks

bruto|tonnaaž
mer laeva kinniste ruumide kogumahutavus registertonnides

dedveit ‹-veidi 21› ‹s›
mer laeva täielik kandevõime tonnides

dekk ‹deki 21› ‹s›

1. audio- v. videoseadme eraldine, kuid mitte iseseisvalt töötav osa
2. van mer tekk

diafoon ‹-i 21› ‹s›
mer aparaat majakailt udu ajal helisignaali andmiseks

diferent ‹-rendi 21› ‹s›
mer laeva kalle pikisuunas, vööri ja ahtri süvise vahe

dispašš ‹-paši 21› ‹s›
mer avariikahjude arvutamine ja jaotamine; seda kajastav dokument

doki|tööline
mer

dokk1 ‹doki 21› ‹s›
mer
1. sadamarajatis laevade (eriti nende veealuse osa) järelevaatuseks ja remondiks, ka laevade ehitamiseks. Laev on dokis järelevaatusel. Laev läks, viidi dokki remonti.
▷ Liitsõnad: kuiv|dokk, ujuvdokk.
2. sadama osa, mis on veetihedate väravatega merest eraldatud (laevade lastimiseks ning lossimiseks tõusu ja mõõna ajal)

dokkima ‹dokin 42›
mer dokki viima; dokis remontima. Laev tuli dokkida.

drifter ‹-i, -it 2› ‹s›
mer triivvõrkudega kalalaev

džonki ‹6› ‹s›
mer 2–3 mastiga rannasõidu- ja jõepurjekas Hiinas ja Indoneesias

ees|mast
mer esimene, eesmine mast

ees|puri
mer iga eespool esimest masti asetsev puri

elling ‹-u 2› ‹s›
mer mere v. jõe kaldal paiknev rajatis, kus ehitatakse ja remonditakse laevu. Uued, ellingult tulnud laevad. *.. kaks peaaegu lõpuni valmis laeva seisid ellinguil ja tugiprussidel. F. Tuglas (tlk).

ema|puu

1. aiand mets puu, millelt saadakse paljundusmaterjali; puu oma võsude, seemnete jne. suhtes. Tuul kannab seemne emapuust eemale. Emapuu juurevõsudest saadud istikud. Mangroovipuu seemned idanevad emapuul. | piltl. *Aga kord tuleb ise olla emapuu, uuendaja, järelpõlve jätja. J. Eilart.
2. mer kiil, andur. Laeva, lootsiku, kaljase, paadi emapuu. *Ja laeva tüürib vinguv maru tiib /.. Siis raksub alus kogu emapuust. V. Ridala.
3. etn palk veskitiibade suuna muutmiseks. Tuuliku emapuu. *Kole vänge vanamees oled, sinuta oleks... vallavalitsus kui veski ilma emapuuta. H. Viires.

esi|tääv
mer vöörtääv

faarvaater ‹-tri, -trit 2› ‹s›
mer (tähistatud) laevasõidutee saarte, karide jms. vahel, sõiduvesi. Süvendatud, sissesõidetud faarvaater. Läbi miinivälja käis kitsas läbitraalitud faarvaater. Jäälõhkuja hoidis faarvaatri lahti. Faarvaater keset jõge polnud kinni külmunud.

faarvaatri|poi
mer

fall ‹-i 21› ‹s›
mer vall

falrep ‹-repi, -reppi 21› ‹s›
mer laevalt allalastav nöörredel v. kerge trepp (laevast paati v. paadist laeva minekuks)

felukk ‹-luki 21› ‹s›
mer peamiselt Vahemerel kasutatav kahemastiline rannasõidupurjekas

flagman ‹-i 2› ‹s›
sõj mer
1. sõjalaevade koondise komandör; mingi laevade grupi ülem
2. aj kõrgem auaste NSV Liidu sõjalaevastikus

floor1 ‹-i 21› ‹s›
mer laeva kaare alumisi otsi ühendav põiktala

flotill ‹-i 21› ‹s›

1. mer püügi-, ekspeditsiooni- v. spordilaevade koondis
▷ Liitsõnad: kalapüügi|flotill, vaalapüügiflotill.
2. sõj sõjalaevastiku operatiivkoondis v. suur laevakoondis
▷ Liitsõnad: jõe|flotill, järve|flotill, mere|flotill, sõja|flotill, üksikflotill.

fokk ‹foki 21› ‹s›
mer esimese masti alumine raapuri; ühemastilisel purjekal kolmnurkne puri masti ees

fokk|mast
mer esimene mast, eesmast

galeass ‹-i 21› ‹s›
aj mer suur kolmemastiline galeer

galeer ‹-i 21› ‹s›
aj mer antiik- ja keskaegne hrl. kahemastiline aerudega sõjalaev

galioon ‹-i 21› ‹s›
aj mer kõrge tekiga 3–4 mastiga suur sõja- ja kaubapurjekas 16.–18. saj.

galiott ‹-oti 21› ‹s›
aj mer
1. väike kerge galeer, nn. poolgaleer
2. laiaotsaline Hollandi rannasõidupurjekas

grand old lady [gränd ould leidi] ‹6› ‹s›
mingi ala vanim v. auväärseim naisesindaja. Ita Ever on Eesti teatri grand old lady.

groot ‹groodi 21› ‹s›
mer grootmasti alumine raapuri v. grootmasti kahvelpuri, suurpuri. Grooti üles tõmbama, alla laskma.

groot|mast
mer kõige pikem (enamasti teine) mast purjelaeval, peamast

groot|puri
mer groot

güro|kompass
mer vurrkompass

güro|roolija ‹1› ‹s›
mer seade laeva automaatseks juhtimiseks gürokompassi abil

halsi|nurk
mer purje nurk masti ja poomi ühenduskohas

halss ‹halsi 21› ‹s›
mer
1. nöör, mis hoiab purje alumist, vastu taaki v. masti olevat nurka
2. purjelaeva asend, kurss tuule suhtes. Laev liigub vasakul, paremal halsil 'tuul puhub laevale vasakult, paremalt'. Pööras purjelaeva ühelt halsilt teisele.
3. ühe kursiga läbitav teekonnalõik. *..laev loovis lühikeste halssidega Gotlandi saare all.. H. Sergo.

halssima ‹halsin 42›
mer ühelt halsilt (2. täh.) teisele siirduma

häda|mast
mer ajutine mast mereõnnetuse korral

häda|sadam
mer sadam, kuhu laev merehäda vältimiseks v. avarii korral sisse sõidab

hüdrofon ‹-i, -i 10› ‹s›
mer seade vees levivate helilainete vastuvõtmiseks

jaht2 ‹jahi 21› ‹s›
mer väike laev, hrl. ühemastiline purjekas sportimiseks v. lõbureisideks, jahtlaev. Läksid jahiga, jahil lõbusõitu tegema. Üheliste jahtide võistlus vahepeatuseta ümber maailma purjetamises.
▷ Liitsõnad: kaugsõidu|jaht, kiil|jaht, luksus|jaht, mootor|jaht, purje|jaht, võistlusjaht.

juht|tuli
mer mitme eri värvi sektoriga märgutuli, mille valge sektor tähistab faarvaatrit, värvilised aga mere ohtlikke piirkondi

julla1 ‹6› ‹s›
mer avamerejahi v. väikese laeva kaheaeruline sõudepaat 1–3 inimese tarvis. *Peale kapteni väikese julla ei lubatud ühtki paati alla lasta.. H. Sergo.

jää|kaart
mer jääolusid iseloomustav kaart. Põhja-Jäämere jääkaart.

jää|luure
mer lennuvaatlused jääoludest ülevaate saamiseks

jää|lõhkuja ‹1› ‹s›
mer eriti tugeva ehitusega spetsiaallaev, mis rajab jääs teed teistele laevadele
▷ Liitsõnad: aatomijäälõhkuja.

jää|teade [-teate]
mer teade jääolude kohta

kaabeltau ‹14› ‹s›
mer pikkusühik: 185,2 m (u. 0,1 meremiili). Mõne kaabeltau kaugusel olid ähvardavad karid. Laevade vahet võis olla paar kaabeltaud.

kaardi|kamber
mer komandosillal olev ruum, kus paiknevad navigatsiooniriistad

kaater1 ‹-tri, -trit 2› ‹s›
mer väike (peam. sadamates kasutatav) mootor- v. aurulaev. Laevade meeskonnad toimetati kaatritel randa. Lahel korraldati kaatritega lõbusõite. || sõj väike eriotstarbeline sõjalaev
▷ Liitsõnad: lootsi|kaater, mootor|kaater, pääste|kaater, sadama|kaater, tuletõrjekaater; dessant|kaater, kiir|kaater, lahingu|kaater, raketi|kaater, soomus|kaater, suurtüki|kaater, torpeedo|kaater, traal|kaater, vahi|kaater, valvekaater.

kabotaaž ‹-i 21› ‹s›
mer rannalaevandus, rannasõit oma riigi sadamate vahel

kahvel2 ‹-vli, -vlit 2› ‹s›
mer purjelaeva masti küljes olev kaheharuline põikpuu, mille külge kinnitatakse kahvelpurje ülaäär

kahvel|kuunar
mer kahvelpurjedega kuunar. Kolmemastiline kahvelkuunar.

kahvel|puri
mer nelinurkne kahvlile kinnituv puri

kai ‹14› ‹s›
mer rajatis sadamas laevade (v. vesilennukite) randumiseks ja kinnitamiseks ning lastimiseks ja lossimiseks. Laev eemaldus kaist. Kaupa laeti kaile. Kai ääres seisis mitu laeva. Laev jõudis kai äärde. Reisijad kogunesid kaile.
▷ Liitsõnad: sadama|kai, ujuvkai.

kaitse|tekk
mer pealmine laevatekk

kaja|lood [-i]
mer navigatsiooniseade sügavuse mõõtmiseks heli abil. Kajaloodiga avastatud kalaparv, allveelaev, vrakk.

kalda|märk [-märgi]
mer kaldal v. madalas vees veekogu põhjal asetsev rajatis v. looduslik ese laevasõitu suunava tähisena. Purjetati kaldamärkide järgi.

kapteni|sild
mer komandosild

karakk ‹-raki 21› ‹s›
aj mer keskaja kolmemastiline ladina ja raapurjede ning pukspriidiga laev

karavell ‹-i 21› ‹s›
aj mer keskaegne kolme- v. neljamastiline kõrgete parraste ning ahtri- ja vööriehitisega kiire (kaugsõidu)purjekas. Hispaania, Portugali karavellid. Kolumbus asus ümbermaailmareisile kolme karavelliga.

kaugsõidu|kapten
mer kaugsõitude õigusega kapten. Merekool lõpetati kaugsõidukaptenina.

kaugsõidu|laev
mer kaugsõitudeks sobiv laev

kaugsõidu|tüürimees
mer tüürimees, kel on kaugsõitude õigused

kaug|sõit
hrl mer sõit kaugele, väga pika vahemaa taha. Kaugsõitudeks sobiv laev, autobuss. Laev, kursandid on kaugsõidus.

keilut ‹-i 2› ‹s›
mer klaasist valgusluuk kajuti laes. *Isegi kaptenikajuti keilut ja poordi-illuminaatorid olid kaetud, et valgus tüürimehe vaatlusi ei segaks. H. Sergo.

ketš ‹-i 21› ‹s›
mer väike kahemastiline rannasõidupurjekas, mille tagamast on eesmastist lühem ning asetseb rooliseadmest eespool

kiil2 ‹-u 21› ‹s›
mer laeva (v. paadi) põhja pikisuunas läbiv puu- v. terastala, mille külge kinnitub laeva (v. paadi) sõrestik. Laht on nii madal, et suurema laeva kiil puudutab põhja. *..„Kajakalaiu” kiilu all lainetas taas vaba vesi. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: raskuskiil.

kiil|haalama
mer laeva parandamiseks, värvimiseks vm. otstarbel tugevasti talidega ühele küljele kallutama, nii et teise külje veealune osa tõuseb vee peale

kiil|jaht
mer purjejaht, millel on kiilu all veel spetsiaalne raskuskiil

kiilson ‹-i, -it 2› ‹s›
mer laeva põhjas kiilu kohale kinnitatud pikitala

kiilu|ruum
mer laeva kõige alumine ruum

kiiluvee|rivi
mer üksteise järel sõitvate laevade rivi. Laevad sõitsid kiiluveerivis.

kiilu|vesi
mer veejoom liikuva laeva v. paadi taga. Laeva, paadi kiiluvesi. Laevad sõitsid rivis üksteise kiiluvees. Paadipäras vahutab kiiluvesi. || ‹hrl. sisekohakäänetes› piltl (märgib kellegi järel kulgemist v. eeskujul toimimist). Isa kiiluvees sai poiss rahvamurrust läbi. *.. end C. R. Jakobsoni poliitika jätkajateks pidavad tegelased sattusid järjest rohkem kroonuliku ideoloogia kiiluvette. E. Nirk.

kimm2 ‹-i 21› ‹s›
mer laeva põhja ja parda ühinemiskoht

kingston ‹-i, -it 2› ‹s›
mer erilise klapiga ava laeva veealuses osas vee võtmiseks

kinnitus|ots [-a]
mer kinnitustross. *Pidevalt pidi kaks meest valves olema, et vee languse korral kinnitusotsi järele lasta .. H. Sergo.

kinnitus|tross
mer. Laeva kinnitustrossid.

kipper ‹kipri, kiprit 2› ‹s›
mer väikese laeva juht. Kuunari, võrgulaeva kipper. Sõitis merd kiprina.

klaar ‹-i 21›

1. ‹adj› kõnek selge. a. läbipaistev, hele, puhas. Taevas, sügishommiku õhk, kevadõhtu oli klaar. Ilm läks klaarimaks. Valge klaari näoga tüdruk. *.. klaar vein ning kobrutav õlu käisid vilkalt käest kätte. J. Sang (tlk). b. arukas, kaine. Värske õhk tegi pea klaariks. Ära lälla, maga end klaariks! *.. mõistus oli jahe ning klaar, ainult üldise põrutuse mõju tegi mõtted veidi vabisevaks. R. Kaugver. c. arusaadav; otsustatud, lahendatud. Asjad räägiti, tehti lõplikult klaariks. Antsuga on mul arved, sotid klaarid. Pikapeale sai olukord, vahekord klaarimaks. Temale on kõik klaar. Klaar, mis siin pikalt rääkida! *Ütlen otse, et kaua ma siinset sohki enam ei kannata. Ja klaar! R. Vellend.
2. ‹adj› hrl mer korras, millekski valmis, korda seatud. Laev oli klaar mereleminekuks. Paberid olid klaarid 'sadamast väljasõiduks vormistatud' ja laev valmistus ärasõiduks. Ankur klaariks! (käsklus ankru heitmiseks v. hiivamiseks). Otsad klaariks! (käsklus laeva kinnitustrossi kinnitamiseks v. lahtipäästmiseks). Mehed harutasid nooda klaariks ja heitsid vette.
▷ Liitsõnad: mereklaar.
3. ‹adj› kõnek vaba, millestki lahti. *".. hakkab põhjast puhuma, õhtuks on lahesuu [ajujääst] klaar,” jäi ta rahulikuks. A. Uustulnd. *Avarist pisut kerkis, aga mitte veel küllalt, et ta karist klaariks oleks ujunud. A. Hint.
4. ‹s› klaarõun, ka vastavaid õunu kasvatav õunapuu. Korvis oli sügisõunu, ka mõni valge klaar hulgas. Valge klaar oli õunu täis.

sisse klaarima
mer laeva saabumist sadamas vormistama. Kapten käis sadamakontoris laeva sisse klaarimas.

välja klaarima
mer laeva väljasõitu sadamas vormistama. *Õhtul klaariti laev välja, sõitsime „Käinaga” minema .. A. Hint.

klaas ‹-i 21› ‹s›

1. peam. silikaatide sulatisest toodetav valgust läbilaskev habras tahke amorfne materjal. Klaasi valmistamine, tootmine. Õhuke, paks, värviline, lihvitud, mustriline klaas. Kildumatu, purunematu, tulekindel klaas. Optiline klaas 'pliiklaas'. Klaasist nõud, helmed. Klaasist sein. Klaas purunes. Sile, läbipaistev nagu klaas. Jää helkis nagu klaas. Ega sa klaasist (ei) ole kõnek (öeldakse inimesele, kes seisab millegi ees ja takistab sellega nägemist). Lahustuv klaas 'leelismetallisilikaatidest koosnev vees lahustuv sulam, kasut. vesiklaasi valmistamiseks'. Orgaaniline klaas 'polümeeridest saadav läbipaistev plastmass, pleksiklaas'. Vulkaaniline klaas 'teat. klaasja ehitusega kivim'.
▷ Liitsõnad: barüüt|klaas, flint|klaas, jää|klaas, kristall|klaas, kroon|klaas, kvarts|klaas, lubi|klaas, matt|klaas, opaal|klaas, piim|klaas, pleksi|klaas, plii|klaas, rubiin|klaas, silikaat|klaas, suitsu|klaas, vaht|klaas, valuklaas; akna|klaas, filigraan|klaas, leht|klaas, lihv|klaas, peegli|klaas, pudeli|klaas, tahvel|klaas, vitriiniklaas; sula|klaas, vesiklaas.
2. klaasist (1. täh.) ese v. selle osa. a. plaat, ruut. Akna sisemine klaas on katki. Plahvatus lõi akendest klaasid välja. Klaasidega raamatukapp. Kirjutuslaua klaas. Taimi kasvatati lavades klaasi all. b. väike nõu joomiseks, näit. tee- v. napsiklaas (vahel ka selle sisu kaasa arvatud). Mees jõi, rüüpas klaasist. Jõi klaasi tühjaks. Valas viina, õlut, piima klaasidesse. Klaasid valati ääreni täis. Miks tema klaas on tühi, poolik? Klaasi põhjas oli veel pisut teed. Joodi, vahetevahel löödi klaase kokku. Tõstan klaasi teie terviseks! (joomistoost). Mehed kummutasid agaralt klaase 'jõid vahetpidamata'. *Nad olid pool päeva klaasi taga jorutanud .. O. Tooming. || klaasitäis. Klaas piima, teed, morssi. Jõi paar klaasi veini. Teine klaas joodi pererahva terviseks. *Nõnda valas ta klaasi klaasi järel endal kurgust alla. A. H. Tammsaare. c. muu ese v. selle osa. Lambil, laternal oli klaas tahmunud. Mehel olid ees paksude klaasidega prillid. Käekella klaas. d. (klaasesemete, klaastoodete kogumõistena). Tšehhi klaas on maailmakuulus.
▷ Liitsõnad: joogi|klaas, kokteili|klaas, konjaki|klaas, likööri|klaas, limonaadi|klaas, morsi|klaas, mõõte|klaas, napsi|klaas, piima|klaas, pits|klaas, rohu|klaas, šampuse|klaas, tee|klaas, vee|klaas, veini|klaas, viina|klaas, õlleklaas; eseme|klaas, esi|klaas, kaitse|klaas, katse|klaas, katte|klaas, keedu|klaas, kella|klaas, kraadi|klaas, kupu|klaas, lambi|klaas, preparaadi|klaas, prilli|klaas, suurendus|klaas, tule|klaas, tuule|klaas, ukse|klaas, uuriklaas.
3. mer endisajal laevadel kellakõlksatus vahisoleku pooltunni tähistamiseks (üks kõlksatus iga möödunud pooltunni kohta), ka vastav pooltund ise. *Vaht kilistas südaööd – löödi kaheksa klaasi. A. Kaskneem.

kliiver ‹-vri, -vrit 2› ‹s›
mer fokist eespool asetsev kolmnurkne puri. Kliivrit üles tõmbama, alla laskma.

kliiver|poom
mer purjelaeva ninast väljaulatuv palk, millele kinnituvad kolmnurksed eespurjed. Hiiglalaine murdis laeva kliiverpoomi.

klinker|plangutus
mer plangutus, kus laeva v. paadi poordiplangud on kinnitatud servadega üksteise peale

klipper ‹klipri, kliprit 2› ‹s›
mer pikk kitsas täislaeva purjestusega kiirpurjekas

klou ‹14› ‹s›
mer vastu masti toetuv kahvli ots. *.. puri, pingul poolvastutuules, nagises nii soodist kui kloust. A. Hint.

klüüs ‹-i 21› ‹s›
mer laeva reelingus olev tugeva metalläärisega ümmargune ava, mida läbib ankrukett v. tross
▷ Liitsõnad: ankruklüüs.

koi2 ‹14› ‹s›
mer magamisase laevas. Ülemine, alumine koi. Madrused magavad, lamavad koides. Heitis kajutis koisse. *Kolmanda tormipäeva õhtul heitsin viivuks koile, et veidigi puhata .. J. Parijõgi. || kõnek (üldisemalt koiku vm. magamisaseme kohta). *.. magas ahju taga koil .. A. Jakobson. *Pärast sööki valmistas Mart Taavile põrandale magamisaseme. „No roni koisse,” .. E. Männik.

kokpit ‹-piti, -pitti 21› ‹s›
mer kajutist tagapool asuv pealt lahtine süvend jahi v. mootorpaadi tekis tüürija v. meeskonna jaoks; tehn lennuki ja võidusõiduauto juhi istumiskoht

kolmnurk|puri
mer kolmnurkne puri

komando|sild
mer tekiehitis, kust juhitakse laeva, kaptenisild. Kapten seisis komandosillal.

kommodoor ‹-i 21› ‹s›

1. mer laevakoondise admiraliauastmeta juhataja (Inglismaal, Hollandis jm.)
2. jahtklubi esimees

kompassi|kaart
mer laevakompassi kraadideks jaotatud ketas rumbidega ja ilmakaarte tähistega

kooming ‹-i 2› ‹s›
mer laevaluuke ümbritsev kõrgem serv vee sissevoolu takistamiseks

kork|vender
mer vendrina kasutatav korgiga täidetud kott

kouss ‹kousi 21› ‹s›
mer metallrõngas aasa moodustamiseks köie otsas v. avause säilitamiseks purjes, trossisilm

kreen ‹-i 21› ‹s›
mer laeva, paadi külgkalle. Jahid kalduvad kreeni. Laev vajus kreeni, oli kergelt kreenis. || ‹sisekohakäänetes› piltl tasakaalust väljas, ebakindel olek. Tööpuudus ajab ühiskonna kreeni. Majandus on kreenis. Suhted, väärtused on kreenis. Teatrit üritatakse kreenist välja aidata.

kruvi ‹9› ‹s›

1. hrl. peaga varustatud keermestatud silindriline v. kooniline (metall)varb (millegi kinnitamiseks vm. otstarbeks). Kruvi pea. Kruvisid lahti, kinni, sisse keerama. Kruvid on lahti, kinni. Klambrid kinnitatakse suusa külge kruvidega.
▷ Liitsõnad: kinnitus|kruvi, käigu|kruvi, metalli|kruvi, pingutus|kruvi, pits|kruvi, puidu|kruvi, seade|kruvi, tugikruvi.
2. mer sõukruvi, laevakruvi. *Kui laine hari laevapära alla jõudis, haaras kruvi vee asemel õhku. H. Sergo.
3. sport keha spiraalne liikumine ümber pikitelje (näit. vettehüpetes)

kruvi|pinguti
mer seadis taglase trossi, rooliülekande vm. trossi v. keti pinguldamiseks, talrep

kubrik ‹-u 2› ‹s›
mer meeskonna eluruum (vanemais laevades); alumine tekk madruste koide jaoks (suurematel purjesõjalaevadel). Madrused puhkasid, magasid kubrikus.

kuiv|dokk
mer laevade ehitamisel ja remontimisel kasutatav merest eraldatud bassein, mille võib vajaduse korral tühjaks pumbata

kursi|joon
mer kurss; liikumissuunda tähistav joon (näit. kaardil). *Vanemtüürimees silmitses merekaarti, kus kursijoon piki Portugali kallast kulges. H. Sergo.

kursi|nurk
mer nurk laeva sõidusuuna ja mingile esemele võetud vaatlussuuna vahel

kurss ‹kursi 21› ‹s›

1. laeva v. lennuki liikumissuund, koos; mer nurk meridiaani ja laeva liikumissuuna vahel. Kurss paremale, vasakule, otse. Kurss oli süüdvest. Kurssi muutma, kindlaks määrama, kontrollima. Kurssi kaotama, kursist kõrvale kalduma. Laev peab kurssi lõunasse, kirdesse, avamerele. „Elna” hoidis kurssi Kõpu tuletorni peale. Laev on kursil. Torm viis, ajas auriku kursilt välja. Kaater võttis kursi itta, Vilsandile, Muhu väina. Lennuk tõuseb õhku ja võtab kursi läänesaarte suunas, Riiale. || (üldisemalt käimisel, kulgemisel). Suusatajad hoiavad kurssi Otepääle. Kui kogu aeg kurssi vastupäeva hoida, siis jõuate lõpuks maanteele välja. *Katai hoiatuse peale võtsime kursi maja otsa juurde .. E. Kuus.
▷ Liitsõnad: otsekurss.
2. piltl teat. kindel suund, liin poliitikas, mingil tegevusalal, elus vm. Kindel poliitiline kurss. Kurss pingelõdvendusele, kultuurisidemete laiendamisele. Põllumajanduses võeti kurss kartulikasvatusele. Olen valiku teinud, nüüd on juba hilja kurssi muuta. *Järsk, isemeelne, julm ja õel / ta karmilt oma kurssi pidas / nii oma tões kui ebatões. A. Sang (tlk).
3. maj väärtpaberite börsihind; rahakurss, valuutakurss. Obligatsioonide, vekslite kurss. Dollari, frangi, naela kurss. Krooni kurss tõuseb, langeb, kõigub, on stabiilne. Raha vahetati ametliku kursi järgi. Aktsiate kurss on madal, kõrge. || piltl kellegi väärtus teiste silmis. Tõnise kurss ülemuste silmis on langenud. *.. Karin arvas tundvat, et tema kurss tõuseb viimasel ajal. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: börsi|kurss, kulla|kurss, ujuv|kurss, vahetuskurss.

kutter ‹kutri, kutrit 2› ‹s›
mer
1. väike ühemastiline hrl. nelja purjega purjekas. Purjetas kutriga merele.
2. väike auru- v. mootorpaat rannalähedasteks sõitudeks, ka sõjalaeva veo- v. sidepaat. *Pisike piirivalve vesihall kutter ajas podinal poordisse. H. Sergo.

kuunar ‹-i, -it 2› ‹s›
mer kahe- v. enamamastiline, hrl. kahvelpurjedega purjekas. Kahemastiline, kolmemastiline kuunar. Vedas oma kuunariga metsamaterjali.
▷ Liitsõnad: kahvelkuunar.

kuunar|park [-parga v. -pargi]
mer barkantiin

kuunar|prikk
mer brigantiin

kvarter|tekk
mer tagumine kõrgem laevatekk

käigu|tuli
mer sõidu ajal kasutatav signaaltuli laeval. *Pimeneb. Aurikul süttivad käigutuled: vasakul punane, paremal roheline, mastidel valged. H. Sergo.

käsi|lood [-i]
mer koormisest ja liinist koosnev lihtne lood

külg|kõikumine ‹-se 5› ‹s›
mer kõikumine külje suunas. Jahi külgkõikumine.

laeva|kompass
mer laevades kasutatav magnetkompass

laeva|kruvi
mer laeva sõukruvi

laevasõidu|tee
mer kõige ohutum ja kasulikum veetee kahe punkti vahel, laevatee, sõiduvesi

laeva|tuled pl
mer laeva asukohta, liikumissuunda, tegevust v. olukorda märkivad rahvusvaheliste eeskirjadega kindlaks määratud tuled, mis öösel v. halva nähtavuse ajal peavad laeval põlema

laeva|vints [-i]
mer (laeva lastiseadmena)

laine|murdja
mer
1. kaitsetamm hrl. sadama ees
2. murdjoonekujuline madal sein veesõiduki teki ninaosas (takistab vee sattumist sõiduki sisemusse)

lasti|joon
mer lastimärk

lasti|märk [-märgi]
mer parda veepealse osa vähimat lubatud kõrgust tähistav märk laeva mõlemal küljel

lasti|poom
mer losspoom

lekk1 ‹leki 21›

1. ‹s› mer auk, vett läbilaskev koht laeva keres. Laev sai leki. Püüti lekki sulgeda. Lekist tungis vett laeva.
2. ‹adj› lekkiv, läbilaskev. *Kaks suurt laeva peksid parrastega teineteist ning oli karta, et kered löökide all lekiks võivad minna. H. Sergo. | piltl. *Kord lämmatas mind võlavanglate oht / ja mu taskud olid alati lekid. J. Kross.

lihter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
mer pukseeritav alus kauba vedamiseks sadama piirkonnas ja siseveekogul; praamkonteiner

liig|parras
mer suurema lainetuse eest kaitsvad lisaplangud paadi v. purjeka parrastel. Laine lööb vastu liigpardaid.

liik2 ‹liigi 21› ‹s›
mer purje serva tugevdav köis v. tross

liikima1 ‹liigin 42›
mer purjele liiki külge õmblema

liik|tross
mer liik [2]. *Ka tagavarapurjed toodi tuulduma, kontrolliti nende õmblusi ning ümbritsevat liiktrossi. R. Kurgo.

liin ‹-i 21› ‹s›

1. ka van teat. punkte ühendav (kujutletav) sirge joon; sellel paiknev esemete, rajatiste v. inimeste rida; rinne. Aiapostid ei ole liinis, kaks posti on liinist väljas, need tuleb liini ajada. Laev hoidis majaka liini(le). Mitu kaevikute liini. Piirikindlustuste liin, Maginot' liin. Pataljon läks, saadeti liinile. Väejooksikud olid liinilt pagenud. *Ajajad pandi [ajujahis] piki [metsa]sihti liinile, äärmistele meestele näidati suund kätte .. O. Tooming. || (males:) ruutude rida. Tal on vabaettur d-liinil. || võistkonnamängudes sama ülesandega mängijate rühm. Edurivi mängis hästi, ka teised liinid olid oma ülesannete kõrgusel. || (koos järjekorranumbriga tänavanimena). *Ei, see Maret küll ei ela kolmandal liinil vanas puumajas .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: ees|liin, finiši|liin, kaitse|liin, lahingu|liin, ründe|liin, stardi|liin, sõja|liin, tule|liin, vee|liin, väeliin.
2. ka tehn millegi kestvalt kasutatav kindel kulgemistee. a. maa-, vee- v. õhutee, mida mööda toimub korrapärane liiklus kahe punkti vahel. Tartu-Tallinna liinil on käigus palju ekspressbusse. Istute trammi nr. 3 ja sõidate liini lõpp-peatuseni. Lennufirma avas uue liini. Bussid lähevad liinile. b. (elektri- v. sideliini kohta). Meil pole elektrit, torm on liini rikkunud. Montöörid kontrollivad, parandavad liini. Telefoni teel ei saadud ühendust, liin on rikkis, kinni. c. (automaatliini vm. vooluliini kohta). Klaasitehas paigaldas uue pressklaasi tootmise liini. Kommivabrikus läks käiku täidisnätsu liin.
▷ Liitsõnad: (auto)bussi|liin, kaug|liin, kiir|liin, laeva|liin, lennu|liin, linna|liin, lähi|liin, maa|liin, metroo|liin, rannasõidu|liin, raudtee|liin, reisi|liin, ring|liin, sise|liin, trolli(bussi)|liin, vee|liin, välis|liin, õhuliin; abonendi|liin, elektri|liin, kaabel|liin, kontakt|liin, kõrgepinge|liin, magistraal|liin, paralleel|liin, raadiorelee|liin, side|liin, sise|liin, telefoni|liin, telegraafi|liin, õhu|liin, ülekandeliin; automaat|liin, konveier|liin, montaaži|liin, pakkimis|liin, tootmis|liin, villimis|liin, vooluliin.
3. põlvnemise, suguluse jada. a. põll (sordiaretuses:) ühe isetolmleva taime järglased; (tõuaretuses:) ühe väärtusliku isaslooma järglased b. (inimeste kohta:) veresugulaste ülenev v. alanev jada. Sugulus ema, isa liinis. Muusikaanne on tal emapoolse liini esivanemailt. Abielu ei lubata sõlmida otsejoones ülenevas või alanevas liinis sugulaste vahel. Pärineb suguvõsa vanemast, nooremast, Rootsi, Laiuse liinist. *Et võiksin ka perekonna asutada ning Lepistikkude liini edasi viia. O. Kruus.
▷ Liitsõnad: aretus|liin, puhas|liin, sugulasliin; ema|liin, isa|liin, mees|liin, naisliin.
4. (tegutsemis- v. mõtte)suund. Tal on taotlustes, tegutsemises oma kindel liin. Oma liinist kinni pidama, kõrvale kalduma. Romaani süžee areneb kahes liinis. Ta püüab mitmes liinis tegutseda. Ants ajab Mallega liini 'püüab kurameerida, kurameerib'. *Juhivad ja juhivad kümmet liini pidi, aga isegi ei tea, kuidas kolhoos peaks õieti välja nägema. H. Kiik. *.. Malta ordu Vene prioraadi suurkantsler. Nii et selle ordu liinis keisrist järgmine mees. J. Kross.
▷ Liitsõnad: arengu|liin, kõrval|liin, käitumis|liin, süžee|liin, tegevusliin.
5. mer taimsetest v. tehiskiududest hrl. kolmekeeline kuni 25 mm ümbermõõduga tugev nöör. Tõud, trossid ja liinid. Laseb liini vette, lappab liini paati. *Ankrutuled olid .. välja pandud, lood liini otsas triivi määramiseks põhja lastud .. A. Hint.
▷ Liitsõnad: ahtri|liin, ankru|liin, logiliin.
6. vana pikkusühik, näit. inglise mõõdusüsteemis 1/12 tolli, Venemaal 1/10 tolli (= 2,54 mm)

liini|laev

1. mer teat. sadamate vahel korrapärast ühendust pidav kiire reisi- v. kaubalaev, lainer
2. van sõj lahingulaev

liini|tuled pl
mer (laevasõidutee märkimiseks)

liit|siht
mer siht, mille moodustavad teineteise taga olevad kaldamärgid

logi ‹11› ‹s›

1. mer riist laeva kiiruse ja läbitud tee pikkuse mõõtmiseks. Logi lasti vette. Mitu sõlme logi näitab?
▷ Liitsõnad: käsilogi.
2. info kronoloogiliselt jäädvustatud sündmuste andmestik, arvuti tegevuse päevik

logi|laud
mer käsilogi puitosa, mis pardalt vette heidetuna jääb vees paigale ning veab laeva edasiliikumisel logiliini endale järele

logi|liin
mer käsilogi nöör, mida logilaud laeva edasiliikumisel laeval olevalt värtnalt järele veab; mehaanilise logi vette lastud tiivikut ning pardal olevat loendurit ühendav nöör

logima ‹37›

1. mer logiga mõõtma
2. info sisse logima; logisse, logifaili kirjet tegema. Logis teise arvutisse.

logi|raamat
mer kindlavormiline laevapäevik, kuhu kantakse andmed laeva kursi, kiiruse, tuule jms. kohta, samuti olulisemad sündmused laeval. Logiraamatut pidama.

lood ‹-i 21› ‹s›
loodimisvahend. a. mer vee sügavuse mõõtmise seade. Lood lasti, heideti vette. Mehaaniline lood. b. tehn riist püst- v. rõht-, harvemini ka kaldsihi määramiseks v. kontrollimiseks. Ehitustöödel on vaja loodi, silma ei või usaldada.
▷ Liitsõnad: kaja|lood, käsilood; nöör|lood, vesi|lood, vooliklood.

loots ‹-i 21› ‹s›
mer kohalikke sõiduolusid tundev kapteni nõuandja laeva juhtimisel raskesti läbitavas piirkonnas, eriti sadamasse sisse- ja sealt väljasõidul. Laev vajab lootsi, tellib sadamast lootsi. Lootsipaat tõi lootsi laevale. Laev võttis lootsi peale.

lootsia ‹1› ‹s›
mer
1. lootsindus
2. lootsiraamat

lootsi|jaam
mer. Laev võib tellida lootsijaamast lootsi pardale. Lootsijaam on kaldal, lootsilaev merel.

lootsi|laev
mer merel kindlas piirkonnas paiknev laev, millelt saab tellida lootsi

lootsi|lipp [-lipu]
mer lootsilaeva, -paati v. -kaatrit tähistav lipp

lootsima ‹42›
mer lootsina laeva (hrl. sadamasse v. sadamast välja) juhatama. Laev lootsiti skääride vahelt Stockholmi sadamasse. *Selle [= lahesuus oleva purjelaeva] pidi Aadu lootsima homme varahommikul välja kuivade alt. A. Mälk. || piltl juhatama, juhtima. Giid lootsis meid läbi vanalinna kitsaste tänavate.

lootsi|maks [-u]
mer tasu lootsi kasutamise eest

lootsindus ‹-e 5› ‹s›
mer laevatatavate vete sõiduolude kirjeldamise ja kirjelduste praktilise kasutamisega tegelev navigatsiooniharu. Merekoolides õpitakse ka lootsindust.

lootsi|paat
mer (lootsi toimetamiseks teda vajavale laevale)

lootsi|raamat
mer käsiraamat, milles kirjeldatakse üksikasjalikult veekogu v. selle osa kaldajoont, meremärke, hoovusi jm. laevasõiduks vajalikke tingimusi

lootsi|signaal
mer (lootsi kutsumiseks)

loovima ‹42›

1. mer vastu tuult edasijõudmiseks siksakitades purjetama. Looviti lühikeste, pikkade halssidega. *.. muutis tuule vastaseks. Loovisime pikkade haakidega Prantsusmaa ja Inglismaa ranna vahel. H. Sergo.
2. siksakitades, (millegi vahel) laveerides liikuma. Püüdis porilompide vahel loovides kuiva jalaga üle õue pääseda. Loovisime tantsijate vahelt läbi puhveti poole. Ranna kohal loovib kajakaid.

lossima ‹42›
mer (laeva) tühjaks laadima. Sadamas lossitakse ja lastitakse laevu. Laevast lossitakse sütt. Sadamatöölised keeldusid relvalasti lossimast.

lossimis|seade [-seadme]
mer

loss|plokk
mer plokk laeval lossimiseks

loss|poom
mer masti külge kinnitatav poom lossimiseks. Losspoomidega mast.

luhvama ‹luhvata 48›
mer purjekat tuulde pöörama; (purjeka kohta:) tuulde pöörduma; ant. vallama

luugi|krae
mer laevateki luugiava ümbritsev tõke

luup2 ‹luubi 21› ‹s›
mer
1. väike ühemastiline ühe suurpurje ja ühe esipurjega purjelaev
2. korvetist väiksem kolmemastiline raapurjedega sõjalaev (18.-19. saj.)
3. laeva aerupaat. *Kas on meeskond veel laeval või lahkuti juba ennemalt luubiga .. J. Parijõgi.

malspiik ‹-piigi 21› ‹s›
mer taglase- ja purjetöödel kasutatav terava otsaga raudpulk

marsi|madrus
mer marsil [2] vahti pidav madrus

marss2 ‹marsi 21› ‹s›
mer mastikorv

marss|puri
mer marssraa küljes olev puri

marss|raa
mer teine ja kolmas raa (alt lugedes)

marss|-seil
mer marsspuri

marss|teng [-i]
mer masti esimene pikend

masti|korv
mer võretatud platvorm purjelaeva mastil (vaatluskohana). Vahimadrus hüüdis mastikorvist, et maa paistab.

masti|topp
mer topp, masti ülaots

masti|tuli
mer topituli

mere|miil
mer merenduses kasutatav pikkusühik, võrdub meridiaanikaare 1' pikkusega (kokkuleppeliselt 1852 m). Saar asub veel sadade meremiilide kaugusel. Laev läbis üle 3000 meremiili.

mere|märk [-märgi]
mer rannal v. madalas vees olev rajatis, samuti looduslik ese v. ujuvmärk laevasõitu suunava tähisena. Tuletornid, paagid, poid, toodrid jm. meremärgid. Ohtlikus paigas tähistavad laevateed meremärgid. Iga laevajuht pidi teadma meremärke.

mere|protest
mer jur laevajuhi poolt sadamasse jõudmise järel vande all antud seletus meresõidul ettetulnud kahjude, eriti mereõnnetuse kohta

mess3 ‹-i 21› ‹s›
mer laeva juhtkonna, ohvitseride söögiruum laevas. *Kolm tüürimeest ja kolm meistrit – ohvitserid – mis neil hea läbisaamise vastu. Söövad messis, igal oma kajut .. A. Hint.

miidel ‹-dli, -dlit 2› ‹s›
mer mõttelise tasandi lõikejoon, mis jagab laeva vööri- ja ahtriosaks; laeva keskosa

mootor|jaht
mer mootori jõul liikuv jaht. Purje- ja mootorjahid.

munsterdama ‹37›

1. mer munsterrolli märkima, laevale tööle vormistama. Poiss munsterdati laeva madruseks, jungaks. Tal õnnestus end laevale munsterdada. Kapten munsterdas Hamburgis mitu uut meest peale. Vanadest merekarudest munsterdatud meeskond. || kõnek ametisse, koha peale sokutama. On oma tuttavad ja sõbrad soojadele kohtadele munsterdanud.
2. van rividrilli, utsinat tegema; drillima, utsitama. *.. et teisel pool kõrget mäge suurel lagedal üks rügement soldateid munsterdamas olnud. F. R. Kreutzwald. *See oli salongipeniks välja munsterdatud karjakrants .. A. Murakin (tlk).
3. kõnek midagi v. mingisuguseks tegema, sättima, munserdama (1. täh.) Poiss olevat naaberküla tüdrukule lapse munsterdanud. *.. kes siis ei tea, et ta oma ise haigeks munsterdas ja sedaviisi sõjast lahti sai. A. Jakobson. *Tulija oli küll end pulmapeoks välja munsterdanud .. A. Murakin (tlk).

munsterroll ‹-i 21› ‹s›
mer laeva meeskonna ametlik nimestik. Kanti madrusena munsterrolli.

mutt5 ‹muti 21› ‹s›
mer rõngas laeva purje äärel nööri läbitõmbamiseks

märk|poi
mer heli- v. valgusseadeldiseta poi

naagel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. mer jooksva taglase otste kinnitamiseks kasutatav tugev puit- v. teraspulk naagelpingis
2. ehit metallist v. puidust ühenduspulk puittarindis

naagel|pink
mer naaglite jaoks masti kõrvale tekile v. laeva reelingule kinnitatud pruss

naat2 ‹naadi 21› ‹s›
mer
1. õmbluskoht purjes
2. puitlaeva välisplankude vahe, kuhu taotakse laeva veetihedaks tegemiseks tihtimismaterjal. Naatide tihtimine.

nautika ‹1› ‹s›
mer laevasõiduteadus, laevasõidukunst; (laiemalt:) merendus

nautofon ‹-i, -i 10› ‹s›
mer elektromagnetiline membraaniga aparaat udusignaalide andmiseks (tuletornides, laevadel). *Seepärast röögatab udus liikuv laev iga kahe minuti tagant nautofoniga hoiatuse: „Ettevaatust!” H. Sergo.

navigatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. mer meresõit, laevandus || ajavahemik, mille vältel kohalike kliimaolude tõttu on meresõit võimalik. Põhja-Jäämere navigatsiooni pikkus oleneb jääoludest.
2. laeva (v. õhusõiduki) juhtimist käsitlev teadusharu, mis hõlmab liikumistee valiku, kursi määramise, täpse asukoha kindlakstegemise jms. teooria ja praktika. Mere-, lennukoolides õpitakse, õpetatakse navigatsiooni.
▷ Liitsõnad: aero|navigatsioon, kosmose|navigatsioon, raadionavigatsioon.

neto|registertonn
mer registertonn laeva lasti- ja reisijateruumide mahutavuse väljendamiseks

neto|registertonnaaž
mer laeva lasti- ja reisijateruumide mahutavus registertonnides

nord ‹-i 21› ‹s›
mer ilmakaar põhi, lüh. N. Tuul pöördus nordi, tuul oli nordis, puhus nordist. || põhjatuul. *Valimiste päeva hommikul .. jõudis ka värske ja jahe nord end jää sappa haakida. Ü. Tuulik.

nordi|tooder
mer vardast ja selle tipus teravikuga allapoole asetsevast koonusest koosnev punane meremärk

nord|ost [-i]
mer kirre, lüh. NO. Tuul pöördus nordosti, oli nordostis, puhus nordostist. Laev võttis kursi nordosti. || kirdetuul. Puhus vinge nordost.

nord|vest
mer loe, lüh. NW. Tuul pöördus nordvesti, puhus nordvestist. || loodetuul. *Üheksapalline nordvest kihutas taevas maadligi surutud musti pilveräbalaid .. H. Sergo.

ost ‹-i 21› ‹s›
mer ida, lüh. O
▷ Liitsõnad: nord|ost, süüdost.

otse|kurss
hrl mer sõidu-, liikumissuund otse, kõrvale kaldumata edasi. Laev sõidab otsekursil, peab otsekurssi. Purjetati otsekursiga lõuna poole. Lennuk võttis otsekursi oma lennuväljale.

paadi|kompass
mer jahtidel kasutatav laevakompassiga võrreldes lihtsam kompass

paadi|tali [-tali]
mer tali paadi vettelaskmiseks ja laevale tõstmiseks

paak2 ‹paagi 21› ‹s›
mer silmapaistva kujuga, ümbritseva looduse suhtes kontrastseks värvitud kaldamärk laevasõidutee juhatamiseks; kõnek tuletorn. Paak plingib, vilgub. *Teel Kuressaarde oli esimeseks meremärgiks Allirahu paak .. A. Luige.
▷ Liitsõnad: tulepaak.

paal ‹-i 21› ‹s›
mer kaldasse v. merre rammitud post v. postikimp laevade kinnitamiseks. Pane otsad paali! Paalis seisvad paadid.

paal|post
mer paal

pakk4 ‹paki 21› ‹s›
mer pardast pardani ulatuv (üla)teki kõrgem osa laeva vööris

pakpoord ‹-i 21› ‹s›
mer laeva vasakpoolne parras. Pakpoordi reeling. Laev oli pakpoordi poole kaldu.

parda|logi
mer käsilogi, millega jahi läbisõidetud miilid määratakse kindlaks vöörist vette visatud puutüki ahtrisse jõudmise aja põhjal. Jahi keskmine kiirus määratakse pardalogiga.

parda|vits
mer paadi servalaudade peenike kinnituspuu. Täies lastis paadid ujusid pardavitsani vees.

parduun ‹-i 21› ‹s›
mer tengi hoidev alla laeva pardasse jooksev kinnitustross. Laeva ümbermineku vältimiseks lasti vandid, parduunid ja tengid läbi raiuda.

park|laev
mer kolme- v. enamamastiline kaugsõidupurjekas, mille viimases mastis on kahvelpuri ja topsel, teistes raapurjed. Täies purjes sõitis parklaev lahest välja.

paut ‹paudi 21› ‹s›
mer pautimine. Valmistuda paudiks! Paut vasakule halsile. *.. laev läks iga paudi ajal päris kuulekalt teise halsi peale. H. Sergo.

pautima ‹paudin 42›
mer purjelaeva vööriga vastutuult uuele kursile pöörama, vändama

pealtuule|parras
mer tuulepealne parras

pea|mast
mer grootmast

pea|tekk
mer laeva keret kogu ulatuses ülalt kattev veetihe tekk

peegel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. lihvitud klaasist (v. metallist) korrapärase kuju ning tugevasti valgust peegeldava sileda pinnaga keha, mis hrl. tekitab kellegi v. millegi kujutise. Tasapinnaline, sfääriline peegel. Ovaalne, ümmargune, kandiline peegel. Teleskoobi peegel. Seinal on peegel. Vannitoa peegel. Saalis on peeglid maast laeni. Peegliga riidekapp. Silmitsesin ennast peeglis(t). Vaata peeglisse! Tütarlaps seisis peegli ees ja kammis juukseid. Võttis käekotist peegli. Akustiline peegel 'ese helilainete koondamiseks ja suunamiseks'. Elektromagnetiline peegel 'ese elektromagnetlainete koondamiseks ja suunamiseks'. Nühkis säärikud peeglina 'väga tugevasti' läikima. Varjuda ei olnud kuhugi, siin ole nagu peegli peal 'täiesti nähtaval'. Meri on sile kui peegel. Värskelt värvitud põrand läikis nagu peegel. | piltl. Mere tumesinine peegel. *Iga lomp saanud peegliks: / Tuleb üle hüpata taevastest.. M. Under. *Alles teiste inimeste peeglis [= teistes inimestes] näed ennast niisugusena, nagu oled. See on halastamatu peegel.. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: ime|peegel, kapi|peegel, klaas|peegel, kumer|peegel, kõri|peegel, kõver|peegel, käsi|peegel, laua|peegel, metall|peegel, nina|peegel, nurk|peegel, nõgus|peegel, otsmiku|peegel, parabool|peegel, seina|peegel, silma|peegel, tahavaate|peegel, tasa|peegel, tasku|peegel, trümoo|peegel, tualett|peegel, tupe|peegel, võlupeegel; jõe|peegel, järve|peegel, jää|peegel, mere|peegel, veepeegel.
2. piltl mingite nähtuste, protsesside jne. kajastaja. Ajaleht on oma ajastu peegel. Rahvaluule on mineviku peegliks. Rahva keel on tema meelelaadi ja vaimuelu peegel. Silm on südame peegel.
▷ Liitsõnad: satiiri|peegel, vaimupeegel.
3. zool. a. hele laik metslooma saba ümbruses, linnu tiival jm. Metskitsel on saba ümbruses valge laik, nn. peegel. Sinikaelpardi „peegel” on sinivioletse läikega. b. karvadeta ala (näit. mesilasel, loomal)
▷ Liitsõnad: nina|peegel, vahapeegel.
4. med teat. aine sisaldus kehavedelikus. Rasvane toit tõstab lipoidide peeglit veres. Vere kolesteriini peegel on langenud.
5. mer laevakere v. paadi otsa põikvälissein
▷ Liitsõnad: ahtri|peegel, vööripeegel.

peegel|ahter
mer peegliga päraosa (näit. konteinerilaevadel)

peel ‹-i 21› ‹s›
mer peil

peelestik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
mer taglase puitosa

peil ‹-i 21› ‹s›
mer skaalaga raudlatt vedeliku kõrguse mõõtmiseks laeva tankides v. mujal

peilima ‹42›
(sageli koos sõnaga välja, mis rõhutab tegevuse tulemuslikkust)
1. ka mer el asukoha kindlakstegemiseks millegi suunda määrama (näit. kompassinõela, elektromagnetiliste lainete vm. abil). Peilis rannast paistvaid majakaid ja arvestas laeva asukoha välja. Raadiosaatejaamu välja peilima. *Vaat kes käis meematti võtmas. On päntjalal [= karul] alles nina, nagu lokaatoriga peilis metsakuru ainsa mesipuu välja. O. Tooming.
2. piltl (ettevaatlikult) uurima, välja selgitama. Poisid käisid aeg-ajalt väljas olukorda peilimas. Hea kodu peilib varakult välja lapse eeldused ja võimed. *Vildar, välja peilinud, et isa Kristusega [= õpetajaga] liitu ei löö, oli end ukse praost kööki poetanud. E. Tegova.
3. mer peiliga mõõtma

peilimis|antenn
mer el

peiling ‹-u 2› ‹s›
mer el peilimise abil leitud kurss, mille suuruse määrab vastava meridiaani ja vaatlussuuna vaheline nurk. Peilingut kaardile kandma.
▷ Liitsõnad: raadiopeiling.

peilingaator ‹-i, -it 2› ‹s›
mer el seadis v. seade peilingu määramiseks. Peilingaatoriga laevakompass. Peilingaatoriga raadiosaatjaid püüdma.
▷ Liitsõnad: raadiopeilingaator.