[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 76 artiklit

andmed ‹17› ‹s› pl
informatsioon kellegi v. millegi kohta, faktid, mida kellegi v. millegi kohta teada saadakse v. teatakse. Kasinad, kahtlased, otsesed, kaudsed, täpsed, salajased andmed. Eluloolisi andmeid kirjanike kohta. Andmeid koguma. Saime, hankisime täiendavaid, uusi andmeid. Kas sul on andmeid, kus ta praegu elab ja mis ta teeb? Kogumikus on uusimad andmed maailma maade ja rahvaste kohta. Opereerib arvuliste, statistiliste andmetega. Uue laeva tehnilised andmed. Uute relvade kohta pole veel andmeid avaldatud. Andmete töötlemine. Elanike arv viimase rahvaloenduse andmeil. Inglismaa töötute arv ametlikel, täpsustamata andmeil. || info edastuseks ja töötluseks sobival kujul esitatud info
▷ Liitsõnad: agentuur|andmed, ankeedi|andmed, arhiiv|andmed, arv|andmed, arvestus|andmed, arvutus|andmed, katse|andmed, keele|andmed, kontroll|andmed, koond|andmed, laske|andmed, lisa|andmed, loendus|andmed, luure|andmed, lähte|andmed, passi|andmed, vaatlus|andmed, valeandmed.

ankeedi|andmed pl
ankeedis v. ankeetides esitatud andmed, ankeetidest saadud andmed. Ankeediandmete põhjal tehtud järeldused.

apellatsiooni|žürii
sport suurvõistluste peakohtuniku v. kohtunikekogu töö kohta esitatud proteste lahendav žürii. MM-võistluste apellatsioonižürii.

auhinna|kandidaat
auhinna saamiseks esitatud isik, kollektiiv v. teos. Euroopa Filmiakadeemia tegi teatavaks auhinnakandidaadid.

bibliograafia|kirje
kindlas järjestuses esitatud andmed trükiteose kohta, bibliograafiline kirje

digitaalanaloog|muundur
info elektronseade v. selle osa, mis muundab numbrijadana esitatud signaalid pidevsignaalideks

dramaatiline ‹-se 5› ‹adj›

1. draamale omane; draama vormis esitatud. Dramaatilised elemendid romaanis. A. Jakobsoni dramaatilised jutustused.
2. tugevaid tundeid v. elamusi väljendav v. pakkuv, vapustav. Dramaatiline sündmus, episood, vahejuhtum. Dramaatiline pinge. Rõhutab oma sõnu dramaatiliste žestidega. Võtab dramaatilise poosi. Dramaatiline sopran, tenor (hääleliigina).

edasi|kaebus
jur kõrgema astme kohtule esitatud kaebus (madalama astme kohtu otsusega mitterahulolemise korral)

eel|esitatud partits
eespool v. varem esitatud. Eelesitatud seletus, andmed.

eel|nõu
jur riigiorganile v. rahvale esitatud seaduse, määruse vms. projekt. Uue põhiseaduse eelnõu anti üldrahvalikule arutusele. See reform on alles eelnõu järgus.
▷ Liitsõnad: seaduseelnõu.

eel|toodu ‹1› ‹s›
see, mis on eespool, varem esitatud, mainitud v. kirjeldatud. Eeltoodust järeldub, selgub, nähtub .. Lubatagu eeltoodu kinnituseks esitada veel paar fakti.

eel|toodud partits
eespool, varem esitatud, mainitud v. kirjeldatud. Eeltoodud näide, võrdlus, tsitaat, võistlusreeglid.

eksami|küsimus
eksamil esitatud v. eksamiks valmistumiseks antud küsimus. Viimasele eksamiküsimusele ei suutnud eksaminand anda rahuldavat vastust.

eri|tellimine ‹-se 5› ‹s›
kellegi poolt esitatud spetsiaalne tellimine. Eritellimise peale tehtud ortopeedilised jalatsid. Eritellimisel valmistatud mööbel.

esitatu ‹1› ‹s›
see, mis on esitatud. Püüdsin esitatut mälus taastada.

graafiline1 ‹-se 5› ‹adj›
joonise v. graafikuna esitatud. Ruutvõrrandi graafiline lahendus. Graafilised meetodid matemaatikas.

hagi ‹11› ‹s›
jur kostja vastu kohtu (v. arbitraaži) kaudu esitatud tsiviilnõue. Pöördus hagiga kohtusse. A esitas kohtule hagi B vastu. Kohus vaatas hagi läbi, rahuldas hagi, jättis hagi rahuldamata. Hagi on aegunud. *Kannatanu esitas kohtusse hagi ja taotles kostjatelt kahju hüvitamist. V. Lattik.

hüpotees ‹-i 21› ‹s›
mingi nähtuse seletamiseks esitatud tõestamata, ent ka kummutamata teaduslik oletus. Julge, veenev hüpotees. Hüpoteesi püstitama, kummutama. Hüpoteesile toetuma. Hüpotees planeetide tekkimise kohta.
▷ Liitsõnad: tööhüpotees.

just ‹adv›

1. antud ajamomendil v. sellest pisut varem; nüüdsama, äsja, alles, parajasti. Jõudsin just koju. Tahtsin just välja minna. Olin just magama jäämas, kui telefon helises. Puud on just lehte läinud. Päike oli just tõusnud. *Tohin ma teile kohvi pakkuda? Keetsin endale just. P. Kuusberg.
2. (rõhutab, tõstab esile, kinnitab midagi:) nimelt, täpselt, otse. Just nimelt. Just nii, nõnda, niiviisi, niisama, samuti. Just vastupidi. Just praegu, nüüd, siis. Just siin, seal. Just niisugune, samasugune. Sind me just ootasimegi. Just täna ei ole mul aega. Tuled just parajal ajal. Kool asub just suure tee ääres. Kõiges oled just sina süüdi. Siis just oleks teie abi vaja. Ei tea, mis just teda pahandas. Tee, kuidas just ise soovid. Kuidas see lugu just oli? || otseses kõnes väljendab nõusolekut kaaslase jutuga, annab esitatud küsimusele jaatava vastuse. Oled sa minuga nõus? – Just. *„Tegid temast [= nöörist] silmuse ja mina läksin sisse,” naeris Mari. „Just!” kiitis Juss. A. H. Tammsaare. | just nagu justkui. Laps keerutas just nagu vurrkann toas ringi. See asi oli mul just nagu peoga meelest pühitud. Käed on sul külmad just nagu jäätükid.
3. (pehmendab öeldavat, vähendab väite, soovi vms. kategoorilisust:) eriti, nimetamisväärselt; päriselt, päris, lausa. Ega see lugu just kiita ole. See pole just kerge töö. Ta pole just töökas mees. Seda just öelda ei saaks. Nii ei maksaks just arvata. Ei tea, kas ta just kuri on. Kas said aru? – Mitte just kõigest.
4. kasutatakse tingimuslauses juhtumisi võimaliku olukorra märkimisel. Kui just aega on, lähen kinno. Eks ma tule, kui just kutsutakse. Kui ei saa just korvitäit, siis kastme jao seeni leian ikka.

justament ‹adv›
kõnek (rõhutab, tõstab esile, kinnitab midagi:) just, nimelt, täpselt. Justament nii, nõnda. Justament minu mõte! Justament sind ma otsisingi. Poiss oli justament isa nägu. Justament kell 6 olen kohal. Planguauk oli justament nii lai, et mahtusin läbi pugema. Tahan justament niisuguseid kingi nagu temal. Räägin justament nii palju, kui heaks arvan. Vaata seda kivi seal: justament karu mis karu. *Ja seal ta läks juba oma pikkade, aeglaste, justament täismehe sammudega, kodu poole. O. Luts. *Ega nemad saa läbi! Justament nagu kass ja koer... T. Braks. || (otseses kõnes väljendab nõusolekut kaaslase jutuga, annab esitatud küsimusele jaatava vastuse:) jah, just nii. *„See taskukell on teie oma?” küsis minult president. „Justament,” vastasin ma. J. Lintrop.

kahend|arv
mat kahendsüsteemis esitatud arv

kaitse|õigus
jur süüdistatava õigus kaitsta end esitatud süüdistuse vastu

kandidaat ‹-daadi 21› ‹s›

1. isik, kes on esitatud valimiseks mingile (ameti)kohale, vastuvõtmiseks mingisse organisatsiooni, millegi saamiseks vms. Kandidaatide ülesseadmine. Valimistel võitsid demokraatlike parteide kandidaadid. Esitati kandidaate seltsi juhatusse. Komiteesse esitati kandidaatideks .. Vabariigi korvpallikoondise kandidaadid. Nobeli preemia kandidaat. || mingi koha vm. taotleja. Vakantsele kohale oli kolm kandidaati. See abiturient on kuldmedali kandidaat. | piltl. *Töömeest minust enam ei saa. Olen paras vaestemaja kandidaat. R. Roht.
▷ Liitsõnad: liikme|kandidaat, saadikukandidaat; maailmameistri|kandidaat, olümpia|kandidaat, presidendi|kandidaat, üliõpilaskandidaat.
2. nõukogude ajal antud madalaim teaduslik kraad; seda kraadi omav isik. Majandusteaduse, põllumajandusteaduse, õigusteaduse, kunstiteaduse, sõjateaduse kandidaat. Ülikooli õppejõududest on paljud teaduste kandidaadid või doktorid. Kaitses väitekirja ja sai kandidaadiks.
▷ Liitsõnad: ajaloo|kandidaat, arhitektuuri|kandidaat, bioloogia|kandidaat, farmaatsia|kandidaat, filoloogia|kandidaat, filosoofia|kandidaat, füüsika-matemaatika|kandidaat, geograafia|kandidaat, keemia|kandidaat, meditsiini|kandidaat, pedagoogika|kandidaat, psühholoogia|kandidaat, tehnika|kandidaat, veterinaariakandidaat.
3. ülikooli lõpetanule antud teaduslik kraad mõningates maades (näit. Tsaari-Venemaal); seda kraadi omav isik

kirje ‹18› ‹s›

1. ka info bibl kataloogis, nimestikus v. mujal esitatud korrastatud andmeüksuste kogum, mis võimaldab nii säilitamist, otsimist kui ka töötlemist
▷ Liitsõnad: bibliograafiakirje.
2. maj mingi loetelu üksiknimetus v. -artikkel (näit. raamatupidamises)
▷ Liitsõnad: bilansi|kirje, kulukirje.

kokku|võtlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kokkuvõttev, millestki kokkuvõtet tegev; kokkuvõttena esitatud. Kokkuvõtlikud andmed. Kokkuvõtlik artikkel, teos, ülevaade. Ütlesin paar kokkuvõtlikku lauset.

kolofoon ‹-i 21› ‹s›
bibl varajaste tiitelleheta trükiste ja käsikirjade lõpus esitatud andmed kirjutamise v. trükkimise koha, aja ja trükkali v. kirjutaja kohta

konspektiivne ‹-se 2› ‹adj›
kokkuvõtlik, üldjoontes esitatud. Konspektiivne ülevaade uuemast eesti kirjandusest.

koostaja|poolne
koostaja tehtud, koostaja esitatud. Koostajapoolne märkus, selgitus.

kostja ‹1›

1. ‹s› (< tgn kostma (hrl. 1., 2. täh.)) Küsimusele kostja. *.. oli ta teada saanud .., et lapsel kedagi kostjat ja aitajat ei olevat. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: eestkostja.
2. ‹s› jur tsiviilprotsessis pool, kelle vastu on esitatud hagi. Kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kohtukulud jäid kostja kanda.

kuidas ‹adv›
I. küsiv-siduv viisisõna
1. mismoodi, mis kombel. a. otseses küsimuses, hrl. selle algul. Kuidas elate? Kuidas koolis läheb? Kuidas käsi käib? Kuidas sa end täna tunned? Kuidas sa tulid? Kuidas sa mind üles leidsid? Kuidas su nimi on? Ants, kuidas see juhtus? Kuidas seda taime nimetatakse? Kuidas siit põgeneda? Sa oled muutunud. – Kuidas nii? Andestust, kuidas te ütlesite? Palun, kuidas see oli? Noh, kuidas vili on? Kas lähme kõik koos või kuidas? Kuidas, sulle ei meeldigi meie otsus? b. hüüatustes ja retoorilistes küsimustes. Heino, kuidas sa emaga räägid! Kuidas te julgete mind puutuda! Kuidas sa välja näed! Kuidas see küll võimalik on! Kuidas see mul kohe meelde ei tulnud! Noh, kuidas seda sulle nüüd öelda! *Kuidas tal oli õigus, sel lihtsal naisel! B. Kangro. c. hrl. koos sõnaga siis jaatavas vastuses kellegi küsimusele. „Kas sa täna teatrisse lähed?” – „Loomulikult, kuidas siis muidu.”. *„Kas siis loomad nutavad?” – „Kuidas siis! Seda on palju valusam vaadata kui inimese nuttu ...” V. Saar.
2. alustab sihitis-, alus-, täiend-, määra- vm. kõrvallauset: mismoodi, mis kombel; mis vahenditega. Räägi siis nüüd, kuidas te elate. Ma küsin sinult, kuidas see on võimalik. Kuulsin, kuidas keegi nuttis. Ta ei teadnud, kuidas see juhtus. Vaata, kuidas ta kõnnib! Nüüd on tal selge, kuidas seda teha. Talle meenus, kuidas nad kahekesi lapsepõlves mängisid. Jõuti otsusele, kuidas toimida. Otsib võimalusi, kuidas oma vastastele kätte maksta. Kõik oleneb sellest, kuidas korraldust täidetakse. Kõhklesin kaua, kuidas juttu alustada. Sedamööda, kuidas õhtu lähenes, muutus ka jahedamaks.
3. alustab viisi- v. määralauset: nagu, nii nagu; nagu vähegi, niipalju kui. Tee, kuidas kästud. Püüdsin teda lohutada, kuidas oskasin. Jooksis (nii), kuidas jalad võtsid. Töötati (nõnda), kuidas tervis lubas. Karjus (nii), kuidas kõri võttis. Lind laulab, kuidas nokk loodud. Kõik oli tehtud, kuidas juhtub. *Ma siis vajutasin, kuidas vajutamiseks rammu jätkus.. R. Vaidlo.
4. alustab võrdluslikku viisilauset, kusjuures pealauses on korrelaadiks hrl. määrsõna nõnda: nagu, missugune, mismoodi. Kuidas aasta, nõnda saak. Kuidas töö, nõnda palk. Kuidas sina mulle, nõnda mina sulle. Pikkamisi muutus asi niisuguseks, kuidas ta nüüd on. Kuidas lükkad, nõnda läheb.
5. alustab möönduslauset: ükskõik mis kombel, kui väga. Kuidas ta ka püüdis, töö jäi ikka lõpetamata. Kuidas ma ka ei üritanud, kõik püüded ebaõnnestusid. Kuidas ka ei rahmeldaks, kõike ei jõua ikka ära teha. Vang vaikis, kuidas ka ei pekstud ega piinatud. *Kuidas Eedi poleks tahtnudki vaikida, pidi ta nüüd ometi vastama. E. Krusten.
II.
1. osutab ebamäärast viisi: (ükskõik) mis moodi, (ükskõik) mis kombel. Mindi teele, kes kuidas. Kuidas kunagi, aga täna oldi naljast kaugel. Lugu oleks võinud lõppeda veel ei tea kuidas. Oli kuidas ta oli, aga pidu peeti ära. Püüa kuidas tahes, kõike ära teha ikka ei jõua. Lähen siit ükskõik kuidas! *Kuidas kellelgi, aga tema juures on see pahameele tundemärk. O. Kool.
2. kõneleja tundetooni rõhutav sõna, alustab lauset, mis tegelikult sisaldab esitatud väljendusele vastupidist arvamust v. hinnangut. Kuidas ma sain siis seesuguse ülekohtuga leppida! Kuidas siis mitte aidata hädalist! *„See ju meil ainuke kukk, kuidas nüüd teda tohib tappa!” hüüab üks tüdruk vahele. A. Gailit.
3. osutab mingi tunde v. soovi, ka tegevuse v. olukorra, nähtuse intensiivsusele: kui väga. Kuidas ma tahaksin, et isagi seda näeks! Ah, kuidas magaks veel natuke aega! Ja kuidas ta ootas, kuidas rõõmustas! Kuidas sa mind küll ehmatasid! Oi, kuidas ta karjus! Ja kuidas Leeni veel õmmelda oskab! Tegelikult Mihkel tahtis seda, ja kuidas veel! *Jumal, kuidas on poiss siiski Eva nägu. A. Hint.
4. nii nagu, nagu. a. vastuses kellegi küsimusele. Kas teeme väikese vaheaja? – Kuidas soovite! b. kiillause algul. *Õigust öelda on inimesed viimasel poolsajandil elanud nagu jänesed, või – kuidas soovite – kiskjad rohtlaanes.. E. Krusten.

käsi (kokku) lööma, kätt lööma

1. vastastikku käe ulatamisega millegi peale kihla vedama. Löödi kätt, löödi käed kokku pudeli konjaki, saja krooni peale. *Me lõime täna käed, ta kaotas viis rubla .. O. Luts.
2. vastastikku käe ulatamisega millegi suhtes kokku leppima v. esitatud tingimustega nõustuma. Hinna üle kaubeldi kaua, kuni lõpuks löödi käed kokku. Kui sa oled tingimustega nõus, siis lööme käed kokku! *".. Mul on suve peale käed löödud ja mis südamega ma keset kibedat tööaega kaubast lahti ütlen,” vastas nüüd Anu .. J. Peegel.

kümnend|arv
mat kümnendsüsteemis esitatud arv, detsimaalarv

kümnend|murd
mat kümnendsüsteemis esitatud murdarv (näit. 0,3 'kolm kümnendikku')

lisa|pala
(kontserdil vm. etendusel esitatud paladele lisaks). Aplaus ei vaibunud, publik nõudis lisapala, lisapalu.

memorandum ‹-i, -it 2› ‹s›
märgukiri. a. märkus meelespidamiseks b. kirjalik meeldetuletus äriasjus. Ärijuht sai võla tähtpäeva meelde tuletava memorandumi. c. pol dokument, mis analüüsib ja põhjendab juriidiliselt diplomaatilises noodis esitatud seisukohti. USA suursaadikule anti üle memorandum. Keisrile läkitatud memorandumis arvustati isevalitsuslikku korda.

mina|jutustus
kirj minavormis esitatud jutustus (vm. teos). See romaan on omamoodi minajutustus.

muistend ‹-i 2› ‹s›
folkl tõesti sündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on hrl. seotud kindla koha, isiku v. sündmusega. Ajaloolised, usundilised muistendid. Muistendid vägilastest, hiidudest. Järve tekkega on seotud mitmed muistendid.
▷ Liitsõnad: hiiu|muistend, koha|muistend, seletus|muistend, tekke|muistend, vägilasmuistend; kunstmuistend.

multi|meedium
info kombineeritult korraga mitmes vormis (hrl. heli, teksti, graafika ja videona), enamasti interaktiivselt esitatud teave v. teos

murd ‹murru 21› ‹s›

1. murdmine; murdumine; murdekoht. Luumurrud jagunevad lahtisteks ja kinnisteks murdudeks. Kui tuleb murd muile puile, siis tuleb katk ka kadakaile. *.. ja vaikus ümberringi on nii suur, et iga väiksem oksa murd või käbi kukkumine männikus on selgesti kuulda. J. Vahtra. *Murru juurest tõusid aga kasvud, olgugi nigelad, mitmele poole. M. Metsanurk. || geol mineraali v. kivimi murdepind. Tasane, ebatasane, teraline murd. Mineraalil oleneb murd lõhenevusest ja kõvadusest.
▷ Liitsõnad: lume|murd, läbi|murd, sissemurd; jalaluu|murd, kolju|murd, luu|murd, rangluu|murd, reieluu|murd, roide|murd, selgroomurd.
2. murtud, murdunud puud; selliste puudega ala. Tormist põhjustatud murd. Puud murrus risti-rästi risakil.
▷ Liitsõnad: tormi|murd, tuulemurd.
3. kivimurd. Vasalemma murrud. *Tema, Tõnis Tihu, on ise sedasorti kivi küllalt oma purjekatega Soome murdudest Rootsi vedanud. A. Hint.
▷ Liitsõnad: kipsi|murd, kivi|murd, kriidi|murd, marmori|murd, paemurd.
4. murdlaine; murdlainete ala. Karidelt tulev, kostev murdude kohin. Tuul on järele andnud, ent murrud kohisevad endiselt. *Ja kuigi merelt tulev järsk ja lühike murd neid mitu korda üle kallas, vedasid nad paadi kalda poole. J. Smuul. *Ning meri Nootamaa sääre murdudel mürises, mürises. A. Hint.
▷ Liitsõnad: lainemurd.
5. inimeste, sõidukite vms. (tunglev) hulk. Suurlinna kära, kiirustavate inimeste murd. Õnnetuspaigale kogunenud uudishimulike murd. Lauluväljaku murruna voogav rahvamass. Miks peab minema päikest võtma just Pirita ranna inimkehade murdu? Laadale, peole voolas rahvast murruna kokku. Ostjaid nagu murdu 'väga palju'. Sellises autode murrus ei pääse edasi ega tagasi. *Läbi tänavate kurru / ja majade murru / nagises krigisev tramm .. K. Ehrmann.
▷ Liitsõnad: inim|murd, rahvamurd.
6. mat kahe täisarvu jagatisena esitatud ratsionaalarv. Murru lugeja ja nimetaja. Murdu laiendama, taandama. Harilikku murdu saab teisendada kümnendmurruks.
▷ Liitsõnad: kümnend|murd, liht|murd, liigmurd.

nominent ‹-nendi 21› ‹s›
auhinna saamiseks esitatud kandidaat. Valida tuleb kolme nominendi vahel. Film esitati Oscari nominendiks.

näite|materjal
näidetena esitatud keeleline, kirjanduslik jm. materjal. Grammatikaõpiku näitematerjal. Seletussõnaraamatu näitematerjaliks on väljendid ja tsitaadid.

palve|kiri
riigiorganile, ametiasutusele v. -isikule esitatud kirjalik palve. Palvekirja kirjutama, koostama, tegema. Rüütelkond saatis kuningale palvekirja. Palvekirjale koguti allkirju. Palvekiri vaadati läbi ja lükati tagasi. Palvekirja peale saadi eitav vastus. Andis palvekirja sisse, et kroonu metsast maad saada. *Peale selle võiks juba ühise palvekirja peale mõelda, mis läheks ministeeriumi, kõigi meeste nimed all. A. H. Tammsaare.

peen|koomika
osavalt, peenetundeliselt esitatud koomika

populaarne ‹-se 2› ‹adj›

1. tuntud ja hinnatud, menukas. Populaarne laulja, näitleja, poliitik. Populaarne raamat, ravim, restoran, idee, harrastus, spordiala, kuurort. Ta on koolis erakordselt populaarne õpetaja. Eesti populaarseim sportlane. Aasta kolm populaarsemat ajakirjanikku. Populaarseks lauldud romanss. Laiad püksid on taas populaarsed.
▷ Liitsõnad: ebapopulaarne.
2. lihtsalt, mõistetavalt esitatud, üldarusaadav. Populaarne brošüür, ajalookirjandus, käsitlus. Keeruka loodusnähtuse populaarne seletus. Populaarses vormis loeng, kirjutis.

presidendi|kandidaat
presidendi ametikohale valimiseks esitatud isik. Vilunud poliitik esitati, seati üles presidendikandidaadiks. Demokraatide presidendikandidaat.

programm|-muusika
kindlale teemale või süžeele loodud instrumentaalteos, mille sisu on esitatud teose pealkirjas v. autori sisukirjelduses

proovi|artikkel
tutvustuseks ja arutluseks esitatud katseartikkel suuremast teosest. Sõnaraamatu, teatmeteose prooviartiklid. Eesti keele teadusliku grammatika prooviartiklite kogumik.

päevikuline ‹-se 5› ‹adj›
päevikuna esitatud, päeviku-. Kirjaniku päevikulised märkmed.

rapsoodia ‹1› ‹s›

1. muus rahvaviisidel põhinev vabavormiline helitöö klaverile, orkestrile v. soolopillile ja orkestrile. F. Liszti „Ungari rapsoodiad”.
2. aj rapsoodi esitatud laul v. laulukatkend

saate|tekst
mingile teosele, küsimustikule vms. esitatud (eelnev) selgitus. Autori saatetekst teosele. Kataloogi, voldiku saatetekst. Filmi saatetekst 'selgitav tekst filmis endas ja subtiitrid'.

sigrimigri ‹6› ‹s›
segapuder, segadik, läbisegi esitatud tühi-tähi, kribu-krabu; virvarr. Kena sigrimigri, keegi ei tea, mida teha. Ta riietus oli imelik sigrimigri. Vanakraamituru sigrimigris oli raske midagi sobivat leida. Võõrad kirjatähed näisid mõttetu sigrimigrina. Õuel kirendas naiste rätikute ja seelikute sigrimigri. Ta ei pööra tähelepanu ümbritseva elu sigrimigrile. Okste tume sigrimigri sinise taeva taustal. *Olin näinud und, see oli jälle mingi sigrimigri.., ärkad ega mäletagi enam. E. Maasik. *Merepaast oli meid tüdrukute vastu nii tuimaks muutnud, et hakkasime koguni kõrtsi sigrimigri ja möllu hukka mõistma. H. Sergo.

sõna|raamat
eri raamatuna väljaantud süsteemipärane sõnastik. Ühe-, kahe-, mitmekeelne sõnaraamat. Üks-, kakskeelne sõnaraamat. Eesti murrete sõnaraamat. Eesti-saksa, rootsi-eesti sõnaraamat. Võõrsõnade sõnaraamat. Mõisteline sõnaraamat 'sõnaraamat, milles sõnavara on esitatud mõisterühmiti'. Sõnaraamatut koostama, kasutama. Vaatame sõnaraamatust järele, mis see sõna tähendab.
▷ Liitsõnad: etümoloogia|sõnaraamat, fraseoloogia|sõnaraamat, kirjakeele|sõnaraamat, kirjaniku|sõnaraamat, murde|sõnaraamat, ortograafia|sõnaraamat, pöörd|sõnaraamat, sagedus|sõnaraamat, seletus|sõnaraamat, slängi|sõnaraamat, sünonüümi|sõnaraamat, terminoloogia|sõnaraamat, tõlke|sõnaraamat, õigekeelsus|sõnaraamat, õigekirjutussõnaraamat; taskusõnaraamat.

tabel|arvutus
info tabelina esitatud andmete (arvutuslik) töötlemine, tabeltöötlus. Oskab arvutiga teksti töödelda ja tabelarvutust kasutada.

tabeli|kujuline
tabelina esitatud

tabel|töötlus
info tabelina esitatud andmete töötlemine

tekstiline ‹-se 5› ‹adj›

1. teksti v. tekste puudutav, teksti(de)ga seotud. Näidendites on tekstilisi kokkulangevusi. Tõlkel puudub tekstiline täpsus.
2. tekstina esitatud, tekstist koosnev. Dokumendi tekstiline osa.

tingima ‹42›

1. (tehingu, lepingu) tingimuste üle kauplema (2. täh.) Tingis hinna pärast, hinna üle. Ostjad tingisid iga sendi pärast. Proovis tingida hinda kahekümne viielt kahekümne peale. Turumüüjatega tuleb tublisti tingida. Kaupmees tingis ostjatega palju, agarasti. Tingiti kaua, enne kui kaubale saadi. Oskas tingida kõva hinnaalandust. Mees oli kange, visa tingima. Tal õnnestus arve tingida saja krooni peale. Tingib ärimeestega võlgade pikendamise pärast. Söögirahaga ei andnud tingida. Maksis küsitud hinna (ilma) tingimata. Tingis endale palka juurde. Tingib isegi seal, kus pole vaja. Tingib iga asja juures nagu juut, mustlane. *.. ütles varsti, et Issand on igale inimesele mõõtnud ta päevade arvu ega lase endaga tingida. K. Ristikivi. || pealekäivalt, nuiates küsima v. paluma. „Vaata et sa teistele ei räägi!” tingis tüdruk. Tingib emalt kinoraha. Tingis endale vaba päeva. Käis vallavanemalt spordiväljakuks maatükki tingimas. „Laske ikka pisut järele mõtelda,” oli mees tinginud. Tahtis ennast kutsariametist priiks tingida. *Ole trotslik, ära kerja, ära tingi. Kõik või mitte midagi. Armastus ei ole kauplemine vasikanahaga .. H. Raudsepp.
2. midagi põhjustama, tekitama; millekski eeldused andma v. eelduseks olema. Sõjast tingitud majanduskaos. Meeleheitest tingitud otsus. Närvilisus oli tingitud ületöötamisest. Ma ei mõista, millest su pahameel on tingitud. Küllap on raamatu menu tingitud selle päevakajalisusest. Halb ilmastik tingis ikalduse. Iga tegu tingib terve ahela teisi tegusid. Arstiteaduse edusammud on tinginud keskmise eluea tõusu. Need nähtused tingivad vastastikku teineteist. Käitub nii, nagu tingib etikett. Rohked keelevead kirjutises on tingitud kiirustamisest. Selle uuenduse on tinginud mitu asjaolu. Süstamatk tingib paarisarvu osavõtjaid. *Aeg tingis seda, et tuli minna õppima reaalteadust ja mitte filoloogiat. A. Valton. *Olevikuline ellusuhtumine iseenesest tingis töökoha arhiivis. E. Mihkelson. | (terminites). Tingitud refleks füsiol tingrefleks. Tingiv kõneviis keel kõneviis, kus kõneleja peab verbiga esitatud tegevust ebareaalseks, konditsionaal. Tingiv ehk hüpoteetiline otsustus loog.

tiraad ‹-i 21› ‹s›
ülendatud tooniga esitatud osa kõnest; kõrgelennulises väljenduslaadis paljusõnaline (kirjandus)teose osa. Kõneleja esitas tiraadi rahva võitlusvaimust ja vastupidavusest. Rüütel ülistas oma väljavalitut romantiliste tiraadidega. Poeem sisaldab pikki vaimustatud tiraade. *Kuhu ometi oli kadunud tema retoorikavõimekus, tiraadide nõtkus, nende pakkumisrõõm! E. Vetemaa. || sõnavaling. Poiss katkestas isa manitseva tiraadi. Ära on tüüdanud need mõnitavad tiraadid nüüdisaja nooruse kohta. *Ometigi mäletas Rein Kasemaa hästi ema pikki nutuseid tiraade kisendavast ülekohtust. T. Kallas.

travestia ‹1› ‹s›

1. kirj teos, milles tõsine süžee on esitatud pilaval veidrustatud kujul. Travestia tüüpi mütoloogilise süžeega näidend.
2. teater poiste ja noormeeste osi mängiv näitlejanna

trüki|reklaam
trükisõnas esitatud reklaam

tõlke|proov
tõlkimisoskuse hindamiseks esitatud tõlkekatkend v. tõlge, proovitõlge. Tegi kirjastusele tõlkeproovi.

tõlke|sõnaraamat
keel sõnaraamat, kus märksõnad on esitatud ühes ja vasted v. seletused teis(t)es keel(t)es. Ühekeelsed ja tõlkesõnaraamatud.

vale|kaebus
hrl jur kaebus, milles esitatud asjaolud ei vasta tõele. Ta arreteeriti valekaebuse põhjal. Tahtis oma vihavaenlasele valekaebuse abil kätte maksta. Kubjas tõstis härra ees talupoegade peale valekaebusi.

valima ‹37›

1. sobivuse vm. alusel olemasolevate hulgast mingiks otstarbeks üht v. mitut eraldama; kahe v. mitme võimaluse puhul ühe kasuks otsustama. Vali kimbust ise õige võti! Valisin särgi juurde sobiva lipsu. Võttis kapist valimata 'umbropsu' esimese ettejuhtuva kleidi. Vali endale siit midagi lugemiseks! Valis kausist paar ilusat õuna. Hakkas menüüst roogasid valima. Miks ta sinu endale reisikaaslaseks valis? Töökoha soovijaid oli palju, raske oli nende hulgast valida. Korralikke sõpru ta endale valida ei oska: üks hullem kui teine. Oli aeg hakata elukaaslast, meest, naist valima. Uhke tüdruk valis kaua, nii jäigi vanatüdrukuks. Lavastaja valis kuningas Leariks Jüri Järveti. Luuletaja valis avaldamiseks kümmekond luuletust. Juubelietenduseks on teater valinud Kitzbergi „Libahundi”. Oli võimalus valida mitme muusikaprogrammi vahel. Telkimiskohaks valisid matkajad kõrge kingu järve kaldal. Valis kohvikus aknaaluse laua. Ta ei valinud enam teed, vaid tormas umbropsu. Valisime jalgsimatka bussisõidu asemel. Teha on siin palju, vali aga endale jõukohane töö. Miks sa endale niisuguse elukutse valisid? Külvamiseks tuleb valida õige ilm. Valige lahkumiseks paras aeg, sobiv silmapilk! Läks telefoni juurde ja valis kiirabi numbri. Vanemad hakkasid lapsele nime valima. Suurmeister valis seekord Sitsiilia kaitse. Kirjanik valib kirjutades hoolikalt sõnu ja lauseid. Kuidas sa räägid, vali oma sõnu! 'mida v. kuidas sa ütled'. Ei vali oma eesmärkide saavutamiseks vahendeid 'kasutab selleks ükskõik mis vahendit'. Valida oli kahe võimaluse vahel. Meile ei antud midagi valida, kõik oli ette ära otsustatud. Hobune valis ise vaistlikult kodutee. Linnud valivad pesapaiku. Pihlakas ei vali kasvupinda 'ei ole selle suhtes nõudlik'. | piltl. *.. iga eesmärgi poole viib palju teid. Kas tema oli valinud selle kõige lühema? J. Rannap. || pakutavate hulgast ostmiseks sobivat otsima. Valib kaupluses ja turul kaupa väga hoolikalt. Valis ja tingis kaua, enne kui midagi ostis. Naine vaatas ja valis, mees maksis. *.. müüdi kõiksugu nuge. Ta valis suure kaheteralise luupeaga noa. A. Kalmus.
2. valitud partits ‹täiendina› omadustelt, väärtuselt kõige paremate v. tähtsamate hulka kuuluv; sellisena kellegi poolt välja eraldatud. Ülekäigukohta kaitses sadakond meest, kõik valitud sõdalased. Fašismi ideoloogid lugesid sakslasi valitud rahvaks. Koos oli valitud seltskond. Valitud külalistele korraldatud bankett. Anti välja kirjaniku „Valitud teosed” kahes köites. Luges mulle ette valitud kohti kirjast. Järgmine teos oli juba hoopis valituma sõnastusega. Kõneles üsna valitud saksa keelt. Need ei ole just valitud 'kõige viisakama' sõnavaraga mehed. Kohtles kliente valitud viisakusega. *Ta valis välja ja ulatas mulle valitumaid maiuspalu .. H. Heinoja (tlk).
3. koosolijate otsusega kedagi määrama mingisse ametisse, mingile kohale v. mingit ülesannet täitma. Teadlane valiti kateedrijuhatajaks, akadeemikuks, ülikooli audoktoriks. Eesti Kirjanike Liidu esimeheks valiti F. Tuglas. Vald valis noormehe Sauga algkooli õpetajaks. Ta valiti kohtu kaasistujaks. Teati rääkida, et ta olevat valitud linnas mingiks suureks ülemaks. Teadustöötajad valitakse kohale viieks aastaks. Tehti ettepanek valida koosoleku juhatajaks Arnold Kuusk, protokollijaks Signe Varem. Valiti seltsi juhatus ja revisjonikomisjon. Mihkelgi valiti juhatusse. Mind valiti arutlust juhatama. Poistekamp valis endale pealiku. || valimistel otsustama, kes esitatud kandidaatidest saab mingiks riiklikuks ametiisikuks. Rahvas valis võiduka väepealiku riigi presidendiks. Linnapea valiti Riigikokku.

valmis|tõde
lõplik, valmis kujul esitatud tõde. Lugeja ei lepi valmistõdedega, vaid tahab ise järeldusi teha.

vastla|mängud pl
aj rahvalike vastlapidustuste ajal esitatud esimesed saksa ilmalikud näidendid

vastu|küsimus
küsimusele vastu esitatud küsimus. Mõnele küsimusele andis vastuse, mõne pareeris vastuküsimusega. Vastab küsimusele vastuküsimusega.

vastu|nõue
nõude vastu esitatud nõue

vastu|väide
millegi vastu esitatud väide. Viis vastuväidetest hoolimata oma kavatsuse täide. Ettekanne, artikkel, töökorraldus kutsus esile vastuväiteid. Mul pole mingeid vastuväiteid. Esitas komisjoni otsuse kohta kirjaliku vastuväite. Poolt- ja vastuväited.

vektor|diagramm
mat perioodiliselt muutuvate suuruste väärtuste ja suurustevaheliste seoste graafiline, vektorite abil esitatud kujutis

äkk|-küsimus
äkki esitatud küsimus

ühe|plaaniline
ühekülgne; liiga üheti esitatud, tõlgendatud jne. Kunstniku varasem looming on mõnevõrra üheplaaniline. Kontserdikava teine pool jäi pisut üheplaaniliseks. Peakangelane kippus näitleja esituses jääma liiga üheplaaniliseks.

üksik|kandidaat
erakondade esitatud nimekirjadesse mittekuuluv kandideerija (valimistel). Üksikkandidaadid ühinesid valimisliiduks.

ülal|esitatud partits
ülal (5. täh.) esitatud. Ülalesitatud asjaoludel ma ei saa seda teha.

ümar|plastiline
ümarplastikana esitatud. Ümarplastiline figuur, skulptuur.