[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

agan ‹-a 2› ‹s›
‹hrl. pl.›
1. teravilja (ka heina-, linaseemnete) peksmisel ning tuulamisel terade (seemnete) hulgast eraldunud õisikute, kuparde, lehtede peenem, kerge osake, kõlutera jm. vrd kõlgas Tuul viib aganad eemale. Aganates on teri. Tuleb jälgida, et tera ei läheks agana(te)sse. Kerge nagu agan. Lehed lendlevad nagu aganad tuules. Vesi pikka piima jätku, aganad on leiva jätku, kaevukook on kalja jätku.
▷ Liitsõnad: kaera|agan, nisu|agan, odra|agan, rukkiagan.
2. piltl miski v. keegi tühine, tähtsusetu, kerge, kõlbmatu. Poisil pea aganaid täis. Artiklikogus on terade hulka sattunud ka aganaid.

endasse|sulgunud partits
teistega vähe suhtlev, teistest eraldunud. Endassesulgunud inimene.

eraldumus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
eraldunud olek

haru|jõgi
geogr (suudmealal) peajõest eraldunud veevaesem jõeharu

ird|jää
geol aktiivsest liustikust eraldunud liikumatu jääpank, surnud jää

irdne ‹-se 2› ‹adj›
lahtine, eraldunud

jõe|haru
jõest eraldunud hrl. veevaesem haru. Jõeharude vahele jääb väike saar.

jõe|koold
geogr jõest eraldunud jõesilmus

jäänuk|järv
geol suuremast veekogust eraldunud v. pärast selle osalist hävimist säilinud järv

kapsa|vedelik
sissetehtud kapsastest eraldunud vedelik

koatservaat ‹-vaadi 21› ‹s›
biol kolloidlahusest eraldunud tihedam tilgake

kolla|keha
anat munasarjas eraldunud munaraku kohale tekkiv kollane moodustis (corpus luteum)

koold ‹koolu 21› ‹s›

1. käänak, käänd. *.. [jõgi] jõuab siis koolde ja kurve tehes mõisa heinamaale pajupõõsastesse.. K. Põldmaa. || anat käänak sooltes, fleksuur
▷ Liitsõnad: soolekoold.
2. jõest eraldunud (umbe kasvanud) jõesilmus, soot. Madalad, mudased koolud.
▷ Liitsõnad: jõekoold.

lahtine ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. avatud, lahti olev, mittesuletud; ant. hrl. kinnine. Lahtine uks, värav, luuk. Lahtine raamat, märkmik, album. Lahtiste lõugadega krokodill. Kas ta lõi rusikaga või lahtise peoga? Lahtised vihmavarjud põrandal kuivamas. Magab lahtise akna all. Istub lahtise ahjusuu paistel. Hingab lahtise suuga, läbi lahtise suu. Särgi lahtisest rinnaesisest paistis karvane rind. Lamab lahtisi silmi ja ootab und. Kiirustab lahtisi hõlmu bussi peale. Lahtiste uste päev 'päev, millal teat. asutus on kõigile tutvumiseks avatud'. Lahtine 'vokaaliga lõppev' silp.
2. (pealt) katmata; ant. hrl. kinnine. Lahtised kartulivaod. Lahtine haud, kraav. Lahtised drenaažikaevud. Lahtine kirst, kast. Kärgedes oli nii lahtist 'kaanetamata' kui kaanetatud mett. Tarvitab lahtise sulega täitesulepead. Lahtised autod, vagunid, platvormid. Lahtine rõdu. Raamatuid oli nii kappides kui lahtistel riiulitel. Lahtine kamin, keris, kolle. Lahtine kaevandamine, kaeveõõs. Lahtisest peerutulest lambini oli pikk tee. Katel oli lahtisel tulel toidukeetmisest nõgine. Laht oli kinni külmunud, sadama ees oli veel lahtist vett. Lahtine 'avara vaateväljaga' maastik. Lahtine luumurd. Lahtine 'tupeta v. kokkumurdmata' nuga peos. Esineti lahtise taeva all 'väljas, mitte ruumis'. || millegagi ümbritsemata. Külgedelt lahtine rõdu. Lahtine õu. Lahtine 'ilma raamjoonteta külgedel ja all' tabel. Jõudsime roostikust välja lahtisesse vette. || mitte täiesti kattev v. vähe kattev. Lahtise kaelusega pluus. Lahtine jakk. Lahtised kingad, sandaalid. Lahtise kannaga, ninaga kingad. || (rõivast) katmata, paljas. Selga sügavalt lahtiseks jättev dekoltee. *.. olid nende [= rüütlite] hobustel ainult rind ja pea rauaga kaitstud, aga keskkeha oli hoopis lahtine. E. Kippel. || jaemüügiks taarastamata v. pakkimata. Lahtine õlu ja pudeliõlu. Lahtist piima kauplustes enam ei müüda. Pakivõi ja lahtine või. || muus varjundamata, katmata. Lahtine sordiinita piano. Liiga lahtine häälemoodustus, tooniandmine.
3. millegi külge kinnitamata v. lõdvalt kinnituv; kergesti (paigast) liikuv v. nihkuv; tervikust eralduv v. eraldunud; ant. hrl. kinnine. Lahtine krohv kukub seinalt maha. Lahtised tänavakivid, kõnniteeplaadid. Lahtistest kividest 'mördita laotud' müür, aed. Lahtised põrandalauad naksuvad. Värske lahtine lumi. Tuul keerutab lahtist tolmu, liiva. Pikkade lahtiste 'millegagi kinnitamata' juustega tüdruk. Üks hammas on lahtine ja loksub suus. Lahtise 'irduva' karvaga jänesenahkne krae. Kammi külge jäänud lahtised juuksekarvad. Lahtised lehed märkmiku vahel. Mul pole praegu lahtist 'kindla rakenduseta, vaba' aega, raha. *Andsin selle [= talu] kogu täiega riigile. .. Ainult mööbli ja muu lahtise vara võtsin kaasa. E. Rannet.
4. maata, kinnisvarata; alatise tööta v. elukohata; perekonnata, vallaline. Sulased, teenijatüdrukud ja muu lahtine rahvas. Juhutööle otsiti lahtisi inimesi. Tüdrukutel oli meheleminekuga raskusi, külas polnud lahtisi poisse.
5. üldsusele avatud, avalik; selline, kus igaüks võib osaleda; ant. hrl. kinnine. Lahtine koosolek, tund, kohtuistung. Lahtised meistrivõistlused kergejõustikus. Lahtine tenniseturniir. Lahtine tund 'näidistund'. Juhatus valiti lahtisel 'avalikul' hääletamisel. Lahtise tekstiga 'šifreerimata' radiogramm.
6. (lõplikult) lahendamata v. otsustamata; (lõplikult) selgumata. Küsimus on lahtine, jäi lahtiseks. Kuupäeva jätame esialgu lahtiseks. Poisi veerandihinne matemaatikas on alles lahtine. Jäi lahtiseks, kus kokku saadakse. Palju on veel vaieldavat, rohkesti on veel lahtisi otsi. Kes saab esimeheks? – See on veel lahtine.
7. aval, avameelne; ant. hrl. kinnine. Lahtise südamega inimene. Napsiklaasi juures muutus mees lahtisemaks ning usaldavamaks.Talle ei või ainsatki lahtisemat sõna poetada, räägib kõik edasi. Ta on lahtise 'varjamatu, otsese' ütlemisega. *Lahtised natuurid purskavad välja ja kaotavad enda, nutavad peatäie ja alustavad uue jõuga pärast pettumust või ebaõnne. V. Panso.
8. (suulise v. kirjaliku eneseväljenduse kohta:) kergelt, vabalt voolav, takerdumatu. Lahtise jutuga inimene. Lahtise keelega kuldsuu. Ta on meil vahel liiga lahtise keelega '(välja)lobiseja'. Lahtise sulega ajakirjanik. *Jassil on, nagu öeldakse, lahtine suuvärk. On temal lugusid .. I. Sikemäe.
9. vaba, takistamata. Nõudis laevasõidule, ettevõtte tegevusele lahtist teed. Korvpallimeeskonna mäng oli lahtine 'nõrga kaitsetegevusega'.
10. (kiiresti v. rohkesti) eritav v. erituv. Lahtine 'rögaga' köha. Lahtine 'rohke eritisega' nohu. Põeb lahtist 'batsille levitavat' tuberkuloosi. *.. kui oleksin vanaema lahtise kõhuga must lammas. F. Tuglas (tlk).

luu|ird
med murruta luust eraldunud luutükk

protestantism ‹-i 21› ‹s›
reformatsiooni tulemusena katolitsismist eraldunud kristlike usuvoolude ning vastavate kirikute ja sektide kogunimetus

radikaal2 ‹-i 21› ‹s›

1. keem orgaanilise ühendi molekuli osa, millest on eraldunud üks v. mitu vesinikuaatomit; orgaanilise ühendi molekuli osa, mis reaktsioonis ei osale. Vabad radikaalid.
▷ Liitsõnad: metüül|radikaal, süsivesinikradikaal.
2. mat juuremärk (√), juurimismärk; juurimise tulemus

ranna|järv
rannalähedane, maismaaga merest eraldunud veekogu. Madalad rannajärved. Omaaegsest merelahest tekkinud rannajärv.

ranniku|järv
geogr merest eraldunud, rannikul olev järv. Merelahest kujunenud rannikujärv.

sektantlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. lahkusuline liikumine; lahkusku kuulumine. Sektantluse levik.
2. piltl üldsusest eraldunud kitsa mõttekaaslaste grupi sulgumus. Poliitiline sektantlus.

sekvester ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. jur riigiorgani kehtestatud ajutine vara kasutamist piirav keeld v. kitsendus. Kohtulik, lepinguline sekvester. Vabrik, vara pandi, võeti sekvestri alla. Tema varandus on kõik sekvestri all.
2. med vet elundist v. koest eraldunud kärbunud osa (hrl. luuird)

soot2 ‹soodi 21› ‹s›
geogr jõesängist eraldunud looge, milles on hrl. järv või soo, vanajõgi. Rohkete sootidega maastik. Umbne, mudane, kinnikasvanud soot. *.. orulammil joonistab Koiva rohkesti silmuseid ja soote.. F. Jüssi.

sülem ‹-i 2› ‹s›

1. sületäis, pahmakas. Sülem heinu. Lõkkesse heideti uusi sülemeid oksi. Tõi sigadele sülemi piimohakaid. Kärbisele asetatakse sülem sülemi järel otra. Tõstis hanguga terve sülemi koormasse. Kaenlas suur sülem pojenge. Juubilar sai sülemitena lilli. *Vastasmajast sammub üle tee poodi sülemi tühjade õllepudelitega kujur Robi Massak. L. Promet.
▷ Liitsõnad: heina|sülem, lille|sülem, puu|sülem, viljasülem.
2. vanast perest eraldunud osa mesilaste sülemlemisel. Mesilaste sülem lendas tarust puu otsa. Mesilased kobardusid puuoksal sülemisse. Sülem paigutati tühja tarusse.
▷ Liitsõnad: mesilassülem.
3. piltl trobikond, kobar, parv, hulk vms. Kaupluses tungles inimeste sülem. Koolimajast väljus terve sülem poisse. Kõrrepõllult tõusis lendu kuldnokkade sülem. Emis oma põrsaste sülemiga tuhnis lauda juures. Metsa all valendavad võsaülaste sülemid. Sülem sülemi järel kerkis suitsupilvi. Lõkke kohale tõusis sülem sädemeid. Vastu akent krabises sülem vihmapiisku. Kiri äratas terve sülemi mõtteid. *.. tarbetuid sõnu ilmus [värsse luues] sülemite kaupa.. B. Alver (tlk).
▷ Liitsõnad: pilvesülem.

üksik|pere

1. etn suurperest eraldunud omaette majapidamisega pere. *Paistab, et nooremal rauaajal oli põllumaa enamikus Eestist juba üksikperede kasutuses .. E. Tõnisson.
2. üksiktalu. *Oru üksikpere jääb Kantkülast üle kilomeetri läände, teispoole metsa. H. Remmel.