Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
endeline ‹-se 5› ‹adj›
tulevikule viitav, tulevikku ette aimata laskev, ennustav. „Kalevipoja” endelised lõppvärsid. Täitusid luuletaja endelised sõnad. *See väga tiheda stiiliga novell on endeline Vilde vormi edaspidise arenemise suhtes. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: hea|endeline, pahaendeline.
ennustuslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
ennustav, ennustust sisaldav. Ennustuslikud sõnad läksid täide.
halva|endeline
halba ennustav, pahaendeline. Sündmused võtsid halvaendelise pöörde. Toas tekkis halvaendeline vaikus.
kaalu|naine
folkl kaalumisega ennustav naine, külatark (Lääne-Eestis)
kaardi|moor
kõnek mängukaartide järgi ennustav naine, kaardipanija. Kaardimoori ennustused, ettekuulutused. Kaardimoor paneb kaarte 'ennustab kaartide järgi'. Käis kaardimoori juures.
kaotus|seis
sport kaotust ennustav, kaotusele viiv mänguseis. Kaotusseisu sattuma, jääma. Poolajale mindi 3-punktilises kaotusseisus. Kaotusseisu õnnestus vähendada. Tal õnnestus kaotusseisust viik välja mängida.
karvane ‹-se 4› ‹adj›
1. (rohkete) karvadega kaetud; karvadesse kasvanud (s.o. habetunud, pikajuukseline). Karvane loom, koeranäss. Oraval on lai karvane saba. Karvane mardikas, ämblik. Karvane kämmal, käsivars, rind. Hästi karvased sääred. Mehe põsed ja lõug olid enamasti karvased 'raseerimata'. Karvane kasukas, müts, krae. Villane lõng, riide vasak pool on karvane. Karvaste lehtedega taim. Mõnedel taimedel on karvased seemned. *.. madame Lemercier' salongis võis kohata kõige karvasemaid boheemlasi .. K. Ristikivi. | ‹substantiivselt› kõnek (pikajuukselise, habetunud, karvadesse kasvanud nooruki kohta). Noorte tantsuõhtule trügis sisse kamp nokastanud karvaseid. | bot (taime-, seenenimetustes). Karvane hunditubakas, lipphernes, piiphein, naistepuna. Karvane kannike. Karvane sõstar. Karvane riisikas. || piltl ebasile, nagu karvadega kaetud. Hööveldamata laua pind on karvane. Kaar ei tohtinud niitjal karvane olla.
▷ Liitsõnad: karedakarvane.
2. kõnek ebasõbralik, lahkusetu, karune; tõre, pahur. Kaaslaste vastu oli ta üsna karvane. Mees on võrdlemisi karvases tujus. Teiste norimine teeb Tõnise karvaseks. Niisuguse jutu peale läks meel veelgi karvasemaks. || toores, jäme, vulgaarne. Karvased vandesõnad. Tulijaile lendas vastu karvaseid märkusi. Ilgub kahjurõõmsat karvast naeru. || (ilmastiku kohta:) halba ennustav, halb, paha. Ilm muutus õhtupoolikul järjest karvasemaks. *Meri polnud kuigi karvane ja seepärast jõudsime edasi päris hästi. H. Sergo.
3. kõnek hrv rikas, jõukas. *Kuus või seitse tükki neid ju kogu suure kihelkonna kohta linnas gümnaasiumis käib, aga need on hoopis teist sorti, karvasemate inimeste lapsed. A. Hint.
kurja|endeline
pahaendeline, halba ennustav. Kostab kurjaendelist kohinat, kõminat. Tema silmis välgatas midagi kurjaendelist.
kurja|ennustav ‹-a 2› partits
halba ennustav, kurjakuulutav. *..läheb taevarand järsku mustaks. Peatselt kattub päike kurjaennustava pilvega. P. Rummo.
kurja|kuulutav ‹-a 2› partits
halba, paha ennustav, mitte midagi head tõotav, ähvardav. Kurjakuulutav äikesepilv, tulekuma. Kostis kurjakuulutav raksatus. Ilm muutus järjest kurjakuulutavamaks. Õpetaja heitis meie poole kurjakuulutavaid pilke. Klassis valitses kurjakuulutav vaikus.
nutu|vine
nuttu ennustav ilme. Nutuvine näol, suu ümber.
nutu|võru
nuttu ennustav v. nuttes tekkiv joon ümber suu. Nutuvõru suu ümber, ümber suu, suul. *„Ma ei ole võtnud,” kordab Enn ja ahtakese suu ümber hakkab tõmbuma nutuvõru. R. Vaidlo.
oraakel ‹-kli, -klit 2› ‹s›
1. ennustaja, ettekuulutaja. Kuulus Delfi oraakel. Oraakli ettekuulutus. Valitseja läks oraakli juurde. *Võõrsil üleskasvanud poeg kuuleb oraaklilt, et talle saatus on määranud oma isa tappa.. J. Semper. || hrv ennustus. *.. tüdruk hajameelselt karikakraid kakub, / neid sõrmitseb, oraakliks helbeid nopib.. P. Viiding.
2. van ennustuste raamat; ennustav kaardimäng
paha|endeline
paha ennustav. Pahaendeline vaikus, unenägu, märk. Pahaendeline muie libises üle ta näo. *.. kusagil üürgas kiirabiauto pahaendeline pasun.. I. Jaks.
palju|tõotav ‹-a 2› partits
palju loota lubav, häid saavutusi ennustav. Paljutõotav algus. Noor paljutõotav kirjanik, muusik. Eeljooksus saavutas ta paljutõotava aja. Paljutõotav pealkiri.
sibülliline ‹-se 5› ‹adj›
sibüllile omane; ennustav, ettekuulutav. Sibüllilised sõnad.
tormi|endeline
tormi ennustav. Heitlik tormiendeline tuul. Meri on tormiendeline.
tormi|märk [-märgi]
tormi ennustav nähe. Kalurid uurisid taevast, et leida sealt tormimärke. *Üht-teist oskasid ütelda ka iseenda ihuliikmed. Selgeks tormimärgiks loeti ägenevat luuvalu. H. Sergo.
õnnetuse|lind
uskumuse kohaselt õnnetust ennustav lind. Metsa kohal kraaksatas kaaren, õnnetuselind.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |