[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

immanentne ‹-se 2› ‹adj›
filos esemele v. nähtusele seesmiselt omane, selle loomusest tulenev. Immanentsed seadused.

jaoks ‹postp› [gen]
tarvis, tarbeks
1. kasut. osutamisel olendile, esemele, protsessile vm., kelleks v. milleks miski on määratud, kellele v. millele miski v. keegi on ette nähtud v. tuleb kasuks, keda v. mida silmas pidades midagi tehakse, miski toimub v. on olemas. Iga lapse jaoks oli sai. Võta minu jaoks vihmavari kaasa. Poisi jaoks on mul vitsad soolas. Sinu jaoks ehin end iga päev. Enda jaoks jäi ainult töö. Armastav mees leiab alati naise jaoks aega. Tehke minu jaoks ka ruumi. Korjab lõkke jaoks puid. Rõivaste jaoks ehitati seinakapid. Asjad olid reisi jaoks valmis pandud. Olid juba kohal lauad lae ja põranda jaoks. Ei jätkunud raha lennupileti jaoks. See riie on mantli jaoks liiga õhuke. Selle töö jaoks on mehejõudu vaja. Hakkasin artikli jaoks materjali koguma. Naine pidi olema ainult kodu jaoks. Piima jaoks võttis ta nõu kaasa. Mees ostis tulemasina jaoks bensiini. Lõuna-Eesti jaoks varusime ekskursiooni viimased päevad. *Ah sina see oledki, kes kõik taplused ja tavad tulevaste põlvede jaoks üles märgib. J. Sütiste.
2. kasut. isiku, olendi vm. märkimisel, kellel on teat. kindel suhtumine millessegi (samas funktsioonis on alaleütlev kääne harilikum). Minu jaoks oled sa nüüdsest peale õhk. Marilase jaoks on nimetusel tšeremiss halvustav varjund. Laste jaoks pole tööl ja mängul selget piiri. Hiire jaoks on kass kõige koledam loom. *Võllas! See oli tema jaoks kõige valusam sõna. E. Krusten.
3. hrv tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta. Tüdrukul on iga sõrme jaoks kümme poissi. Poiss on viieaastase jaoks väga asjalik ja tõsine. *Mind võeti kah pool vägisi voori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. O. Luts.

juures
I. ‹postp› [gen]
1. kellegi, millegi vahetus läheduses, täiesti lähedal. Seisis akna juures. Ema toimetas pliidi juures. Raudteejaama juures on autode parkimisplats. Meisterdab midagi tisleripingi juures. Silla juures on jõgi lahti. Ootan sind postkontori juures. Koer ei püsinud karjase juures. Istu natuke minu juures! Lapsed magasid ema juures. Peatus aeg-ajalt mõne vestlejate rühma juures. Ajasime natuke juttu tassi kohvi juures 'tassi kohvi juues'. Minu mõtted olid kogu aeg sinu juures, olin mõtetega sinu juures. *Peale sööki istusid mehed õllekannude juures. A. Mälk. || kallal. *Ja ajas pikema jututa püksid maha. Hakkas aluspükste juures kohmitsema. I. Sikemäe. || (laiemalt:) kusagil läheduses ja ka sees. Toimetab midagi karjalauda juures. Ma käin korra poe juures!
2. kellegi asu-, elu- v. töökohas; kellegi jutul v. vastuvõtul, (mingis asjas) kellegi pool. Ta elab tütre juures. Poiss oli korteris ühe vanainimese juures. Tüdruk kasvas üles vanaema juures. Pühade ajal olin Tartus sugulaste juures. Ma jõin juba Hendriksonide juures kohvi. Ta käis eile minu juures. Käisin hiljuti arsti, õmbleja, juuksuri juures. Käis mitme tuttava juures raha laenamas. Ta rõivad on õmmeldud hea rätsepa juures 'rõivad on õmmelnud hea rätsep'.
3. osutab asutusele v. organisatsioonile, mille alluvusse v. koosseisu miski v. keegi kuulub. Koduloomuuseumi juures tegutseb kodu-uurijate ring. Töötasin mitmel pool maakonnalehtede juures. || osutab juhtivale, suunavale isikule. On õppinud „Pallases” N. Triigi juures. Lõpetas konservatooriumi kompositsiooni erialal H. Elleri juures.
4. osutab isikule vm. elusolendile, samuti esemele v. nähtusele, kellel v. millel midagi esineb ning kelle v. mille suhtes midagi nenditakse (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Eri inimeste juures avaldub rahulolematus erinevalt. Mulle ei meeldi see joon tema juures. Mis sind selle loo juures häirib? Liblikate juures meeldis nende värvikirevus. *Aga küllap oli Sidonialgi Laulu juures midagi võõrastada, kas või tema halliseguseid juukseid. E. Krusten.
5. osutab nähtusele, olukorrale, asjaolule vms., mille puhul v. korral midagi toimub (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Toodangu praeguse taseme juures on see võimalik. Vesi keeb 100˚ C juures. Sellise kiiruse, tempo juures jääme küll hiljaks. Sinu võimaluste, tutvuste juures ei peaks see eriti raske olema. Võpatas selle mõtte juures. Ma ei saa sind aidata isegi kõige parema tahtmise juures. Hingeldas vähimagi füüsilise pingutuse juures. Kõige selle juures ei saa unustada, et.. *Jooksin iga kellahelina juures avama.. R. Kaugver. || osutab mingile tegevusele, millega ühenduses midagi nenditakse (sageli on teised väljendusvõimalused paremad). Ta oli usinasti töö juures. Ilmutas kauplemise juures erilist osavust. Kingad loksusid käimise juures. Oli ihu ja hingega, südamega, innuga asja juures. Oigas iga liigutuse, sammu juures. Mehed läksid kaardimängu juures kaklema. *Ehk eksis Juhan tegemise juures? J. Parijõgi.
6. osutab kellegi seisundile v. omadusele. Ta on hea, täie tervise juures. Vanamees ei ole enam päris mõistuse juures. Haavatu oli täie teadvuse juures. Tema oma tagasihoidlikkuse juures selle ülesandega küll toime ei tule. *Ja ta [= tüdruk] oli jõu juures, sest kandis kompsu ja toetas teisi. A. Mälk.
7. millelegi lisaks. Kõige selle juures jätkub tal veel aega kirjanduse lugemisekski. *Oma lüheldase kasvu juures on see veider mehike veel pisut küürus.. O. Luts.
8. osutab püsivamale valdus- v. kasutus-, ka käsitlusobjektile (tavalisem on selles funktsioonis adessiiv). Võimu juures on konservatiivid. Selle teema juures me pikemalt ei peatu.
9. kõnek osutab isikule, kelle suhtes teisel isikul on teat. mõju. Sel noormehel on suur menu tütarlaste juures. Minu juures sul selline plaan läbi ei lähe.
10. van nimel, pandiks pannes. *„Armas laps,” rääkis ema nüüd, „oma ja sinu hingeõnnistuse juures vannun, et see on hoopis teine asi.” A. H. Tammsaare.
II. ‹adv›
1. vahetus läheduses, täiesti lähedal (nägemas, kuulmas vms.). Olin juba päris juures, kui ta mind märkas. Keegi peab raskel haigel juures valvama. Ma olin juures, kui see juhtus. Pead sa igal pool ninapidi juures vahtima!
2. küljes (hrl. mittesoovitavast kõrvalnähtusest kõneldes). Piimal oli mingi võõras maitse juures. Riietel on koirohu lõhn juures. Mehel olid õllelõhnad juures. Sel lool on natuke halb maik juures. Poisikesel oli näppamise mood juures. Eks sel asjal ole oma „aga” juures. *Kõiksugused albid kombed on tal juures. A. Kitzberg.
3. varasemale lisandunud. Huviliste arv suureneb, täna on jälle mitu uut inimest juures. *Tõsi, uusi masinaid on juures. Keskel pole enam tühja ruumilarakat. I. Sikemäe.
Omaette tähendusega liitsõnad: kus|juures, seal|juures, see|juures, siinjuures

järele
I. ‹postp› [gen]
1. (ruumiliselt) taha. Asusin ritta tema järele. *Kui Väleküüs [= rebane] ..enam ei märatsenud, võttis tante Vilhelmine ta aeg-ajalt kettipidi enda järele ja viis teistessegi tubadesse jalutama. R. Roht.
2. osutab objektile, mida minnakse v. tullakse kusagilt saama, hankima, ära viima vms. Ema saatis poisi poodi leiva järele. Kassapidaja läks panka raha järele. Tulin oma raamatu, asjade järele. Auto sõitis linna ehitusmaterjali järele. Lippa tööle isa järele ja ütle, et tulgu kohe koju! Vanakurat tulnud ahne peremehe hinge järele.
3. osutab objektile, mida sirutatakse kuskilt võtma, haarama vms. Ulatas, sirutas käe raamatu järele. Sirutas käe juba ukselingi järele, kuid peatus siis. Kobas taskus tikkude järele. Sõdurid haarasid kiiresti püsside järele. *..karjamaal muutus rohi karedaks nagu tema järele asjatult ahmiva lehma keel. J. Saar. | piltl. *Normaalne ja terve inimene haarab instinktiivselt hea järele ja tugevatele toetudes muutub tugevamaks. J. Smuul.
4. osutab taotluste, soovide, igatsuste, vajaduste jne. objektile. Tal on tahtmine televiisori, uue korteri järele. Mehel käisid neelud õlle järele. Selle raamatu järele oli suur nõudmine. Rahval oli tung hariduse järele. Praegu on tungiv vajadus tööjõu järele. Tunneb otse füüsilist vajadust tegutsemise järele. Poisid olid nagu hullud selle tüdruku järele. Pidas end elumeheks, kelle järele naised jooksevad. Tundsin juba igatsust sinu järele! *Kõige ahnemad lämmastiku järele on liblikõielised taimed.. H. Kiik. *Majad kisendavad uute katuste järele. H. Sergo.
5. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille kohta midagi teada tahetakse. Ta küsis ka Aadu ja ta pere järele. Mis sa nuhid minu järele? Ta päris igas kirjas ema tervise järele. Olin kodust kaua ära olnud, seepärast pärisin kodukandi elu-olu järele. Peremees ei küsi selle järele, kas sulasele see töö meeldib või mitte.
6. osutab elusolendile v. olukorrale, kelle v. mille eest hoolt kantakse. Koduhoidjaks ja laste järele vaatajaks kutsuti üks vanainimene. Politseinikud valvavad korra järele. *Kõik me vaatame selle järele, et nad [= lapsed] pestud ja söönud oleksid.. L. Promet.
7. osutab ainele v. esemele, mille lõhn v. lehk on kellegi v. millegi küljes. Metsaalune lõhnas vaigu ja sambla järele. Pargis lõhnab sirelite ja jasmiinide järele. Haigla koridorid lehkasid kergelt arstimite, värske värvi järele. Mehe riided lehkasid tubaka, higi järele. Vanamees haises liikva järele. | piltl. Siin lõhnab kuriteo järele. *See lugu lõhnas juba nagu nöökimise järele! H. Väli.
8. osutab millelegi v. kellelegi sobivusele v. vastavusele. Mu töö on mulle meele järele. Ta püüdis kõikidele meele järele olla. Üritus näis talle väga südame järele olevat. *..loeb piiblit prillidega, mis mitte enam tema silmade järele ei ole. K. A. Hindrey.
9. järel. a. (ruumiliselt). *..[rebane] pani liduma metsa. Koer tema järele. R. Roht. b. (ajaliselt). *Nägin teda uuesti paari aasta järele. K. A. Hindrey. *„Ise tegid seda või?” küsis Mari natukese mõtlemise järele. A. H. Tammsaare. *Pilt pildi järele endisest ajast kerkib tema vaimusilma ette. O. Luts.
10. millestki lähtudes, millegi põhjal, järgi. *Talita neil nõrkuse momentidel minu eeskuju järele.. O. Tooming. *Mis läks see tütarlaps, keda ta vaevalt tundis näo ja nime järele, talle üldse korda. J. Kärner. *Ning töö järele saadakse ka palka. J. Oks.
11. van osutab kuuluvusele millegi juurde v. alluvusse, järgi. *Aga kümmekond versta eemal või veelgi kaugemal oli Vargamäe koha järele suurem metsaheinamaa.. A. H. Tammsaare. *„Kelle mõisa järele see maa on?” – „Tõõtsi mõisa järele.” A. Kitzberg.
12. van millegi poolest, mingis suhtes, järgi. *Heinamaad aru järele päratu hulk, kõõbi teda või mihklipäini, heina ennast aga ikka vähe ja vähe.. A. H. Tammsaare.
13. esineb fraseologismides, näit.:. Oma käe järele panema. Kellegi pilli, tujude järele tantsima. Suud seki järele seadma.
II. ‹adv›
1. osutab kellelegi v. millelegi liikudes järgnemisele. Tule aga mulle järele! Kihutas ratsahobusega põgenikule järele. Koerad jooksid sõitjaile natuke maad järele. Rühkis eelkõndijatele kõigest väest järele. Ta lonkis sõbrale tusaselt järele. Hiilisin talle silmnäolt järele. Võttis hobuse ohelikuga järele. Vedas longates paremat jalga järele. || (üldisemalt, liikudes järgnemata). Talle tulistati järele. Poisid vaatasid talle vaimustusega järele. Kõik jäid talle tänaval järele vahtima. Pilkesõnu ja sajatusi hüüti talle järele. „Õige jah,” kiitis ta teistele järele. || osutab järgnemisel kellenigi jõudmisele. Jõudsin talle poolel teel järele. Astume aga kiiremini, siis saame neile järele! Puu otsa ei pääse talle keegi järele. Oodake meid ka järele! Läksin talle tuppa järele. || osutab millegi v. kellegi teat. isiku juurde toimetamisele pärast asjaomase isiku enese päralejõudmist. Isa viis linnas õppivale pojale toidumoona järele. Laskis endale mõned raamatud järele saata. *Pere tõi ta [Laekverre] aga järele alles nüüd, vastu kevadet. R. Vaidlo.
2. osutab arengult, tasemelt, saavutustelt kellenigi v. millenigi jõudmist v. viimist. Tuleb töödega naabritele järele jõuda. Poeg on kasvus isale järele võtnud. Poiss oli tükk aega haige, ta peab nüüd järele õppima. Meeskond oli mõne punktiga kaotusseisus, kuid võttis siis järele. Otsis inimest, kes tema poega matemaatikas järele aitaks. *Kulmud isegi mustad, neid järele aidata pole vaja. E. Rannet.
3. osutab kuhugi minekule, et sealt kedagi v. midagi ära viia, ära toimetada. Laupäeval tuldi lastele kooli järele. Kui sul läheb mind vaja, saada kedagi järele! Miks sa oma raamatutele järele ei tule? *Pealegi oli tema kuub mättale põõsasse jäänud ja karjapoiss läks sellele järele. A. H. Tammsaare.
4. osutab millegi ajaliselt hilisemale toimumisele. Mine sa pealegi ees, ma tulen pärast järele. Need tunnid tuleb hiljem järele teha. *Oli hea, kui selle hommikul magamata jäänud une said järele magada lõunatundidel.. J. Kärner. *..aga kes meist ei ole nii või teisiti pitsitada saanud, ega me sellepärast ööd-päevad järele soiu. I. Sikemäe.
5. alles, säilinuks. Eilsest oli veel pisut toitu järele jäänud. Unistustest ei jäänud midagi järele. Sula ei jäta sellest lumest kübetki järele. *Võttis ühe linnunokatäie [liha] ja jättis suurema osa kõik järele.. O. Münther.
6. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› tulemuseks, tagajärjeks. Näpistas, nii et sinised plekid jäid järele. *Paistis, et tema nuga jookseb iseäralikult hõlpsasti läbi puu ning jätab järele laitmatult sileda pinna. H. Pukk.
7. osutab millegi lakkamisele, vaibumisele. Vihm, sadu, tuisk jäi järele. Külm, pakane andis järele. Hambavalu, palavik, paistetus annab juba pisut järele. Pahameel, meelekibedus annab järele. Laps jättis nutu järele. Jättis vanemas eas teiste kiusamise järele.
8. osutab millegi paigast lahtitulekule, lõdvenemisele vm. nihkumisele mingi surve mõjul. Uks, värav andis peagi löökidele järele. Ankrutross andis järele ja laev paiskus randa. Mees laskis püksirihma järele. Kleit oli kitsaks jäänud, seda tuli õmblustest järele lasta. || koos verbiga andma osutab mingile vastuseisust loobumisele. Andis kõiges naisele, naise tahtmistele järele. Kokkuleppele ei jõutudki, sest kumbki pool ei andnud järele. Andis kiusatusele järele. Targem annab järele.
9. osutab, et midagi tehakse v. on tehtud mingi eeskuju põhjal, seda imiteerides. Siin pole midagi ehtsat, kõik on järele tehtud. Allkiri on väga osavalt järele tehtud. Tee kõik järele, mis mina ees teen! Ta aimas, tegi järele käokukkumist. Pole mõtet moeveidrusi järele ahvida.
10. osutab mingi asjaolu väljaselgitamisele v. omapoolsele kontrollivale kindlakstegemisele. Ma vaatan entsüklopeediast järele! Vaata järele, kes seal tuli! Kuulas järele, kas maja on veel müüa. Tuleb lähemalt järele uurida, kuidas see kõik juhtus. *Taavet oli õhinal nõus, ta tahtis paljukiidetud suurlinna ööelu ise järele katsuda. M. Traat. || (ühenduses mõtlemisega). Selle võimaluse üle peab veel järele mõtlema. Mõtle enne hästi järele ja siis alles otsusta! *..iga sõna, mis ta ütles, näis ta enne ettevaatlikult järele kaaluvat. A. Jakobson.
11. tahapoole, maha. Auto jättis järele paksu tolmupilve. || ‹koos andma-verbiga› mingilt omaduselt kellestki v. millestki maha (jääma). *Pärast Salme surma.. ostis isa jutluseraamatu, mis oma suuruse poolest küll piiblile järele andis.. J. Lapp.

järgi
I. ‹postp› [gen]
1. osutab asjaolule, mille kohaselt, millele vastavalt, millest lähtudes midagi toimub. Toimis seaduse, eeskirjade järgi. Tarbeaineid jaotati sõja ajal normi järgi. Tegin tema õpetuse, nõuande järgi. Leidsin koha üles tema juhatamise järgi. Seda tehti vana kombe, tava järgi. Meie kokkuleppe järgi tuleb sul töötada veel kuus kuud. Riietus uusima moe järgi. Kudus mustrit mälu järgi. Toimis automaatselt, harjumuse järgi. Poisile pandi vanaisa järgi nimeks Rein.
2. osutab esemele v. asjaolule, mida abiks võttes, mille abil midagi toimub. Orienteeruti kompassi, kaardi, tähtede järgi. Määrab puid-põõsaid pungade järgi.
3. osutab millegi kohta midagi väitvale isikule v. muule allikale, ka teat. süsteemile. Tema jutu, sõnade järgi olnud asjalugu nii. Kuulu järgi minevat tal päris hästi. Muistendite järgi on Neeruti mäed Kalevipoja künnivaod. Kohaliku aja järgi on kell 10. Kuupäevad on esitatud vana kalendri järgi. Pluss 15˚ Celsiuse järgi.
4. millegi põhjal, alusel (otsustades). Välimuse järgi võis lindu pidada mingiks rästaliigiks. Riietuse järgi otsustades võis mees olla autojuht. Inimest hinnatakse tema tegude järgi. Tundsin su hääle, näo järgi ära. Kella järgi on juba hommik, kuid väljas alles pime. *Hoopis teist sorti mees oli ta, kui tema ameti järgi arvata võis. O. Kool.
5. osutab sobivusele v. vastavusele; järele. Kingad peavad olema jala järgi. Näib, et see töö pole talle just meele järgi. Abiellus sellega, kes talle rohkem südame järgi. Püüdis kõikide meele järgi elada ja olla. See riie on liiga kallis, pole mulle rahakoti järgi. *Ta veidi nagu itsitab sisemiselt, kuigi selline komme pole tema loomu järgi. H. Kiik.
6. järele (lõhnamise, lehkamise puhul). *Jahedas, hämaras aidas lõhnas hallituse ja kopituse järgi. F. Tuglas. *See paks mees haiseb ju kangesti küüslaugu ja viina järgi. L. Kibuvits.
7. kõnek osutab mingi maa-ala v. koha kuuluvusele millegi juurde v. alluvusse. See küla oli vanasti Sootaga valla järgi. *Nüüd on koha järgi juba põldu küll.. J. Mändmets.
8. järele. Selle järgi on tungiv vajadus. Kaua ma pean sinu järgi ootama?
9. järel (osutab tihedale järgnevusele). *..ning neelasime raamatu raamatu järgi.. A. Hint.
10. esineb fraseologismides, näit.:. (Miski on) käe järgi. Oma käe järgi panema. Moka järgi olema. (Oma) nina tuule järgi seadma. Oma näo järgi (vormima). Kellegi pilli, tujude järgi tantsima.
II. ‹adv› järele a. alles, säilinuks. *Põlevast küünlast sinu laual on jäänud järgi veel suitsev jupike. K. Põldmaa. b. osutab vastupanu lakkamisele v. vastuseisust loobumisele. Uks andis lõhkumisele järgi. *Lehtmets vihastas algul, aga pärast hakkas järgi andma ja lõpuks ta oli sellega nõus.. J. Semper. c. osutab kontrollivale kindlakstegemisele. Ma vaatan järgi, mis ta seal teeb. d. osutab kellenigi jõudmisele. Me jõuame talle varsti järgi.

kohta
‹postp› [gen]
1. osutab isikule, esemele, olukorrale, nähtusele, kellesse v. millesse miski asi puutub, kellega v. millega miski seostub, kellest v. millest midagi räägitakse, arvatakse, teatakse vms. Puuduvad andmed tema edasise saatuse kohta. Mehe kohta oli isegi üks pilkelaul tehtud. Järve kohta on, teab rahvas mitmeid muistendeid. Kogus andmeid kodukoha ajaloo kohta. Tõend perekonnaliikmete arvu kohta. Leidsin materjali mind huvitavate küsimuste kohta. Selle kohta peetakse eraldi arvestust, koostati protokoll. Andis teose kohta kiitva hinnangu. Hakkas pärima koduste käekäigu kohta. Selle kohta ei osatud midagi öelda, arvata. Mis tema selle kohta ütleb?
2. mingeid tingimusi, asjaolusid, olukordi silmas pidades, arvesse võttes, neist lähtudes. Oma aja kohta haritud mees. Ilmad olid maikuu kohta jahedad. Jüri on oma aastate, vanuse kohta veel kraps mees. Räägib muulase kohta head eesti keelt. Vanaisa oli käsitöölise kohta küllalt jõukas. *Soobel oli ilusat tumedat masti, isase kohta liiga väike, emase kohta liiga suur .. N. Baturin.
3. osutab mingile alale v. hulgale, milles esineb v. mille suhtes arvestatakse mingi teine hulk. See oli ainus korralik maja terve alevi kohta. Salga kohta tuli ainult paar-kolm haritud meest. Terve kuu kohta tuli ainult mõni päikesepaisteline päev. *.. ta oli niisuke haruldane inimene, nagu neid sünnib ainult mitme tuhande aasta kohta üks .. A. H. Tammsaare. || (mingi keskmise v. suhte arvutamisel). Keskmine piimatoodang lehma kohta. Teenistus oli keskeltläbi 5000 krooni inimese kohta. Iga kolme õpilase kohta tuli üks raamat. Eestis oli siis 1000 mehe kohta keskmiselt 1187 naist. Keskmiselt elab seal 1,5 inimest km² kohta. Sel ajal tuli iga aasta kohta umbes 100 trükist. Tiheduse mõõtühik SI-süsteemis on kilogramm kuupmeetri kohta.
4. kellegi, millegi suhtes, osas. Korraldus kehtib, maksab kõigi kohta. Ilmaennustus antakse, käib harilikult laialdase maa-ala kohta. *Eriti peab see väide paika minu vanemate noorema ea kohta .. H. Raudsepp. || van kellegi, millegi vastu. *Aga ta oli seda ju meelega teinud, sügavat sallimatust, vastikust tema kohta tundes! E. Vilde.
5. van kohale. *Pilv oli juba tormanud pea kohta .. A. H. Tammsaare (tlk). *„Teele!” hüüdis ta tasa, kui tulija tema kohta oli jõudnud. O. Luts.

kursi|nurk
mer nurk laeva sõidusuuna ja mingile esemele võetud vaatlussuuna vahel

kõõr|silmsus
med nägemishäire, mille puhul ühe silma nägemistelg suundub vaadeldavale esemele, teise silma oma kaldub aga sellest kõrvale, strabism. Kõõrsilmsust esineb eriti lastel.

peal
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna adessiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki pealpool, ülalpool, kõrgemal, millegi pealispinnal; millegi kohal, midagi katmas, varjamas; ant. all. Kivi, kännu peal. Lume, jää, liiva peal. Lamab kõhuli muru peal. Magas palja maa, põranda peal. Leib on laua, riiuli peal. Voodi peal ei sobi istuda. Magas ahju peal. Kastid on virnas üksteise peal. Lae peal on heinu. Heinad on aida peal 'aidalael'. Seisab purde peal. Aluspõhja peal lasuvad kivimid. Ta elab kontori peal väikeses toakeses. Pudeli põhja peal on veidi veini. Purgi peal on tsellofaankate. Piima peal on koorekiht. Naine kandis korvi pea peal. Joob, pudel suu peal. Haavatu kanti käte peal ära. Pilt on seina peal. Käed selja, rinna peal. Rinna peal on tätoveering. Huule peal oli vill. Tassi peal on rahvuslikus mustris kirjad. Kandis kampsunit särgi peal. Rihm on pükste peal. Tal on nüüd oma katus pea peal. See on ju nii ainult paberi peal 'tegelikkusele mittevastav'. Selgesti näha nagu peo peal. Teda hoitakse nagu pilpa peal. Ta oli nagu süte peal. || (kehaasendist kõneldes:) nii et põhisõnaga märgitud kehaosa on all, sellele toetutakse. Lamab selja, kõhu, külje peal. Laps roomab kõhu peal. Poisikesed harjutasid pea peal seismist ja käte peal käimist. Olen juba varahommikust jalgade peal 'jalul, tegevuses'.
2. kasut. viitamaks kohale, kus miski v. keegi on v. kus miski toimub. Maa peal ja taevas. Mere peal on torm. Olin paadiga jõe, järve peal. Turu peal oli suur sagimine. Auto seisis otse tee peal. Ta elab hoovi peal majas. Lageda peal tuul tõmbab. Kari sööb ristikupõllu, ädala peal. See juhtus käänaku, kurvi peal. Ära seisa kogu aeg ühe koha peal! Saime laada peal kokku. Ma elan temaga sama koridori peal. Nad on ühe köögi peal 'kasutavad sedasama kööki'. Perenaine oli ukse peal 'ukselävel v. ukse ees' vastas. Ta pilk viibis minu peal. *Mis ma seal kivide peal [= linnas] tegema hakkan? E. Maasik. | ‹asendatav ka põhisõna inessiivilõpuga› kõnek. Käisime linna peal jalutamas. Hulgub küla peal ringi. Maja peal liiguvad mitmesugused kuuldused. Mis Tartu peal uudist? Sellist meest pole teist terve Eesti peal. *„Saime kõrtsi peal juhuslikult kokku,” ütles Neeme Ormuski poole osutades. E. Raud. || teat. kaugusel, teat. vahemaa taga. Olime juba poole maa, poole tee peal. Ta seisis meist natukese maa peal. Iga mõne sammu peal ta seisatas. Asulas oli iga poole versta peal kõrts.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusele, millega keegi tegeleb. Ta on linnas tähtsa, kõrge koha peal. Poeg olevat tal linnas advokaadiameti peal. Ta töötab raudtee peal 'on raudteelane'. Töötab posti peal 'postkontoris'. Oli suurtalus noorkarja, vasikate, sigade peal. Muidu olen olnud traktorist, kuid sel sügisel olin kombaini peal. Ta on tehases keevitamise, kraana peal. Juta on kantseleitöö peal. Sellest nädalast olen uue töö peal. Poisil on veel kroonu peal käimata 'ei ole veel sõjaväes teeninud'. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo. *Ütles enese olevat ülikoolis juura peal [= juristiks õppimas] ja otsivat tööd. H. Raudsepp. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Mehed olid metsas jahi peal. Olin ostmise peal väljas. Jõuk oli röövimise, teiste petmise peal väljas. Paljud on omakasu, äri, kerge teenistuse peal väljas. Vanamees olevat jälle jooma peal. Poiss on kusagil ula peal. Sõja ajal tuli elu ja surma peal väljas olla. Loomad on viljas kurja, paha peal. *Noor koer vist, vigureid ja tempe täis, lonkimise ja luusimise peal väljas. J. Parijõgi.
4. kasut. viitamaks millelegi, mille varal elatakse v. mille abil, millega midagi tehakse. a. (ühenduses elamisega, toimetulemisega). Nad on korraliku, viletsa toidu peal. Lapsed on ühe vanamammi juures kosti peal. Elati kartulite peal, leiba sai harva. Lehmad lähevad jõusööda peal rammusaks. Siga on nuuma peal. Ta on korraliku palga peal. Ta on hea elu peal tüsedaks läinud. Mis viga vanemate rahakoti, tasku peal elada! *Korporandid prassisid suurte rahade peal.. A. Kaal. b. viitab mingile riistale, esemele v. vahendile. Palgid lõigati saekaatri peal laudadeks. Käia, luisu peal teritama. Mängi klaveri, viiuli peal ette! Neid võib sõrmede peal üles lugeda. Eks katseta seda enda peal!
5. kasut. viitamaks hrl. mingile ajaühikule v. ajalisele seosele. Kell on, käib kolme peal. Kell on kaksteist minutit kaheteistkümne peal. Poiss on juba kuueteistkümne peal. Päev, töö on juba poole peal. Mul on see raamat, selle raamatu lugemine alles poole peal. *Nüüd on ta juba neljakümnendate aastate peal, mingit varandust ei ole hinge taga.. M. Metsanurk.
6. kõnek kasut. viitamaks tegevusele v. olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal. Olin just minemise, mineku peal, kui telefon helises. Raamat oli laua serval päris kukkumise peal. Taat on väga haige, päris mineku peal 'suremas'.
7. kasut. viitamaks sellele, kellel v. millel miski lasub, on kohustuseks vms. Kahtlus on sinu peal. Minu lootus on nüüd veel ainult Märdi peal. Arvati, et tema peal lasub jumalate viha. Koha, maja peal on võlga. Kogu majapidamine oli ema peal. Tema peal olid ka külavanema kohustused.
8. kasut. viitamaks mingile käimasolevale tegevusele, protsessile, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Võttis käigu peal mantli seljast. Laadis jooksu peal püssi. Raha lõppes tee, reisi peal otsa.
9. kasut. viitamaks teat. hindele, millele keegi püsivamalt õpib. Püsis koolis kogu aeg neljade ja viite peal.
10. kõnek kasut. viitamaks laadile, viisile, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Laulis vale viisi peal. Jutt käis mitme keele peal. Me oleme temaga sina peal 'räägime omavahel „sina”'. Raha on pangas isa nime peal. Koht on pooletera peal.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Miski püsib, seisab ainult ausõna peal. Hinge, südame peal olema, kipitama. Ilma peal(gi). Kahe jalaga maa peal. (Hea) järje peal olema. Kaela peal olema, istuma, elama. Keel on vesti peal. Keele peal olema, kipitama, sügelema. Käima peal (olema). Oma käe peal elama, töötama. Kedagi käte peal kandma. Loorberite peal puhkama. Kellegi naha peal elama, liugu laskma. Midagi oma naha peal tunda saama. Asi on noatera peal. Kellegagi nugade peal olema. Kellegagi ühe pulga peal olema. Karjub nagu ratta peal. Kellelgi on silmad märja, vesise koha peal. Tuule peal elama, olema. End vee peal hoidma. Vee ja leiva peal istuma, olema.
II. ‹adv›
1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant. all. Õlu on all, vaht on peal. Loikudel oli jääkirme peal. Jääl on paks lumikate peal. Piimal on koor peal. Magajal oli kaks tekki peal. Purgil on tsellofaanist kate peal. Pudelil on kork peal. Vankril, reel on suur koorem peal. Vastu tuli mootorratas, kaks meest peal. Jää on juba nii tugev, et kannab peal. Laev ei vajunud kohe põhja, sest puulaadung hoidis teda peal. Uuel hoonel ei ole veel katust peal. Ojal ei ole purret peal. Tal oli kampsun seljas ja mantel peal. Tassil on kirjad peal. Tünnil on raudvitsad peal. Ümbrikul on margid peal. *..kuni tuli nähtavale pere hobune, kõrge look peal ja saan järel.. A. H. Tammsaare. | (üldisemalt, mitteotseselt). Kempluses, vaidluses oli kord üks, kord teine peal. *Isa aga jäi alati selleks, kelle sõna peal püsis, kelle otsused ikka ellu viidi.. R. Kaugver. || millegi kasvavaga kaetud. Uudismaal on oder peal. Osal krundist on, kasvab mets peal.
2. kõnek kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. Mul on hirm, tüdimus peal. Sõidukil oli kõva kiirus, hoog peal. Töödega oli kogu aeg mahv, tamp peal. Talul on suured maksud, võlad peal. Koosolekul on kohe lõpp peal. Tema heal elul on ots peal. Tal käivad krambid, märatsemishood peal. Poistel hommikust saadik minekutuhin peal. Meestel on viinavõtmise neelud peal. Avaldusel on juba direktori resolutsioon peal. *On küll [tore tüdruk], aga minul pole naisevõtmise tuure peal. H. Angervaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peal, vahepeal

pärast
I. ‹postp›
1. [gen] (põhisõnaga märgitud ajaühiku) järel, möödudes. Aasta pärast. Kahe kuu pärast algab jälle õppetöö. Astun nädala või paari pärast läbi. Ta suri kolme päeva pärast. Tule poole tunni pärast! Kell on viie minuti pärast üks. Natukese, mõne, tüki aja pärast. Vähe, viivu, veidi aja pärast taipasin, mis oli juhtunud. Ettevõte tasub end ära alles aastate pärast.
2. [gen] osutab sellele, mille v. kelle valdusse v. käsutusse saamiseks, saavutamiseks midagi toimub. Lahing käis linna, iga jalatäie maa pärast. Isapõdrad võitlevad emase pärast. Kosis rikka lese tema vara pärast. Röövlid tapsid mehe raha pärast. Koerad purelesid kondi pärast. Naised jagelevad pesuköögi pärast. Võistlus esikoha, maailmameistri tiitli pärast. Ta on tõe ja õiguse pärast väljas. *Vapsidega konkureerisid võimu pärast eeskätt Põllumeestekogud.. O. Kuningas.
3. [gen] mingil põhjusel, millegi tõttu, millestki tingituna. a. osutab tundele, millest tingituna v. mille tõttu midagi toimub. Hõiskab, tantsib rõõmu pärast. Hakkasin viha pärast nutma. Ta ei saanud ehmatuse, hirmu pärast sõnagi suust. Vaju või maa alla häbi pärast! Tal ei tulnud erutuse pärast uni. Tegin seda kiusu, jonni, koeruse, ulakuse, lusti pärast. Läksin huvi, viisakuse pärast nendega kaasa. Mees on õnnetu armastuse pärast jooma hakanud. b. osutab asjaolule v. põhjusele, mille tõttu midagi esineb v. toimub. Laps puudus koolist haiguse pärast. Laev ei sõida täna tormi pärast. Külma pärast ei saa siin talvel elada. Mitmete asjaolude pärast jäi töö pooleli. Talu läks võlgade pärast oksjoni alla. Lammast peetakse villa pärast. Haige oigas valude pärast. Palun vabandust tülitamise pärast! Ega ma sinu pärast ei tulnud, tulin ema vaatama. Ega ma paha pärast, räägin seda hea pärast! Mis sa nutad tühja (asja) pärast! Meeldid mulle oma töökuse pärast. Teda halvustati tema saamatuse pärast. Olen sinu pärast uhke. Sain teie pärast peapesu. Mul hakkas enda pärast häbi, piinlik. Lõi kombe pärast risti ette. Tulid sa ikka asja pärast? 'oli sul ikka asja'. Mis häda pärast 'mis põhjusel' ma peaksin valetama! Mis hea pärast sa siia tulid? (irooniline väljend). *Kui sageli räägitakse seltskonnas lihtsalt rääkimise pärast. I. Trikkel. || (karistatava v. kritiseeritava põhjuse korral vahel võimalik ka eest.). Istub varguse pärast kinni. Streigist osavõtu pärast vallandati mitu töölist. Sain nahutada heitliku iseloomu pärast. Kunstnikule tehti liigse realismi pärast etteheiteid. *.. otsis ja kangutas sõnu ja mõtteid, nagu tuleks nende pärast hiljemini kellegi ees vastutada. P. Vallak. c. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille huvides, kasuks, jaoks midagi toimub. Buss peatus vaid meie kahe pärast. Ära minu pärast oma toimetamisi toimetamata jäta. Räägin seda sinu enda pärast. Tulin koju tagasi üksnes laste pärast. Töö pärast ma ennast tapma ei hakka. Kunst kunsti pärast. Kindla usu pärast on surmagi mindud. *„Ega siis jumal inimest ometi põrgu pärast loonud.” – „Mispärast siis?” A. H. Tammsaare. d. osutab isikule, esemele, asjaolule, kelle v. mille saatuse v. olukorra suhtes tuntakse muret, kahju vms. Ära minu pärast muretse. Kuidas ma küll sinu pärast kartsin! Tunnen muret oma tervise pärast. Mure homse päeva, tuleviku pärast. Kardab oma elu pärast. Lein hukkunute pärast. Rikas muretseb oma raha pärast. *.. oleme mures tedre- ja põldpüüparvede kokkusulamise pärast.. O. Tooming.
4. [gen] ‹hrl. kirjutatakse eelneva sõnaga liitadverbina kokku› kellegi v. millegi seisukohalt, poolest. Sinu pärast võiksime nälga surra, sul ükskõik! Mine siis, minugi pärast! Ütlen seda ainult moe, nalja pärast. Õiguse pärast 'õigupoolest'. Kõik see oli nagu au pärast 'nime poolest, moepärast'.
5. [gen] millelegi vastavalt, millegi kohaselt v. järgi, midagi mööda. Saaks ükskord voli pärast süüa! Kunagi ei osanud peremehe meele pärast olla. Kõikide meele pärast ei suuda teha. *Mina ratsutan ainult tarbe pärast, ma ei tunne sellest mingit erilist mõnu. H. Salu.
6. [gen] esineb fraseoloogilist laadi hüüatustes ja kirumisvormelites. Jumala, taeva pärast, ära tee seda! Aita ometi, Kristuse pärast! Kuradi, pagana, põrgu, kirevase pärast! *Mille tondi pärast ma praegu oma raha salaja pidin lugema? K. A. Hindrey.
7. [elat] kõnek (osutab seisundile:) mingis seisundis v. olukorras olevana, peast. Ta oli noorest pärast iludus. Ära haigest pärast tööle mine! *Taru Iida peavari alevikuserval pole enam see, mis uuest pärast.. M. Nurme. *Minu nimi on Linda Liitmäe, neiust pärast olin Kütt. V. Ilus.
II. ‹prep› [part] millegi järel, millestki ajaliselt hiljem, peale. Kella kolme paiku pärast lõunat. Pärast 1. juulit. Varsti pärast pühi. Viis minutit pärast kuut. Pärast tööd läksime kohe koju. Õhtul pärast töö lõppu. Uued majad kerkivad nagu seened pärast vihma. Pärast sõda olid meil rasked ajad. Asus pärast ülikooli, ülikooli lõpetamist tööle õpetajana. Pärast pikki vaidlusi jõudsime ühisele otsusele. Ta jäi veel pärast mind tööle. Pärast meid tulgu või veeuputus! Elu pärast surma. *Mind jäeti mingi koerustüki eest pärast tunde. T. Vint. | ‹ühendsidesõna osana› pärast seda kui vt kui
III. ‹adv›
1. hiljem; edaspidi. Hommikul paistis päike, pärast hakkas sadama. Mine sina kohe, ma tulen pärast järele. Eks pärast näe, vaata, mis siin teha annab! Mul pole praegu raha, maksan pärast. Ta oli algul vastu, kuid pärast andis järele. Pärast näeme! Seda juhtus pärastki. Parem enne karta kui pärast kahetseda. Pärast ikka tarku palju! Kes pärast naerab, naerab paremini. *.. sest nii tarka koera kut Nässu pole Abrukas enne old ega tule pärast. J. Tuulik. || seejärel, siis. Algul kuulasin raadiot, pärast veel lugesin pisut. Enne töö ja pärast lõbu. Esiti varastab nõela, pärast noa, viimaks hobuse.
2. van (kartust v. kahtlust väljendades:) viimati, äkki, järsku. *Oota, ma keeran ukse lukku, pärast mõni tuleb. A. H. Tammsaare. *".. julgegi sööma hakata: pärast viib keele alla!” arvas poiss. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: au|pärast, häda|pärast, jao|pärast, käe|pärast, meele|pärast, minu|pärast, miski|pärast, moe|pärast, nalja|pärast, näo|pärast, see|pärast, selle|pärast, teadu|pärast, õigupärast

see ‹selle, seda, sellesse e. sesse, selles e. ses, sellest e. sest, sellele, sellel e. sel, sellelt e. selt, selleks e. seks, selleni, sellena, selleta, sellega pl need, nende, neid, nendesse e. neisse, nendes e. neis, nendest e. neist, nendele e. neile, nendel e. neil, nendelt e. neilt, nendeks e. neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega› ‹pron›
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet lähedal asuvale v. muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a. ‹substantiivselt›. See siin on minu poeg. See on ju Tiina. Kes need on? Vaadati lähenejat, et kes see küll võiks olla. Vaatas Ingeri poole, see istus kiiktoolis. Mis loom see on? – See on siil. See on ilusam pilt kui too. Mul pole rohkem kindaid kui ainult need. See esimeses reas on sinu koht. Seal on järv, vaadake ometi seda! Mis lärm see on? Ja mida see siis tähendab? b. ‹adjektiivselt›. Kes see mees on? Kõik need mehed tulevad minuga kaasa. Seda koera ei maksa karta. See puu hakkab vist ära kuivama. See kleit näeb kena välja. Nendest kingadest küll enam asja ei saa. See korv seal on sinu jaoks. Mina töötan siin selle laua taga. Lähme nüüd seda teed! Nendes paikades olen ma esimest korda. Selle kandi inimesi ma tunnen hästi. Vaata, kas see lause on õige! Nende ridade kirjutaja on asjas täiesti veendunud. Korista see korralagedus siit ära! Missugust õuna tahad? – Seda.
2. ‹adjektiivselt› sisaldab viidet parajasti kulgevale, ka just möödunud v. peatselt saabuvale ajale, parajasti esinevale olukorrale jms. Töö tuleb valmis saada sel aastal, sel kuul, selle aastanumbri sees. Selle päeva parim tulemus. Ta käis neil päevil 'hiljuti' meil. Ta peaks neil päevil 'varsti' saabuma. Homme sel ajal asume teele. Vanaema on ehk ka selle aja peale juba kodus. Selle hooaja etendused algasid eile. Nii, seks korraks on kõik. *Seda puhku oligi õnn nendega niihästi töös kui ka armastuses. A. H. Tammsaare.
II. ‹substantiivselt› (viitab tekstis mainitule v. mainitavale)
1. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. a. (viide esemele, loodusobjektile, nähtusele, olukorrale). Ühistul oli aurik, peale selle veel väiksemaid laevu. Vaatas kella, see näitas seitse. Heitis diivanile, jalad üle selle otsa. Võtsin ajalehe, kuid ei avanud seda. Laotas pildid lauale ja hakkas neid uurima. Toal oli vaid üks aken ja seegi pisike. Võttis maha noori kaski ja viis need linna turule. Ilus heinamaa, sellelt saab rohkesti heina. Karula ümbruses on rohkesti järvi, tuntuim neist on Pikkjärv. Kuupalk 5000 krooni, sellega võis tol ajal juba kenasti elada. Pikemaid luuletusi on vähe ja need on ka vähem õnnestunud. Kaltsium ja selle ühendid. Vanainimese mälu, see on kehv. Teeb muudkui oma tempe, nende peale on ta meister. Pärast esimest varastamist kujunes see tal harjumuseks. Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Inimese elu, see on ju nii üürike. Kelle kord on toitu valmistada? – Eks see ole minu kord. *Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. E. Vetemaa. *Mõni üksik, ähmane kogu kerkis hetkeks pimedusest ja kadus sesse taas. V. Õun. b. (viide isikule vm. elusolendile). Mees, tema naine ja selle õde. Poisid narrisid tüdrukuid, aga need ei teinud väljagi. Jõe ääres nähtud üht vanameest, kes see muu oli kui Priidu. Noored, need tahavad ei tea mida. Tüdruk nurus nii kaua ema kallal, kuni see järele andis. Palume, et Jüri meid aitaks. – Asjata, ei see aita kedagi. Ta jälestab kasse, need ajavad talle judinad peale. Musträstas meenutab kuldnokka, kuid on sellest veidi suurem. *Usu sa nüüd tüdrukuid! Hullutavad ja valetavad, kuradid! On see küll üks sugu! A. Antson.
2. ‹sg.› viitab verbiga v. verbikonstruktsiooniga väljendatud tegevusele v. olukorrale. Püüdis põgeneda, aga see osutus võimatuks. Lõõbite niisama või on selle taga midagi. Ta pilkab teisi, aga teeb seda vaimukalt. Lõpuks hakkas ta õppima, sest sellest polnud nagunii pääsu. Minu meelest on see barbaarsus oma alamaid niiviisi kohelda. Kiirustasin, aga sellest hoolimata jäin bussist maha. Mis see siis ära ei ole – paar kilomeetrit jala minna. Järves võis supelda ainult selleks ettenähtud kohtades. *Paanikasse sattuda oleks kõige halvem: see viiks otsekohe kindlasse surma. M. Unt.
3. viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v. mis. Kes kohal käis, see nägi. Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin. Läks sellega, kellel tema jaoks aega. Laadal oli palju neid, kes niisama vaatasid ja uudistasid. Mida heaga ei saa, see võetakse kurjaga. Pall oligi see, mida ma saada tahtsin. See, mida ma kartsin, läkski täide. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. Kes ees, see mees. Kes otsib, see leiab. Kel vägi, sel võimus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Mida külvad, seda lõikad. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis silmist, see südamest. *Aga Hansa pole enam see, mis oli. Visby langemisega hakkas kogu liit allamäge lohisema. H. Sergo. | (kinnitavalt, rõhutavalt). Mis tehtud, see tehtud. Otsis küll, aga mis kadunud, see kadunud. Kotti enam ei mahtunud, mis täis, see täis. | (koos adjektiivi v. adverbi komparatiiviga korrelatiivseis ühendeis mida ... seda v. seda ... mida). Mida varem, seda parem. Mida valusam vits, seda parem laps. Mida enam sa üht asja keelad, seda enam hakatakse teda tahtma. Mida aeg edasi, seda mõttetum tundus kõik. Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse. *Keegi tähelepanelik kirjanik on väitnud, et naine armub meisse seda tugevamini, mida vähem meie temasse armunud oleme.. P. Viiding.
4. ‹sg.› (viitab kogu kõrvallausele). Kas minna või jääda, seda ei olnud kerge otsustada. Kust ta raha sai, seda ei teadnud keegi. Sõda oli varsti lõppemas, see oli selge. Ta kõneles sellest, kus käinud. Sellest saab juba aasta, kui ema suri. Neid jutte räägitakse selleks, et Villemit vihastada. Kõnelus lõppes sellega, et lubasin maale sõita. Ma ei tulnud selle pealegi, et voodi alla vaadata. See oli ju alles eile, kui ta lubas sind aidata. Sest pole midagi, et nii läks. Küsimus on selles, kuidas edasi elada ja olla. Pärast seda, kui oli natuke puhatud, jätkus töö. Selle asemel, et tööd teha, looderdate niisama ringi. *Majas on seda igavam, et parun jälle nädalaiks ära on reisinud.. E. Bornhöhe.
5. ‹sg.› viitab sõltumatule osalausele, iseseisvale lausele v. pikemale tekstilõigule. Ta ei leidnud oma asju ja see ärritas teda väga. Teised hakkasid temast kõrvale hoidma, aga mis hoolis tema sellest! Igas paigas on oma tavad, peale selle kehtivad aga veel üldised normid. Talu üldsuurus oli 47 ha, sellest põllumajanduslikku maad ligi 30 ha. Tähtsal kohal oli kaubitsemine; see toimus nii maa kui mere kaudu. Jõe äärde minna Ats ei tohtinud, selle oli ema kõvasti ära keelanud. Vedeled terved päevad ringi, kas see on kellegi komme! Mihkel oleks kindlasti tulnud, kui teda oleks kutsutud; selles olen ma täiesti kindel. Seda tahan ma kõigile öelda: olge ettevaatlikud! Sõprust pole ta minuga pidanud – ja seda pole tarviski. Hea, et ütlesid; ise ma selle peale poleks tulnud. Sa oled ju minust noorem. – Noorem või vanem, mis see loeb. Riina sai matemaatikas kahe. – No see veel puudus. *Oli nagu piibuork, aga näe, misuke nüüd... Eks sest ole ka oma viisteist aastat juba, või rohkemgi veel. B. Alver. | (nõustuvates, möönvates ütlustes). Aga harjutada tuleb palju. – Selge see. Aega on vähe jäänud. – Seda küll, aga tuleme toime. Te olete arst. – Seda küll. *Stsenaarium oli labane ja tehislik, seda küll.. E. Vetemaa. *Sellest tõusis muidugi suur jama, selge see. A. Maripuu. | seda ‹rõhutavalt komparatiivse adjektiivi v. adverbi ees›. Ah te olete juba ennist tuttavad, seda parem. *Tema nime ei ütelnud Juula. Seepärast oli asi metsaisanda meelest seda põnevam ja salapärasem. E. Vilde. *Arvasid, et las kasvatab veel pisut konti, küllap hiljem seda jõudsamini koolitarkuse kallal rassib. E. Männik.
6. esineb ühendites see tähendab, see on selgituse, täpsustuse v. paranduse ees. Ma tulen homme, see tähendab juba täna. Pesu tuleb pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees.
III. ‹adjektiivselt› (osutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud (v. on see konteksti põhjal iseenesest arusaadav)
1. põhisõna kordab mainitut sama sõnaga. Elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar. Tulid mingid mehed, aga ma ei tunne neid mehi. Andres küll, aga mitte enam see endine Andres. Keegi on siin käinud; ma tahan teada, kes oli see keegi. Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku. Oli üsna keeruline töö, aga Märt tundis seda tööd. Mul oli tunne, et kõik ebaõnnestub, ja see tunne ei petnud mind. Teile on kiri? – Kes selle kirja tõi? *Avamerelt kuuldus lainete kohinat. Ja selle kohina sisse tungis äkki madal, veniv, loomalik karjatus. M. Unt.
2. põhisõna kordab mainitut mingi üldistava v. ümberütleva sõna v. tekstiga. Õu võõraid täis; ei tea, kes need inimesed on. Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud. Ta silitas Paukat ja rõõmustas, et oli just selle koera kaasa võtnud. „Tõde ja õigus” meeldib talle; ta on seda teost mitu korda lugenud. Oli juba ammu kavatsenud vanaema vaatama minna, aga alles täna võttis selle käigu ette. Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi. Maja näis pimeda tondilossina, seda muljet süvendasid kriuksuvad uksed. Ütlesin, et olin koosolekul, aga see vale ei läinud läbi. Minu meelest on asi halb, aga see arvamus võib ka väär olla. Mõtles vahel surmast, et seda teed peame kord kõik minema. Tööd ta teeb, ses suhtes ei saa talle midagi ette heita. *Paar tuhat hektarit põldu, teist seda osa metsa, avarad uudismaad. J. Tillo. *„Aga naine toidab meest ja last,” tähendas Andres. – „Noh, Miinal seda va jäksi ikka on,” arvas Mari. A. H. Tammsaare.
3. osutab järgnevale kõrvallausele, mis annab põhisõnaga tähistatule lähema iseloomustuse. Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata. Mõtlen sageli neile sõpradele, kes sõjast tagasi ei tulnud. Sel kohal, kus enne oli põld, laiutab nüüd võsa. Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin. Sest ajast saadik, kui see juhtus, pole ma rahu leidnud. Kas sa tead seda lugu, mis Teeduga juhtus? Seda head, mis sa oled mulle teinud, ei unusta ma kunagi. Pole seda nägugi, et tal võiks raha olla. See polnud enam see Andres, keda ma mäletasin esimesest kohtumisest. | ‹ka elliptiliselt, ilma kõrvallauseta›. *Siis on mul kanavarbad silmade all, kortsud otsmikul, kurrud näol, kehagi pole enam see. M. Traat.
IV. ‹adjektiivselt ja substantiivselt› kõnek (sisaldab umbmäärast viidet v. esineb hoopis millelegi viitamata)
1. ‹substantiivselt, korduvana› osutab kellelegi v. millelegi, seda konkreetselt nimetamata. a. Härra, kodanik see ja see. Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud. *Nimestik täitis kaks veergu ptiikirjas. Haavatud – need ja need, langenud – need ja need, teadmata kadunud – need ja need.. A. Kurfeldt (tlk). b. ‹adjektiivselt›. Saabus telegramm – tulen sel ja sel kuupäeval selle ja selle rongiga. See ja see asi vaja veel korda ajada. *.. neile ütled aga: nii ja nii palju nõutakse seda ja seda maksu, siis on nad rahul! G. E. Luiga.
2. ‹koos pronoomeniga teine› esineb mitmesugustes väljendites. a. ‹substantiivselt›. Sõja ajal juhtus meie külas seda ja teist. Eks kodus ole ikka seda ja teist teha. Tean temast seda ja teist. Lapsena unistasime sellest ja teisest. Seda või teist oleks veel vaja hankida. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. Üks tegi seda, teine teist. *Oleks veel et tõbi küljes või ülearu vana, aga ei seda ega teist. I. Sikemäe. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas, nimetas mind selleks ja teiseks. *Mina olla tuupija, mina olla puupea, mina olla see ja teine, mina ei lugeda midagi. M. Metsanurk. b. ‹adjektiivselt›. Mitmed kutsutuist jäid sel või teisel põhjusel tulemata. Asja kaaluti seda ja teist kanti pidi. *.. alati rahulik ja lahkete pilkudega, ajas [direktor] mõnikord selle või teise õpilasega juttu. K. A. Hindrey.
3. kasut. mittemeenuva v. mitte päriselt sobiva sõna asemel. Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda..., mitte ei tule nimi meelde. *Teil on vist igasugused need... hoidjad ja tädikesed. V. Beekman.
4. (eufemistlikult, vihjates millelegi sugueluga seotule). Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud. Noorikul peaksid varsti need päevad 'sünnitusaeg' kätte jõudma.
V. kõnek kindla tähenduseta, lauses hrl. mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
1. ‹substantiivselt›. Kes see tuli? Kes need seal kolistavad? Kes see soojaga ahju kütab! Kes see teise sisse, hinge näeb! Kes see teab, kuidas kõik alguse sai. Kellel see aega oli kaks korda käia! Kellel see inimesel nii suur jalg on! Mis mees see ennemalt meil käis? Ei tea, kumb see kumma maha jättis. Mis mul siin viga, kus see paremgi on! Ootame veel, kuhu see kiire! Millal see enne on metsaalust riisutud. Mis õppimine see öösel enam on. Küllap jõuame, asi see jõuda pole. | (hüüatustes). Seda kisa ja kära mis laadaplatsilt kostis! Oh seda õnne ja rõõmu! Oh seda pidu ja põlve! Oh seda püha lihtsameelsust! Oi-oi seda häda! *Et see õhtu ka nii ruttu tuleb! M. Traat.
2. ‹adjektiivselt›. Kuhu see Peeter siis läks? Aga poiss, see varganägu, oli juba jalga lasknud. Et see ema ka juba ei tule! Ah siis niisugune ongi see suitsutare. See joomine on ikka hull asi küll. Kes neid külmi kartuleid enam sööb. Sa oled jälle seda va kärakat pruukinud. Ei tea, mis see ilm täna teha võtab. Mis see mõni piisk vihma teeb! Paljuke siis inimesele neid elupäevi antud on! Ega töö ise polegi nii hull, aga see pealehakkamine. Jäta juba see igavene irisemine! Kaua see inimene ikka kannatada suudab! *Kus see häbi – meil korralik talu – ja kakeldakse! M. Metsanurk.
VI. ‹ühendsidesõna osana› seda enam et, selle asemel et, selleks et, sellele vaatamata et, sellest hoolimata et, pärast seda kui, sel ajal kui vt et, vt kui

taga
I. ‹adv›
1. teat. kauguses tagapool, tagumisest küljest tagapool; tagaosas; ant. ees. Meie oleme viimased, taga ei ole enam kedagi tulemas. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Ta püsis meil kogu aeg taga. Ta oli meie salgas kõige taga. Poiss tuli, hobune ketiga taga. Neil oli teine paat taga slepis. Lennuk sööstis alla, must suitsujuga taga. Kihutab, tolmujutt taga. Luurajal oli saba 'jälitaja' taga. Veab longates jalga taga. Punapea istus seal taga. Bussis on taga ruumi küll. Sel autol on mootor taga. || toetamas, toeks, seljataga. Mis tal viga rääkida, kui vanemad mehed taga on! || (ajaliselt:) seljataga, möödas. Taga on magamata öö. *Nooruke [sõdur], ju juuksed hallid, / taga julmad tapatrallid. G. Suits.
2. tagumisele poolele, osale kinnitatud, tagumisel poolel, osal küljes (oma otstarvet täitmas). Kirvel, kulbil on vars taga. Nõelal on niit taga. Triikraual on juhe taga. Uksel on puu, kang taga (sulgemiseks). *Ei olnud tal kõhukest ees ega istumist taga. H. Raudsepp.
3. arengult, saavutustelt, tasemelt kaugemal tagapool, järel. Naabrid on põllutöödega meist taga. Ta oli koolis minust paar klassi taga. Teadmiste poolest olen ma teist kõigist taga. Ungari meeskond on eestlastest suurelt taga. *Ka Jõnsoniga võrreldes tundus ta palju noorem, kuigi oli viimasest ea poolest ainult mõni aasta taga. R. Vellend. || (kella kohta:) õigest ajast maha jäänud. Su kell on taga. Kell on paar minutit taga.
4. sundimas, kannustamas, hoogu andmas. a. ‹koos verbiga olema› hrl. esineb kiirustamist v. millegagi kiire-olemist märkivana. Mis rutt, kiire siis sul taga on? Ega sul ju nii kiiret taga ole? Mehel näis suur rutt taga olevat. Ajalehetöös on alati rutt taga. Kõik tõttasid, kõigil oli kiirus taga. Andil oli minekuga tuline kiire, rutt taga. Selle asjaga on kiire taga. Pole sul selle kohviga nii kibe taga midagi. b. esineb koos sundimist ja käskimist väljendavate verbidega. Kündja sundis väsinud hobuseid taga. Peremees sundis teenijaid taga. Oma lastele anti vahel puhkust, kasulast aga utsitati hommikust õhtuni taga. Mind on lapsest saadik tööga taga aetud. Muudkui torkis oma meest taga – tee seda ja too teist. Mind kihutasid tööd ja ülesanded taga. Mure, hirm kihutas taga. Ajasin ennast taga, et töö ära lõpetada. Meeletu uudishimu ajas, sundis taga. Tuul kihutab pilvi taga. *Vastase vaen ässitas teda õieti ainult taga, et kiiremini eesmärgi poole püüda. E. Vilde. c. muid juhte. Mis parata, kui sundijad taga! Mehel oli kõva naisevõtuvalu taga.
5. tulemuseks, tagajärjeks; (kiiresti) järgnemas. Tass kukkus maha ja kohe killud taga. Rebis kasukahõlmast, nii et tükid taga. Käis kõmakas ja kivist polnud muud kui tükid taga. Virutas malakaga, nii et sodi taga. Pilv oli ülal ja vihm varsti taga. Haned lähevad, hallad taga. Lõi nii et veri taga 'lõi nii et veri väljas'. Kui ta midagi ütleb, on tegu ka taga. *Teadagi, väsinud inimese asi, nagu pikali viskad, nii norin taga. E. Maasik. || põhjuseks; peidus, varjus. Ta ei tee tüdrukutele niisama välja, kui seal taga midagi ei ole. Mustlaste hookuspookus, pole seal taga midagi.
6. ‹ühendverbi osana› esineb tagaajamist, jälitamist v. tagaotsimist märkivates ühendverbides. Koer ajas kassi taga. Hundid ajasid hobusemeest tükk maad taga. Lapsed jooksid ja ajasid üksteist kilgates taga. Vaenlast aeti mitu kilomeetrit taga. Rüütlid ajasid põgenejaid taga. Palli taga ajama (hrl. jalgpalli mängimise kohta). Otsitakse taga ohtlikku kurjategijat. Ajas oma aruandes, arvestuses viga taga. Otsis mööda tuba prille taga. Ajasin seda raamatut kõikides poodides taga. Lukussepad on nõutud mehed, neid otsitakse taga. Keegi küsis sind äsja taga. Ajasin teda kõikjalt telefoniga taga. Kus sa olid, ema otsib sind taga! Laps hüüab isa taga. Mets on nii hõre, et üks puu hõikab teist taga. Mis raha sa mu käest jälle taga ajad? || koos kiusama-verbiga rõhutab pahatahtlikku toimimist kellegi suhtes. Teda kiusati taga tema progressiivsete vaadete pärast. Perenaine hakkas poissi igati taga kiusama. Kui sa tema meele järgi ei tee, siis hakkab taga kiusama. Saatus on naist taga kiusanud. || väljendites, mis märgivad millegi sagedast esinemust v. kiiret järgnemist. Üks töö ajas teist taga. Elati muretut elu – üks pidu ajas teist taga. Üks idee ajab peas teist taga. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. || kurameerivat lähenemist märkivates väljendites. Naabrimees ajab naisi taga. Ta on korralik poiss, tüdrukuid taga ei aja. Noor tüdruk, aga ajab juba mehi taga.
7. ‹ühendverbi osana› esineb püüdmist, millegi taotlemist väljendavates ühendverbides. Ajab raha, rikkust, kuulsust taga. Toodangu kvantiteeti taga ajades unustati kvaliteet. Tehas ajab kõrgeid näitajaid taga. Faktides ei ajanud ta erilist täpsust taga. Ajas üksnes oma kasu ja au taga. Nõudis jonnakalt oma õigust taga. Ajab üksnes lõbu taga. Meie siin etiketti taga ei aja. Nõuab koolis tarkust taga.
8. ‹ühendverbi osana› osutab kaotatu, minetatu, möödunu v. puuduva (hilisemale, tagantjärele) kahetsemisele ning selle üle kurtmisele. Ema leinab sõjas langenud poegi taga. Surnu oli üksik vanainimene, keegi ei nutnud teda taga. Nuttis oma ainukest last veel aastate pärast taga. Kurtis taga vanu häid aegu. Lapsed nutsid kadunud kassipoega taga. Õhkab oma tervist taga. Kurdeti surnud omakseid taga. Haletseb hobust taga. Kahetseb taga endist muretut elu. Liiga noor, et paradiisi taga igatseda. Tüdruk on alati sõpra taga ihaldanud. *.. hakkas varsti poolelijäänud kooliõppust taga kahetsema. I. Sikemäe.
9. ‹ühendverbi osana› rääkimist väljendavates ühendverbides väljendab tagaselja, ilma asjaosalis(t)e juuresoluta rääkimist. Pole ilus teisi inimesi taga rääkida. Eit rääkis igal pool oma naabreid taga. Taat kirub oma joodikust poega taga. *„Usu teda kuradit veel,” siunas ta vallavanemat taga .. R. Lumi.
10. kõnek osutab millegi tõhusale olemasolule. Tüdrukul oli kõva kaasavara, koht taga. Sul vägev kere taga, sellepärast jaksad. Peaasi, et mehel ikka nimi taga oleks. Tema tegudel on jõud taga. Sel masinal on sada hobujõudu taga. *See oli kõva vana talu. Puhtad põllud, kuus hobust, kirikutäkk – ja rasked rahad taga .. E. Rannet.
11. järel (osutab kellegi eeskujul, samamoodi toimimisele, rääkimisele vms.). Mida üks ees rääkis, seda teised kordasid taga. Nagu vanemad ees, nii lapsed taga. Kuidas isa ees, nõnda poeg taga.
12. (kõrvalises paigas) kaugel. Elab seal taga pärapõrgus. Ta kodukoht on kusagil taga vastu kõrvemaad. *Aga sel [= pojal] on seal taga Poolamaa põhjas omad plaanid .. A. H. Tammsaare.
13. kõnek järjest, üha. Taga külmemaks läheb. Taga hullem asi on. Taga hullemaks läheb, nüüd võeti viimane leivaraas. *„Kuule, Prits,” püüab Mihkel teda vaigistada, „sinu meel läheb taga hapumaks, nii et vist parem oleks, kui suu jälle seks teeksid. ..” E. Vilde. *Omad lapsed liduvad linna, võõrad tuuakse tallu. Taga kuradimaks see asi ikka läheb. T. Braks.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi suhtes tagapool, kellegi v. millegi tagumisest küljest tagapool; ant. ees. Ta istus kohe minu taga. Laps kõnnib isa taga. See riik asub mitme mere taga. Raja taga 'välismaal'. Laev on alles silmapiiri taga. Linna taga algas kõrb. Lauda taga kasvas paar kuuske. Ta seisis kuuri nurga taga. Seina taga mängis raadio. Keegi on ukse, akna taga. Keegi, miski on luku taga 'lukustatud ukse taga'. Vanamehe säng on ahju taga. Autod seisid ülesõidukohal tõkkepuude taga. Uks langes ta (selja) taga kinni. Varjas end kardina taga. Kuulas, käsi kõrva taga. Protsess toimus kinniste uste taga 'oli kinnine'. Istusime ringiratast laua taga 'ääres'. | sün. ka. järel. Ta käis meie taga. Ta oli järjekorras minu taga. Vedas käru enda taga. Kündja sammub adra taga. Sinu nime taga on küsimärk.
2. teat. vahemaa kaugusel. Lähim küla on siit paari-kolme kilomeetri taga. Koolimaja asus ligi kümne versta taga. Iga kümne meetri taga on tikukene püsti. Natukese maa taga paistis mets hõredamaks muutuvat. Jalgvärav on mõne sammu taga. || (ajaliselt:) teat. kaugusel minevikus v. tulevikus. Need sündmused on juba aastakümnete taga. *Paar päeva hiljem, kui jõulupühad olid vaid mõne päeva taga, viisid .. mehed hallid räimevõrgud paatidesse. A. Mälk.
3. kasut. viitamaks esemele, mille kallal v. juures ollakse tegevuses. Istusin päev läbi raamatute taga. Nad istusid poole ööni kaartide, malelaua taga. Mehed jorutasid viinaklaasi, õllekruusi, pudeli taga. Naised jutustavad kohvitassi taga. Ema istus kangastelgede, õmblustöö taga. Autorooli taga tuleb kaine olla. *„Päris seitsmekümneni olin treipingi taga,” rääkis Tõnis. I. Sikemäe.
4. viitab, et mingi nähtus, asjaolu v. isik on kellegi v. millegi poolt toetatud, suunatud, põhjustatud, algatatud. Kes selle asja taga seisab? Teadis, et tema taga on rahvas. Selle mõtte taga seisid peamiselt naised. Ei ole teada, missugused kaalutlused otsuse taga olid. Miks ta nii kergesti nõustus: selle taga on midagi. Kirjutise taga on tunda Jakobsoni kätt. Meie aistingute ja tajude taga on objektiivne tegelikkus. Tulemus on hea, sest selle taga on korralik töö. Aimasin ta sõnade taga suurt muret.
5. kasut. viitamaks nähtusele, asjaolule, olukorrale jne., mille varjus miski v. keegi on. Mis on nende arvude taga? Selle ütluse, nende sõnade taga peitus midagi. Ridade taga peituv etteheide. Vile taga peitus märguanne. On oma teeseldud korrektsuse taga paras avantürist. Teinekord on süütu lapsenäo taga võimuahne naine. Pilke taga võis tunda kibedust. Oli see süütu nali või on selle taga midagi tõsisemat peidus? Külgelöömiskatse taga polnud midagi tõsist. *Lõõbite muidu või on selle taga ka midagi? A. H. Tammsaare. *Selle krahv Stedingki taga pole keegi muu kui keiser ise. J. Kross.
6. kasut. viitamaks mingile takistavale, pidurdavale põhjusele, mille tõttu miski ei saa toimuda. Uue hoone ehitamine seisab raha taga. Asi ei seisa minu taga, vaid direktori allkirja taga. Põrandate tegemine seisab parketi taga, mida pole veel hangitud.
7. esineb fraseoloogilistes jm. väljendites. Enda taga sildu põletama. Keelt hammaste taga hoidma, pidama. Keel ei püsi hammaste taga. (Midagi on) hinge taga. Kulisside taga (toimuma). Seitsme luku taga (hoidma). (Miski on, ei ole) mägede taga. Selja taga 'tagaselja; möödas'. Nagu, kui vanajumala selja taga. Trellide taga (istuma, olema). (Miski on) ukse taga. Istub luku ja riivi taga.
III. ‹prep› hrv millegi v. kellegi suhtes tagapool; teispool, sealpool a. [gen] *.. kui ma isaga taga Viljandi olin, läks sealtpoolt keegi talutüdruk ma ei tea kas Tartu või Peterburi .. E. Särgava. *Kaugel-kaugel taga maade ja merede, elab Kapurthala valitsev vürst .. A. Gailit. b. [part] *Kaugel taga soid ja rabu, uue voore tõusul sinetas kuusikuid. H. Raudsepp. *.. aga kõu kõmises juba kuskil taga Põltsamaad. J. Kross.
Omaette tähendusega liitsõnad: seljataga

tagant
I. ‹adv›
1. tagantpoolt küljest, tagaküljelt; tagumisest otsast.; ant. eest. a. tagantpoolt teat. kauguselt. Ärgita sa eest, ma lähen tagant. Keegi lähenes talle tagant. Auto sõitis tagant otsa. Tagant oli kuulda tulistamist. Üks sikutas eest, teine lükkas tagant. Tuul puhus tagant. Uuris kummalist elukat eest ja tagant 'igast küljest'. Bussi tuleb tagant peale minna. Ta oli järjekorras tagant kolmas. || (osutab taga asumist v. liikumist). Hõikas veel meile nõuandeid tagant järele. Läksin talle silmnäolt tagant järele. Ta jooksis ees, meie tagant järele. b. tagumisest otsast, tagaküljelt (sealse olukorra, esinemuse poolest). Ora oli tagant jämedam. Krae on tagant üleval. Hobune lõi, raius tagant üles. Noorikul tuli tuju pisut tagant üles lüüa (vastuhaku, allumatuse kohta). Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus).
2. tagumiselt poolelt v. osalt küljest ära. Nõelal tuli niit tagant ära. Võttis uksel puu, kangi tagant (sulgemast ära). *.. kahmas [koer] haudujal tedrel sabasulgedest kinni, aga need olid nii pudedad, et nad kohe tagant ära tulid .. A. H. Tammsaare.
3. osutab kellegi sõnadega nõustumisele, nende toetamisele. Kiitis tagant, mis teised ees ütlesid. „Ega ma mõni hilpharakas ole.” – „Ei ole jah,” kiitis õde tagant. *Ei julge rääkida vastu, vaid tõendab alandlikult tagant, et inimesekuradid on ikka alandlikud küll .. P. Krusten.
4. ‹ühendverbi osana› sundimist ja õhutamist väljendavates ühendverbides rõhutab protsessi intensiivsust. Ergutas hobust ohjaharuga tagant. Peremees sundis sulaseid tagant. Kihutas, kupatas oma alamaid tagant. Mind pole vaja tagant torkida. „Tee kähku, tee kähku!” kiirustas ta tagant. Ta ei keelanud, pigem õhutas, ässitas veel tagant. Mingi imelik sund, pime kättemaksuiha, ärev mõte, töö kihutas tagant. Tuul piitsutas lainet tagant. *.. ka aeg kihutas tagant. Valge peale jäämine võis kogu mineku nahka panna. H. Sergo. *Eks su enda ülalpidamine kihutab neid jutte veel tagant. A. Jakobson.
II. ‹postp› [gen]
1. millegi v. kellegi suhtes tagantpoolt (esile), millegi v. kellegi taga olekust (esile); millegi v. kellegi tagakülje poolt; ant. ka. eest. Põõsaste tagant ilmus võõras mees. Tulija trügis teiste tagant esile. Kurvi, tänavanurga tagant tormas välja auto. Tõusis laua tagant istumast. Poiss söandas maja nurga tagant välja tulla. Päike tõusis metsa tagant. Kuu tuli pilveserva tagant välja. Võta käsi selja tagant! Päästis poisi luku tagant 'lukustatud ukse tagant'. Ta on pärit Narva tagant. Hiilis maja tagant mööda. Seina tagant kostis jutuajamist. Plangu tagant paistis naabermaja. Sõiduteed võib ületada bussi tagant. Piilusin teda puu tagant. Pani keti kukla tagant kinni. Haaras tüdrukul selja tagant ümbert kinni. Järelväele on selja tagant kallale tungitud. Kratsis, sügas kõrva tagant.
2. teat. vahemaa kauguselt. Tal tuleb mitme kilomeetri tagant tööl käia. Inimesi oli tulnud isegi mõnekümne kilomeetri tagant. Palke veeti kuue-seitsme versta tagant. Märkasin teda juba paarisaja meetri tagant. Nad on tulnud kauge maa tagant 'kaugelt'. Tulistatud oli lähedase maa tagant 'lähedalt'. *.. käis mitme tänava tagant mind kutsumas. L. Promet. || (ajaliselt:) teat. kauguselt minevikust. See komme pärineb aastasadade tagant.
3. kasut. viitamaks esemele v. tegevusele, mille juurest (tegevusest) eemaldutakse. Läks otse raamatute tagant sõtta. Mehed tulid kaartide tagant 'kaarte mängimast'. *Ta oli tulnud otse töö tagant – jalas poripritsmeis kirsad .. N. Baturin.
4. millegi tagumise osa küljest ära. Niit tuli nõela tagant ära. Võttis puu ukse tagant (sulgemast ära).
5. kasut. viitamaks asjaolule, olukorrale, nähtusele, mille varjust miski (v. keegi) esile tuleb. Selle nime tagant ei avasta teda keegi. Ükskõikse tooni tagant võis aimata kahjutunnet. *Palju niisugust selgub ridade vahelt ja tagant. J. Peegel.
6. kasut. viitamaks vahemikule, mille järel miski kordub.; sün. järel. a. (ajaliselt). Teadurite ümbervalimine toimub iga nelja aasta tagant. Vahetas paari aasta tagant töökohta. Käis raamatukogus kord kahe kuu tagant. Muru niideti iga kahe-kolme nädala tagant. Sinna käib buss iga tunni tagant. Helistamine kordus iga viie minuti tagant. Haigutas iga natukese aja tagant. Kohtusime uuesti mitme aja tagant. Saab sind ka kaua aja tagant näha! Oli hulga aja tagant jälle kodumaal. b. (ruumilise vahemaa kohta). Peatus iga sammu tagant. Sama muster kordub kangal iga kolme sentimeetri tagant. *Väikeste vahemaade tagant korduvad aga Šiva templid oma iseloomulike tornidega .. A. Kaal.
7. teat. aja järel. Nüüd, aastate tagant tundub kõik tähtsusetuna.
8. kasut. viitamaks isikule, kellelt tema teadmata midagi omastatakse. Poiss näppas, varastas isa tagant kümme krooni. Ei tea, kelle tagant ta selle pliiatsi võttis. *Või kas see siis oleks mõni vargus olnud, kui tütar isa tagant omaenese raha oleks võtnud! E. Vilde.
9. esineb fraseoloogilistes jm. väljendites. (Kõike, viimast) hinge tagant ära andma. Kõike hinge tagant ära rääkima. Nagu, kui paisu tagant. Ei näe puude tagant metsa.
Omaette tähendusega liitsõnad: seljatagant

taha
I. ‹adv›
1. teatud kaugusesse tahapoole, tagumisest küljest tahapoole, tagaossa, tagaküljele; ant. ette. Viimased tulijad on kaugele taha jäänud. Pimedas ei olnud ette ega taha midagi näha. Ta vaatas aeg-ajalt üle õla taha. Võttis lehma ketiga taha ja hakkas minema. Asu talle taha! Tirel, tirelring, salto taha. Istus taha viimasesse ritta. Tüdrukul on juuksed taha kinni seotud. Saatis pruudile pildi ja kirjutas taha: „Kallis”. *Niida nagu tühja maad, taha ei jää midagi. A. Mälk. || haaravalt, takistavalt külge. Pane sõrm hästi taha, siis on hea sõrmkooku vedada. Poiss pani teisele jala taha. || (ajaliselt:) seljataha. Murepäevad jäid taha, ees ootab parem tulevik. || keha teat. osa suunaga tahapoole. Kallutas pea taha. Kallutas end pisut taha. Sa kisud õlad liiga taha.
2. tagumisele poolele, osale külge (oma otstarvet täitma). Pani kirvele uue varre taha. Ajab nõelale niiti taha. Uksele oli puu, kang taha pandud (sulgemiseks).
3. arengult, saavutustelt, tasemelt tahapoole v. maha. Hea brikett ei jää kasepuust taha. *See [korter] ületab kõigi mu ametivendade omad, jääb taha vahest ainult suuruse poolest kirikupea omast. M. Metsanurk. || (kella kohta:) õigest ajast maha, järele. Kell on taha jäänud. *Viimasel ajal kipub ta [= seinakell] küll taha käima, kuid löömisekunstis pole talle võrdset .. E. Vetemaa.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi suhtes tahapoole, kellegi v. millegi tagumisest küljest tahapoole (ja selle varju); ant. ette. Vaatas aeg-ajalt selja taha. Ta istus minu taha. Vaenlane tõrjuti Riia taha. Tööreisid ulatuvad lahe taha. Mine ukse taha! Keegi, miski pandi luku taha 'lukustatud ukse taha'. Astus eesriide taha. Kündja asus adra taha. Tal seoti käed selja taha. Pani käe kõrva taha, et paremini kuulda. Lõi sõrmed lauaserva taha ja sikutas. Põgeneti soode ja rabade taha. Laev kadus neeme, silmapiiri taha. Kuu läks pilve taha. Päike laskus metsa taha. Poiss jooksis kuuri taha. Peitis end põõsa taha. Peitis pildi kapi taha. Laps puges ema selja taha.
2. teat. vahemaa kaugusele. Sõitis paarikümne kilomeetri taha arsti juurde. Kose kohin kostis paari versta taha. Taskulambi valgus ulatus vaid mõne meetri taha. Ta ei tulnud päris juurde, vaid jäi natukese maa taha seisma. Mõnekümne sammu taha ei olnud midagi kuulda. *Raudtee kõrvale tuleb vahemaade taha üles seada suured raudpostid. R. Vaidlo. *Varestel on nii kõva hääl, et kostab mitme metsa taha. A. Kaskneem. || (ajaliselt:) teat. kaugusele minevikus (v. tulevikus). Need traditsioonid ulatuvad sajandite taha.
3. kasut. viitamaks mingile esemele, vahendile, mille juurde tegevusse asutakse. Istus jälle raamatute taha. Istusime pooleli jäänud malepartii taha. Ema asus kangastelgede taha. Purjuspäi ei tohi autorooli taha istuda.
4. millegi külge a. (millegi tagumise osa külge kinnitamise kohta). Ei saanud niiti nõela taha. Kultivaator haagiti traktori taha. b. (millegi takistava külge). Jalg jäi puujuure taha. Kuusk jäi langemisel teise puu taha. Mantlihõlm hakkas oksa, naela taha kinni.
5. kasut. viitamaks mingile takistavale, pidurdavale põhjusele, mille tõttu miski jääb pooleli v. toimumata. Ehitustööd takerdusid rahanappuse taha. Raha taha asi seisma ei jää. Mina olen nõus minema, minu taha asi ei jää. Asja lõplik otsustamine jäi direktori allkirja taha.
6. kasut. viitamaks varjavale, peitvale, ka kaitsvale nähtusele, asjaolule vms. Peidab end varjunime taha. Ära poe ajapuuduse taha! Püüdis oma erutust lõbususe taha varjata.
7. kasut. viitamaks kellelegi v. millelegi, keda v. mida toetatakse. Häälte koondumine ühiste kandidaatide taha tõi valimisliidule suure võidu. Selle otsuse taha peaks ka parlamendi enamus tulema.
8. esineb fraseoloogilistes jm. väljendites. Aia taha viskama, heitma. Aia taha minema. Keelt hammaste taha peitma, suruma. Kulisside taha. Kõrva taha panema, kirjutama. Asi jäi mägede taha. Nina kukla taha lööma. Seitsme luku taha peitma. Selja taha jääma. Trellide, pulkade taha panema, pistma; trellide taha minema. Ukse taha jääma. Värava taha heitma, ajama.
III. ‹prep› [gen] hrv millegi v. kellegi suhtes (kaugemale) tahapoole, teisele poole, sinnapoole. *Ära minna ühes temaga kaugele, kaugele, taha nende inimeste, taha kõige kannatuse .. A. Gailit.
Omaette tähendusega liitsõnad: seljataha

tema ‹rõhulises asendis›, ta ‹rõhutus asendis› ‹tema e. ta, teda e. luulek hrv tend, temasse e. tasse, temas e. tas, temast e. tast, temale e. talle, temal e. tal, temalt e. talt, temaks, temani, temana, temata, temaga e. taga›
‹pron› ainsuse 3. isiku asesõna vt nemad
1. osutab isikule v. olendile, kes ei ole kõneleja ega kuulaja. Ta on õpetaja. Ta elab, sööb, magab. Ta tuli, vaatas. Ta ei käinud siin. Tema usub seda kindlasti. Küsi võõralt, mis ta tahab. Kala paistis suurem, kui ta tegelikult on. See pole teiste asi, kuidas tema oma elu elab. Haigele toodi tema pudrukauss. Rahu tema põrmule! Tulid Mati ja tema sõbrad. Kollane on ta lemmikvärv. Ma olen ta peale pahane. Leidsin ta magamas. See on tema oma. Tema teada, tema arvates on see teisiti. Nägin teda eile. Kuulsin teda laulvat. See ei puutu temasse. Õpetaja suhtub tasse hästi. Temas on palju head. Muusika äratas tas mälestused. Temast ma seda küll ei usu. Kas sul tast kahju pole? Temale pole seda vaja. Soovisime talle õnne. Talle meeldib lugeda. Küll ma talle näitan! Temal tuleb see paremini välja. Tal on hea pea. Kuulsin temalt uudiseid. Talt võeti load ära. Ega ma temaks ole. Sõuame temani. Püüa end temana ette kujutada. Katsume temata hakkama saada. Temaga on vist midagi juhtunud. Kus sa taga tuttavaks said? Ta on üsna hädine, see naabripoiss. „Las tema läheb,” osutas Peeter silmadega venna poole. *Mehel endine kõik lakkas, / silmapilkmel hoidma hakkas, / armastama hakkas tend, / võõrast, kes saand ulualust .. M. Under. || (mitmesugustes ütlustes, püsiühendites). Jäägu peale nii, nagu peigmees tahab, susi teda söögu! Et susi teda sööks! Tont teda võtku! Las Ants jääb koju, jumal temaga. Tühja temaga, las läheb. Istugu siis üksi, kurat temaga! Tehku, nagu tahab, pagan temaga! || ‹ka suure algustähega› (kõrgemate võimukandjate tiitlites). Tema kõrgus, ekstsellents. Tema Majesteet Rootsi kuningas. Tema Pühadus paavst. Tema Pühadus dalai-laama. *Tema keiserlik kõrgus on vali mees, väga vali! E. Särgava. || (austaja, kavaleri kohta, kasut. seoses temakesega). Pargipingil istuvad tema ja temake. Tema püüdis temakest milleski veenda. || tema'p, temap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just tema. Tema(')p see oligi, kes kurva sõnumi tõi.
2. hrl. rõhutus asendis osutab varem mainitud (v. mainitavale) esemele, nähtusele, olukorrale. Armastan võilille ta päikesekollase värvuse pärast. *Konjak on maitselt parem, kuid ta paneb jooja targutama. E. Vetemaa. || (ütlustes ja väljendites ka ebamäärasema osutusega v. täitesõnana). Asi ta siis ära pole, auto osta. Seal ta nüüd on, see inimese elu. Ah, mis sest pluusist, tühi temaga! Üks ta kama kõik! Eks ta ole! Ah, küll ta käib! Oli, kuidas ta oli, mis me enam sest arutame. Mis ta praegu ikka nii hilja on! Kui ta nüüd ometi vihma tuleks!
3. hrl. rõhutus asendis osutab esimesena mainitule. Rein ütles Jürile, et ta pole sellest midagi kuulnud. See riie meenutab lavsaani, aga ta on sellest paksem.
4. kõnek (keerutaval v. peenutseval pöördumisel 2. isiku asesõna asemel). „Ja mis siis temal asja oli?” pöördub kõrtsmik lõpuks ootaja poole. *Sellised juuksurid kutsuvad soenguid vesilaineteks, lokitavaid kundedeks, ja räägivad klientidega: „Kuidas tema käsi käib? Tema poeg on juba nii suureks kasvanud!” L. Tungal.

too ‹tolle, toda, tollesse e. tosse, tolles e. tos, tollest e. tost, tollele, tollel e. tol, tollelt e. tolt, tolleks, tolleni, tollena, tolleta, tollega pl nood, nonde, noid, nondesse e. noisse, nondes e. nois, nondest e. noist, nondele e. noile, nondel e. noil, nondelt e. noilt, nondeks e. noiks, nondeni, nondena, nondeta, nondega› ‹pron›
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele (lõunaeestilises pruugis ka sageli see asemel)
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet hrl. kaugemal asuvale v. varemalt mainitud isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a. ‹substantiivselt›. Too seal keskel on meie õpetaja. Too pole üldse koera moodi. Kes nood siis on? See on ilusam kimp kui too. Sina võta see, mina võtan tolle. Nood kaks annan ära, aga selle siin jätan endale. Ah Ants või? Too oli minu lapsepõlvekaaslane. *Kas sina tohid minu last peksta? Kes sul toda on lubanud? M. Traat. b. ‹adjektiivselt›. Kes too tüüp oli? Mulle meeldis too baretiga tüdruk. Toda elukat ma küll puutuda ei julge. Tema elab seal tolle metsatuka taga. Vastik oli too porine tee. Või tost kärkimisest kasu on! Ikka meenuvad mulle nood haruldased suvevõõrad. *.. vastab, et mis paganat temal on tegu nonde nime poolest sugulastega. E. Maasik.
2. ‹adjektiivselt› sisaldab viidet (ammu) möödunud ajale. Tol aastal saabus kevad varakult. Mustlane oli talle tol kaugel päeval ennustanud suurt õnne. Mälestus tollest õhtust ei kustu kunagi. Vanaisa oli tolle aja kohta haritud mees. Mäletan hästi toda lumerikast talve. Noil aegadel teadsime sellest kõigest veel vähe. *Arusaadavalt veeres noil päevil kogu ratastel tehnika veel sõja huvides. R. Sirge.
II. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele (lõunaeestilises pruugis ka sageli see asemel)
1. ‹substantiivselt› viitab tekstis mainitule v. mainitavale. a. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. Küsis poja käest, kelleks too tahab saada. Urve ei mäletanud oma vanaema: too suri enne tema sündimist. Pall tabas õpetajat, kuid too ei pahandanudki. Ats püüab tüdrukuga tutvust teha, rääkides tollele midagi naljakat. Mis Reedal temast, tol oma noormees. Ta oli üles kasvatanud mitu last, nood aga ei vajanud enam teda. Vasemal on järv ja tolle taga mets. Võta venna suusad, nondega on parem sõita. *Madal tara palistab teed õueaiani – toda piirab aga kõrgem ja paksem, suuremaist kividest laotu. L. Kibuvits. b. viitab kõrvallauset alustavatele relatiivpronoomenitele kes v. mis. Täna nägingi toda, kellest me eile rääkisime. Kes on oma teadmistes kindel, too magab enne eksamit rahulikult. Äkki ta ei olegi too, kelleks oleme teda pidanud? Mida enam kiusatusega võitlesin, toda enam see kasvas. *Naised, niihästi need, kes temaga flirtisid, kui ka nood, keda ta ainult tundis, tavaliselt rääkisid talle emalikult .. R. Sirge. c. viitab kogu kõrvallausele v. iseseisvale lausele. Mis minul tollest kasu, et sina loteriil võitsid! Tollest saab juba kümme aastat, kui ta auto alla jäi. Kus ta vahepeal elanud oli, tolle vastu ei tundnud keegi huvi. Kiigel käia peretütar ei saanud, tolle oli isa ära keelanud. *Kus sa nüüd väike inimene suure saksaga kohtusse lähed! Ei tule tollest midagi. F. Tuglas.
2. ‹adjektiivselt› osutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud v. iseloomustatakse kontekstis lähemalt. Tollest mehest pole ma hiljem enam midagi kuulnud. Olnud kange mees too metsavaht. Ta unistas edasiõppimisest, kuid too unistus jäigi unistuseks. Nooruses oli ta ka luuletanud, aga nood katsetused pole säilinud. Käisin seal mõne aasta eest, tol korral ei olnud maja veel valmis. Tollest õhtust saadik, mil nad teatris käisid, ei saanud Ants enam rahu. Ma ei usu noid klatšijutte, mis temast räägitakse. Kas mäletad toda kohta, kus me ussi nägime? *Võin teile jutustada ühe loo, .. mis väga drastiliselt iseloomustab nonde ringkondade psühholoogiat. J. Kärner.
III. kõnek sisaldab umbmäärast viidet
1. ‹substantiivselt›. Kirjutavat aeg-ajalt tollele ja tollele. Rääkisid sellest ja tollest. *Tema töö on iga päev siit kellaajast tolleni, rohkem mitte üks tonks. J. Sarapuu.
2. ‹adjektiivselt›. *Laanevana näitas mulle, kus ja kuidas pesitseb see või too lind või loom .. J. Vahtra.

triikimis|riie
triigitavale esemele peale asetatav riie, mille läbi triigitakse. Kasutas pükste pressimisel niisket triikimisriiet.

vesi|juus
bot veekogu põhjale v. mõnele esemele kinnituv niitvetikas (Ulothrix). Harilik vesijuus.

viimane ‹-se 4› ‹adj›

1. lõpus, tagaotsas olev, järjestust, loendit v. rida lõpetav. Tähestiku esimene ja viimane täht. Viimane uks paremal. Elab viimasel korrusel. Ta on fotol vasakult viimane. Mart on järjekorras üks viimaseid, kõige viimane. Jäi võistlustel viimasele kohale, viimaseks. Näidendi viimane vaatus. Sarja viimane osa. Entsüklopeedia viimane köide. Raamatu viimased kümme lehekülge, kümme viimast lehekülge. Ostis pileti viimasesse ritta. Rongi viimane vagun. Küla viimane maja. Mängiti „Viimast paari”. *Ja noormehed sammusid edasi .. ikka kõige vanem kõige ees ja viimases lõpus [= kõige lõpus, päris lõpus] taga Nigupakk. J. Jaik.
2. ajaliselt muudele samalaadsetele järgnev, kõigist teistest tagapool olev; teat. ajavahemikku lõpetav; teat. ajavahemikul, teat. sündmuse v. tegevuse puhul kõige hilisem. Detsembri viimane nädal. Iga kuu viimasel reedel. Möödunud sajandi viimasel veerandil. Kell näitas päeva viimast tundi. Pidu on jõudnud viimasesse kolmandikku. Lõi viimasel mänguminutil värava. Viimane reisipäev. Täna väljub viimane rong kell kümme. Viimane hüpe ebaõnnestus. Viimane raamat, mis ma lugesin, oli .. Kirjaniku viimane romaan ilmus mitu aastat tagasi. Kõlasid viimased helid. Viimane koolikell (koolilõpetajail kevadel). Õhtul viimane magama minema, hommikul esimene ärkama. Tema on alati viimane tööle tulema. Lõpetas töö viimaste hulgas. Jõudis kohale viimasena. Kes naerab viimasena, naerab kõige paremini. *Aga see oli tema viimane naer sel lõuna ajal. O. Luts. || sel aastal v. aastaajal kõige hilisem. Need olid selle suve viimased soojad ilmad. Viimased rändlinnud on ära lennanud. *.. läks viimase jääga üle väina suurele maale selgemat leiba otsima. H. Sergo. || kellegi v. millegi eksisteerimise aja jooksul kõige hilisem. Ta on sündinud viielapselise pere viimase lapsena. Täna kõnnin ma seda teed viimast korda. Esimest ja viimast korda. Ükskord on ikka viimane kord. Olgu see viimane selline juhtum! Luuletaja viimane elukoht. See jäigi tema viimaseks tööks, töökohaks, reisiks. || (surma, matuste v. matmispaigaga seonduvates ühendites). Kadunu viimane soov, tahe. Haige viimane tund on kätte jõudmas. Lahkunu saadeti viimasele teekonnale. Puhkab, magab viimast und. Viimane puhke-, rahupaik.
3. (praegushetkele eelneva ajavahemiku, lähema mineviku kohta). Viimased neli päeva, neli viimast päeva on olnud päikeselised. Viimastel aastatel, viimase aastaga on ta elujärg paranenud. Viimased kaks aastat olid täis muret ja hirmu. Romaan on kirjutatud peamiselt viimase aasta jooksul. Näitus annab ülevaate kunstniku viimase aja loomingust. Viimase aja suurim ost. Ta on viimasel ajal väga tujutu. Kuni viimase ajani elasime maal. || eelmine. Kas sulle meenub meie viimane jutuajamine? Viimane kord, viimasel korral tegid sina välja.
4. alles loodud vms., uusim. Riietub alati viimase moe järgi. Arvuti viimane mudel. Ravi määrati teaduse viimase sõna järgi. Tollal oli see auto tehnika viimane sõna.
5. vahetult mingile (kriitilisele) piirile eelnev. a. teat. võimalusi äralõikavale ajalisele piirile eelnev, äärmine; selline, mis põhjustab mingi kvalitatiivse muutuse, otsustav. On viimane aeg minema hakata, midagi ette võtta. Abi jõudis kohale viimasel minutil. Jõudsin rongi peale viimasel hetkel. Taotluste esitamise viimane tähtaeg. Viimase hetke reisid 'soodsa hinnaga reisipaketid, mida pakutakse vabade kohtade olemasolul lühikese aja jooksul enne reisi algust'. Metsatöödel sai mehe niigi nõrk tervis viimase hoobi. See oli viimane piisk tema kannatuste karikasse. b. astmelt, intensiivsuselt äärmine, suurim võimalik, ülim. Ta oli viimases ahastuses endalt elu võtnud. Viimases hädas hakkas tüdruk appi karjuma. Lendama õppisid linnupojad alles viimase häda sunnil. Meeleolu oli viimase kraadini üles kruvitud. Tross oli viimase võimaluseni pingul. Ta on end viimase piirini ära kurnanud. Närvid on viimase vindini 'äärmiselt, ülimal määral' pingul. Kannatus on viimase vindi peal 'katkemas, lõpukorral'. *.. toiduaineid osta riskiks vist küll üksnes viimase nälja korral, kui tõesti teisiti ei saa. R. Sirge. | viimaseni kõnek äärmiselt, ülimal määral. *Oli viimaseni erutatud, vehkles kätega väljakutsuvalt ja kaitsevalmis. K. A. Hindrey. | ‹substantiivselt› kõnek. Viimase peal lugu 'suurepärane lugu'. Korter on neil viimase peal 'väga uhke'.
6. selline, mis ei kuulu muutmisele, kehtima jääv, lõplik. Viissada krooni on selle kauba viimane hind. Kas see on sinu viimane sõna?
7. selline, mis millestki vähenevast, lõppevast, kaduvast veel järel on. Viimane viil leiba. Viimane suutäis jäeti lapsele. Jõi ära viimase lonksu veini. Kaevust kadus viimanegi veetilk. Poiss otsib taskust viimaseid sente. Viimane viiesajane sai peeneks vahetatud. Lõi läbi oma viimase raha. Reis oleks neelanud ta viimased säästud. Tüdruk ei ole veel viimast lootust maha matnud. Talt võeti viimanegi lootus. Nüüd katkes mehe viimane kannatus. Hirm röövis talt viimase jõu. Poiss võttis kokku viimase jõu, et teisele mitte alla jääda. *.. nad võtavad meilt viimase hilbu seljast, teevad meid puupaljaks .. J. Kärner. || ‹substantiivselt› see, mis millestki veel järel on. Ta on mees, kes hädas on viimastki valmis jagama. Pani viimase välja 'võttis kokku kogu jõu, pingutas kogu jõust', et esikohta saada. Pigistas hobusest viimase välja, et kiiremini kohale jõuda. Möllab ringi ja pidutseb, võtab enne pulmi veel viimast 'püüab oma vabadust maksimaalselt ära kasutada, kuniks seda veel on'.
8. esineb tarindites ja püsiühendites, mis rõhutavad, et hõlmatud on kogu tervik v. absoluutselt kõik, kõik ilma erandita. Saal oli viimase kohani välja müüdud. Võlg on viimase sendini tasutud. Seda teab iga viimane kui loll. Kõik tulid kohale, viimane kui üks. Viimane kui aken on katki. Kuulsin iga viimast kui sõna. Tüdruku nägu oli viimase kui lapini tedretähti täis. Kõik tapeti maha, viimase kui rinnalapseni. *.. tunnen siin linnas iga viimast inimest. R. Tiitus.
9. muude seas vähima väärtusega, kõige madalamal asuv, kõige viletsam; kõige koledam, kõige inetum. Näolt polnud tüdruk ka just viimane. Olen ma siis see viimane, kellega tantsidagi ei kõlba? *Ilusad daamid jäetakse alati kahe silma vahele, ja kroonitakse need viimased ... M. Sillaots. *Noh, pühakirja sõna läheb tõeks: viimased saavad esimesteks. O. Luts.
10. väidet tugevdava sõnana näitab, et kellelgi v. millelgi on mingit negatiivset omadust ülimal määral; igavene, täielik. Käitub nagu viimane narr. Poiss on viimane laiskvorst. Pani jooksma nagu viimane argpüks. Tal on raha küll, aga koonerdab nagu viimane ihnuskoi. Ega ta päris viimane joodik olegi. Miks peaksin mina olema see viimane loll, kes sellise töö teha võtab! Olete kõik viimased egoistid, mõtlete ainult enda peale. Oh sa viimane närukael! Vait, sa viimane lontrus! See koht oli üks viimane kolgas. *Sa oled viimane sõnakuulmatu, Mari! L. Kahas. *Viimane viletsus on plikadega koos midagi ette võtta .. S. Truu.
11. selline, mis tuleb kõne alla pärast kõiki muid võimalusi v. ei tule üldse kõne alla; kõige ebatõenäolisem. Töö on viimane asi, millega rikkaks saab. Ta on viimane inimene, keda ma kahtlustada oleksin osanud. Söök on küll viimane asi, mida ma praegu tahaksin. Valvuriamet on see viimane leib.
12. ‹ka substantiivselt› sisaldab viidet eelnevas tekstis viimati nimetatud esemele, nähtusele, isikule vms. Küllap see viimane tõik asja otsustaski. Räägiti rõõmudest ja muredest, peamiselt just viimastest. Oli eestlasi ja venelasi, viimaseid isegi rohkem. Andres käib Indrekuga ühes klassis, kuigi ta on viimasest paar aastat vanem. *Aga oli ka neid, kes said ainult suitsuraha – mina viimaste hulgas. A. Hint.
Omaette tähendusega liitsõnad: eel|viimane, vihuviimane