[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 90 artiklit

ahterpiik ‹-piigi 21› ‹s›
mer ahtri viimane, veekindla vaheseinaga eraldatud siseruum

aretus|tuumik
põll karjast tõuaretuseks eraldatud väärtuslike loomade rühm

boks ‹-i 21› ‹s›

1. eraldatud eriotstarbeline väike ruum v. ruumiosa (haiglas, laboratooriumis, garaažis, tehases, pangas vm.)
2. (auto- ja mootorrattavõistlustel:) sõiduki remondiks ja tankimiseks ettenähtud koht. Võidusõitja pidi mootoririkke pärast oma mootorratta boksi lükkama.

diskreetne ‹-se 2› ‹adj›

1. peenetundeline, taktiline; tagasihoidlik, pealetükkimatu. Äärmiselt diskreetne inimene. Diskreetne käitumine, kohtlemine. Need küsimused nõuavad diskreetset lähenemist. Diskreetne meeleolumuusika. Diskreetne jumestus, värv. Parfüüm olgu ainult aimatav, diskreetne. *Tuba täidab kuivava heina diskreetne lõhn. F. Tuglas.
2. füüs mat mittepidev, lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav. Diskreetsed signaalid. Elementaarosakesed on üheaegselt pidevad ja diskreetsed.

dokk1 ‹doki 21› ‹s›
mer
1. sadamarajatis laevade (eriti nende veealuse osa) järelevaatuseks ja remondiks, ka laevade ehitamiseks. Laev on dokis järelevaatusel. Laev läks, viidi dokki remonti.
▷ Liitsõnad: kuiv|dokk, ujuvdokk.
2. sadama osa, mis on veetihedate väravatega merest eraldatud (laevade lastimiseks ning lossimiseks tõusu ja mõõna ajal)

ehitus|krunt
hoone ehitamiseks eraldatud maa-ala

eraldatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
eraldatud olek, isoleeritus, lahutatus. Ruumiline, poliitiline, vaimne, rahvuslik eraldatus. Inimestest, muust maailmast eraldatus. Elab eraldatuses. *Kui ta millegi üle kaebas, siis ainult üksinduse ja eraldatuse üle siin kolkas. J. Semper.

eri|kohus [-kohtu]
jur kohtuorgan üldkohtute pädevusest eraldatud kohtuasjade arutamiseks. Üks erikohtuid on sõjatribunal.

geto ‹6› ‹s›

1. rassilise kuuluvuse, usundi vm. alusel diskrimineeritud elanikkonna eraldatud linnaosa. Juutide, neegrite geto.
▷ Liitsõnad: juudi|geto, neegrigeto.
2. piltl ümbritsevast eralduses asuv (räämas) koht. Endine heas korras linnaosa on muutunud getoks. Äärelinna getod.

haarem ‹-i, -it 2› ‹s›

1. muhamedlase naistele eraldatud ruumid islamimaades; seal elavad naised. Sultani haarem. Haaremis elama. *.. [Muhamedi] haarem koosnes võrdlemisi väljavalitud buketist eesotsas lemmiknaise Aišaga .. V. Panso.
2. zool ühe isaslooma ümber koondunud emasloomade rühm. *Nii loovad merielevandid endile lühiajalise arvuka haaremi. E. Kreem.

hoov ‹-i 21› ‹s›

1. tara, müüri v. hoonetega piiratud õu, hrl. linnas v. alevis. Avar, kitsas, väike hoov. Pime, tolmune, porine, prügitatud hoov. Vabriku hoov. Kojamees pühkis parajasti hoovi. Lapsed mängisid hoovis. Hoovis kuivatati pesu. Majja pääseb üksnes hoovi kaudu. || ‹hrl. liitsõna järelosana› teatavaks otstarbeks eraldatud tara v. müüriga ümbritsetud maa-ala
▷ Liitsõnad: ees|hoov, tagahoov; karja|hoov, kauba|hoov, puu|hoov, sissesõidu|hoov, vanarauahoov.
2. van õukond, hoovkond. *Oleksin ma ometi poiss ja võiksin temaga [= krahv Egmontiga] ikka kaasa minna, hoovile ja igale poole! A. Haava (tlk).

hõlm ‹-a 23› ‹s›

1. eest lahtikäivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk. Mantli, pintsaku, jaki, jopi, vattkuue hõlmad. Üks hõlm pikem, teine lühem. Hõlmu lahti tegema, kinni panema. Tuul lõi hõlmad laiali. Hõlmad lehvisid tuules. Koer hakkas hõlma kinni. Laps haaras ema hõlmast kinni. Poiss tiris mind hõlmast. *Veel täna paneks ta oma hõlmad vaheliti ja läheks lauldes Vargamäelt alla.. A. H. Tammsaare. | piltl. *Hämarus laotas oma hõlmu üle asjade. H. Raudsepp. *Ja langed sa võideldes vahedal raual, / siis õrnasti katab sind isamaa hõlm. K. E. Sööt. || (millegi, mingis suhtes riietuseseme vastavat osa meenutava kohta). *..läksin telgi ukse juurde, tõstsin veidi selle hõlma ning heitsin pilgu välja.. H. Kiik (tlk). *Seal on ka kaev ja hea hõlm karjamaad. N. Baturin.
▷ Liitsõnad: jaki|hõlm, jopi|hõlm, kasuka|hõlm, kuue|hõlm, mantli|hõlm, palitu|hõlm, pintsakuhõlm.
2. ‹sisekohakäänetes› hrl van embus, kaisutus. *Kadund on igavus, vaatan su silma, / päikene loojas ju, tule mu hõlma. C. R. Jakobson. *Mina istusin Hartiuse hõlmas ja uurisin päris tõsise murega taevast.. M. Möldre. | piltl. Unustuse hõlma vajuma, langema, sattuma. Hämarus, pimedus, öö mässib meid oma hõlma. Uni võttis ta oma hõlma. Puhkus möödus südasuvise looduse hõlmas. *Tuletati meelde kõik tema patud, kraamiti unustuse hõlmast välja kõik tema puudused. A. Jakobson.
3. adrahõlm. Ühe, mitme hõlmaga ader.
▷ Liitsõnad: adra|hõlm, kultuur|hõlm, poolvint|hõlm, ribi|hõlm, silinder|hõlm, vinthõlm.
4. bot mittesügavate väljalõigetega eraldatud osa lehest (näit. tammelehel)

ise|elu
van omaette elu, välismaailmast eraldatud elu. *..olgu asjad meie eneste või teiste tehtud, ikka hakkavad nad elama oma iseelu. A. H. Tammsaare.

joone|alune

1. ‹adj› joone all olev, muust tekstist ülal asuva joonega eraldatud. Joonealune märkus. Joonealune romaan, jutustus (ajalehes).
2. ‹s› selliselt avaldatud tekst. Jutustus, romaan ilmus ajalehes joonealusena. Kirjutas joonealuse.

juurde|lõige
riigi- v. suurtalu maast väikemajapidamisele eraldatud lisamaa. Maareformiga anti kehvikutele juurdelõikeid. *Ka sooäärne vabadik Suise Märt sai oma kümmekond hektarit juurdelõiget Helleri krundist. R. Sirge.

kabinet ‹-neti, -netti 21› ‹s›

1. vastuvõtu- v. töötuba. Arsti kabinet. Dr. Niglase kabinet. Direktori, peainseneri kabinet. Professor on oma kabinetis. Tal tuli kõrge ülemuse kabineti ukse taga oodata.
▷ Liitsõnad: arsti|kabinet, töökabinet.
2. eriotstarbeline vastava sisseseadega ruum (v. ruumid) õppeasutuses, polikliinikus v. mujal. Võõrkeelte kabinet. Eesti keele ja kirjanduse kabinet. Kutsekoolil on hulk kabinette ja töökodasid. Hambaarsti, ravivõimlemise, protseduuride kabinet (polikliinikus). *Aitan koolimaja ehitada, kabinette sisustada .. V. Saar.
▷ Liitsõnad: aine|kabinet, eriala|kabinet, füsioteraapia|kabinet, füüsika|kabinet, geograafia|kabinet, hambaravi|kabinet, keemia|kabinet, kodundus|kabinet, käsitöö|kabinet, metoodika|kabinet, ravi|kabinet, röntgeni|kabinet, õppekabinet.
3. eraldatud ruum restoranis väikesele seltskonnale. *Kelner soovitab neile kabinetti istuda, sest [restorani] üldine saal pannakse kinni .. M. Mõtslane.
4. pol valitsuse, ministrite kogu nimetus. Ministrite kabinet. Peaminister nimetas kabineti. Kabineti koosseisus oli 15 ministrit.

kaevandus|väli
mäend kaevandusele maavara kaevandamiseks eraldatud maardla v. selle osa

kana|tool
van varbadest puur v. varbadega eraldatud paik talutoas (näit. sängi all) kanade hoidmiseks talvel. *Tagaseinas seisis teomehe ühesambaline poludi ehk nõndanimetatud „postvanker”, mille alla varbadest kanatool oli ehitatud. E. Vilde.

karjääri|väli
mäend teat. karjäärile kaevandamiseks eraldatud maardla v. selle osa

kauge ‹1›
I. ‹adj› ant. lähedane
1. pika vahemaa taga asuv. Kauged troopilised maad. Ta on kaptenina kaugetel meredel sõitnud. Sõja ajal viibisid nad kauges tagalas. Nii kaugetes kohtades pole poisid käinud. Esindajaid oli saabunud riigi kõige kaugematest nurkadest. Elab kuskil linna kaugemas servas. Kaugel silmapiiril ajab üles pilverünkaid. Kaugete tähtede helk. Kõik kaugem oli tiheda udu peidus. || kaugele ulatuv, pikk. Kauge tee, reis. Meile pole ükski teekond liiga kauge. Möödub temast kauges kaares. Neile jäeti sõita kaugemad otsad. || kaugusest, eemalt kostev. Kauge kellahelin, kahurimüra, müristamine. || kaugelt saabunud v. pärit. Kauge külaline, võõras.
▷ Liitsõnad: inim|kauge, ülikauge.
2. pika ajavahemikuga eraldatud. a. ammuses minevikus olev, sinna kuuluv, sealt pärinev. Kauge muinasaeg. Kauged esivanemad, sugupõlved. See juhtus kauges minevikus. Mälestus kaugetest aegadest. Arheoloogide arvates kuulub leid veelgi kaugemasse aega. Vanaisa meenutab kaugeid noorusaegu. Kauged noorusmälestused. b. käesolevast momendist eespool, tulevikus olev. Kauged eesmärgid. Kaugem perspektiiv. See kõik on alles kauge tulevik. Noorukid peavad juba kaugemaid plaane.
3. kellegagi v. millegagi vähe ühist omav; raskesti mõistetav, võõras. Aafrika kombed ja traditsioonid on meile kauged. Need probleemid jäävad talle liiga kaugeks. Vaatamata kooselule jäid nad teineteisele kaugeks. Abstraktne kunst kipub paljudele kaugeks jääma. Peategelane jääb vaatajaile ikkagi kaugeks. *Mees laskis tal nutta, lausumata sõnagi, endal näoilme kinnine ja kauge. M. Traat. || (suguluse kohta). Kauge sugulane, sugulus. Need keeled on geneetiliselt kauged. Lapi keel on meie kaugemaid sugulaskeeli.
▷ Liitsõnad: aja|kauge, elu|kauge, kunsti|kauge, loodus|kauge, rahvakauge.
II. ‹s› hrv suur, ulatuslik vahemaa. Mehed teretavad teineteist suurelt kaugelt. *Arno tahtis veel midagi öelda, aga juba oli teine suurel kaugel. O. Luts.

kiht ‹kihi 21› ‹s›

1. millegi peal, all v. vahel asetsev suhteliselt ühtlase koostise v. omadustega ainehulk, mille paksus on hrl. muudest mõõtmetest väiksem. Pinnase pealmised kihid. Mulla pindmine kiht. Veekogu ülemised, alumised, keskmised kihid. Järve põhjas oli paks kiht muda. Sõnnik laotati aiamaale ühtlase kihina. Kasti põhjas oli õhuke kiht saepuru. Maad kattis mitme sentimeetri paksune kiht lund. Pilved katavad taevast ühtlase halli kihina. *.. madalamale kastile pandi nõutav kiht raamatuid alla ja nõnda muutusid kastid ühekõrguseks. A. H. Tammsaare. || geol mäend kivimkeha elementaarne, ühtlase koostisega alajaotus, mis on teistest eraldatud enam-vähem paralleelsete pindadega. Aluspinna, kivimite kihid. Kihi kallakus, hargnemine. || mat kahe paralleelse tasandi vaheline kera osa. Kera kiht. || piltl (abstraktsemalt:) mingi nähtuse ühetaoline, ühiste tunnustega osa, kihistis. Laenude, sõnavara eri kihid. Lüroeepilistes rahvalauludes võib eristada vanemat ja uuemat kihti.
▷ Liitsõnad: ala|kiht, alus|kiht, eraldus|kiht, isoleer|kiht, kaitse|kiht, kald|kiht, katte|kiht, pealis|kiht, süva|kiht, vahe|kiht, välis|kiht, ülakiht; asfaldi|kiht, basaldi|kiht, bituumeni|kiht, dolomiidi|kiht, emulsiooni|kiht, gaasi|kiht, glasuur|kiht, heina|kiht, huumuse|kiht, hõbeda|kiht, jäite|kiht, jää|kiht, kambiumi|kiht, kasvu|kiht, keltsa|kiht, kivi|kiht, kivisöe|kiht, krohvi|kiht, kultuur|kiht, kõdu|kiht, kõntsa|kiht, künni|kiht, laki|kiht, lihas|kiht, liiva|kiht, liivakivi|kiht, lubjakivi|kiht, lume|kiht, maavara|kiht, moreeni|kiht, muda|kiht, mulla|kiht, mustuse|kiht, määrde|kiht, pae|kiht, papi|kiht, pilve|kiht, pinna|kiht, pinnase|kiht, puudri|kiht, põlevkivi|kiht, rasva|kiht, rooste|kiht, sambla|kiht, sarv|kiht, savi|kiht, sette|kiht, soola|kiht, söe|kiht, tahma|kiht, tolmu|kiht, tuha|kiht, turba|kiht, vee|kiht, viimistlus|kiht, värvi|kiht, õhukiht.
2. sotsiaalsete, kultuuriliste vm. tunnuste poolest ühesugune rühm inimesi, kes moodustavad osa elanikkonnast, ühiskonnast, klassist vms. Üliõpilased on aktiivsemaid kihte ühiskonnas. Mõisnikud olid maa valitsev kiht. Linnakodanike kõrgemad, alamad kihid. Osa kooli õpilasi pärines vaesematest, kehvematest kihtidest. Seltskonna kõrgemad, jõukamad kihid.
▷ Liitsõnad: alam|kiht, haritlas|kiht, kesk|kiht, koore|kiht, põhja|kiht, rahva|kiht, seltskonna|kiht, ühiskonna|kiht, ülemkiht.

klii ‹14› ‹s›
‹hrl. pl.› teravilja jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos nende külge jäänud taimekoe- ja iduosadega. Kliisid söödeti loomadele.
▷ Liitsõnad: kaera|klii, nisu|klii, odra|klii, rukkikliid.

klooster ‹-tri, -trit 2› ‹s›
kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana (kristlusel, ka mõnel teisel usundil). Dominiiklaste, tsistertslaste, benediktlaste klooster. Vene õigeusu kloostrid. Buda kloostrid. Petseri, Pirita klooster. Kloostri valdused. Kloostrisse minema 'mungaks v. nunnaks hakkama'.
▷ Liitsõnad: munga|klooster, nunna|klooster, segaklooster.

kloseti|kabiin
kloseti eraldatud osa

kollektiiv|aiamaa
kollektiivile eraldatud aiamaa

kolmandik|aeg
sport vaheajaga v. -aegadega eraldatud kolmandik üldisest mänguajast (näit. jäähokis). Meie jäähokikoondis võitis esimese kolmandikaja 2:1. Mäng viigistati viimasel kolmandikajal.

kondi|rasv
kontidest eraldatud rasv. Kondirasvast keedetakse seepi.

kuiv|dokk
mer laevade ehitamisel ja remontimisel kasutatav merest eraldatud bassein, mille võib vajaduse korral tühjaks pumbata

kupee ‹15› ‹s›

1. eraldatud osa vagunist. Esimese, teise klassi kupee. Kiirrongi kõva, pehme, kahe-, neljakohaline kupee. Astusin vahekäigust kupeesse.
2. van kinnine kaheistmeline tõld
3. sõiduauto keretüüp (kaks ust, kaks istmerida ja tagaosas lisaiste)

kurm ‹-u 21› ‹s›
murd omaette, eraldatud maakoht; sopp, nurk, kuru. *Nagu kõneleb muistend, olnud vanasti Suure Taevaskoja kalju ülesvoolupoolses kurmus sõjanõupidamiste ja ohverdamise koht. E. Kumari.

kuru ‹11› ‹s›

1. kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik. Onn asus metsa sügavas kurus. *Tulen nüüd vaikselt / nagu oja sulisev / kusagilt soode, rabade kurust.. J. Barbarus. || kõrvaline, varjatud sopp, nurk (hrl. hoones, ruumis). Vanaisa voodi oli ahjutaguses kurus. *Hoovi tagumises kurus kägises uks. A. Murakin (tlk). | piltl. Hinge, südame sügavaimas kurus tekkis salasoov.
▷ Liitsõnad: ahju|kuru, kodu|kuru, laane|kuru, metsakuru.
2. kitsas vahe- v. läbikäik; kitsas tee millegi vahel. Majadevaheline kuru. *Kuru, mis [laeva] kahe katla vahelt tuleruumist masinasse viis, sai läbida ainult küürutades. A. Hint. || ka geogr mäekuru. Kuru ületamine. Tõus kurule. Laskumine kurult. Üle kuru viiv tee. Mäeahelikku läbis kitsas lumine kuru.
▷ Liitsõnad: karja|kuru, mäe|kuru, trepikuru.

kuuendiku|maa
aj Eestimaa kubermangus 1856.a. (Saaremaal 1865.a.) talurahvaseadusega mõisnike käsutusse eraldatud üks kuuendik talumaast

kvoodi|maa
aj Liivimaa kubermangus 1849.a. talurahvaseadusega talumaast mõisnike käsutusse eraldatud osa

laguun ‹-i 21› ‹s›
geogr
1. merest maasäärega osaliselt v. täiesti eraldatud veekogu (hrl. madal laht)
2. atolli keskel v. merest ümbritsetud vulkaani kraatris olev veekogu

lahter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. joontega eraldatud osa näit. tabelis, plangil; alljaotus, allosa, lõik, rubriik. Tabel koosneb tabelipeast ja lahtritest. Andmete lahtrid. Teeb vastavasse lahtrisse sissekande. Mõni lahter jäi ankeedis tühjaks. Õpilaspäeviku märkuste lahter. *.. kui palju tegemist on olnud juba „Kirjadega Sõgedate külast”, et neid ühte või teise lahtrisse toppida. E. Nirk.
2. eraldatud osa mingist osadeks jaotatud ruumist. Lahtriteks, lahtritesse jaotatud sahtel, riiul, karp. Tallis oli iga hobune oma lahtris. *Majakese [mõisa linnumaja] ruumid olid täis lahtreid, võresid ja puurisid. F. Tuglas. *Üks [puuri] lahter pidi saama oravale söögisaaliks ja teine elamiseks ja mängimiseks. J. Vahtra.

lanoliin ‹-i 21› ‹s›
farm lambavillast eraldatud kollakas rasvataoline aine, villavaha

latter ‹latri, latrit 2› ‹s›
kergete vaheseintega eraldatud osa ruumist. Iga hobune oma latris. Kümne latriga tall. Laudas olid lehmade latrid ning vasikate ja lammaste aedikud. *See [= kohvik] oli pikk, kitsas, vineerist poolseintega latriteks jaotatud ruum, mille igas latris laud .. R. Sirge. *Tal oli tööriistade kapi kohal väike kolme latriga riiul. I. Pau.

liha|keha
tapetud looma keha, millest on eraldatud siseelundid, toiduks kõlbmatud ja väheväärtuslikud osad. Külmutatud lihakehad. Lihakeha tükeldamine.

liit|silm [-a]
zool paljudest üksteisest pigmendiga eraldatud osasilmakestest koosnev silm, fassettsilm. Mesilasel on nii liht- kui liitsilmad. Jõevähi liitsilmad.

limaan ‹-i 21› ‹s›
geogr jõeoru suudmeosast moodustunud, merest sageli maasäärega eraldatud pikk kitsas merelaht, suudmelaht. Musta mere põhjaranniku limaanid.

linnusilm|piste
tekst üksikutest eraldatud ahelpistetest koosnev kaunistuspiste

loož ‹-i 21› ‹s›

1. (vaate)saalist külgseintega eraldatud väheste istekohtadega eest lahtine ruum. Kuninga, aukülaliste, valitsuse loož teatris. Saime piletid looži, istusime loožis. Hubane loožidega kohvik, restoran.
2. salaühingu, eriti vabamüürlaste organisatsiooni osakond
▷ Liitsõnad: suurloož.

lõik ‹lõigu 21› ‹s›

1. lõigatud tükk (sageli viil, viilukas); segmendina eraldatud osa. Paar lõiku vorsti, juustu, leiba, saia, liha, kurki, torti, sidrunit. Aedvili tükeldatakse lõikudeks. Rulaadi serveeritakse külmade lõikudena. *.. kooris ta seekord ühe suure paksu koorega apelsini ära ja pistis mahlakaid lõike naisele suhu .. M. Traat.
▷ Liitsõnad: apelsini|lõik, juustu|lõik, kaalika|lõik, kartuli|lõik, keeksi|lõik, kurgi|lõik, leiva|lõik, liha|lõik, mandariini|lõik, peki|lõik, porgandi|lõik, prae|lõik, sibula|lõik, sidruni|lõik, singi|lõik, tomati|lõik, tordi|lõik, vorsti|lõik, õunalõik.
2. mõtteliselt v. tegelikult eraldatud osa; segment; sektor. Suusaraja raskeimaks lõiguks oli pikk tõus orust mäenõlvale. Kaitsekraavi jõepoolne lõik. Naaberdiviisi lõigus asus vaenlane pealtungile. Oluline lõik eesti muusika ajaloos. Iga tootmisjuht vastutab teatava lõigu eest oma tehases. *Veider, kuidas inimene võib terveid suuri lõike oma elust ära unustada. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: aine|lõik, aja|lõik, elu|lõik, filmi|lõik, müüri|lõik, ranna|lõik, raudtee|lõik, rinde|lõik, tee|lõik, tegevus|lõik, tootmis|lõik, töölõik.
3. mat kahe punkti (sirglõigu otspunktide) vaheline osa (otspunktid kaasa arvatud)
4. taandreaga algav tekstiosa (kuni järgmise taandreani). Tekst on liigendatud lõikudeks. Novelli paar esimest lõiku. Otsene kõne vaheldub autoriteksti lõikudega.

lööv ‹-i 21› ‹s›

1. osmik, onn. *Lööksin [kui Soosaare talust maad saaks] löövi üles ja võtaksin naise. M. Metsanurk. *Kuuseokstest löövi ees itkesid naised ja töinasid lapsed. A. Sinkel.
2. pikk hrl. lahtine katusealune. Lööv plonnide kuivatamiseks.
▷ Liitsõnad: kivi|lööv, telliselööv.
3. ehit hrl. sammastega eraldatud piklik ruumiosa. Kaks rida sambaid jaotab kiriku kolmeks lööviks. Vabrikuhoone vasakpoolne lööv.
▷ Liitsõnad: kesk|lööv, külg|lööv, pea|lööv, piki|lööv, ristlööv.

matuse|plats [-i]
kellelegi eraldatud matmispaik kalmistul, hauaplats. Neil on perekonna matuseplats Pärnamäe kalmistul.

meri ‹mere, merd 13› ‹s›

1. maismaasse lõikunud v. avaookeanist saarte v. veealuste kõrgendikega eraldatud (sageli suvaliste piiridega) maailmamere osa; (üldisemalt:) mandreid ümbritsev ühtne veemass. Atlandi, India, Vaikse ookeani mered. Põhja-Jäämere moodustavad kümmekond merd. Must, Valge, Kollane, Punane meri. Arktilised, troopilised mered. Läänemeri on suhteliselt mageda- ja madalaveeline meri. Avar, lage, otsatu, rannatu meri. Vaikne, tuuletu, tormine, vahutav meri. Rannalähedane meri. Kõrge 'kõrge lainetusega' meri. Meri mühab, mühiseb, kohab, kohiseb, möirgab. Merel on torm. Torm vaibus ja meri rahunes. Meri on lahti, jääs. Maa kerkib, meri taganeb. See on mitme mere, seitsme maa ja mere taga 'väga kaugel'. Laevad, meremehed lähevad merele. Kalurid käisid merel 'kalastamas'. Laevad sõidavad, künnavad merd. Sõitis mitu aastat merd 'oli meremees'. Ta on purjetanud kaugetel meredel. Poisid ihkavad merele, meri tõmbab neid. Jõed suubuvad merre. Merest püütakse kalu jm. mereloomi. Meri toidab inimest nagu põldki. Üksik saar keset merd. Uitasime mere ääres, sõitsime mere äärde. Käisin meres ujumas. Ta uppus merre. Peipsi on lai nagu meri. Merena voogav kuldne nisuväli. *.. paadid ja noodad olid ennegi mitme peale. Üksi-kaksi ei saagi merd püüda .. A. Hint. || soolaseveeline suur siseveekogu. Kaspia meri.
▷ Liitsõnad: ava|meri, ilma|meri, kodu|meri, kõrg|meri, laug|meri, lõuna|meri, maailma|meri, madal|meri, polaar|meri, põhja|meri, ranniku|meri, sise|meri, süva|meri, šelfi|meri, troopika|meri, ulgu|meri, vahe|meri, ääremeri.
2. piltl (tohutu hulga, paljuse kohta). Laulupeoliste kirendav meri. Väljakul oli inimeste meri. Lennujaamas oli vastuvõtjaid terve meri. Viljapuuaedades on õite meri. Leegid lõid kõrgele, sädemete meri tõusis taevani. Vanalinna punaste kivikatuste meri. Lippude, loosungite meri. Ta ei oska olulist näha, vaid upub faktikeste ja pisiasjade merre. Kannatuste, igatsuste, tundmuste meri. Rahvast oli nagu merd 'väga palju'. *Sügistuul mühises väljas, maailm oli peidetud pimeduse merre .. F. Tuglas. *Pahandust muidugi mereni, kasvõi röögi ... F. Kõlli.
▷ Liitsõnad: aja|meri, elu|meri, inim|meri, liiva|meri, lille|meri, pilve|meri, rahva|meri, tule|meri, udu|meri, õiemeri.
3. tumeda laiguna paistev tasane madal ala Kuul. Vaikuse, Viljakuse, Unistuse meri. Kuu mered.

muda|väli
tehn maa-ala heitvetest eraldatud setete tahendamiseks

nina|käik
anat ninakarbikutega eraldatud ninaõõne osa (meatus nasi)

nina|õõs
anat kahest vaheseinaga eraldatud poolest koosnev õõs koljuõõne, silmakoobaste ja suuõõne vahel (cavum nasi). Nina koosneb välisninast ja ninaõõnest.

nisu|kliid pl
nisuteradelt kroovimisel eraldatud kestad. Nisukliid teevad näonaha pehmeks ja siledaks.

nurgake(ne) ‹-se 5› ‹s›
(< dem nurk) (hrl. omaette eluruumi v. eraldatud maakoha jms. kohta). Vaikne, rahulik, omaette nurgake. Tal on oma nurgake, kus ta saab segamatult õppida, tööd teha. Idülliline nurgake vanalinnast. Paganamaa on paganama tore nurgake Eestimaad. Tahab osta talumaja mõnes(t) looduskaunis(t) nurgakeses(t). Kolab läbi pööningu viimsegi nurgakese. *.. juba nii kaua oli Kustas neid salajasi mõtteid .. oma hinge varjulises nurgakeses pesitseda lasknud. A. H. Tammsaare.

nurk ‹nurga 22› ‹s›

1. mat punkti ning sellest eri suundades väljuva kahe kiire ühend, selliselt moodustuv geomeetriline kujund; punkti ümber pöörleva poolsirge asendite ühend algasendi ja lõppasendi vahel; kahe ühest punktist väljuva sirge vaheline hälve, selle hälbe määr nurgamõõtu väljendava reaalarvuna. Nurga tipp ja haarad. Nurga sisepiirkond. Positiivne, negatiivne nurk. Kolmnurga nurkade summa on 180°. 60°-line nurk. Kaardimõõdus, radiaanmõõdus antud nurk. Navigatsioonis, astronoomias mõõdeti nurki sekstandiga. Deklinatsioon on nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja-lõuna sihi vahel. Ekvaatoril langevad päikesekiired maale peaaegu 90°-se nurga all. Lõiketera ja töödeldava detaili vaheline nurk. Vikat tuleb varretada õige nurga all. Jõgi, tee teeb siin järsu nurga. Paneme söögilauad nurgaga 'üksteise suhtes nurka moodustavalt'. || piltl (käsituse, lähenemisviisi kohta). Uus põlvkond näeb probleeme uue nurga alt. *Mingi nurga alt vaadates võib tal isegi õigus olla .. V. Lattik. *.. kuid niipea, kui lugesin peatüki algust, küllalt kavalat nurka, mille all ta asjale lähenes .. – siis imestasin. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: nüri|nurk, sirg|nurk, terav|nurk, täisnurk; hulk|nurk, kolm|nurk, kuus|nurk, neli|nurk, viisnurk; horisontaal|nurk, vertikaalnurk; alus|nurk, kesk|nurk, kõrvu|nurk, lähis|nurk, piirde|nurk, ruumi|nurk, sise|nurk, tasa|nurk, tipp|nurk, tipu|nurk, vastas|nurk, välisnurk; faasi|nurk, inklinatsiooni|nurk, kalde|nurk, käände|nurk, langemis|nurk, lõike|nurk, murdumis|nurk, nihke|nurk, peegeldumis|nurk, pildi|nurk, põrke|nurk, pöörde|nurk, sihi|nurk, sihtimis|nurk, siht|nurk, teritus|nurk, tunni|nurk, tõste|nurk, tõusu|nurk, varretus|nurk, viskenurk; lähenemis|nurk, vaatenurk.
2. tasapinnalise kujundi, eseme vm. objekti kahe erisuunalise äärjoone v. serva ühinemiskoht; sellise ühinemiskoha piirkond. Vaiba, teki, rätiku, tahvli nurk. Teravate, ümmarguste nurkadega krae. Muruplatsi nurgad on ära tallatud. Kirjutab nime lehe ülemisele nurgale. Murdunud nurkadega postkaart. Vihikulehtedel on nurgad kahekorra ja krussis. Istub arglikult tooli nurgale. Toetub käega laua nurgale. Krundi nurgad tähistati vaiadega. Aiamaa nurka tehti väike kasvuhoone. Laev pöördub ümber saare nurga, kadus saare nurga taha. Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava nurk. Seal nurgal, nurga peal on kohvik, kauplus. Ajalehekioskeid on igal nurgal, iga nurga peal. Õnneks saime kohe nurga pealt takso. Ma saadan sind järgmise nurgani. Töö on üle nurga 'lohakalt, hooletult' tehtud.
▷ Liitsõnad: ala|nurk, ülanurk; aia|nurk, tänavanurk; krae|nurk, põlle|nurk, räti(ku)nurk; silma|nurk, suunurk.
3. ruumilise kujundi v. eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht. Karbi, kasti, laeka, sahtli nurgad. Rautatud nurkadega kirst, puukohver. Täringu nurgad ümardatakse. Kas oskad maja nurka laduda? Kutsikas on padjal nurgad maha närinud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› (palkehitise nurkamisviisi ning nurkseotise kohta). Koerakaelanurk jt. nurgad. || piltl (mingi isiku- v. eripärase joone jms. kohta). Küll elu nühib ta(l) teravad nurgad maha. Väldib kriitilisi küsimusi, püüab teravatest nurkadest mööda hiilida. *Meie luules tõi see [= konfliktituse teooria] kaasa aastate vältel mingi õõnsa paatose, paraaditsemise, nurkade silumise .. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: esi|nurk, taganurk; ahju|nurk, aida|nurk, kapi|nurk, majanurk; kalasaba|nurk, koerakaela|nurk, ristnurk.
4. ehitise seinte ühinemiskoht ning selle lähem ümbrus. a. (väljast vaadatuna). Istutas kase suvila nurga juurde. Aida ja kuuri nurk on peaaegu teineteises kinni. Nurga taga võeti viina, joodi ja kakeldi. Läks nurga taha asjale. Hüppas järsku nurga tagant välja. Lapsed piilusid nurga tagant. Tuli ümbert nurga igavese jooksuga. Saame kell seitse postkontori nurgal kokku. Avalikult öelda ei julge, nurga taga 'salaja' sosistavad ja susivad. Ässitab, laimab nurga tagant 'salaja, mitte avalikult'. Räägib, küsib, tegutseb ümber nurga 'kaude, ääri-veeri, keerutades'. b. (seestpoolt vaadatuna). Kapp on toa, köögi nurgas. Istub nurgas. Poeb, taganeb minu eest nurka. Jaaniõhtuks toodi igasse nurka kask. Kõndis rahutult nurgast nurka. Vanasti pandi koolis karistuseks nurka (seisma). Aiatööriistad on kuuri nurgas, võta nurgast labidas. Istub saali kõige kaugemas nurgas. *Muidugi ei näinud ta kogu tuba. Ei näinud kogu toa sisustust, nurgast nurgani. J. Kruusvall.
▷ Liitsõnad: sise|nurk, välisnurk.
5. koht (elu)majas, tuba jm. ruum v. selle osa. Olen kodus kõik nurgad läbi otsinud, läbi tuhninud, aga ei leia. Köök on tüütu nurk majas, ikka kipub ta segi olema. Õpilasel peaks olema oma tuba või vähemalt mingi omaette nurk. Elavad pead-jalad koos, oma nurka pole kellelgi. Sai kapitaguse nurga ühe mutikese juurde. Kole on võõra nurgas, teiste nurkades elada. *Andresele ja Marile olid kõik Vargamäe nurgad täis töö, vaeva, mure, kurbuse ja meelepaha jälgi .. A. H. Tammsaare. *Peaasi – oma nurk, mis kõigi teiste eest varjatud .. Ei, vana ei võinud loobuda oma majast. R. Roht. | piltl. Hinge kõige salajasemas nurgas püsis lootusesäde. || mingiks otstarbeks määratud ja asjakohaselt sisustatud ruumiosa v. ruum näit. mõnes asutuses. Noored kodu-uurijad rajasid koolis oma paikkonna kirjameestele pühendatud nurga. Looduskaitse nurk. || hrv rubriik. Anekdootide nurk pühapäevases lehes. *Kui ma „Päevalehe” toimetuses töötasin, siis jõudis minu kui eesti kirjanduse nurga toimetaja kätte käsikirju, mis, nagu selgus, olid pärit O. Lutsult. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: elav|nurk, koduloo|nurk, laste|nurk, meisterdus|nurk, memoriaal|nurk, mängu|nurk, puhke|nurk, puna|nurk, söögi|nurk, töö|nurk, õppimisnurk; jutu|nurk, keele|nurk, kirja|nurk, luule|nurk, male|nurk, moe|nurk, nalja|nurk, satiiri|nurk, spordinurk.
6. (eraldatud) osa mingist maa-alast, nurgake, sopp; (kõrvalisem, kaugem) osa mingist paikkonnast, maakoht, maanurk, kant; kolgas. Kadriorus võib leida vaikseid rahulikke nurki. Maja taga on roheline nurk basseiniga. Odavalt oli saadaval vaid mõni kaugem ja kehvema pinnasega nurk. Lapsepõlvekodu iga nurgaga seostub mälestusi. Kihelkonna lõunapoolne nurk. Kas sa oled ka sealt nurgast pärit? Siis oleme ju ühe nurga mehed. Mul on seal nurgas sugulasi. Tunnen seda nurka, olen seal käinud. Rahvast tuleb laulupeole igast Eestimaa nurgast. Ta on palju rännanud, kõik maailma nurgad läbi käinud. Saadeti asumisele Siberi kõige kaugematesse nurkadesse. *Kas Paunvere siis nii vaene nurk on meheleminejate tüdrukute poolest? O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilma|nurk, kodu|nurk, kõrve|nurk, maa|nurk, maailma|nurk, metsanurk.
7. hrv (nurga-, lapsevoodi kohta). *Kaks nädalat pärast pulmi jäi Teele nurka. .. Poiss saadi õnnega kätte küll, aga noorik ei võtnud pärast jalgu alla. H. Sergo.

osakond ‹-konna 22› ‹s›

1. suurema asutuse, ettevõtte, ühingu, organisatsiooni jm. alljaotus. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond. Instituudi õhtune osakond. Töötab kudumisvabriku tehnilise kontrolli osakonnas. Valmis uus paljude osakondadega kaubamaja. Vastuvõturuumist saadeti haige sisehaiguste osakonda.
▷ Liitsõnad: arhitektuuri|osakond, haridus|osakond, kaugõppe|osakond, kirjandus|osakond, kultuuri|osakond, muusika|osakond, ortopeedia|osakond, rahandus|osakond, spordi|osakond, sünnitus|osakond, tervishoiu|osakond, transpordi|osakond, veterinaariaosakond.
2. hrv eraldatud osa mingis siseruumis. *Vaguni osakondi lahutab kolme-nelja jala kõrgune vahesein.. F. Tuglas.

paradiis ‹-i 21› ‹s›

1. relig ristiusus esimese inimpaari kaunis ja muretu elupaik, Eedeni aed; koht, kuhu õndsate hinged pääsevad pärast surma, taevas. Aadam ja Eeva paradiisis. Paradiisi hea- ja kurjatundmise puu. Ristiusk tõotab paradiisi hauataguses elus. Muhamedi seitsmes paradiis.
2. looduslikult v. mõnes muus suhtes vaimustav paik; õnnelik, muretu olukord. Maapealne paradiis, paradiis maa peal. Saar oli vaikuse ja rahu paradiis. Matsalu on lindude paradiis. Siin oli mu lapsepõlve, esimese armastuse paradiis. Pärast linnaelu tundus suvituskoht talle lausa paradiis(ina). Ega siinne elu ole mingi paradiis! Naiste, meeste paradiis 'supelrannas ainult naistele v. meestele eraldatud ala'. *Ja väikeseks paradiisiks muutis vend Niitsaadu. Istutas õunaaia, palju ilupuid, põõsaid, roose, lilli.. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: ostuparadiis.

pea ‹illat peasse e. pähe pl. part päid e. peasid pl. illat peadesse e. päisse 15› ‹s›

1. inimese keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa. Piklik, ümar, kõrge laubaga, suur, väike pea. Pead pöörama, (üles) tõstma, kummardama, langetama. Pead käte vahele võtma, õlgade vahele tõmbama. Noogutab tervituseks peaga, pead. Raputab, väristab eitades pead. Vangutas, kõngutas laitvalt pead. Pea vajub norgu, langeb rinnale. Kõnnib, pea maas, norus päi.. Vanakese pea tudiseb, väriseb (otsas). Ajasime pead ülespidi vahtides selga. Lõi pea uhkelt püsti, kuklasse, selga. Käib pea püsti, kuklas, seljas. Põrkasid pimedas päid pidi kokku. Naised pistsid pead kokku ja sosistasid salajuttu. Osutab peaga ukse poole. Hüppas pea ees vette. Pane padi pea alla. Poiss oskas pea peal seista ja käte peal käia. Hoidis vihmavarju pea kohal. Pea kohal kärgatas äike. Pea kohal ripub 'on otseselt ähvardamas' oht tööta jääda. Vanaema silitab lapse pead. Uudishimulikud pistsid pead aknast välja. Vesi käis kukkujal üle pea. Hoopi pähe, vastu pead andma, saama. Lõi pea valusasti ära. Kannatanul on pea seotud, side ümber pea. Sai peast haavata. Kukkus endal pea lõhki, endale suure muhu pähe. Mütsi pähe panema, vajutama, tõmbama. Mütsi peast võtma. Tõmbab pluusi, kampsuni üle pea selga, seljast ära. Poiss tiris teki üle pea. Tööd on meil praegu üle pea 'väga palju'. Kübar, rätik on peas. Rippus, pea alaspidi. Meie pea peal 'korrus kõrgemal' korteris tantsiti öö läbi. Vend on õest poole pea jagu, pool pead pikem. Poiss on oma teadmistelt teistest pea jagu, pea jao 'tunduvalt' üle. Kuidas pea, nõnda kübar. | piltl. Süüdistusi langes talle pähe nagu rahet. || ‹sisekohakäänetes› rõhutab millegi pea juurde v. külge kuulumist. Lastel olid näod kriimud peas. Silmad põlevad, on pungis peas. Kõigil on naerul, hädised näod peas. Nägu peas väsimusest hall. Küsigu ise, tal endal ka suu peas. Juuksed peas kui harjased, nagu takukoonal. Silmad peas kui tõllarattad. Tal on endal silmad peas, et õiget välja valida. Teevad lahke näo pähe. Silmad läksid valust pahempidi pähe. Külm tahtis kõrvad, nina peast ära võtta. Hoolas ettevaatamine pistab õnnetuse silmad peast. *Pärast vastati talle haiglast, et silm on [mehel] peas, ohtu pole.. M. Traat. || kasut. peas kajastuva tervisliku vm. kehalise seisundi kirjeldamisel. Töötab nii, et pea aurab, suitseb (otsas). Väsinud, unine, joobnud, purjus, vindine pea. Meestel oli õllest väike kilk peas. Oli purjus peaga, joobnud päi jõkke kukkunud. Kaine, targa, selge peaga 'kainena' ei oleks niisugust asja juhtunud. Lähme pead lahutama, pea on õppimisest juba paks, paistes (otsas). Puhanud, värske peaga läheb töö paremini. Pea kumiseb, kohiseb, valutab, lõhub (otsas). Terve eilse päeva valutasin pead. Pea tuikab, lõhub valutada. Pea on raske, uimane, haige. Pea lausa hõõgus palavikust. Tema pea ei kanna(ta) kõrgust. Joob vahel (viina) rohkem kui (nõrk) pea kannab. Viin hakkas, lõi, tõusis pähe. Ving, leitsak, karm hakkab pähe. Tundis, kuidas vihast lööb, tõuseb veri pähe. Magas hommikuks pea selgeks. Haigel hakkas pea pööritama, ringi käima. Kiitus on ta pea ringi käima, pööritama pannud 'eneseimetluse tekitanud'. Haige kaebas pead 'peas oli valu vm. halb tunne'. *Ka Karin tundis, et tema peas sumises ja palged hõõgusid. A. H. Tammsaare. || selle juustega kaetud osa; juuksed, soeng. Valge, linalakk pea. Sassis, salkus, kräsus, kammitud, lokitud pea. Heleda, musta, punase, värvitud peaga naine. Pead sugema, kammima, kratsima. Pea kõõmetab, hakkab paljaks minema. Ema otsis laste päid, lastel pead 'peast täisid'. Poiste pead aeti nulli pealt, nulliga paljaks. Ema peas on juba halli. Tuul sasib laste päid. Mehed seisid paljastatud päi 'mütsid austusavalduseks maha võetud'. Halli pead austa, kulupead kummarda. *Teised juuksurid .. saavad auhindu, teevad ilusaid päid, pildid pannakse lehte. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: laada|pea, pidu|pea, pulmapea; lagipea; poisi|pea, siilipea; vesipea.
2. muu elusolendi vastav kehaosa. Pühvli, karu, kitse pea. Vaala, kala, linnu pea. Sisaliku, mao pea. Mesilase, mardika pea. Suurte sarvedega, kõvera nokaga pea. Nudi peaga lehm, oinas. Koer paneb pea käppadele, tõmbab kõrvad ligi pead. Kutsikal tulevad silmad pähe, on juba silmad peas. Loomad rapsivad parmude käes peaga. Hobusele pannakse päitsed pähe. Varss loobib pead, lööb pea hirnatades püsti. Kärbes puhastab jalgadega pead. Kašeloti pea moodustab umbes kolmandiku ta kogupikkusest. *„Maas peaga härg on tugeva veoga,” arvas Simmu. A. Mälk. || looma pea toiduainena. Ema ostis turult süldi keetmiseks päid ja jalgu.
3. piltl pea psüühiliste protsesside ja tunnete asupaiga ning võrdkujuna. a. (normaalne, selge) mõistus, mõtlemisvõime, mõtlemine; pea mõtete asupaigana; arusaamine, taibukus. Peaga poiss, tüdruk. Ta on hea, targa, kõva, tuima peaga õpilane. Ta pea on puust, aganaid, saepuru, takku täis 'rumal'. Teos annab midagi nii peale kui südamele. Ehitajal läheb vaja nii käsi kui pead. Tema pea ei suuda sellest aru saada. Matemaatikat ta pea jagab (hästi). Pea töötab nagu kellavärk. Tal ei jätkunud õppimiseks pead. Hakkab peaga leiba teenima. Pea on täis suuri kavatsusi. Peas küpses kindel plaan. See mõte käis, välgatas mul tõesti läbi pea, peast läbi. Lasksin peast läbi (käia) kõik võimalused. Viska niisugune mõte, kavatsus peast! Pähe tikuvad veidrad mõtted. Teeb, mis aga pähe tuleb. Tal(le) tuli pähe kampsun roheliseks värvida. Tuli pähe minna ja läksingi. Mis tal(le) pähe tuli, et ta niimoodi minema pistis? Mis sulle pähe tuleb – nii ju ei tohi! Pane sina ka pea tööle, mõtleme koos! Mõistust pähe panema, võtma. Mõistus tuleb pähe. On hulludel aru peas! Viin võttis meele, mõistuse, viimse arunatukese peast. Läks, jäi suure mure pärast peast segaseks. Niisuguseid asju võib ainult peast ogar teha. Rääkisin rumala peaga, rumalast peast saladuse välja. See on mul omast peast mõeldud muster. Omast peast ta sinna ei läinud, keegi ikka käskis. Ära teisi kuula, otsusta, mõtle oma peaga. Olime ehmatusest peata 'segaduses, ähmi täis'. Ema pistab lapsele rinna suhu, aga ei pane meelt pähe. *„Poeg, minu vana pea ei saa hästi sinu asjust jagu,” rääkis isa.. A. H. Tammsaare. *.. näljas inimene ei mõtle enam peaga, vaid kõhuga.. A. Hint. b. pea teadmiste talletajana, talletuskohana; mälu, meelespidamine; miski mälu abil tehtav. Pähe õppima, tuupima. Sõnad ei jää, ei hakka pähe. Õppetükid on hästi, sõna-sõnalt, otsast lõpuni peas. Mitte ei mäleta: justkui auk peas, justkui peast pühitud. Pea on hõre (nagu sõel), ei pea midagi kinni. Tüdruk teab peast palju luuletusi. Peast lugema, ütlema, arvutama. Peast ununema, minema. Kas oskad meie koolimaja peast joonistada? Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. Mis sa õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas. *Toite peaks ta kokaraamatuta, peast keeta mõistma. H. Raudsepp. c. pea tunnete ja tahte asukoha v. sümbolina. Kuuma peaga seda küsimust ei lahenda. Rahulik, külma peaga võistleja. Pead jõudsid juba vaidluseägedusest jahtuda. Ainult tema võib sõbra pead pöörata. *Jutukal minial oli õigus ainult rääkida; tegutseda ja talitada võis ta ainult ämma pead mööda. A. H. Tammsaare. *„Juhanil oli,” ütles ema, „juba maast-madalast natuke kange pea, kes kord ettevõetud tujust ei tahtnud lahkuda..” F. R. Kreutzwald.
4. inimene v. loom. a. (hulga märkimisel). Farmi piimakarjas on üle 100 pea. Lambaid oli tuhande pea ümber. Veiste arv kasvas mõnekümne pea võrra. *Üks jõuab õhtuks sülla klombitud kive paika panna, teine ei saa poolegagi valmis, raha aga jaga peade järgi. P. Kuusberg. b. kellegi isik, keegi ise. Inimkonna, rahva parimad, helgemad pead. Õpetatud, valgustatud pead. Küsi mõne targema pea käest nõu. Noorukite seas oli andekaid päid. Tema kuulub ärksamate peade hulka. Puudust tuntakse iseseisvalt mõtlevaist peadest. Seal soovib rändur kord puhkama panna pea. Tal on koht, kuhu vanas eas panna pea 'kus elada, asuda'. Vaenlane purustab oma pea vastu meie kaitset. *Ohvitseride seas on ausaid ja mõtlejaid päid. J. Kross. c. (inimese) elu. Kurjategija pea eest lubati kõrget tasu. Põgenikul õnnestus oma pea päästa. Vastuhakk võis osavõtjatele pea maksta. Riskis põgeniku varjamisel oma peaga. *Minule on surmaotsus mõistetud, minu pea peale kümme tuhat tsaarirubla pandud. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hall|pea, kahu|pea, kiilas|pea, kräsu|pea, kulu|pea, kähar|pea, linik|pea, nudi|pea, paljas|pea, puna|pea, sasi|pea, tanu|pea, valge|pea, ümarpea; jahu|pea, juhm|pea, kaval|pea, kummi|pea, kõlu|pea, lamba|pea, loll|pea, nüri|pea, oina|pea, pudru|pea, puu|pea, põik|pea, põrund|pea, rumal|pea, tai(g)na|pea, tark|pea, tola|pea, tuisu|pea, tuli|pea, tuule|pea, uljaspea.
5. piltl juht, valitseja, ülemus; eestvedaja, pea- v. ninamees. Kroonitud pead. Katoliku, luteri usu kiriku pea. Rahva ilmalik, vaimulik pea. Peremees oli söögilauas pea. Kapten on laeva(l) pea. Lasterikka perekonna pea. Suurte riikide pead tulid nõupidamiseks kokku. Kunstikoolkonna pea. Temast sai selle kamba pea. *Kui on kord juba olemas vabariik, küllap siis sellele ka pea leitakse. P. Kuusberg. *Siis asus Atta laev jälle ta [= juhtinud laeva] kõrvale ja pisut ettegi, sest Atta oli selle tee pea. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: kiriku|pea, linna|pea, perekonna|pea, riigi|pea, sugukonnapea.
6. miski kujult, asendilt v. ülesandelt pead meenutav. a. taime (jämedam) ülaosa; latv, tõusme ots; õis, vili. Kapsas hakkab juba pead keerama, kasvatama, moodustama. Sel kapsasordil kasvab kõva, tihe, kore, piklik, ümar, lapergune pea. Teravili loob pead. Pika, jämeda, raske peaga rukis, nisu, oder. Tänavu on viljal nii kõrt kui pead. Ostsin paar lillkapsa pead. Ulatas mulle poole päevalille suurest, seemneid täis peast. Juurvilja pea 'ülaosa, kust kasvavad välja lehed'. Punase, valge peaga ristikhein. Lumikelluke on pea mullast välja pistnud. Kurgitaimedel on juba pead väljas. b. hari, tipp; lagimine, pealmine osa. Rukkihakkidele pandi pead otsa, rukkihakid kaeti peadega. Oskan kuhja pead teha, kuhja teritada. Majakale, tuulikule tehti uus pea. Kõrge korstna pead ei olnud udus nähagi. Mahlapudeli lakiga kaetud pea. Mägede lumised pead, lumiste peadega mäed. Aiapostidel on lumemütsid peas. Villi, vistriku pea. Rindade pead 'nibud'. Jätab kirjutades tähtedel pead 'punktid, täpid' ära. c. eesmine, (liikumisel) ettepoole jääv osa. Ree, saani pea ja pära. Komeedi pea ja saba. Spermatosoidi pea. d. (pikliku) eseme jämedam v. laiem ots. Tuletiku, naela, nööpnõela pea. Võimlemiskurika, reketi pea ja vars. Kandilise peaga polt, kruvi. Kullatud peaga täitesulepea. Merevaigust peaga mansetinööbid. Kübaranõelal oli linnukujuline pea. Laskis saapasäärtele uued pead 'labaosad' panna. e. tööriista vm. eseme osa, millest kinni hoitakse, käepide. Noa, kahvli, naaskli, viili pea. Sae leht ja pea. Pöörleva peaga kruvikeeraja. Kirjapressi nikeldatud pea. Luust peaga jalutuskepp. Poiss tegi pussile ise pea taha. *Juhan tõmbas taskust liigendnoa, avas selle, ulatas, pea ees, tütarlapsele. M. Metsanurk. f. tööriista sõlm v. detail, kuhu midagi kinnitatakse. Oherdi, puuri pea. Fotoaparaadi statiivi pea. Kepsu ülemine, alumine pea. Tuuliku tiivad kinnituvad võlli pea külge. Reha saarepuust pea, sirelist pulgad ja kuusest vars. Kitarri, mandoliini peas on häälestusvirblid. Õnge pea abil kinnitatakse õng nööri külge. g. töötamiseks vajalik(em) osa. Harpuun koosneb vardast ja avanevate kidadega peast. Vasara, noole pea ja vars. Treitera kinnitusosa ehk keha ja tööosa ehk pea. Priimuse, õlilambi pea. Mootoriklapi pea ja säär.
▷ Liitsõnad: kapsa|pea, maisi|pea, nisu|pea, odra|pea, rukki|pea, tolmuka|pea, viljapea; küünar|pea, nisa|pea, näärme|pea, reieluu|pea, rinna|pea, sugutipea; frees|pea, heli|pea, jaotus|pea, kopeer|pea, kruvi|pea, lambi|pea, lõhke|pea, lõike|pea, magnet|pea, naaskli|pea, naela|pea, noa|pea, noodi|pea, nõela|pea, oherdi|pea, peitli|pea, pistiku|pea, poldi|pea, priimuse|pea, puuri|pea, pöörd|pea, ree|pea, rist|pea, saapa|pea, sae|pea, silla|pea, sule|pea, süüte|pea, tugi|pea, tuuma|pea, viili|pea, viimistlus|pea, ühenduspea; juustu|pea, suhkrupea; tuulispea; taimenimedes härja|pea, kobar|pea, villpea.
7. piltl algusosa. a. (inimeste rühmal). Kolonni pea. Rongkäigu pea jõudis juba lauluväljakule. *Jaamahoone esisel seisis .. täies varustuses väeühik, ülemad iga allüksuse peas. R. Sirge. *Udu voogas ja muutus paiguti nii tihedaks, et .. paarikümne ree pikkuse voori saba pead ei näinud. E. Rannet. b. (loomakarjal, linnu- v. putukaparvel). *Veidi aega keerelnud, venis elav [mesilaste] pilv koonlakujuliseks, suundudes peaga .. uudismaa kohale. O. Tooming. c. (sissejuhatav andmestik). Ajalehe pea 'nimi koos järjekorranumbri jm. ilmumisandmetega' on sellel aastal uudse kujundusega. Tabeli pea 'lahtrite pealkirjad' on ülevaatlik. Meie sõnaraamatu artikli peas on märksõna koos tema kohta käiva grammatilise infoga. Filmi peatiiter ehk pea.
8. van põhihind. *Nad tasusid vaevalt ostuprotsendid ära, kapitali või pea maksmisest polnud juttugi. J. Mändmets.
9. kõnek kasut. elatiivis seisundi märkimiseks (mida eelnev sõna täpsustab); kellenagi v. millenagi, nii ja niisugusena; teatavas seisundis olles, teataval kujul. Lapsest, noorest, väikesest, vanast peast. Elusast, surnud peast. Keedetud, küpsetatud, praetud peast. Ei saanud unisest peast esialgu arugi, kus ta on. Joobnud peast läheb ta riiakaks. Langes haavatud peast vangi. Poisikesest, tüdrukust peast oli ta nii hea laps. Ägedast peast võib ta lüüagi. Läks haigest peast tööle. Küpsekartul on kuumast peast kõige maitsvam. Seened ei kõlba toorest peast süüa. Mis see vile uuest peast maksis? *.. Ott meeldib Tiinale rohkem kui Oskar, seda ei annagi Oskar Otile surnust peastki andeks. A. H. Tammsaare. *Lüüakse [sõjas] vigaseks ja asi vask. Aga kus sa sandist peast lähed... A. Jakobson.
vt pähe

peenra|maa
peenarde all olev maa; köögivilja kasvatamiseks eraldatud maa, aiamaa. Igas aias oli ka peenramaa. Kaevas sügisel peenramaa üles. Ema askeldas toa taga peenramaal. Sai vabrikult tüki peenramaad.

piima|proov
põll
1. piima koostise ja kvaliteedi kontrollimine. Meiereis tehakse täna piimaproovi.
2. analüüsimiseks eraldatud piim. Piimaproovide analüüsimine, säilitamine. Pudelikesed piimaproovidega.

pistik ‹-u 2› ‹s›

1. aiand taimest eraldatud varre-, juure- v. leheosa, mis mulda, vette vm. keskkonda pistetuna moodustab juured ja muutub iseseisvaks taimeks. Juurdunud pistik. Marjapõõsaid paljundatakse peamiselt pistikutega. Paljundab elulõnga pistikust. Taim hakkab pistikust kasvama.
▷ Liitsõnad: juur|pistik, latv|pistik, leht|pistik, oks|pistik, varspistik; roosi|pistik, vaarikapistik.
2. el pistikühenduse liikuv tikkudega varustatud osa, mida pistikupesaga ühendades on võimalik elektririistu vooluvõrku lülitada. Ühendusjuhtme pistik. Kahe-, kolmepooluseline pistik. Torka lambi pistik seinakontakti. Unustas triikraua, puurmasina pistiku pesast välja tõmmata.
▷ Liitsõnad: kaksik|pistik, ühenduspistik.

plaat|kondensaator
el kahest dielektrikuga eraldatud plaadist koosnev kondensaator

prednisoloon ‹-i 21› ‹s›
farm hormoonpreparaat, hüdrokortisooni analoog, millest vesinik on eraldatud

puu|vill [-a]

1. puuvillapõõsa seemnetelt eraldatud kiudaine. Puuvill on tekstiilitööstuse tooraine. Puuvilla töötlema, riideks kuduma. Puuvillast kedratakse lõnga. Puuvilla eksportima, importima. | ‹pl.› (puuvill vatina). See on soe mantel, puuvillad all. Pottmüts tehti nõnda, et pappaluse ja siidriide vahele pandi puuvillad.
▷ Liitsõnad: toorpuuvill.
2. puuvillapõõsas. Puuvill kasvab soojal maal. Puuvilla kasvatama, külvama. *Õõtsub puuvill – iga ümar põõsas / täis on nagu pehmet valget lund. M. Kesamaa.

raie|fond
mets raieks eraldatud kasvava metsa kogus. Täiendav raiefond. Raiefondi ettevalmistus, valmendus.

rukki|kliid pl
rukkiteradelt kroovimisel eraldatud kestad. Rukkikliid sisaldavad mitut vajalikku vitamiini.

sahtel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›
hrl. kastikesekujuline eraldatud ruumiosa mingi mööblieseme, harvemini muu eseme sees, laegas. Laua, kummuti, öökapi sahtel. Taskurätid on kapi ülemises, kõige alumises sahtlis. Pani käsikirja kirjutuslaua sahtlisse. Tõmbas sahtli lahti. Keerasin sahtli lukku. Tuhnis midagi otsides sahtlites. Peitis võtme portfelli, rahakoti sahtlisse. Oma esimesed tööd kirjutasin sahtlisse 'need jäid avaldamatuna seisma'. | piltl. *Oma hästikorrastatud aju sahtlitest võtab ta ühe fakti teise järel.. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: kapi|sahtel, kummuti|sahtel, laua|sahtel, pingi|sahtel, raha|sahtel, salasahtel.

seemne|proov
kontrollimiseks eraldatud seemned. Seemneproovide analüüs.

selitama1 ‹37›

1. selgida laskma; vett heljumist vabastama. Mahla, veini selitama. Selitatud vadak 'vadak, millest on valk eraldatud'. Selitatud kloorlubjalahus. Vee puhastamisel vett selitatakse. *Ta viimased aastad on targa omad, selitatud ja läbikatsutud uurija omad. J. Kross (tlk).
2. van silmadega, nägemisega eraldama, seletama (4. täh.) *Lambi vaevasel valgusel ei selitanud ema tükk aega, kas külalised on tuttavad või võõrad. E. Vilde. *.. ja üle jõe ei selita kah vanad silmad. R. Kullerkupp.

separee ‹15› ‹s›
eraldatud ruum restoranis väiksele seltskonnale, kabinet (3. täh.)

sirg|lõik
mat kahe punktiga eraldatud osa sirgjoonest. Sirglõiku joonestama.

suhkru|mahl
suhkrupeedist v. -roost eraldatud mahl, millest toodetakse suhkrut

sõidu|rada

1. sõidutee (joontega eraldatud) osa, mille laius on küllaldane mootorsõidukite liiklemiseks ühes reas. Jalakäijatel on lubatud liikuda kõnniteel või teepeenral, mitte autoliikluseks määratud sõidurajal. Laiemal sõiduteel võib autoliiklus toimuda kahel, kolmel ja enamal sõidurajal: kaks, kolm jne. sõidukit sõidavad ühes suunas kõrvuti.
2. rada suuskadel sõitmiseks. Suusatada oli raske, sest sõidurada oli rohke sõitmisega libedaks kulunud.

tempel2 ‹-pli, -plit 2› ‹s›

1. mittekristlike ja -islami usundite pühamu (algselt eraldatud maa-ala, hiljem kultushoone). Vana-Egiptuse, Mesopotaamia, India, Hiina templid. Etruskide, kreeklaste, roomlaste, maiade, inkade templid. Budausuliste tempel. Karnaki, Luxori, Angkori templid. Amoni, Marduki, Zeusi, Apolloni tempel. Artemise tempel Ephesoses. Saalomon laskis Jeruusalemma ehitada Jahve templi. Kuldse Buddha tempel. Kaljusse raiutud, maa-alused templid. Templi siseruum, eesõu. Muistsete templite varemed. Tempel kui kosmose võrdkuju. || piltl inimkeha kui maine koda (hinge asupaigana). Keha on vaid vaimu tempel.
▷ Liitsõnad: antiik|tempel, astmik|tempel, kalju|tempel, koobas|tempel, sammastempel; päikese|tempel, tuletempel.
2. (hoonete kohta, kus paiknevad austusväärsed haridus-, kultuuri- vms. asutused). *Ei kõlba tal enam pahaks panna, et Miki oma suurte poriste jalgadega kunsti õilsas templis koduselt ja lugupidamatult ringi tatsab. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: haridus|tempel, kultuuri|tempel, kunsti|tempel, tarkuse|tempel, teadus(e)|tempel, tervisetempel.

tiib ‹tiiva 23› ‹s›

1. (loomadel, peam. lindudel ja putukatel:) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund. Pääsukese, kärbse, lepatriinu tiivad. Nahkhiire tiivad. Mesilase kilejad tiivad. Kiili võrkjad tiivad. Kirjude tiibadega liblikas. Tiibadeta putukad. Tiibade siruulatus. Pikad, lühikesed, kitsad tiivad. Kotkal on vägevad tiivad. Putukatel on harilikult kaks paari tiibu. Tiibu, tiibadega lehvitama. Tiibu laiali ajama, kokku panema. Lind sirutab tiibu, lööb tiivad lahti. Tiibadega rabistades tõusis katuselt õhku tuviparv. Mingi suur lind tõusis tiibade plaginal lendu. Kull liugleb õhus, tiivad liikumatult välja sirutatud. Tiivad lõikavad vihinal õhku. Kukk ripsutab tiiba, soputab tiibu, vehib tiibadega, laseb tiivad sorgu. Lind lösutab pesal, tiivad sorakil. Linnupojad proovivad tiibu 'lendamist'. Tiivad veel ei kanna. Part pistis noka tiiva alla. Tibud on kanaema tiiva all soojas. Hanel kärbiti tiibu. Murtud tiivaga vares. Linnuke jäi pekslevi tiivu lamama. Tiibade vihin, sahin, surin. Kogu ümbrus on tiibade põrinat täis. Laps rebis liblikalt tiiva. Ega lind kõrgemale lenda, kui tiivad kannavad. *Rukkipõllu kohal sõuab üksik vares ning kaugel lahmib tiibu vana tuuletallaja. O. Luts. | (kujutletavatel olenditel). Ingli tiivad. Laps joonistas tiibadega hobuse. | piltl (ka väljendites; vt. ka fraseoloogiaosa). Une pehmed tiivad. Öö laotas oma tiivad üle maa. Vabadus lehvitab tiibu. Rändan unistuste tiivul. Noored proovivad konkursil oma tiibu, tiibade tugevust. Looval vaimul peab olema ruumi vabalt tiibu laotada. Laseb juba esimeste raskuste ilmnemisel tiivad sorgu 'laseb meeleolul langeda, vajub masendusse'. Elu möödub tuule tiivul 'väga kiiresti'. Poiss on hakanud Roosiga tiiba ripsutama 'flirtima'. *Juliusel on oma tahtmine, oma mõttelend ja ka tugevad tiivad. L. Promet.
▷ Liitsõnad: hane|tiib, kotkatiib; ees|tiib, katte|tiib, lennu|tiib, tagatiib; liblikanimedes klaas|tiib, siilak|tiib, sinitiib.
2. eelmist meenutav, õhus v. vees liikumist võimaldav moodustis v. sõiduki osa. a. (tõstejõu tekitamiseks õhu- v. veesõidukil). Lennuki hõbedased, alumiiniumist tiivad. Lennuk kõigutas tiibu, kaldus vasakule tiivale, tegi tiibu kallutades pöörde. Tiiburlaeva tiivad. b. (seemnetel:) lendtiib. Männiseemned on varustatud tiivaga.
▷ Liitsõnad: allvee|tiib, tagatiib; lennuki kohta puri|tiib, vaidtiib.
3. millegi külgmine v. väljaulatuv osa. a. mingi pöörleva seadeldise väljaulatuv lame osa; laba. Tuuleveski tiivad. Tuulikul on kaks tiiba murdunud. *.. vesiratta tiivad olid aastate vältel pehastunud ja purunesid .. J. Mändmets. b. hoone v. rajatise peaosaga külgnev (kujunduslikult erinev) osa. Maja parem-, vasakpoolne tiib. Hoone paremas tiivas on teater, vasemas kontserdisaal. Üks ühiselamu tiibadest on nelja-, teine kolmekorruseline. Trükikojale ehitati juurde uus tiib. Võimla on koolimaja tiivas. Lossi teine tiib seisab tühjalt. c. mingi ruumi külgmine (eraldatud) osa. Saali parem-, pahempoolne tiib. *Teater on tungil rahvast täis. Parema tiiva esimeses toolidereas istuvad sakslased .. J. Sütiste. d. sõj vägede ja laevade lahingukorra v. rivistuse äärmine osa, flank. Armee vasak, parem tiib. Diviisi parem tiib murti läbi. Põhijõud koondati tiibadele. Vaenlast rünnati tiivalt. Pealöök anti vasakule tiivale. Vastane oli taganemas ka paremalt tiivalt. *Tagapool mürises ja kõmises endiselt, tiibadel löödi lahingut. H. Lepik (tlk). || sport külgmine positsioon mänguväljakul. Manööverdas ratsu teisele tiivale. Mängija ründas väljaku vasakult tiivalt, andis ootamatu löögi paremale tiivale. e. kalu suunav võrktõke kalapüügivahenditel. Mõrra, nooda, rüsa tiivad ja pära. *Räimeparv oli mõrraaia avali tiibade vahelt sisse sööstnud .. M. Rebane. f. ühetaolistest osadest koosneva eseme üks pool. Kahe tiivaga uks, värav. Kuulutus on saaliukse kinnise tiiva küljes. Altari mõlemad tiivad on avatud. Kirjutuslaua vasaku tiiva sahtlid. Kolme tiivaga peegel, kapp. Mantelhinge tiivad. g. bot liblikõie külgmine kroonleht. Õie puri, tiivad ja laevuke. h. (muid juhte). Adra tiib 'hõlm'. Ree tiivad 'reelaami külgosad'. Auto parem tiib 'poritiib' on lömmis. Tõstis klaveri tiiva 'tiibklaveri kaane' üles. *Istusime nagu enne, jälle naise küünarnukid põlvedel, käed näo ees, hommikumantli tiivad [= hõlmad] laiali. M. Kõiv.
▷ Liitsõnad: veskitiib; hoone|tiib, lossi|tiib, majatiib; ida|tiib, lõuna|tiib, lääne|tiib, põhjatiib; kuninga|tiib, liputiib; mõrra|tiib, nooda|tiib, rüsatiib; kopsu|tiib, nina|tiib, uksetiib; pori|tiib, ree|tiib, semaforitiib; tagatiib.
4. vaadete erinevusel põhinev haru poliitilises parteis vms. Partei parem-, pahempoolne tiib. Rüütelkonna liberaalne, konservatiivne tiib. Rahvusliku liikumise radikaalne, demokraatlik tiib. Demokraatide vasaku tiiva presidendikandidaat. Kuuluvad ühe erakonna eri tiibadesse.

toor|mahl

1. kuumtöötlemata mahl. Haigele anti jõhvikatest pressitud toormahla. Toormahla säilitamine sügavkülmas.
2. töötlemisele minev (näit. suhkrupeedist eraldatud) mahl. Suhkru tootmine toormahlast.

tuba ‹toa 24› ‹s›

1. ehitise (vahe)seintega eraldatud, hrl. ühe v. mitme akna ja uksega ruum. a. elamiseks kasutatav ruum majas v. korteris. Suur, ruumikas, väike, pikk ja kitsas tuba. Omaette, ühine tuba. Vaheseinaga, säärvandiga eraldatud tuba. Korter koosnes kahest toast ja kõrvalruumidest. Poja, vanaema, isa tuba. Tuba koristama, remontima. Otsin mugavat möbleeritud tuba. Ega teil pole tuba välja üürida? Külalised astusid tuppa. Väljas on juba pime, peab lapsed tuppa 'sisse' kutsuma. Vanemad magasid põhjapoolses toas. Tädi peatub rannahotellis toas nr. 120. Teisest toast kostis muusikat. Selle koerailmaga ei saa jalgagi toast välja tõsta 'üldse välja minna'. Viiekesi koos võtavad poisid või toa selga 'mürgeldavad kõvasti'. || etn rehetuba. Pisemad lapsed magasid talv läbi toas, sest kambrit ei saanud kütta. *Rehetoa hiigla-ahi köeti palavaks ja kogu pere kolis tuppa. A. H. Tammsaare. b. eriotstarbeline ruum asutuses v. ettevõttes. Õpetajate tuba. Ema ja lapse, naiste isikliku hügieeni tuba. Märganud tee ääres kõrtsi, otsustasid mehed minna tuppa ja juua toop õlut. Töötame kolmekesi ühes toas. || piltl toas olijad, toatäis inimesi. Tuba jääb vait ja ootab, mis tulijal öelda. *Sedakorda naeris tuba mürinal. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: ees|tuba, elu|tuba, haige|tuba, hotelli|tuba, kamina|tuba, katuse|tuba, keldri|tuba, kõrval|tuba, külalis(te)|tuba, laste|tuba, magamis|tuba, naaber|tuba, nuku|tuba, numbri|tuba, nurga|tuba, otsa|tuba, pere|tuba, poiste|tuba, puhas|tuba, pööningu|tuba, saali|tuba, suur|tuba, söögi|tuba, taga|tuba, talu|tuba, teenija|tuba, tüdrukute|tuba, vahe|tuba, vanni|tuba, vastas|tuba, võõraste|tuba, ärkli|tuba, üheinimese|tuba, ühiselamu|tuba, üksik|tuba, üld|tuba, üürituba; kööktuba; ketrus|tuba, kirjutus|tuba, klassi|tuba, klubi|tuba, koduloo|tuba, kohtu|tuba, kooli|tuba, kõrtsi|tuba, leeri|tuba, lugemis|tuba, memoriaal|tuba, mängu|tuba, nõupidamis|tuba, oote|tuba, operatsiooni|tuba, palve|tuba, piljardi|tuba, pioneeri|tuba, puhke|tuba, sakste|tuba, sidumis|tuba, suitsetamis|tuba, sünnitus|tuba, töö|tuba, vahi|tuba, valve|tuba, vastuvõtu|tuba, veski|tuba, värks|tuba, õlletuba.
2. van elumaja. Laasu toa ümbrus oli lage. Toa taha istutati õunapuid. Perenaine käib muudkui toa ja lauda vahet. Hiilis aidauksest välja, üle õue toa poole. Oma tuba, oma luba. *Siis mindi toa maile hommikust sööma. J. Lintrop.

udell ‹-i 21› ‹s›
aj kuni aastani 1917 tsaariperekonnale kuulunud maa ja kinnisvara; feodaalse killustumuse ajal Vene vürsti maavaldusest tema perekonna liikmele eraldatud osa

uriini|proov
analüüsimiseks eraldatud uriin. Kõigilt võistlejailt võeti uriiniproov. || kõnek uriinianalüüs. Haigele tehti uriiniproov.

vahe ‹6› ‹s›

1. erinevus objektide, nähtuste v. olukordade vahel. a. (määralt, arvuliselt). Aasta temperatuuride vahe. Tuule tekkimist põhjustab õhurõhkude vahe. Poe- ja turuhindades on märgatav vahe. Arvete kokkulöömisel ilmnes kassas mõnesajakroonine vahe. Vaheajaks tegid meie korvpallurid juba paraja vahe sisse – 45:34. Aastate vahest hoolimata sobisid nad omavahel hästi. b. (omadustelt, tunnustelt). Väga suur on vahe kultuurkarjamaa ja loodusliku niidu vahel. Torkas silma vahe nende riietuses, toidulauas. Suured vahed inimeste haridustasemes, oskustes. Mis vahe on raa- ja kahvelpurje vahel? Ma ei märganudki nendel esemetel mingit vahet. Kaksikute vahel, kaksikutel oli raske vahet teha 'neid eristada'. Pimeduses oli võimatu vahet teha 'eristada', kes oma, kes võõras. Kirjutises ei ole tehtud vahet eri hõimude vahel 'neid ei ole lahus hoitud'. On suur vahe endise ja praeguse elu vahel. Ei olnud temal argipäeva ega pühapäeva vahet. Eks autol ja autol ole ka vahe! (nende väärtust arvesse võttes). Sõbral ja sõbral on vaks vahet (hinnanguna). Ta kordab öeldut, ainult selle vahega, et väga aeglaselt. c. (seisundilt, suhtumiselt). Seisuste vahed hakkasid kaduma. Vahe oli ainult selles, et Märt oli rikka majaomaniku, Mihkel aga kojamehe poeg. Selle ütlusega tahtis ta alla kriipsutada vahet enda ja teiste vahel. Vennastekoguduses ei tehtud vahet hariduse ja seisuse põhjal. Karistajad ei teinud vahet süüdlaste ja süütute vahel 'karistasid kõiki'. Olgu selge vahe – kes meie poolt, kes meie vastu! *Maailmas on üks suur vahe inimeste vahel – rikkad ja vaesed, härrad ja orjad .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: aja|vahe, hinna|vahe, kaalu|vahe, kursi|vahe, kõrgus|vahe, palga|vahe, tooni|vahe, vanuse|vahe, varjundivahe; kasti|vahe, klassi|vahe, seisus(e)vahe.
2. vahemaa teat. objektide vahel. Laevade vahet oli vaevalt kaabeltau. See on tihedasti asustatud piirkond ja külade vahe väike. Meie vahet võis olla mõni samm, pool kilomeetrit. Kiirendas sammu ja vahe eesminejaga vähenes. Elame samas tänavas, mõni maja vahet. Kapsataimed istutatakse paraja vahega. || ‹partitiivis› (sagedase kusagil, teat. vahemaa taga käimise, kulgemise kohta). Perenaine käib kärmesti köögi ja aida, köögi ja toa vahet. Lapsed saalisid pidevalt toa ja õue vahet. Tramm sõidab Kopli ja Kadrioru vahet. Käsi käis lusikaga suu ja pudrukausi vahet. Vanaema muudkui käib kiriku vahet. Jooksis peaaegu iga päev poe vahet. Mis ta nii sageli linna vahet 'linnas' peaks käima? Naabrid käisid talv läbi kohtu vahet 'kohut'. Hakkas arstide vahet 'arstide juures' käima.
3. millegi vahel olev ala v. ruum. Niideti heina põõsaste vahedest. Seina ja kasti vahel oli väike vahe, millesse kass puges. Tal oli üllatavalt lai silmade vahe. Kahel esimesel ülemisel hambal oli lai vahe. *Otsiti läbi – püksivärvli vahe lendlehti täis. A. Jakobson. || eraldatud lahter vms. milleski. Raamaturiiuli alumised, ülemised vahed. Kolme vahega portfell. Rahatasku vahed olid sajalisi täis. Peale minu polnud vaguni selles vahes teisi reisijaid.
▷ Liitsõnad: hamba|vahe, hitsme|vahe, jaama|vahe, jalge|vahe, krae|vahe, küla|vahe, metsa|vahe, mätta|vahe, naha|vahe, paari|vahe, peatuse|vahe, peenra|vahe, pingi|vahe, posti|vahe, põllu|vahe, rea|vahe, redeli|vahe, reite|vahe, rööpa|vahe, sihi|vahe, sõlme|vahe, sõna|vahe, sõra|vahe, sõrme|vahe, tähe|vahe, vankri|vahe, varba|vahe, voodri|vahe, värvlivahe; õhkvahe.
4. ajaline eraldatus. a. vaheaeg, katkestus, paus milleski. Pidas aeg-ajalt töös, õppimises natuke vahet. Töödes tuli vahe sisse. Nende kirjavahetuses esineb pikemaid vahesid. Pidas silmapilgu vahet, enne kui edasi rääkis. Ehk peame nüüd juttudega natuke vahet ja kuulame muusikat. Sadas ilma vaheta kogu hommikupooliku. Talvel oli piimaga pikem vahe sees (lehmad ei lüpsnud). *.. sõitsid [lennukid] väikeses ringis ja pikeerisid kordamööda, nõnda, et ei olnud hoo ega hoobi vahet. J. Peegel. b. sündmustevaheline periood. Ainult kakskümmend viis aastat oligi kahe maailmasõja vahet. Kahenädalase vahega anti kaks kontserti. Söögiaegade vahe jäi liiga pikaks. Olin Eestist ära paar aastat, aga selle vahe sees on siin palju muutunud. Ühtlaste vahedega kostsid tumedad löögid. Pikk nagu pühade vahe 'väga pikk'.
▷ Liitsõnad: lõuna|vahe, söögi|vahe, söömavahe; saju|vahe, vihmavahe vrd üksvahe.
5. hrl van suhe, vahekord inimeste vahel. *Sa tead, Nigul, et mullegi tuttav on, mis vahe oli kord Miili ja sinu vahel. E. Vilde.
6. kõnek (ükskõikset suhtumist väljendavates ütlustes:) tähtsus, olulisus. Pole mingit vahet, kas tuled või ei. Mis seal vahet, kus ma selle ühe päeva mööda saadan. *Puhutakse fanfaari või taotakse trummi – mis vahet seal on .. J. Kross.
7. mat lahutamistehte tulemus. Kahe arvu vahe.

vahtkond ‹-konna 22› ‹s›

1. mets ühele metsavahile tööde korraldamise ja järelevalve piirkonnaks eraldatud metskonna osa. Sangaste metskonna Restu vahtkond. Vahtkonna suurus, metsad. On töötanud metsavahina samas vahtkonnas paarkümmend aastat.
2. hrl sõj kaitseväelastest koosnev relvastatud meeskond vahiteenistuse ülesannete täitmiseks. Allüksusest määrati mitu meest vahtkonda. Sõdurid olid, patrullisid vahtkonnas. Vahtkond rivistati üles. Vahtkondade vahetus. || (üldisemalt). Lossi, vangla vahtkond.
▷ Liitsõnad: au|vahtkond, välivahtkond.

vahtkonna|ruum
vahtkonna majutamiseks ehitatud hoone v. selleks eraldatud ruum

vaku|maa
aj 1849. a. talurahvaseadusega ainult talurahva kasutusse eraldatud maa Liivimaal

valima ‹37›

1. sobivuse vm. alusel olemasolevate hulgast mingiks otstarbeks üht v. mitut eraldama; kahe v. mitme võimaluse puhul ühe kasuks otsustama. Vali kimbust ise õige võti! Valisin särgi juurde sobiva lipsu. Võttis kapist valimata 'umbropsu' esimese ettejuhtuva kleidi. Vali endale siit midagi lugemiseks! Valis kausist paar ilusat õuna. Hakkas menüüst roogasid valima. Miks ta sinu endale reisikaaslaseks valis? Töökoha soovijaid oli palju, raske oli nende hulgast valida. Korralikke sõpru ta endale valida ei oska: üks hullem kui teine. Oli aeg hakata elukaaslast, meest, naist valima. Uhke tüdruk valis kaua, nii jäigi vanatüdrukuks. Lavastaja valis kuningas Leariks Jüri Järveti. Luuletaja valis avaldamiseks kümmekond luuletust. Juubelietenduseks on teater valinud Kitzbergi „Libahundi”. Oli võimalus valida mitme muusikaprogrammi vahel. Telkimiskohaks valisid matkajad kõrge kingu järve kaldal. Valis kohvikus aknaaluse laua. Ta ei valinud enam teed, vaid tormas umbropsu. Valisime jalgsimatka bussisõidu asemel. Teha on siin palju, vali aga endale jõukohane töö. Miks sa endale niisuguse elukutse valisid? Külvamiseks tuleb valida õige ilm. Valige lahkumiseks paras aeg, sobiv silmapilk! Läks telefoni juurde ja valis kiirabi numbri. Vanemad hakkasid lapsele nime valima. Suurmeister valis seekord Sitsiilia kaitse. Kirjanik valib kirjutades hoolikalt sõnu ja lauseid. Kuidas sa räägid, vali oma sõnu! 'mida v. kuidas sa ütled'. Ei vali oma eesmärkide saavutamiseks vahendeid 'kasutab selleks ükskõik mis vahendit'. Valida oli kahe võimaluse vahel. Meile ei antud midagi valida, kõik oli ette ära otsustatud. Hobune valis ise vaistlikult kodutee. Linnud valivad pesapaiku. Pihlakas ei vali kasvupinda 'ei ole selle suhtes nõudlik'. | piltl. *.. iga eesmärgi poole viib palju teid. Kas tema oli valinud selle kõige lühema? J. Rannap. || pakutavate hulgast ostmiseks sobivat otsima. Valib kaupluses ja turul kaupa väga hoolikalt. Valis ja tingis kaua, enne kui midagi ostis. Naine vaatas ja valis, mees maksis. *.. müüdi kõiksugu nuge. Ta valis suure kaheteralise luupeaga noa. A. Kalmus.
2. valitud partits ‹täiendina› omadustelt, väärtuselt kõige paremate v. tähtsamate hulka kuuluv; sellisena kellegi poolt välja eraldatud. Ülekäigukohta kaitses sadakond meest, kõik valitud sõdalased. Fašismi ideoloogid lugesid sakslasi valitud rahvaks. Koos oli valitud seltskond. Valitud külalistele korraldatud bankett. Anti välja kirjaniku „Valitud teosed” kahes köites. Luges mulle ette valitud kohti kirjast. Järgmine teos oli juba hoopis valituma sõnastusega. Kõneles üsna valitud saksa keelt. Need ei ole just valitud 'kõige viisakama' sõnavaraga mehed. Kohtles kliente valitud viisakusega. *Ta valis välja ja ulatas mulle valitumaid maiuspalu .. H. Heinoja (tlk).
3. koosolijate otsusega kedagi määrama mingisse ametisse, mingile kohale v. mingit ülesannet täitma. Teadlane valiti kateedrijuhatajaks, akadeemikuks, ülikooli audoktoriks. Eesti Kirjanike Liidu esimeheks valiti F. Tuglas. Vald valis noormehe Sauga algkooli õpetajaks. Ta valiti kohtu kaasistujaks. Teati rääkida, et ta olevat valitud linnas mingiks suureks ülemaks. Teadustöötajad valitakse kohale viieks aastaks. Tehti ettepanek valida koosoleku juhatajaks Arnold Kuusk, protokollijaks Signe Varem. Valiti seltsi juhatus ja revisjonikomisjon. Mihkelgi valiti juhatusse. Mind valiti arutlust juhatama. Poistekamp valis endale pealiku. || valimistel otsustama, kes esitatud kandidaatidest saab mingiks riiklikuks ametiisikuks. Rahvas valis võiduka väepealiku riigi presidendiks. Linnapea valiti Riigikokku.

vara|lahusus
jur (abikaasade vara on teineteisest täiesti eraldatud)

vere|proov
analüüsimiseks soonest eraldatud veri. Haigelt võeti vereproov. || kõnek vereanalüüs. Patsiendile tehti vereproov.

vurri|mesi
meevurriga kärgedest eraldatud mesi

väli ‹välja 31› ‹s›

1. tasane metsatu maa-ala. Lage, lõputu, tühi väli. Kadakased väljad. Keset välja kasvab üksik tamm. Rohuga, lilledega kaetud väli. Välju lõikas sügav kraav. Jutlustaja ei kõnelnud majas, vaid väljal tuhandete inimeste ees. Elysioni väljad müt õndsate asupaik. *Üle ääreta lumise välja, / nii tühja ja palja, / viib üksik tee / üle jõe .. V. Ridala. || ulatuslik ala mingit ainet v. (hrl. ühelaadseid) esemeid. Laiad väljad vett, jääd, liiva. Parvetuspalkide, tühjade pudelite väljad. Keskajast on siia jäänud terve väli süngeid kivimüüre. Pilliroog lokkab lahesoppides võimsate väljadena. Sirab taevatähtede väli. || mingi tegevuse jaoks ettenähtud v. kohandatud ala. 11.-13. saj. põletusmatuste väli Kõmsil. Kaevandamise väli mäend kaevandusväli. Mineeritud veealune väli. || (ainevaldkonna kohta). Tegutses ilukirjanduse väljal. *.. õnnestus tal nüüd vaimuelu väljade vallutamine. J. Selirand (tlk).
▷ Liitsõnad: kadaka|väli, kanarbiku|väli, kõrkja|väli, lille|väli, mooni|väli, nõgese|väli, rohu|väli, õiteväli; betoon|väli, frees|väli, jää|väli, kivi|väli, laava|väli, liiva|väli, luite|väli, lume|väli, mere|väli, muda|väli, tuha|väli, täheväli; kulla|väli, miini|väli, nafta|väli, prahi|väli, savi|väli, soola|väli, teemandi|väli, turba|väli, vee|väli, veteväli; kaevandus|väli, kaklus|väli, kalme|väli, kogumis|väli, lahingu|väli, lennu|väli, levimis|väli, liu|väli, maandumis|väli, mängu|väli, sõja|väli, taplus|väli, tegevus|väli, tootmis|väli, uisu|väli, vaatlus|väli, vaenu|väli, võitlusväli.
2. (looduslike) piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa, mida on võimalik kasutada ühe tükina. Talu, majandi, mõisa väljad. Paremal pool laius rukkiorase väli. Peremees läks väljale kaera külvama. Väljadel lõi vili juba kolletama. Väljal võeti kartuleid. Isa tuli väljalt koju lõunale. Väljadelt äraveetud kividest tehti aedu. Olime väljal ristikut kokku panemas, lina kitkumas. Väli oli täis rukkihakke, viljarõuke, heinarulle. || külvikorra maa-ala üks põld. Küla põllumaa jagunes väljadeks. Väljade arv sõltus kasvatatavate kultuuride arvust. Väljade külvikorras olid talupojad üksteisest sõltuvad. See väli läheb ristikheina alla, jääb sööti.
▷ Liitsõnad: kaera|väli, kapsa|väli, kartuli|väli, lina|väli, lutserni|väli, naeri|väli, nisu|väli, odra|väli, ristiku|väli, rukki|väli, viljaväli; külvikorraväli; kolhoosi|väli, küla|väli, mõisaväli.
3. mingi suurema pinna osa. Dokumendi servale jäetakse vaba väli. Kanada lipu keskmist, valget välja ehib punane vahtraleht. Peaaju koor jaguneb väljadeks. || sport kabe- v. malelaua ruut. Kabelaua 64 välja. Valge arendas oda väljale f4. || info nimega v. iseseisva tähendusega osa andmestruktuuris, kirjes jm.
▷ Liitsõnad: haistmis|väli, kõne|väli, nägemis|väli, operatsiooni|väli, tühi|väli, vahe|väli, vapi|väli, viiluväli; tsentri|väli, ääreväli; arv|väli, tärkväli.
4. füüs mateeria vorm, mida iseloomustab pidevus. Elektromagnetiline, elektrostaatiline, magnetostaatiline väli. Homogeenne, ühtlik väli. Väljade kvantteooria. Ühtse välja teooria.
▷ Liitsõnad: bio|väli, elektri|väli, elektromagnet|väli, fermion|väli, gravitatsiooni|väli, heli|väli, jõu|väli, kiirgus|väli, magnet|väli, müra|väli, pöörd|väli, skalaar|väli, tensor|väli, vektorväli.
5. piltl. Igal sõnal on mõisteline väli. Teda ümbritseb must tigeduse väli. *Liiga head inimesed võivad tahtmatult levitada enda ümber isikliku kannatuse osakestega laetud välja .. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: luule|väli, mõju|väli, mõtte|väli, pinge|väli, psühho|väli, surma|väli, uurimis|väli, vaateväli.

õue|-aiamaa
nõuk kolhoosiperedele jt. maal töötavatele ja elavatele inimestele isiklikuks kasutamiseks eraldatud maa

ära|lõige
äralõikamine; äralõigatud maaosa. Maantee laiendamisega tuleb mitmel kinnistul teha äralõige. || aj jaosmaast eraldatud maatükk

ääre|meri
geogr ookeanist poolsaarte v. saartega eraldatud meri. Põhjameri on Atlandi ookeani ääremeri.

üksik ‹-u 2›

1. ‹adj› üksi, ilma kaaslas(t)eta, teis(t)eta olev; ainus. Mööda teed tuli üksik rändaja. Üksik merehädaline tühjal saarel. Ma olen üksik laps, ainus perekonnas. Ta oli jõukate vanemate üksik tütar. Üksikud pojad olid väeteenistusest vabastatud. Oksal kükitas üksik vares. Tee ääres kasvav üksik kuusk pakkus vihma eest varju. Merel valendab üksik puri. Tähtede hulgas on üksikuid tähti, kuid ka kaksik- ja mitmiktähti. Üksik pisar valgus põsele. | ‹substantiivselt›. Töö, mis käis üksikule üle jõu, tehti kambaga. Üksik ei ole lahinguväljal sõjamees. Kaotasin kinda, mis ma nüüd üksikuga peale hakkan. || üksi elav, paariliseta, perekonnata. Ma olen üksik inimene, kuidagimoodi elan ära. Ju sa ikka abiellud, ega sa siis kavatse üksikuks jääda. Meie naaber on üksik vanem mees. Ta oli üksik naisterahvas, varakult leseks jäänud. Üksik vanainimene. || üksildane, seltsi mitteomav; eraklik. Ta oli tusane ja üksik kui hunt. Priit tundis end äärmiselt üksikuna ja mahajäetuna. Teiste rõõmsat askeldust vaadates tundsin end veelgi üksikumana. *Ta jäi teiste seas üksikuks, ei jaganud nendega oma sisemisi üleelamisi .. M. Sillaots.
2. ‹adj› (mingist hulgast, kollektiivist v. tervikust ühe kohta:) eraldi, omaette tervikuna võetav. Mida väiksem rahvas, seda tähtsam tundub iga üksiku inimese elu. Neljaliikmelise võistkonna iga üksik liige võistleb üksikarvestuses. Teos koosneb kümnest artiklist, millest iga üksik 'igaüks' vääriks omaette esiletõstmist.
3. ‹adj› (asukohalt) eraldi olev, omaette paiknev; kõrvaline, vähekäidav. Maja asus üksikus, teedest kauges paigas. Ööd olime üksikus metsatalus. Siin üksikus orus liigub vähe inimesi. Nad suvitasid küllaltki üksikus maakohas. Merehädalised jõudsid üksikule saarele.
4. ‹adj› vähene; mõni. Kaupluses käis vaid mõni üksik ostja. Siseveekogudel võib kohata ka üksikuid sõtkaid ja jääkosklaid. Linn oli pime, ainult mõnes üksikus majas põles veel tuli. Rannas võis näha üksikuid kivimürakaid. Puudele on jäänud vaid mõned üksikud lehed. Üksikutel teelõikudel oli teekate libe. Hakkas langema üksikuid vihmapiisku. Lõunalauas vahetati mõni üksik lause. Seaduseelnõus leiti üksikuid puudusi. Leidub ka üksikuid erandeid. Üksikud säilinud eksemplarid. *Aeg-ajalt kirjutas ta .. artikleid kas kunstinäitustest, üksikute kunstnike loomingust või üldse kunstielust. O. Tooming. | ‹substantiivselt›. Vaid üksikutel õnnestus põgeneda. Töömehed olid üldiselt tublid, välja arvatud mõni üksik. Ikka leidub üksikuid, kellele see või teine asi ei meeldi. Varase aja tõttu oli seeni vähe, siiski leidsin üksikuid.
5. ‹s› filos filosoofia kategooria, mis iseloomustab nähtust kui teistest nähtustest erinevat ja suhteliselt eraldatud tervikut. Üksiku ja üldise suhe.