[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta|ülesanne
aastaks ettenähtud tööülesanne. Aastaülesannete täitmine.

aeg ‹aja 23› ‹s›

1. lõputu, piiramatu kestus, lõputult voolavad tunnid, päevad, aastad jne. Aja vool. Aeg möödub, kaob, lendab. Aeg ei peatu. Aeg toob juustesse hõbedat. Püramiidid seisavad aega trotsides. Nõnda on see olnud igavesest ajast. Ta elas otsekui väljaspool aega. Aeg parandab haavad. Aeg annab head nõu.
2. (umbmääraselt v. konkreetselt) piiratud kestus, vältus, ajalõik, -vahemik, -järk. Mõni aeg tagasi, hiljem. Mõne, tüki, natukese, veidikese aja pärast. Iga natukese aja tagant. Sind ka näha üle hulga, mitme, pika aja. Lühikese aja jooksul. Kuu aega tagasi, kuu aja eest. Kevadeni on veel palju aega. Peeter töötas teatava aja õpetajana. Olen temaga ammust aega tuttav. Olin pikka aega kodunt ära. Tule ükskõik mis ajal. Nad sõitsid kauemaks ajaks maale. Sellest jätkub mitmeks, hulgaks, pikemaks ajaks. Mis te kogu aeg 'pidevalt, ühtelugu' naerate? Seda annab mitu aega 'kaua' mäletada. Viimasel ajal 'lähemas minevikus' pole sellest midagi kuulda olnud. Lähemal ajal 'lähemas tulevikus' on külalisi oodata. Ta on igal ajal 'alati' valmis appi tulema. Küllap sa aja jooksul 'ajapikku, pikapeale' kõike veel õpid. Head aega! (lahkumistervitusena). || oma eripäraga ajajärk (eriti ajaloos, ühiskonna arengus, rahva elus). Uusim aeg. Purjekate aeg on läbi. C. R. Jakobsoni aegadest peale. Vanal, endisel, iidsel, hallil, muistsel ajal. Kes nüüdsel ajal enam kodus leiba küpsetab! Uuemal ajal see komme kadus. Need ajad on möödas, kus sirbiga rukist lõigati. Vaene, kitsas, karm, raske aeg. Tulid segased, ärevad ajad. Mis teha, parata – aeg on selline! Oodati teisi, paremaid aegu. Möödunud aegu meenutama. Ta oli oma aja haritumaid naisi. Oma aja äraelanud ideed, seisukohad. Te olete ajast maha jäänud. Tuleb ajaga kaasas käia, sammu pidada. Noil ajul polnud teisiti võimalik ära elada. Sõja, rahu ajal. Teoorjuse, Saksa okupatsiooni ajal. || oma eripäraga osa päevast, aastast. Hommikune, õhtune aeg. Kevadine, suvine, sügisene, talvine aeg. Sirelite õitsemise aeg. Värske aedvilja aeg. Noore kuu aeg. Pimedal öisel ajal. Meie Rootsi-reis langes jõulueelsele ajale. Teelagunemise, lumemineku ajaks peavad palgid veetud olema. Koidu, loojangu, esimese kukelaulu ajal. Jaanipäeva, pühade ajal. Päise päeva ajal. || kõnek (ametis olemise perioodi, ajateenistuse, karistusaja jms. ajalõigu kohta). Lennart Meri oli Eesti presidendiks kaks aega järjest. Jakob Liivi näidend „Kolmat aega vallavanem”. Ta istus oma aja ära ning pääses vanglast välja.
▷ Liitsõnad: antiik|aeg, endis|aeg, feodaal|aeg, häda|aeg, jää|aeg, kaas|aeg, kesk|aeg, kivi|aeg, kriisi|aeg, kõrg|aeg, langus|aeg, leina|aeg, muinas|aeg, mure|aeg, nälja|aeg, nüüdis|aeg, okupatsiooni|aeg, ordu|aeg, orja|aeg, paganus|aeg, praegus|aeg, pronksi|aeg, rahu|aeg, raua|aeg, reaktsiooni|aeg, sõja|aeg, tsaari|aeg, uus|aeg, valgustus|aeg, vana|aeg, ärkamis|aeg, ürgaeg; aasta|aeg, heina|aeg, jahi|aeg, jooksu|aeg, kasvu|aeg, kevad|aeg, koidu|aeg, koristus|aeg, korje|aeg, kudemis|aeg, külvi|aeg, künni|aeg, marja|aeg, pesitsemis|aeg, puhte|aeg, põua|aeg, päeva|aeg, püügi|aeg, seene|aeg, suve|aeg, talve|aeg, õie|aeg, õitse(mis)|aeg, ööaeg; karistus|aeg, sund|aeg, valitsusaeg.
3. kasutada olev, millekski ettenähtud, kuluv jne. ajalõik. Aeg on kallis. Eksamiks valmistumise aeg. Mu aeg ei luba praegu maale sõita. Aeg sai täis, läbi. Aeg läks oodates igavaks. Aeg kaob märkamatult käest. Kust ta küll leiab, võtab aja edasiõppimiseks? Aega tuleb otstarbekalt kasutada. Aega ei tohi raisata, kaotada, asjatult kulutada. Ärge viitke lobisemisega aega. Sõitke lennukiga – säästate aega! Ära kiirusta, aega on, aega küll! Polnud aega oodata. Kas sul on minu jaoks aega? Tule mind vaatama, kui aega saad. Ta palus mõtlemiseks aega. Oodake, andke aega! Kaotatud aega on raske tasa teha. Asuti aega viitmata 'viivitamatult, otsekohe' teele. Polnud aega ninagi nuusata 'oli väga kiire'. Mida sa vabal ajal teed? Tuli näpistada aega kodusteks töödeks. Õpingute, ülikooli ajal. Lisatöid tegime omast ajast. Ajaga tulime lahedasti välja, aega jäi ülegi. Aega orjal, aega härjal, aega sunnitud sulasel. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. *Aeg antud naerda, aeg antud nutta, / aeg antud pisaraid pühkida. G. Suits. || sport (distantsi läbimiseks kuluva, spordimängu pikkuseks määratud vms. ajalõigu kohta). 100 meetris saavutas, jooksis ta aja 11,2 sekundit. Sai päeva parima aja. Vastutuule tõttu jäid ajad tagasihoidlikeks. Ujus 100 m ajaga alla 52 sekundi.
▷ Liitsõnad: abielu|aeg, armu|aeg, ehitus|aeg, elu|aeg, esinemis|aeg, ettevalmistus|aeg, funktsioneerimis|aeg, garantii|aeg, harjutus|aeg, haude|aeg, hingetõmbe|aeg, inkubatsiooni|aeg, jõude|aeg, kandidaadi|aeg, kasutus|aeg, katse|aeg, kehtivus|aeg, kooli|aeg, käibe|aeg, laagerdus|aeg, lahtioleku|aeg, leeri|aeg, lennu|aeg, lisa|aeg, lõimetus|aeg, lõuna|aeg, magamis|aeg, mõtlemis|aeg, mängu|aeg, oote|aeg, peite|aeg, poolestus|aeg, praktika|aeg, proovi|aeg, puhke|aeg, puhkuse|aeg, põhi|aeg, rasedus|aeg, reageerimis|aeg, ringlus|aeg, saate|aeg, seisu|aeg, selli|aeg, sõidu|aeg, säilimis|aeg, söögi|aeg, sööma|aeg, tiinus|aeg, tipp|aeg, treeningu|aeg, turu|aeg, töö|aeg, une|aeg, vaba|aeg, vahe|aeg, vastuvõtu|aeg, õpi|aeg, õppe|aeg, ülikooliaeg; kolmandik|aeg, lisa|aeg, neljandik|aeg, normaal|aeg, pool|aeg, rekord|aeg, veerand|aeg, võiduaeg.
4. (millekski sobiv, õige, määratud jne.) hetk, (aja)moment. Nüüd on aeg minna, lahkuda, alustada. Aeg on tõusta ning teele asuda. Tal oleks viimane aeg naist võtta. Igaühel tuleb kord aeg siit ilmast lahkuda. No oskasite teie aga õigeks, parajaks ajaks tulla! Õnn, et abi õigel ajal kohale jõudis. Päevauudiste ajaks tahaksime koju jõuda. Rongide saabumise ning väljumise ajad. Ta on mees, kes oskab õigel ajal õige sõna öelda. Kõik tuleb omal ajal.
▷ Liitsõnad: asutamis|aeg, ilmumis|aeg, saabumis|aeg, stardi|aeg, sulgemis|aeg, surma|aeg, sünni|aeg, täht|aeg, väljumisaeg.
5. (ajaarvestuses). Kesk-Euroopa aeg. Kohalik aeg. Aeg lähenes juba keskööle. Mis, kui palju õige aeg praegu on? Aega arvati veel vana kalendri, Päikese ja tähtede järgi. Kas sul on õiget aega – mu kell on seisma jäänud. Vana seinakell näitab ikka veel truult aega. Tõusin kella 7 ajal.
▷ Liitsõnad: dekreedi|aeg, kalendri|aeg, kella|aeg, maailma|aeg, päikese|aeg, tsiviil|aeg, tähe|aeg, vööndiaeg.
6. esineb imestust, üllatust, ehmatust väljendavates hüüatustes. Oh sa armas aeg! Heldene aeg! Oi sa taevane aeg! *„Armuline aeg, Jürka, sul hooned tules, aga kus on laps?” A. H. Tammsaare.
7. keel hrl. verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse v. olukorra suhet mineviku, oleviku v. tulevikuga. Eesti keeles on neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Inglise keele aegade süsteem.
▷ Liitsõnad: liht|aeg, liitaeg.

aeguma ‹37›

1. iganema, vananema. Tõeliselt suur kunst ei aegu. Informatsioon aegub tänapäeval väga kiiresti. Aegunud seisukohad, vaated. Aegunud tegumoega ülikond.
2. jur seaduses ettenähtud tähtaja möödumisel kehtivust kaotama. Pass, parkimistrahv on aegunud. Sõjaroimarite kuriteod ei aegu.

aja|kontroll
(males, kabes:) teat. arvu käikude tegemiseks ettenähtud ajanormist kinnipidamise kontroll. Ajakontrolliks selgus tulemus kahes partiis.

alimendid ‹-mentide 21› ‹s› pl
elatis, mida abielu- ja perekonnasuhetes olevad isikud on kohustatud seadustes ettenähtud tingimustel lapse (v. laste) ülalpidamiseks maksma. Alimente maksma, nõudma. Alimendid mõisteti neilt välja, nõutakse sisse, peetakse palgast kinni.

ametlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. ametivõimude v. ametiisiku poolt ettenähtud, kinnitatud, kehtestatud, nende väljaantud v. avaldatud, nende poolt kehtestatud korrale vastav jne.; ametiasju puudutav, ametiasjus toimuv. Ametlik kinnitus, tunnustus, nõudmine. Kas tal on selleks ametlik tõend, luba, õigus, alus? Ametlikud, ametlikest allikaist saadud andmed, teated. Ametlikud dokumendid, paberid, kirjad. Sellised käsud ei ole ametlikud. Ametlik maailmarekord, maailmameister. Firma, ettevõtte ametlik esindaja. Välisminister ja teised ametlikud isikud. Ametlikud oponendid väitekirja kaitsmisel. Ametlik tööaja algus. Tallinn, tolleaegse ametliku nimega Revel. Ametlikuks asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Ametlik asjaajamine. Dollari ametlik kurss. Kokkutuleku ametlik osa ning seltskondlik osa. Presidendi ametlik visiit, vastuvõtt. Asjale anti ametlik 'seaduslik' käik. || tavadest, etiketist lähtuv, neid arvestav. Ametlik tseremoonia. *Seega lõppes ametlik jant. Kosjad olid vastu võetud ja nüüd võis südame rõõmuks pudelist rüübata. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: mitte|ametlik, poolametlik.
2. rangelt v. jahedalt asjalik, reserveeritud. Alluvatega suheldes on ta ametlik, räägib ametlikul toonil. Muutus ametlikuks ning tõrjuvaks. *Seadusemeestel olid muidugi väga tõsised ja väga ametlikud näod ees. E. Vilde. *.. ja mida vanemaks said lapsed, seda ametlikumaks muutus nende vahekord isaga. R. Roht.
▷ Liitsõnad: puhtametlik.
3. kõnek tubli, kõva, korralik. Ta oli nutnud päris ametliku peatäie. *Andsin Serrile [= koerale] ametliku nahatäie. R. Vaidlo.

järele andma

1. mitte ettenähtud olekus püsima, lõdvemale v. lahti tulema v. minema; murduma, varisema. Naelad, kruvid andsid järele ning lauad tulid lahti. Püüti ust lahti murda, kuid lukk, riiv ei andnud järele. Köis, nöör andis järele. Jalg vääratas, käed andsid järele ning poiss kukkuski puu otsast alla. Pehkinud talad võivad järele anda ning lagi kaela langeda. *Tihedaks ja kollaseks tambitud külatee andis ajuti hobusekabjale järele, jalg sumas läbi .. E. Tennov.
2. lõdvemale laskma, järele laskma. Kõht on nii täis, et tuleb püksirihma järele anda. Anna nööri järele, ämber ei ole veel põhjas.
3. kellegi v. millegi mõjustusel mööndusi tegema, oma seisukohast, kavatsusest, otsusest jne. (osaliselt v. täielikult) loobuma. Kellegi tahtmisele, palvele, soovidele, tujudele järele andma. Ahvatlusele, kiusatusele järele andma. Juhtkond oli sunnitud töötajate nõudmistele järele andma. Ei maksa lastele kõiges järele anda. Algul punnis vastu küll, lõpuks andis ikka järele. Targem annab järele.
4. nõrgenema, vaibuma, raugema. Õhtu eel andis kuumus, palavus, külm, pakane pisut järele. Torm, maru, tuisk, sadu hakkab järele andma. Viha, närvipinge, erutus annab pikkamööda järele. Haigus, köha, palavik andis järele.
5. (näit. kellestki v. millestki millegi poolest) maha jääma, alla jääma, alla andma (2. täh.) Kasvult on poiss juba isa pikkune, ja ega tüseduseltki palju järele anna.

aru|anne
ametlik ettekanne töötulemustest, ettenähtud tegevusest, ülesannete täitmisest jne. Kirjalik, suuline aruanne. Täpne, üksikasjalik, mahukas, asjalik, tõetruu aruanne. Aruanne oli lohakas, ebatäpne. Ettevõtte, asutuse, organisatsiooni aruanne. Sektorijuhataja aruanne. Vanemteaduri aruanne tööst viimase viie aasta jooksul. Riigieelarve täitmise aruanne. Avaldati Eesti inimarengu aruanne. Direktor teeb, koostab aruannet. Üldkoosolekul esitas aruande, esines aruandega tegevdirektor. Aruanne kuulati ära. || seletus, selgitus; ülevaade. *Vanaema ootas täpsemat aruannet möödunud koolipäevast. L. Promet.
▷ Liitsõnad: aasta|aruanne, avansi|aruanne, kaas|aruanne, kassa|aruanne, koond|aruanne, kuu|aruanne, kvartali|aruanne, lühi|aruanne, raamatupidamis|aruanne, tegevus|aruanne, tööaruanne.

astro|giid
tehn seade tehiskaaslaste ja kosmoselaevade ettenähtud orientatsiooni säilitamiseks taevakehade järgi

asumine ‹-se 5› ‹s›

1. (< tn asuma). Tööle asumine.
▷ Liitsõnad: ümberasumine.
2. karistuse kandmiseks ettenähtud paikkonnas elamine. Hobusevargad saadeti Siberisse asumisele. Ta oli mitu aastat asumisel. Kirjutas asumiselt, et pääseb varsti koju.

autori|kaitse [-kaitse]
jur autoreile seadustega ettenähtud õiguste kaitsmine

boks ‹-i 21› ‹s›

1. eraldatud eriotstarbeline väike ruum v. ruumiosa (haiglas, laboratooriumis, garaažis, tehases, pangas vm.)
2. (auto- ja mootorrattavõistlustel:) sõiduki remondiks ja tankimiseks ettenähtud koht. Võidusõitja pidi mootoririkke pärast oma mootorratta boksi lükkama.

dessant|vägi
sõj vaenlase tagalasse paiskamiseks ja seal tegutsemiseks ettenähtud väed. Briti dessantväed vallutasid Falklandi saared.

distsiplinaar|karistus
jur seaduses ettenähtud piirides ilma kohtuta määratav karistus avaliku korra, töö- v. sõjaväedistsipliini rikkumise eest. Distsiplinaarkaristusteks võivad olla märkus, noomitus, rahatrahv, teenistusest või töölt kõrvaldamine, kutsetegevuse peatamine, madalamale ametikohale üleviimine.

eelarveline ‹-se 5› ‹adj›
maj (riigi)eelarves ettenähtud, (riigi)eelarvega seotud. Eelarveline assigneering, krediit. Eelarveline maksumus. Eelarveline asutus 'asutus, mille kulud kaetakse riigieelarvest'.

enam ‹adv›

1. (< komp palju); rohkem, üle omaduse, koguse vms. algse, hariliku, eeldatud v. ettenähtud määra v. hulga. Sõin eile tavalisest enam. Ühed tarvitavad soola enam, teised vähem. Kõige enam silma paistnud aktiviste premeeriti. Lund oli poole sääreni ja enamgi. Sinna on enam kui sada kilomeetrit. Siit saadik ja mitte enam. Enam kui tarvis. Saak oli enam kui rikkalik. Mul on enam jõudu kui sul. Taevas oli õhtul veel enam pilves kui hommikul. Sõita soovijaid oli enam, kui bussi mahtus. On enam kui kahtlane, kas me õigeks ajaks kohale jõuame. Mida enam koeri koos, seda vedelam lake. *.. need lootused on teostunud enam kui kuhjaga, enam kui mitmekordselt. H. Kruus. || pigemini. Enam tsirkus kui teater. Enam teiste õhutusel kui omal algatusel. Need kingapaelad on enam lühikesed kui pikad. *.. oli loomult enam tõsine ja mõtlik kui rõõmus ja kergemeelne .. A. H. Tammsaare.
2. ‹eitavas lauses› sellest peale, edaspidi. Ei ole enam aega, ruumi. Ära tule enam minu juurde! Ei temast ole enam asja. See pole enam õige asi. Ei suuda enam töötada. Ega mul pikka iga enam ole. Sa pole enam laps. Ära nuta enam! Teda ei ole enam. Tal polnud enam jõudu vastu hakata. Suurt viga enam polnudki. Pühadeni pole enam nädalatki. Ei maksa joosta, rongile enam ei jõua. Ma enam ei tee! Mitte iialgi enam! || ‹sisult eitavas, vormilt hrl. jaatavas lauses› veel, nüüd veel. Kas ta mind enam tunneb? Mis see enam aitab! Mis ma sellega enam teen! Kes seda enam mäletab! Teisi vaevalt enam tuleb. Kes siis sellisel kellaajal enam kodus on! *Aga kuhu sa vaeneke enam punud: jalad hoopiski töntsiks jäänud .. A. Jakobson. || lisaks. Ei mõista enam midagi öelda. *„Ei mina teist last enam taha, aitas sellest ühestki,” vastas Hildegard. A. H. Tammsaare.

esindus|raha
‹hrl. pl.› esindamiseks ettenähtud rahasumma. *Mulle võimaldati tasuta sõit oma sünnimaale, viisakad esindusrahad ja rohkesti muid soodustusi .. H. Lepik (tlk).

hanke-tarne|leping
maj leping, mille üks pool – tarnija – kohustub teisele poolele – hankijale – vara lepingus ettenähtud koguses, hinnaga ja tähtajal üle andma, hankeleping (2. täh.)

hindama ‹hinnata 48›

1. hinda v. rahalist väärtust, samuti millegi suurust, hulka, vanust vms. (umbkaudselt v. mingite ettenähtud võtete alusel) kindlaks määrama. Sõrmus hinnati odavamaks, kui see tegelikult oli. Kui kalliks te oma auto hindate? Daam laskis oma ehted ära hinnata. Komisjon hindas kahju tuhandele kroonile, tuhande krooni suuruseks. Hindas silmaga puu kõrgust, palkide pikkust, ruumi suurust. Hinda meetrites maja kaugus metsast. Ta püüdis umbkaudu, silma järgi hinnata viljakoti raskust, õunte kaalu, lammaste arvu. Hinnake kaardi järgi, mitu korda on Peipsi järv suurem Võrtsjärvest. Kaevanduse maagivarusid hinnatakse umbes 60 miljonile tonnile. *Vähemalt kaheteistkümnekilone [kala] – hindasid kaaslased. R. Vaidlo. || hindega, hinnetega, punktides vms. viisil millegi v. kellegi nõuetele vastavust määrama. Õpetaja hindas kirjandi, kontrolltöö, vastuse neljaga, hindega „hea”. Ta hindas õpilasi, õpilaste teadmisi ja võimeid õiglaselt, objektiivselt, rangelt. Iluvõimlemises hinnatakse harjutuste tehnilist täitmist, väljenduslikkust ja kompositsiooni. Iluuisutamisharjutusi hinnatakse punktidega 0-st kuni 6-ni. Maa viljakust hinnatakse 100-punktilise skaala alusel.
2. mingil moel suhtuma, mingit seisukohta v. suhtumist omama; seda seisukohta v. suhtumist kujundama. Kedagi tema saavutuste, teadmiste, võimete järgi hindama. Tegijat hinnatakse töö järgi. Ta hindas asjalikult, kainelt, õigesti kõiki asjaolusid, kujunenud olukorda. Seda seiklust hindas ta hiljem kasuliku õppetunnina. Püüdsin juhtunut võimalikult erapooletult hinnata. Enne ülesande võtmist püüdke hinnata, kas see on teile jõukohane. Ta kutsus sõbrad oma tööd hindama. Poiss mõõtis tüdrukut hindava pilguga. *Meeletu ja traagiline tund – nii hindas G. Suits [I] maailmasõja algust.. K. Muru.
3. lugu pidama, millegi v. kellegi väärtust mõistma; tunnustavat hinnangut andma, tunnustama. Mida sa inimeses kõige enam hindad? Hindan eriti arukust, ausust, mehisust, töökust. Ta hindab üle kõige vabadust ja sõltumatust. Ma oskan hinnata teie talenti, usinust, vastutulelikkust. Selles peres hinnatakse raamatuid. Eesti tarbekunsti, heliloomingut hinnatakse teisteski maades. Miks ei oska sa hinnata pälvitud tunnustust? Hindan sind su taktitunde ja iseloomukindluse pärast. Sõbrad hindasid teda kui leidlikku vembumeest. Haaba küttepuuna eriti ei hinnata. Hinnatav omadus, iseloomujoon, tulemus, tegu. Ta on hinnatud arst, teadlane, töömees.

hoiu|leping
jur leping, mille järgi hoiulevõtja kohustub talle üleantud vara ettenähtud tingimustel hoidma ja hiljem tervena tagastama

hääle|partii
muus ühele lauljale v. häälerühmale ettenähtud osa mitmehäälse helitöö partituuris. Koori oli hea kuulata, sest lauljatel olid häälepartiid kindlalt käes.

häälestama ‹37›

1. muus häälde seadma, muusikariista helisid ettenähtud kõrgusastmeile viima. Klaverit, viiulit, tšellot häälestama. Mandoliin on häälestamata. Orkestrandid häälestasid pille. Kitarr tuleb ümber häälestada.
2. el kindlale omasagedusele reguleerima. Raadiovastuvõtja ei ole täpselt jaama peale häälestatud.
3. tehn töömasinate omavahel liikuvalt ühendatud üksikosi töökorda seadma. Metallilõikepinki, automaattreipinki, pressi häälestama.
4. piltl kellegi meelsust, arvamust teatavas suunas mõjutama; teatavat meeleolu kujundama. Kedagi kellegi, millegi vastu häälestama. Vaenulikult, pessimistlikult, heatahtlikult, kaastundlikult, optimistlikult häälestatud inimesed. Šovinistlikult häälestatud ringkonnad. Ta on kellegi, millegi suhtes tõrjuvalt, kriitiliselt häälestatud. Soe tuba, mugav mööbel, mahe valgus – kõik see häälestas puhkuseks.

infrapuna|lamp
infrapunakiirguse tekitamiseks ettenähtud lamp, soojuskiirguslamp

joot|raha
väiksem rahasumma teenuse eest üle ettenähtud tasu. Väike, suur, hea, viisakas, korralik jootraha. Andis ettekandjale, kelnerile, pakikandjale jootraha. Arve maksmisel jättis mõned mündid lauale jootrahaks.

vahele jääma

1. loomulikust järgnevusest, ettenähtud järjekorrast välja langema, vahelt puudu olema. Ümberkirjutamisel on kaks rida vahele jäänud. Olin nimekirjas kogemata vahele jäänud. Üks salm jäi vahele. Käisin iga päev ujumas, ühtegi päeva ei jäänud vahele.
2. sisse kukkuma, milleski paljastatud, milleltki tabatud olema. Vargad, näpumehed jäid vahele. Seekord jäid oma valega vahele. Jäi eksamil spikerdades, spikerdamisega vahele. *..kõik võib teha, aga vahele ei tohi jääda. R. Vellend.

kaitseväe|kohustus
kohustus teenida seadusega ettenähtud aja jooksul riigi kaitseväes

kell kukub ~ kukkus
millekski ettenähtud aeg saab, sai täis. *.. tegi oma tööpäeva ära ja kui kell kukkus, seadis ta sammud kiiresti kodu poole. T. Vint.

kihl|vedu
kokkulepe, mille põhjal lepingupool, kelle väide osutub ekslikuks, peab täitma kokkuleppes ettenähtud kohustuse. Kihlvedu sõlmima. Kihlveo tingimused. Kihlvedu võitma, kaotama. Ta võttis kihlveo vastu 'nõustus kihlveo tingimustega'. Jäin kihlveos kaotajaks. Ta võitis, kaotas kihlveoga karbi šokolaadi, 100 krooni. Kihlvedu nägi ette, et .. Ujus kihlveo peale üle järve.

kiirus|regulaator
tehn seadis masina- v. aparaadiosade liikumiskiiruse hoidmiseks ettenähtud piires

kindel ‹-dla, -dlat 2› ‹adj›

1. mingis suhtes usaldusväärne, oma funktsiooni hästi täitev. a. kandev, kõva, mittevajuv. Jää pole enam kuigi kindel. Randa jõudes rõõmustasid kõik, et jälle kindel maa jalge all. Kevadel ja sügisel polnud teel kindlat põhja all. Mindi tükk maad mööda porist metsaalust, enne kui maapind kindlamaks muutus. | piltl. Püüdis oma elujärjele kindlamat alust panna. b. tugev, vastupidav. Kindel kants. Linnal olid kindlad müürid, väravad. Püüdis tara tugedega kindlamaks muuta. Varaste jõuk paljastati ja toimetati kindlasse kohta 'arreteeriti'. *Kui lõuna tuli, siis sõin ka silku, et süda kindlam oleks. J. Parijõgi. c. mitteläbilaskev, tihe. Kindla kaanega purk. Pudelil on kindel kork peal. Õllenõul peab olema kindel kraan. d. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingile (välisele) toimele vastupidav v. selle eest kaitstud, häireteta toimiv. Tõrvamine muudab puu mädanemise suhtes kindlamaks. e. (varaliselt, majanduslikult) tagatud, majanduslikult usaldusväärne. Paigutas oma raha kindlatesse ettevõtetesse, väärtpaberitesse. Nad on majanduslikult kindlal järjel. *Kindel käemees on kõigepealt see, kellel on teatav varandus, peaasjalikult liikumata varandus .. O. Luts. f. kaitstud, turvaline, ohutu, julge. Kindel peidukoht. Põgenikel oli kindel salapaik. Vaenlane ei tundnud end okupeeritud aladel kusagil kindlana. Minu juures on sul praegustel segastel aegadel kindlam olla. Hulgakesi on kindlam minna. *Aga nüüd hoidke endid! Nüüd ei ole ühegi elu kindel. R. Roht. g. selline, kellele v. millele võib loota, usaldusväärne. Söandas sellest rääkida ainult kõige kindlamatele sõpradele. See on kindel vahend, abinõu. Need ei olnud kuigi kindlad mehed.
▷ Liitsõnad: haigus|kindel, hallitus|kindel, happe|kindel, heli|kindel, ilmastiku|kindel, koi|kindel, korrosiooni|kindel, kuiva|kindel, kulumis|kindel, kuuli|kindel, kuuma|kindel, kuumus|kindel, külma|kindel, leelis|kindel, lolli|kindel, löögi|kindel, mädanemis|kindel, müra|kindel, mürsu|kindel, niiskus|kindel, pesu|kindel, plahvatus|kindel, pommi|kindel, purunemis|kindel, põua|kindel, rooste|kindel, sooja|kindel, soojus|kindel, talve|kindel, temperatuuri|kindel, tolmu|kindel, tule|kindel, tuule|kindel, töö|kindel, valgus|kindel, vee|kindel, vihma|kindel, õhukindel.
2. mittemuutuv, püsiv, vastupidav; vankumatu, vääramatu, kõigutamatu, järeleandmatu. Kindel sõprus, armastus. Kindel usk, lootus. Kindel sõna, lubadus. Kindla tahtega inimene. Tal on kindel iseloom. Kindel plaan, nõu edasi õppida. Kindlad põhimõtted, tõekspidamised, veendumused. Ta on oma otsuses kindel. Pead olema julge ja kindel. Ta jäi kindlaks nagu raud. „Mina ei lähe!” oli isa kindel. Ta on selle ürituse kindlamaid poolehoidjaid. Temast õhkus kindlat rahu. Kindel vaade, pilk. Astus edasi kindlal sammul. Kindlas toonis väljendatud nõudmine. Direktor juhtis asutuse tööd kindla käega. *.. lausus kindla sõnaga: „See lehm jääb siia!” M. Metsanurk. || mittevääratav, mittevärisev. Kindla käega laskur, kütt.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, enese|kindel, iseloomu|kindel, maitse|kindel, moraali|kindel, otsuse|kindel, põhimõtte|kindel, rütmi|kindel, saagi|kindel, tahte|kindel, tõsikindel; eesmärgi|kindel, järje|kindel, kava|kindel, meetodi|kindel, plaani|kindel, sihi|kindel, süsteemikindel.
3. selline, mille paikapidavuses, tõepärasuses pole põhjust kahelda, mitteebamäärane; selge. Aksioom on kindel, vaieldamatu tõde. Kindlad tõendid, süüdistusmaterjalid, faktid, andmed. Ei ole kindel, kas ta tuleb. See asi ei ole veel päris kindel. Tulemus oli juba ette kindel. See on kindlam kui kindel, enam kui kindel, üks mis kindel. Tema seda ei teinud, niipalju on kindel. Praegu pole veel kindel, kumb pool võidab. Ma ei oska selle kohta midagi kindlamat öelda. See pole niisama rääkimine, vaid päris kindel jutt. Kindel teadmine, aimus. Koosoleku aeg on juba enam-vähem kindel. Kindel kõneviis keel kindlasti toimuvat v. toimunud tegevust väljendav kõneviis. || lõplik, otsustatud. Ma tegin temaga kaubad kindlaks. Arvasin, et see asi on juba kindel. Kindlaks määrama 'otsustama, fikseerima'. Kindlaks tegema 'välja selgitama, selgeks tegema'. || paratamatult järgnev, paratamatu. Sellise korrarikkumise eest oli noomitus kindel. Ettevalmistamatult eksamile minna tähendab kindlat läbikukkumist. Merehädalistel seisis kindel surm silme ees. || ilmne. Kindel ülekaal. Tuli finišisirgele kindla edumaaga. Nemad ongi kaks kindlamat esikohapretendenti.
▷ Liitsõnad: eba|kindel, kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
4. veendunud, mittekahtlev, julge (millegi v. kellegi suhtes). Ma olen kindel, et ta tuleb. Ta oli kindel, et kõik ohud on seljataga. Ole päris kindel, midagi ei juhtu! Ma ei ole kindel, kas ma õigesti tegin. „See oli sama mees,” jäi Jass kindlaks. Tütarlaps polnud noormehe armastuses absoluutselt, täiesti kindel. Ma ei või enam millegi ega kellegi peale, millelegi ega kellelegi kindel olla.
▷ Liitsõnad: kalju|kindel, raud|kindel, surmkindel.
5. püsivamat laadi, mittejuhuslik. Kindel teenistus, sissetulek, kuupalk. Tal pole kindlat töökohta. Pereisal oli lauas oma kindel koht. Hoiab oma asjad alati kindlas kohas. Noormehel oli oma kindel tütarlaps, kellega ta käis. G. Ernesaksa koorilauludel on kindel koht meie koorirepertuaaris. || ettenähtud, määratud. Kindel graafik, tähtaeg. Süüa tuleb kindlatel kellaaegadel. Kindlad tariifid. Kindla vahemaa järel. Kindlad nõuded, reeglid, eeskirjad. Elab kindla korra, päevakava järgi. Kõik toimus kindlas järjekorras.
6. eriline, kellelegi v. millelegi omane. Igal kirjanikul on oma kindel stiil. Igal näitlejal on oma kindel ampluaa. *Siis toimus lõplikult see murrang, mis „Noor-Eesti” tegevusele ta kindlama ilme andis. F. Tuglas.
7. teatav konkreetne. Romaani kirjutamisel olid autoril eeskujuks kindlad isikud. Tegi seda kindla eesmärgiga, tagamõttega. Igaühel oli oma kindel ülesanne. Igal mõistel on kindel sisu. *Rahvaluulel pole kindlat, nimelist autorit. Rahvaluule on anonüümne. Ü. Tedre.

kindlustus|andja
jur kindlustuslepingu pool, kes kohustub maksma kindlustusvõtjale välja lepingus ettenähtud kindlustushüvitise, kindlustusselts

kliistri|pühad pl
kõnek endisaegne ruumide puhastamiseks ja akende kleepimiseks ettenähtud õppetöövaheaeg oktoobri lõpul

kodanik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. jur teat. riigi elanikkonda kuuluv isik, kel on selle riigi põhiseaduses ettenähtud õigused ja kohustused. Eesti Vabariigi kodanik. Kodanike põhiõigused, põhikohustused. Immigrandist sai hiljem Ameerika Ühendriikide kodanik.
2. elanik, asukas; isik. Tallinna kodanikud. Kodanike vastuvõtt.
▷ Liitsõnad: aukodanik; ilma|kodanik, maailmakodanik.
3. aj linnakodanik

kohal
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ülalpool, sellest kõrgemal. Lennuk tegi linna kohal mitu tiiru. Kajakad tiirlevad mere kohal. Järve kohal hõljub udu. Eemal metsa kohal lõi välku. Päike kõrvetab otse pea kohal. Kuivatasime tule kohal riideid. Lamp ripub laua kohal. Mesilane tiirutas õie kohal. Naine pesi kummargil kausi kohal pead. Hädaoht, õnnetus ripub pea kohal 'on iga hetk tulemas'. *Päikene mu kohal kõrgelt käib. R. Rimmel. || vahetus läheduses kõrgemal. Voodi kohal seinal oli vaip. Mägitee lookles kuristiku kohal. Ilusate silmade kohal kaardusid kõrged tumedad kulmud.
2. samas tasandis kohakuti asendis; juures. Auto peatus aiavärava kohal. Ta peatus koridoris VI klassi kohal. Laev võis olla umbes Ristna kohal. *.. harutas ta välja vana termose, loksutas seda kõrva kohal .. N. Baturin.
II. ‹adv› ettenähtud paigas, kellelegi püsivamalt määratud paigas; päral, saabunud, pärale jõudnud. Direktor oli terve päeva kohal. Püüdsin helistada, kuid sind polnud kohal. Kontrolliti, kas kõik saadikud on kohal. Pooletunnise sõidu järel oleme kohal. Enamik rändlinde on juba kohal.

kohaldama ‹37›

1. jur seadustes ettenähtud karistust, mõjutamisvahendit jne. teat. konkreetsel juhul rakendama. Selles asjas tuleb kohaldada 15. paragrahvi lõiget 3. Jääb kohtu otsustada, missugust karistusmäära antud juhul kohaldada. Ohtlike kurjategijate suhtes amnestiat ei kohaldata.
2. täpselt kohakuti v. samale ajale paigutama. Haava servad kohaldati hästi. *.. oli katoliku kirik sunnitud rahva poolehoiu võitmiseks kohaldama mitmeid kirikupühi vanade tavakohaste pühade ajale. H. Moora.
3. kohandama, sobitama. *.. alles pärast viisipala valmimist kohaldas ta vahel sellele kas rahvasuus või kunstluules omaette leiduva teksti .. J. V. Veski. *Ent ka ajaloolisi pärimusi hinnatakse ümber. Õigemini – neid kohaldatakse aja nõuetele. V. Beekman.

kohale
I. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ülespoole, sellest kõrgemale. Suitsupilved kerkisid linna kohale. Riputas ämbri lõkke kohale. Ema kummardus lapse voodi kohale. Kummardub töö kohale. *Rändlinnud tulid merelt ja hakkasid maa kohale jõudes rahutult häälitsema. E. Krusten. || vahetusse lähedusse kõrgemale. Riputas pildi voodi kohale seinale.
2. samas tasandis kohakuti asendisse; juurde. Auto jõudis alevi esimeste majade kohale. *.. kummardus kohe mustendava võtmeaugu kohale, et selle kaudu sisse piiluda. A. Jakobson.
II. ‹adv› teat. (ettenähtud) paika; sihtkohta, pärale. Kohale tuli, ilmus hulganisti rahvast. Eksperdid toodi õigeks ajaks kohale. Rahutuste summutamiseks kutsuti politsei, sõjavägi kohale. Taksogi oli kohale tellitud. Ehitusmaterjal veeti kohale juba talvel. Detailid sobitati kohale. Oota pisut, ma viin sind autoga kohale! Abi jõudis õigel ajal kohale. Kiri ei jõudnudki kohale.

kohale|tulek
saabumine, päralejõudmine teat. (ettenähtud) paika

koht ‹koha 22› ‹s›

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, paik maastikul, looduses; asu-, toimumispaik. Looduslikult kaunid kohad. Eesti lumerohkeim koht. Seda kohta ei ole kaardile märgitud. Pealetung algas mitmest kohast korraga. Kõrts oli hea koha peal: teede ristumiskohas. Maja asub pisut kõrvalises kohas. Tee on mõnes kohas halb. Kõrgematelt kohtadelt on lumi juba sulanud. Jõudsin ikka samasse kohta tagasi. Paistab, et oleme õigesse kohta jõudnud. Madalamates kohtades on põld veel pehme. Sellele taimele sobivad poolvarjulised kohad. Jões on kärestikulisi kohti. Ära hüppa vette tundmatus kohas! Otsiti kaevu puurimiseks sobivat kohta. Matkajad istusid tuulevarjulisse kohta puhkama. Kus kohas sa elad? Kus kohal see juhtus? Kust kohast sa selle kivi leidsid? Kuhu kohta me puu istutame? Temataoliste koht pole meie hulgas. Mul ei ole kohta, kus elada. Jooksjad asusid kohtadele. Asus rivis oma kohale. Pealtvaatajad võtsid aegsasti mäeveerul kohad sisse. Jälgis kõike kohalt liikumata. Poiss seisis nagu kohale naelutatud. Koera koht pole toas. Riiulile ei leidunud toas enam kohta. Vana koli koht on pööningul. Raamatud tuleb oma kohale tagasi panna. Pange, jätke kõik asjad omale kohale! Igal asjal olgu kindel koht. Tõstis asju ühest kohast teise. *.. mul oli korraga selge, et ei siin ega selle tüdruku seltsis ei ole minu koht. M. Metsanurk. | piltl. Ta pole veel leidnud oma kohta elus. Feodaalkord loovutas koha kapitalismile. Need laulud on võitnud kindla koha meie kooride repertuaaris. || ‹mitmuse väliskohakäänetes› (kasut. vahel keskusele vastandatud provintsi, perifeeria ja neis esinevate asutuste märkimiseks); siin adverbid kohapeal, kohapeale, kohapealt sobivamad. Kohtadel oodati keskuse korraldusi. Kohtadelt saabunud teadetest nähtub, et .. || (asutuse, maja, ruumi vm. kohta). Klubid, teatrid, kinod jm. avalikud kohad. Kohvik oli koht, kus kokku saadi. Mul ei tule võõras kohas und. Varas toimetati kindlasse kohta. See ajakiri oli veel ainus koht, kus sai midagi tõsisemat avaldada. Hea koht kõnek käimla, WC.
▷ Liitsõnad: allika|koht, ankru|koht, asu|koht, asula|koht, avarii|koht, ehitus|koht, einestamis|koht, elu|koht, hargnemis|koht, haua|koht, hiie|koht, hoiu|koht, hukkamis|koht, jalutus|koht, joogi|koht, jooma|koht, kaevu|koht, kalapüügi|koht, kalme|koht, kasvu|koht, kaubitsemis|koht, keedu|koht, keeru|koht, kinnipidamis|koht, kinnitus|koht, kodu|koht, kogunemis|koht, kohtumis|koht, koolme|koht, koondumis|koht, kooskäimis|koht, kudemis|koht, kultus(e)|koht, kuriteo|koht, kurvi|koht, käänu|koht, laagri|koht, laske|koht, leiu|koht, lemmik|koht, linna|koht, lodu|koht, lohu|koht, läbikäigu|koht, lähetus|koht, lähte|koht, maa|koht, maabumis|koht, maandumis|koht, marja|koht, matmis|koht, matuse|koht, müügi|koht, nõupidamis|koht, ohverdus|koht, pagendus|koht, parkimis|koht, peatus|koht, peidu|koht, pesa|koht, pesemis|koht, pesitsus|koht, plahvatus|koht, prügiveo|koht, puhke|koht, pöörde|koht, püügi|koht, raie|koht, randumis|koht, ristumis|koht, seene|koht, sidumis|koht, siht|koht, sonni|koht, sooniku|koht, suitsetamis|koht, sukeldumis|koht, suplemis|koht, suplus|koht, suvitus|koht, söötmis|koht, sündmus|koht, sünni|koht, talvitumis|koht, talvitus|koht, tapmis|koht, tegevus|koht, tekke|koht, telkimis|koht, ukse|koht, vaate|koht, vaatlus|koht, varitsus|koht, veevõtu|koht, võistlus|koht, väljasõidu|koht, õnge|koht, õnnetus|koht, äravoolu|koht, ööbimis|koht, ühinemis|koht, ülekäigu|koht, ülesõidu|koht, üleveokoht.
2. kindel ettenähtud paik istumiseks, kuskil asumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). a. (istekoht). Rida 7, koht 8. Saal oli viimse kohani välja müüdud. Kellelegi, kellegi jaoks kohta hoidma, kohta kinni panema. Kellelegi kohta pakkuma. Kas see koht on vaba? Vahetasime naabriga kohad. Sain rongis, lennukis aknaaluse koha. Õpilane istus kohale, vastas kohalt. Pärast tantsu lõppu saatis noormees tütarlapse kohale. b. (asumiseks, viibimiseks). Ehitati uus paarisaja kohaga haigla. Lasteaias on sada kohta. Hotellis polnud ühtki vaba kohta. Õpilased kindlustatakse kohaga ühiselamus. Valmis 250 kohaga laut 'laut 250 looma jaoks'.
▷ Liitsõnad: au|koht, iste|koht, kajuti|koht, magamis|koht, seisukoht; haigla|koht, sõime|koht, voodi|koht, õpilaskoht.
3. keha, eseme, hoone jne. kitsam piirkond. Haige, valus, muljutud, marraskil koht. Sai kolmest kohast haavata. Ristluude kohalt hakkas valutama. Pehme, hea koht kõnek tagumik, istmik. Lõikab õuna küljest plekilised kohad ära. Pirukas on mõnest kohast kõrbenud. Kampsun on mitmest kohast katki. Katus jookseb mitmest kohast läbi. Siin pole keegi puhastanud – tolmu kõik kohad täis. || piltl teat. (häiriv, vaeva tegev, puuduseks olev) asjaolu, nähtus, seik kellelgi v. milleski. Ma tunnen suurepäraselt tema nõrku kohti. Pilge tabas vastase hella kohta. Teose, teooria nõrgad kohad ilmnesid peagi. *See oligi Helmi valus koht. Ta oli juba seitsmeteistkümne-aastane, kuid ikka veel isa ülalpeetav. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: luupekse|koht, meele|koht, oimu|koht, põlve|koht, ristluu|koht, taljekoht; haava|koht, joote|koht, jätku|koht, keevitus|koht, liite|koht, murru|koht, oksakoht; kesk|koht, vahekoht; eba|koht, kitsaskoht.
4. katkend, osa, lõik, lause vms. Kriipsutas raamatus tähtsamad kohad alla. Lugemine jäi huvitava, põneva koha peal pooleli. Luges kirjast paar kohta ette. Mõni koht ettekandest jäi selgusetuks. Orkestriproovil korrati raskemaid kohti. *Jutt algas nagu samast kohast, kus see kevadel Jürna lahkudes oli katkenud. A. Kalmus.
5. ameti-, töö-, teenistuskoht. Sain hea, korraliku, tasuva, kõrgepalgalise koha. Soe koht 'mugav, rahulik, tasuv teenistus- v. töökoht'. Töötab vastutusrikkal, juhtival kohal. Vakantne, vaba koht. Kohta vahetama, kaotama. Kedagi kohalt vallandama, teisele kohale üle viima. Kedagi kohale kinnitama, määrama. Ta edutati kõrgemale kohale. Ta võeti kohalt maha, vabastati töökoja juhataja kohalt. Võttis end kohalt lahti, tuli koha pealt ära. Asub uuele kohale. Sai joomise pärast kohalt lahti. Asutuses koondati kolm kohta. Töötab kahel kohal, poolteise kohaga. Tööline jäi kohata. Talle öeldi koht üles. Otsib paremat kohta. Käis mitmel pool kohta kuulamas. Vaatan endale kontorisse mingi väikese koha. Talle pakuti meistri kohta. Seltsi esimehe, osakonnajuhataja koht. || saadikukoht. Konservatiivid said parlamendis üle poole kohtadest.
▷ Liitsõnad: direktori|koht, inseneri|koht, kirjutaja|koht, kojamehe|koht, koolmeistri|koht, laborandi|koht, madruse|koht, ministri|koht, teenija|koht, treeneri|koht, valvuri|koht, õpetaja|koht, õpipoisikoht; põhi|koht, töökoht.
6. asend, seisund, positsioon. Auhinnalised kohad. I ja III koht kuulusid meie sportlastele. P. Keres tuli esimesele kohale, saavutas esimese koha. Mitmendal kohal meie võistkond on? Naiskond langes tänavu paari koha võrra tahapoole. Esimesed kohad läksid külalisvõistlejatele. Hiina on elanike arvult esimesel kohal maailmas. Aiandus on hõivanud ta elus tähtsa, keskse koha. P. Vallakule kuulub eesti novelli arenguloos silmapaistev koht. Kaks kohta pärast koma.
▷ Liitsõnad: auhinna|koht, esi|koht, medali|koht, punktikoht; juhi|koht, liidrikoht.
7. talumajapidamine (eelkõige selle maa). Suur, väike, kehv, vilets, jõukas koht. Kohta pidama. Ostis koha mõisa käest päriseks. Andis koha rendile, müüs ära. Koha päris vanem poeg. Vanaperemees kirjutas koha tütre nimele. Koht on võlgades, läheb oksjoni alla. Koha peal oli tublisti võlga.
▷ Liitsõnad: asuniku|koht, isa|koht, kandi|koht, kolmepäeva|koht, kuuepäeva|koht, ostu|koht, popsi|koht, puumaa|koht, rendi|koht, sauna|koht, talu|koht, uudismaa|koht, vabadiku|koht, üksjalakoht.
8. teat. ajaline moment v. pikem lõik. Ütle siis parajal kohal sõna sekka. 19. sajandi 30-ndad ja 40-ndad on meie ajakirjanduse ajaloos tühi koht. *Temal oli elus aga kümnete aastate pikkune tühi koht. J. Mändmets.

komisjoni|leping
jur leping, mille kohaselt üks lepingupool kohustub ettenähtud tasu eest enda nimel sõlmima tehinguid teise poole ülesandel ja arvel

komplekt ‹-i 21› ‹s›

1. terviklik kogumik ühtekuuluvaid, ühes ning samas laadis kujundatud esemeid. Elutoamööbli, lauanõude, tööriistade komplekt. Spordirõivastuse komplekt. Komplekt puhkpille. *Õieti pidanuks ostma komplekti uusi purjesid .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: elutoa|komplekt, magamistoa|komplekt, mööbli|komplekt, pesu|komplekt, riietus|komplekt, söögitoa|komplekt, tootekomplekt; põhi|komplekt, täis|komplekt, varukomplekt.
2. täielik arv koosseisus ettenähtud isikuid
▷ Liitsõnad: klassikomplekt.

komplekteerima ‹42›
mingit koosseisu, hrl. isikkoosseisu moodustama v. ettenähtud määrani täiendama. Võistkond komplekteeriti parematest mängijatest. Klass komplekteeriti maalt tulnud õpilastest. Komplekteeritakse balletitruppi. Soovitatav on matkagrupp komplekteerida ühevanustest inimestest. 15. oktoobriks oli diviis, laeva meeskond, toimetuse koosseis komplekteeritud. || midagi (komplektina) kokku seadma, koostama. Võrdlemisi hästi komplekteeritud raamatukogu. Tuleb hakata matkavarustust komplekteerima.

komplektne ‹-se 2› ‹adj›
komplekti moodustav, kõiki ettenähtud osi sisaldav, täielik

kontroll|aeg
hrl sport teat. distantsi läbimiseks ettenähtud aeg. Kontrollaja ületamise pärast eemaldati võistlustest mitu suusatajat.

koormus|norm
ettenähtud koormus

koos|seis

1. isikud, kellest koosneb mingi kollektiiv, asutus, organ, organisatsioon vms. Valitsuse, komitee, kohtu, seltsi, koori koosseis. Delegatsiooni koosseis määrati kindlaks. Ekspeditsiooni, uue asutuse koosseis pole veel komplekteeritud. Täna esitab ooperit teine koosseis. Võistkond ei esine seekord oma kõige tugevamas koosseisus. Kontrollimiseks määrati viieliikmeline komisjon koosseisus .. Täies koosseisus 'kõik, ilma erandita'. Üksus kaotas viimastes lahingutes peaaegu kolmandiku oma koosseisust. || ettenähtud ametikohtade kogum. Koosseisus pole ette nähtud käskjala kohta. Koosseisude koondamine, suurendamine.
▷ Liitsõnad: alg|koosseis, allohvitser|koosseis, duubel|koosseis, isik|koosseis, ohvitser|koosseis, põhi|koosseis, rea|koosseis, sega|koosseis, varukoosseis.
2. koosnevus teat. tunnus(t)e alusel a. (mingi isikute kategooria kohta). Elanikkonna rahvuseline, rassiline koosseis. Üliõpilaste sotsiaalne koosseis. Seltsi liikmeskonna koosseis. b. (mingi looma- v. taimeühenduse kohta). Loomastiku, puistu, viljapuude liigiline koosseis. Populatsiooni sooline koosseis.
3. teat. kogum, kuhu miski halduslikult v. muus suhtes kuulub. Vallad kuuluvad maakondade koosseisu. Pataljon kuulub rügemendi koosseisu.
4. veerem. Reisi-, kaubarongi koosseis. Vagun haagiti rongi koosseisust maha.
vrd kuriteokoosseis

korda majja looma ~ lööma ~ tegema ~ saama, kord on majas
(milleski ettenähtud v. normaalse olukorra loomise, millegi sellisesse olukorda viimise, selle saavutamise v. millegi korrasoleku kohta). Valitseja käskis rahutused maha suruda ja riigis korra majja luua. Uus juhataja lõi, tegi töökojas korra majja. Saalis puhkes lärm; koosoleku juhataja sai vaevu korra majja. Raamatute laenutamisega on meil nüüd kord majas.

kriit|paber
peam. illustratsioonide, ka luksusväljaannete trükkimiseks ettenähtud paber, mille üks v. mõlemad küljed on kaetud pigmendist ja sideainest kattekihiga. Kriitpaberil teos, postmargid, pildid.

kujund|liikumine ‹-se 5› ‹s›
sport liikumine (kõnd, jooks vm.) selliselt, et liikumistee moodustab ettenähtud kujundi (ringi, spiraali, silmuse, siksaki vm.)

kulu|norm
maj (materjali) kulu ettenähtud määr mingi ühiku kohta. Tooraine, kütuse, energia, tööjõu kulunormid. Vee kulunorm inimese kohta ööpäevas.

kuu|norm
ühes kuus ettenähtud v. tavapärane norm. Tallinnas sadas mõne tunniga poole kuunormi jagu vihma.

kvartali|ülesanne
kvartaliks ettenähtud tööülesanne

laske|pesa
sõj käsitulirelvast tulistamiseks kaevikus ettenähtud rajatis. Raskekuulipilduja laskepesa.

üle laskma

1. tööriistaga (kergelt) üle käima; üle libistama, üle tõmbama. Kartulimaa tuleks veel äkkega üle lasta. Riiulid on tolmused, lase lapiga üle. Veel liivapaberiga üle lasta ning rehavars on valmis. *.. kirjuta [piimaga] puhta paberilehe peale oma nimi, lase kuuma triikrauaga üle, küll sa siis näed. O. Luts.
2. tähtaega mööda laskma; ettenähtud ajal mitte lõpetama. Võla maksis ta kokkulepitud ajal, ühtki päeva ei lasknud üle. Vana professori loeng ei lõppenud kunagi õigel ajal, ikka laskis ta üle.
3. üle sõitma. Maastikuautoga võib ka kividest ja kändudest üle lasta. Kass oli tee peal ees, lase või üle.

laud ‹laua 23› ‹s›

1. palgist lõigatud, oma pikkuse suhtes suhteliselt õhuke puitmaterjal ehitamiseks jm. Õhukesed, paksud lauad. Sirge, kaardus, kaardu kiskunud laud. Servamata, servatud, hööveldatud, sulundiga ehk punniga lauad. Virnastatud lauad, laudade virnad. Laudadest põrand, seinad, katus, tara. Laudu lõikama. Sein on laudadega vooderdatud. Aknad löödi laudadega kinni. Tal on rind, kõht lame nagu laud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› sellisest materjalist (tarbe)ese v. millegi osa. Lokulaud on põikpuu küljes rippuv kuusepuust laud, mida lüüakse ühe või kahe puuhaamriga. Toober jookseb, sest lauad ja vitsad on kuivanud. Pikkvankri laud. *Kirjule postile kinnitatud hele laud juhatas, et jalakäijail tuleb tarvitada parempoolset kõnniteed .. M. Raud. *Lembitu: Nende pilk ei küüni kaugele. Nad käivad kui vanad härjad – lauad silmil. J. Sütiste. || ‹pl.› kõnek (kirstu, puusärgi kohta). Üks sai lauad, teine rauad v. ühele lauad, teisele rauad 'keegi tappis teise ning pandi vangiraudu'. || ‹pl.› kõnek suusad. *Mõtlesime suuskadega [üle lahe Soome sõita]. Aga selleks peavad head lauad olema. V. Ilus. *Armastan .. suusatada. Kuigi sel talvel olen ainult paar korda laudadele saanud. R. Kaugver. || ‹pl.› van (teatrilava kohta). *Teie lehest kuulen, et „Pisuhänd” Helsingis laudadele pääseb .. E. Vilde. *P. Pinna juhatusel läks ta [= „Estonia” operett] nii tantsutujulisena üle laudade, et saavutas haruldase kuulsuse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: akna|laud, alus|laud, arve|laud, astme|laud, harja|laud, hoo|laud, hüppe|laud, iste|laud, joon|laud, kaane|laud, kande|laud, kase|laud, kasti|laud, katte|laud, keri|laud, kiige|laud, kirstu|laud, kisk|laud, koonla|laud, kuuse|laud, kõla|laud, käsu|laud, külje|laud, lae|laud, lennu|laud, liha|laud, loku|laud, lood|laud, lõike|laud, männi|laud, märk|laud, otsa|laud, paadi|laud, parda|laud, parketi|laud, peatsi|laud, pesu|laud, piida|laud, piir|laud, pind|laud, pori|laud, prill-|laud, profiil|laud, põhja|laud, põranda|laud, püti|laud, sae|laud, suusa|laud, sõtke|laud, talla|laud, tamme|laud, tara|laud, toobri|laud, tünni|laud, ukse|laud, unka|laud, vee|laud, voodri|laud, äratõuke|laud, äärelaud.
2. hrl. rõhtsast (puit)plaadist ja jalgadest vm. tugitarindist koosnev mööbliese. Väike, suur, kõrge, madal, ümmargune, ovaalne, nelinurkne, kokkukäiv laud. Poleeritud, lakitud, värvitud laud. Laua taga, laua ääres, laua ümber istuma. Istu laua taha ja hakka kirjutama. Pereisa koht on laua otsas 'laua lühemal küljel'. Poiss ronis laua otsa 'laua peale'. Lillevaas, raamat on laual. Põrutab rusikaga lauale, vastu lauda. Auto eest tuli sada tuhat krooni lauale laduda. Paneb, lööb lahkumisavalduse lauale. Ei joonud end kunagi laua alla 'purupurju, pikali'. *Doktoridissertatsiooni pole meie instituudis naljalt keegi päris plaaniliseks tähtajaks lauale pannud. E. Raud. || (söögilaua, toidulaua kohta). Rikkalik, luksuslik, vaene, kehv laud. Lauda katma, kaunistama, koristama. Road kantakse lauda, lauale. Laud neljale. Tegin sünnipäevalistele korraliku laua. Kas pidu tuleb lauaga või ilma? Laud 'lubatud, ettenähtud toidud' haavandtõbe põdejale. Tellib laua, paneb restoranis laua kinni. Külalised paluti lauda. Istusime lauda. Istuti lauas, tõusti lauast. Mida perele lauale panna? Angerjat on meie laual harva. Pikk laud 'lauatäis' pulmarahvast. Kui kõik korraga sööma ei mahtunud, sõid vanemad ja tähtsamad esimeses lauas 'esimeses voorus', nooremad teises lauas 'teises voorus'. Meie laud 'laudkond' laulis teise lauaga vastamisi. Rootsi laud 'eine serveerimise viis, mille puhul igaüks võtab valmispandud toitudest soovitava ning sööb seistes v. valib istumiskoha vabalt'. || lauamängu puust, papist vms. materjalist alus. Otsiti lauad ja nupud ning hakati kabet mängima. Paul Keres andis simultaani 39 laual. Lauale tekkis viigiseis. Võistlused ruudulisel laual 'males'. || kõnek armulaud. Õpetaja võtab kirikulisi lauale. Nad polnud mitu aastat laual käinud. *Mamma võis ju rõõmus olla, et ei tarvitse kitsas kirikuvankris Hallistesse lauale sõita .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: aia|laud, baari|laud, büroo|laud, diivani|laud, eine|laud, eksami|laud, hommiku|laud, joogi|laud, jooma|laud, joonestus|laud, juurdelõikamis|laud, jõulu|laud, kaardi|laud, kabineti|laud, kantselei|laud, kapp|laud, kirjutus|laud, klapp|laud, kohtu|laud, kohvi|laud, kontori|laud, kooli|laud, koroona|laud, kõrtsi|laud, kõrval|laud, köögi|laud, külm|laud, labor(atoorium)i|laud, lahkumis|laud, lille|laud, lõikus|laud, lõuna|laud, male|laud, masinakirja|laud, müügi|laud, naaber|laud, nurga|laud, operatsiooni|laud, peegli|laud, peo|laud, pere|laud, piljardi|laud, pulma|laud, pühade|laud, raadio|laud, serveerimis|laud, sorteerimis|laud, sööma|laud, sünnipäeva|laud, tee|laud, televiisori|laud, triikimis|laud, tualett|laud, töö|laud, õhtu|laud, õpetajalaud; armatuur|laud, vibrolaud.
3. ‹liitsõna järelosana› tähistab mõningaid (endisaegseid) asutusi v. nende allüksusi
▷ Liitsõnad: aadress|laud, eine|laud, lugemis|laud, passi|laud, valvelaud.

leiva|norm
mingi ajaühiku peale ettenähtud leiva kogus ühele isikule (hrl. kaardisüsteemi ajal). Päevane leivanorm. Sõjaaegsed leivanormid. Leivanormi vähendati, suurendati.

lekke|vool [-u]
el vool, mis läbib tema jaoks mitte ettenähtud tee

lennu|koridor
lennukitele ettenähtud õhuruumi osa, eriti ülelennul võõrriigi territooriumist. Õnnetus juhtus maailma tihedaima liiklusega lennukoridoris Atlandi ookeani põhjaosa kohal.

liiklus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
liiklemine, jalakäijate ja sõidukite jm. transpordivahendite sihipärane liikumine neile selleks ettenähtud kohas. Elav liiklus. Tiheda, hõreda liiklusega teed, tänavad. Parempoolne, vasakpoolne liiklus. Ühesuunalise, kahesuunalise liiklusega tänav. Liikluseks suletud tänavalõik. Dispetšer juhib rongide liiklust.
▷ Liitsõnad: jõe|liiklus, maa|liiklus, maantee|liiklus, mere|liiklus, raudtee|liiklus, vee|liiklus, õhuliiklus; auto|liiklus, bussi|liiklus, hobu|liiklus, laeva|liiklus, lennu|liiklus, rongi|liiklus, trammi|liiklus, trolli(bussi)liiklus; kauba|liiklus, reisi|liiklus, transiitliiklus; ringliiklus.

lisa|lennuk
(lisaks sõiduplaanis ettenähtud lennukile)

lisa|toit
(põhitoidule v. ettenähtud toiduratsioonile lisaks). Juba kahekuisele beebile hakatakse andma lisatoitu, näiteks aedviljamahla.

lisa|töö
(põhitöö kõrval, põhitööle lisaks, ettenähtud tööülesannetele lisaks). Osale rannarahvast oli kalapüük põhitööks, osale lisatööks. Tuleb otsida mingit lisatööd, muidu ei ela ära. Lohakas autorikäsikiri tähendab toimetajale lisatööd.

lõhki ‹adv›

1. (pikuti) pooleks, kaheks; sellisesse seisundisse v. sellises seisundis, et on tekkinud lõhe, pragu, auk, mulgustus, rebend vms. Paras kirvehoop ja puupakk on lõhki. Palgid aeti kiiludega lõhki. Lõikan kalal kõhu lõhki. Puhub õhupalli lõhki. Veetoru külmus lõhki. Külm lööb aiateibad lõhki. Kauss, klaas on ju täiesti lõhki. Kulm on lõhki, veri jookseb. Sääred, huuled on lõhki pakatanud. Riided on lõhki rebitud, püksisäär lõhki. Koer tõmbas, rebis mu mantli lõhki. | piltl. Ära end lõhki söö. Pööraselt naljakas, naera või lõhki. Ma ei saa end mitme töö vahel lõhki kiskuda. Nüüd läheb ta kadedusest lõhki. Suur tükk ajab suu lõhki. Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki. *.. siis oli rinnas äkki midagi kuuma ja valusat, nagu oleks seal midagi lõhki kärisenud. A. H. Tammsaare.
2. piltl kõnek (millegi kohta, mis väljub ettenähtud piiridest, ületab lubatud suuruse v. piirväärtuse, lõpeb krahhiga vms.). Ei saa enam midagi osta, mu eelarve on lõhki. Palgafondi ei saa lõhki ajada. Koosolek läks erimeelsuste tõttu lõhki. *Paari kuu pärast olid meie asjad Margitiga lõhki, jäi üle ainult [abielulahutus]avaldus kirjutada .. T. Kallas.

makse|kohustus
maj kirjalik kohustus maksta kellelegi lepingus ettenähtud tingimustel teat. summa

makse|käsund
maj kirjalikult vormistatud maksekäsk; kliendi kirjalik korraldus pangale makse sooritamiseks ettenähtud tingimustel

matka|marsruut
(ettenähtud) marsruut matkamiseks. Missugune matkamarsruut valida?

matka|rada
jalgsi matkamiseks ettenähtud rada, liikumistee matkaks (teat. piirkonnas). Õppe- ja matkaradade tähistamine looduses. Looduskaitsealal tuleb liikuda kindlatel matkaradadel. Kümned tuhanded õpilased käisid suvel matkaradadel 'matkamas'.

meeste|töö

1. meestele ettenähtud, meeste tehtav (füüsiliselt raske) töö. Kraavikaevamine, kündmine oli meestetöö. Sõja ajal tuli naistel meestetöidki teha.
2. teenustöö meestele. Juuksur oskas, tegi nii naiste- kui ka meestetööd.

metsa|maa
mets v. metsa kasvatamiseks ettenähtud maa, metsaala. Põllu- ja metsamaad. Metsamaade kuivendamine. Metsastamata metsamaad. *Läksid karjad kellade kõlinal, kadusid kaugele metsamaadele .. J. Vahtra.

mitte|koosseisuline
ettenähtud isikkoosseisu mittekuuluv, koosseisuväline. Artikkel mittekoosseisuliselt töötajalt. Mittekoosseisuline instruktor, reporter.

nimi|võimsus
tehn ettenähtud võimsus. Takisti, tuulepargi nimivõimsus.

nomenklatuurne ‹-se 2› ‹adj›

1. nomenklatuuri kuuluv, seal esinev. Nomenklatuurne nimetus, nimi, termin. Nomenklatuursed ravimid, tooted.
2. piltl ettenähtud, obligatoorne. *Kunagi lahendati poliitika küsimusi kirjanduses sellega, et toodi teosesse nomenklatuurne partorg. L. Remmelgas. *Alguses ei tahtnud sõna võtta isegi koosolekutel nomenklatuurse sõnavõtja maine omandanud seltsimehed .. V. Gross.

nominaal|kaal [-u]
maj ettenähtud kaal, nimikaal

nominaal|pinge
el elektriseadme töötamiseks ettenähtud pinge, nimipinge

norm ‹-i 21› ‹s›

1. (piir)määr, ettenähtud, kehtestatud hulk, kogus, suurus vm. Toiduaineid müüdi normi järgi. Kilo vorsti oli norm, rohkem kellelegi ei müüdud. Igaüks saab oma normi. Normi võidakse suurendada või vähendada. Radioaktiivsete ainete kontsentratsioon kipub kohati normi ületama. Honorari maksti kõrgendatud normide järgi. Kui toidust ei saa vitamiinide normi kätte, tuleb vitamiinipreparaate kasutada. Väetiste normid karjamaa hektari kohta. || kõnek töönorm. Normi täitma, ületama. Täitis poolteist kuni kaks normi päevas. Kas tuled normiga toime? || kõnek (spordis:) kvalifikatsiooninorm. Täitis I spordijärgu, meistersportlase normi. Rahvusvahelise suurmeistri normi täitsid kaks maletajat. Noortelt nõuti VTK normide täitmist. || nõuk normikohustus. Talupidajatele pandi normid peale, nad pidid norme täitma. Tal oli lihanorm ja muudki normid täitmata. Mullikas tuli normiks viia.
▷ Liitsõnad: aasta|norm, kuu|norm, päeva|norm, vahetusnorm; külvi|norm, leiva|norm, sööda|norm, toidu|norm, väetisnorm; heina|norm, liha|norm, muna|norm, müügi|norm, piima|norm, viljanorm; järgu|norm, kvalifikatsiooni|norm, meistrinorm; amortisatsiooni|norm, kasumi|norm, kulu|norm, piir|norm, varunorm.
2. tavapärase v. keskmise piiridesse mahtuv suurus, kvaliteet vm. Oktoobrikuus oli sademeid normi piires, keskmine õhutemperatuur oli üle normi, normist kõrgem. Verepilt ja -sete on tal normis, vererõhk mõnevõrra kõrgenenud. *Kui ühel eesti mehel on juhuslikult peaga kõik normis, siis on tal enamasti ikka jalad ebanormaalsed. J. Peegel.
3. väljakujunenud v. kehtestatud reegel; ettekirjutus. Õiguslikud, eetilised normid. Ühiselu, seltskondliku käitumise tavad ja normid. Keeles sisalduvad normid. Nonkonformist trotsib norme, kaldub normidest kõrvale. || normeerimisega kehtestatud tootmisalane, tehniline vm. eeskiri. Tehnilised normid ja standardid. Tootmisruumide valgustus ei vasta normidele. Teaduslikult põhjendatud normid.
▷ Liitsõnad: keelenorm; käitumis|norm, õigusnorm.

normaal|aeg
normaalne, ettenähtud aeg. Lõpetas ülikooli normaalajaga. Mängu normaalaeg lõppes väravateta viigiga, lisaajal sai meie jalgpallimeeskond võiduvärava.

norm|aeg
millegi teostamiseks ettenähtud aeg (normtundides ja -minutites). Normeerijad määravad normaja tüüpnormide, vaatluste, kronometraaži jm. alusel. Jääpurjetajad ei suutnud sõitu normaja piires lõpetada.

ohverdama ‹37›

1. jumalatele, haldjatele v. vaimudele hrl. selleks ettenähtud kohas ohvrit tooma. Härga, oinast, jahisaaki, vilja, ehteid, raha ohverdama. Enne sõjakäiku käidi pühas hiies ohverdamas. Merejumalale ohverdati soola.
2. vabatahtlikult millestki loobuma v. midagi loovutama; midagi millegi nimel ära kulutama, end millestki ilma jätma. Laste heaks ohverdas ta kõik, mis tal oli. Ei tahaks ohverdada oma suuri plaane ja unistusi. Naine on ohverdanud end haige eest hoolitsemisele. Kas te ohverdaksite meile pisut oma kallist aega? Ohverdasin terve pühapäeva pesupesemisele. *Elu ma ohverdan / sinu eest, armastus, / ohverdan armu ma / sinu eest, vabadus. E. Niit (tlk).
3. kahima. Maailmameister ohverdas viiendas voorus juba avangus vastasele etturi.

ookeani|laev
ookeanisõiduks ettenähtud suur laev. Paarikümnemeetrise süvisega ookeanilaevad. *„Raudrahule” ujus vastu hiigelsuur ookeanilaev, sinikollane lipp plaguvardas. H. Sergo.

orkestri|partii
orkestrile ettenähtud osa helitöös. Kantaadi orkestripartii oli kooripartiidega heas tasakaalus.

paigaldama ‹37›
oma ettenähtud kohale asetama, paigale panema, üles v. sisse seadma. Juhtmeid, torustikku, kaablit paigaldama. Ehitusplokke, aknaraame, glasuurplaate paigaldama. Seadmeid, signalisatsiooni paigaldama. Ülekäigukohtadele paigaldatakse viitu. Spordiväljakule paigaldati lisatribüün. Lasksime suvilasse gaasipliidi paigaldada. Käsitsi paigaldatud äärekivid. Merepõhja paigaldatud sidekaabel. Korraga paigaldatav betoonikiht. | med. Nihestust, luumurdu paigaldama.

paigutama ‹37›

1. midagi (harvemini kedagi) õigele, sobivale v. ettenähtud kohale panema v. seadma, kuhugi asetama. Pilte seinale, mööblit korterisse, raamatuid riiulile, marke albumisse paigutama. Pingid paigutati seina äärde. Kastid paigutatakse autole. Laevatrümmi paigutatud konteinerid. Kirjanurk paigutatakse joonisel alla paremasse nurka. Muuseumi kogud tuli paigutada kõrvalhoonesse. Kiivitaja pesa ei ehita, ta paigutab munad põllulohku või künnivakku. Paigutasime asjad kohvris ümber, nii et raskemad said põhja. Endise koolimaja kohale on paigutatud mälestuskivi. Külaline paigutati (istuma) laua otsa, perenaise paremale käele. Vitriini paigutatud pisigraafika. Ajalehe esiküljele paigutatud kuulutus. Pühendusteosesse paigutatavad kirjutised. Köite lõppu paigutatud register. || maa-alaliselt kuhugi asetama, orienteerima. Šaht paigutatakse kaevandusvälja keskele. Juurviljaaed paigutatagu krundi lõunaossa. *.. Thulet võib paigutada üksnes Läänemere rannamaadele. L. Meri.
2. kedagi kuhugi majutama, elama panema v. erirežiimile seadma; ametisse v. kohale panema. Kannatadasaanu paigutati haiglasse. Laskis end vanadekodusse paigutada. Alaealine tuli erikooli paigutada. Külalised paigutame hotelli, võõrastetuppa. Lauda suurus oleneb sinna paigutatavate loomade arvust. *.. agaralt ja asjatundlikult paigutab ta inimesi tööle, annab korraldusi ja käske nagu peremees kunagi. M. Traat.
3. midagi v. kedagi kuhugi kuuluvaks pidama v. arvama, mingisse süsteemi v. aega asetama. Zooloogid paigutavad oravhiire näriliste seltsi unilaste sugukonda. Kirjanik on paigutanud tragöödia keskaega, Saksamaale. Arheoloogid paigutasid linnuse 10. sajandisse. Ühte ja sama muistendit võib paigutada kord ühte, kord teise rühma.
4. (raha) millessegi investeerima v. hoiule panema. Paigutas raha, kapitali uude ettevõttesse, poja firmasse, aktsiatesse, panka. Kinnisvarasse paigutatud pärandus. Üha suuremaid summasid on vaja paigutada keskkonnakaitsesse.

ära paigutama

1. midagi oma õigele, ettenähtud kohale panema, asetama (tegevuse lõpetatust rõhutavalt). Paigutasime asjad, varustuse ära. Kaalun mitut pidi, kuidas oma kraaminatuke ära paigutada.
2. kedagi elama, asuma panema (tegevuse lõpetatust rõhutavalt). Tänased saabujad on vaja kiiremas korras ära paigutada. *Palun, isa prior, paigutage mind siit ära kuhugi kaugele, kas või mõnesse rajaäärsesse kloostrisse! A. Murakin (tlk).

paik1 ‹paiga 23› ‹s›

1. (kõige üldisemalt:) ruumi, pinna, joone punkt v. piirkond; (hrl. kitsamalt:) maa-ala, piirkond, koht maastikul, looduses; asu-, toimumiskoht. Kauged, võõrad, tuttavad paigad. Ajaloolised, pühad paigad. Kalevipoja nimega seotud paigad. Eesti kaunimad paigad. Mahajäetud, üksildane, kõrvaline paik. Kõrgemad paigad on juba tahedad. Varjulistes paikades oli veel lund. Mitmes paigas tekitas rahe kahjustusi. Hunt oli neis paigus haruldane kiskja. Pariis oli paik, kuhu kõik igatsesid. Lume, prügi mahapaneku paik. Sobivamat paika maja ehitamiseks on raske leida. Leidsin roosipõõsale paraja paiga. Näitas paiga, kust võisime juua saada. Pane tööriistad oma paika tagasi. Haavatu vajus sealsamas paigas kokku. Püüdsime endale pealtvaatamiseks raja ääres paremat paika leida. Kool on ikka samas, endises paigas, samal, endisel paigal. Rändas aina paigast paika, (ühest) paigast teise. Elas kogu elu ühes ja samas paigas. *Victorile ustavad inimesed olid näinud Elenit kaunis kahtlastes paikades, väljumas hommikuti barakkidest.. M. Mutt. | piltl. Kõik asetus nagu iseenesest oma (õigele) paigale. Rahale leiti varsti paras paik. Nende peres ei ole ebaaususel paika. || (ettevõtte, asutuse, maja, ruumi kohta). Otsustasime mõnes peenemas paigas einestada. Klooster oli paik, mida maksis vaadata. Klubi on meeldiv kooskäimise paik. Kui sa ei leia paremat, lähemat paika, ööbi minu pool. Võõras paigas magan ma halvasti.
▷ Liitsõnad: ankru|paik, asula|paik, asu|paik, elamis|paik, esinemis|paik, finiši|paik, harjutus|paik, haude|paik, heite|paik, hoiu|paik, hukkamis|paik, jahi|paik, jalutus|paik, jooma|paik, jootmis|paik, kalapüügi|paik, karjatamis|paik, kodu|paik, kogunemis|paik, kohtumis|paik, kokkutuleku|paik, koondumis|paik, kudemis|paik, kultuse|paik, kuriteo|paik, laagri|paik, lahingu|paik, lao|paik, leiu|paik, lemmik|paik, lõbustus|paik, maabumis|paik, maandumis|paik, majutus|paik, matmis|paik, meelis|paik, mängu|paik, ohvri|paik, pani|paik, parkimis|paik, peatus|paik, peidu|paik, pelgu|paik, pesa|paik, pesitsemis|paik, pesitsus|paik, puhke|paik, püha|paik, randumis|paik, redu|paik, riituse|paik, sadama|paik, stardi|paik, suitsetamis|paik, suplus|paik, surma|paik, suvitus|paik, sündmus|paik, sünni|paik, talvitus|paik, tegevus|paik, turva|paik, ujumis|paik, vaatlus|paik, varitsus|paik, varju|paik, viske|paik, võistlus|paik, võtte|paik, väljasõidu|paik, õnnetus|paik, ööbimispaik.
2. kindel ettenähtud koht istumiseks, viibimiseks (mingis ruumis). Akna all, saalis, esimeses reas on veel mõned vabad paigad. Kõigile külalistele ei jätkunud laua ääres paika. Ainus paik, kus pere kokku sai, oli söögilaud. Kass kerib end oma armsamasse paika diivaninurka. Leidsime nurgataguse paiga, kus suitsu teha. Pühapäevakalamehed olid juba jõekäärus paiga sisse võtnud.
▷ Liitsõnad: au|paik, iste|paik, lamamis|paik, magamis|paik, seisu|paik, toetus|paik, voodipaik.
3. kitsam piirkond, punkt, koht. a. (kehal, esemel). Kõik paigad valutavad pärast rasket tööd. Käsi on mitmest paigast sinine. Löök tabas mind parajasse paika. Tekk on paarist paigast katki. b. (ruumis). Kõik paigad on kodus läbi otsitud, aga saapaid ma ei leidnud. Kolikambris pole astumiseks ka paika. c. kirja- v. kõnekoht. Ma ei leia seda huvitavat paika (kirjas, raamatus) nii kiiresti üles. Jutt jätkus samast paigast, kus see hommikul pooleli jäi.
▷ Liitsõnad: keskpaik.
4. ameti-, töö-, teenistuskoht. *.. kes pole õige mees õigel kohal, sellele ütlete, et mine ära. Tehku paik vabaks tublimale. O. Tooming. || kellegi (õige) tegutsemiskoht, ametiala vms. Tema (õige) paik on müügileti, autorooli taga. Naise õige paik olevat kodu. *.. ning teiseks pole teie paik mitte siin saalis härrade hulgas, vaid seal – klaveri taga! E. Vilde.
▷ Liitsõnad: ameti|paik, tööpaik.
5. ‹ainsuse kohakäänetes adverbilaadselt› märgib oma õigel, ettenähtud kohal olemist, sellele kohale seadmist v. sellelt kohalt liikumist (enamasti ka paigalseisust liikuma hakkamist). Pildid, mööbel on juba paigal, paigas. Seavad kapi, mootori paigale, paika. Asetas torujupi paika, paigale. Kive, uut asfaldikihti paika panema. Vedasime juhet ja panime mikrofone paigale. Hakkas roovlatti paika passitama. Hauasammas sai täna paika. Sättis lipsu ilusasti paigale, paika. Nikastatud käsi pandi paika, paigale. Rühm, (ühte viirgu) paigale! Liigutab toole paigalt, paigast. Rong nõksatas paigast, paigalt. Mehed ei liigu paigast, paigalt. Koorem nihkub paigast, paigalt. Keegi ei liikunud, ei liigutanud end paigastki. Väänas jala paigast (ära). Kott on nii raske, et tõsta, venita või naba paigast (ära). *Velsker Markus tiris röökiva sakslase käe paika. J. Peegel. *Sõitsid linna sisse, panid hobuse paigale ja asusid siis poodi minema. L. Tigane. | piltl. Asi on paigas 'korras, kombes', sai paika 'korda, kombesse'. Sassiläinud inimsuhteid on raske paika saada. Asjad hakkavad tasapisi paika minema. Elu paneb, seab kõik (asjad) paika. Mehed istuvad õlletoobi ääres ja sätivad ilmaasju paika. Asi, töö, läbirääkimised ei nihku paigast. Ta on justkui poole aruga inimene, kellel on midagi paigast ära. *„Lähen panen ta ajud paigale,” otsustas Mare. Ja läks. J. Smuul.

paika|panek
paigaldamine, kohalepanek, õigesse, ettenähtud paika v. korda seadmine. Aparaadi, seadmete, kivide, plaatide paikapanek. Valmis silla, vitraaži paikapanek. Planeeritava hoone paikapanek maastikul. Valgustuse, õige rütmi paikapanek lavastuses. | piltl. Põhimõtete paikapanek.

parkimis|plats [-i]
parkimiseks ettenähtud plats. Raudteejaama, teatri, restorani, turu parkimisplats. Staadioni ümber on parkimisplatsid viiele tuhandele sõidukile. Parkimisplatsile reastatud autod. Busside parkimisplats. *Traktorid roomasid pikkamisi parkimisplatsile rivisse. E. Tennov.

peatus|koht

1. koht ajutiseks viibimiseks. Jõe ääres on küttide ja kalastajate peatuskohti. Matkajate peatuskohaks oli üksildane metsatalu. Varjulisel metsalagendikul leidsime puhkamiseks sobiva peatuskoha. Kas sul Tallinnas peatuskohta on?
2. liiklusvahendi peatumiseks ettenähtud koht, peatus (2. täh.) 1. ja 3. liini trammide peatuskoht. Peatuskohas seisis kümmekond taksot sõitjate ootel.

pidama ‹pean imperf pidin 42 ‹umbisikulise tegumoe vorme ei tarvitata››

1. kohustatud v. sunnitud olema midagi tegema. Lapsed peavad vanemate sõna kuulama. Sa pead tegema, mis sind kästakse. Kõik töötajad peavad täna kohal olema. Ka teie peate kaasa tulema. Kas Juta ei peagi täna kooli minema? Kes sind peab välja vahetama? Me peame tuginema faktidele. Ma pean teadma, mis siin teoksil on. Sinna minema peab, minemata jätta ei saa. Mitte ei tahaks seda teha, aga ma pean. Mulle ei meeldi, kui pean ootama. Esimese lahingu nad võitsid, siis pidid taanduma. Ta pidi ära elama väikesest pensionist. Õigust rääkida ei saanud, pidin valetama. Pidin leppima olukorraga, kuuenda kohaga. Me peame kiirustama, kui tahame rongile jõuda. Juss pidi tahes-tahtmata üle kraavi minema. Selle kirja peale peab teile tingimata vastatama 'ollakse kohustatud vastama'. Mullast oled sa võetud ja mullaks pead jälle saama. Hobune peab rasket koormat vedama. See maja on pidanud mitmesuguseid aegu üle elama. Kas tuled kaasa? – Peab tulema. *Muistne usund ja rahvalooming pidid oma aja majanduslikku korda teenima ja tugevdama. H. Moora.
2. põhjust, alust omama v. olema; sobivaks, otstarbekaks, vajalikuks osutuma. Enne minekut peame natuke sööma. Oleksime pidanud sellele varem mõtlema. Osa sellest varast pead sa endale saama. Sa pead abielluma, naise võtma. Kõik noored peaksid seda raamatut lugema. Sa peaksid tänulik olema, aga mitte nurisema. Õigupoolest peaksin mina sinult andeks paluma. Sõit oli prii, miks ei peaks ta sõitma. Ma ei tea, kelle poole peaksin selles küsimuses pöörduma. Raske on kirjeldada, seda peab ise nägema. Kas peab siis nii hirmsasti (tööd) rügama? Kes mõõga tõmbab, peab mõõga läbi surema. Kes tööd ei tee, ei pea ka sööma. Oma tahtmist ei pea sa mitte saama. Seda juttu ei pea(ks) tõsiselt võtma. Peaks ta ometi tulema! Silmad peavad enne harjuma, kui hämaras midagi märkama hakkad. || (olukorra kohta, üksnes 3. isikus). Ükskord peab sellisele olukorrale lõpp tulema. Inimesele peab jääma aega puhkamiseks. Süüdlase peab üles leidma. Selle üle peab järele mõtlema. Sul ei pea meie juures midagi puuduma. Seda ei pea iganes sündima. Kord peab majas olema. Talu pidi jääma lastele. Aga hobune pidi majapidamises tubli olema. Koer nagu koer olema peab. Tema arvates pidi majal tingimata rookatus olema. Voolu tugevus peab olema 220 volti. Võimatu pidi teoks saama! Need asjad peavad selgeks saama. Teisedki mehed pidanuksid Mardi-taolised olema. Nüüd peavad sul kiired jalad olema 'sul on vaja väga kiiresti minna'. Sa oled purjus. – Peab's seda kõigi kuuldes ütlema?
3. kavatsema, plaanitsema; midagi plaanis, ettenähtud olema. Pidite ju Pärnusse sõitma. Pidin just välja minema, kui sa helistasid. Sa pidid ju meile midagi klaveril ette mängima. Pidin ennist sedasama ütlema. Peaks Kustas tahtma tallu tagasi tulla, las tuleb. Ta pidavat koolist ära tulema. Temast pidi ju arst saama. Kui kõik oleks läinud nii, nagu pidi...
4. midagi sisesunnist, sisemisest vajadusest tegemata jätta mitte suutma. Pidin sind veel korra nägema. Pidin ikka ja jälle Annele mõtlema. Ma ei saa teisiti, kui pean sellest ka sulle rääkima. Jutt oli nii pentsik, et pidin selle üle lausa naerma. Pidime päris imestama vanainimese kannatlikkust. Valu oli nii suur, et pidin oigama. Peab ütlema, et oled selle ülesandega päris kenasti toime tulnud. *.. püüdis alati oma häda salata ja pidi tingimata kõike halba vähendama. Niisugune ta oli loomuldasa. E. Krusten.
5. osutab mingi asjaolu esinemise v. millegi toimumise tõenäosusele v. võimalikkusele. Ma pidin siis paari-kolmeaastane olema. Homme või ülehomme peaksime mägedeni jõudma. Küllap ta peaks mind veel mäletama. Meie tulek pidi neil küll ette teada olema. Too äärmine mees peaks olema Vahtriku Ärni. Need loomad pidid küll rebased olema. See ülikond peaks teile sobima. See uudis peaks talle hästi mõjuma. Siin peab vist küll savine maa olema. See pidi juhtuma 1988. a. suvel. Kõik need ettevalmistused peaksid tagama ürituse õnnestumise. Peaks aga palavik veelgi tõusma, kutsuge arst! Kui isa peaks mind küsima, siis ütle, et..
6. ‹konditsionaalis› osutab kõneleja oletusele v. ära arvata püüdmisele mingi asjaoluga ühenduses (mõnikord ka küsimusena). See laud peaks nüüd siia küll sobima. Toodud näited peaksid andma teile asjast mingisuguse ettekujutuse. Ema peaks varsti koju tulema. Ivariga kokkusaamist peaks vist esialgu vältima. Ei tea, mis mu kodused peaksid tegema. Mis tal viga peaks olema? Mida see küll peaks tähendama? Kas peremees ise peaks ka kodus olema? Ega sa ei tea, mis mu kunagised koolivennad peaksid praegu tegema?
7. osutab mingisugusele kaudsele teadmisele, kuuldusele, ütlusele kellegi v. millegi suhtes. Riina ütles, et ta pea pidi valutama. Läheduses peab üksik metsatalu olema. Ühed Aerud pidid, pidavat siin kandis elama. Tema vanem poeg pidi, pidavat Saksamaal elama. Jürnal pidavat linnas kaks maja olema. Liisa pidi, pidavat juba ammu surnud olema. Andrus kurtvat, et teda ei pidada mõistetama.
8. osutab millelegi, mis oleks võinud juhtuda v. peaaegu oleks juhtunud. Üks päev pidin auto alla jääma. Villem tuikus ja pidi kukkuma, ent sai veel käsipuust kinni haarata. Pidin juba midagi ägedat kähvama, aga suutsin end veel tagasi hoida. Peaaegu pidi õnnetus juhtuma. Koht pidi äärepealt haamri alla minema. Ta pidanud ehmatusest mõistuse kaotama. *Sihita hulkudes, ühel päeval või ööl pidid suured, hallid täkud mu puruks tallama. O. Luts.
9. (nõrgenenud tähendusega:) esineb kurtvates, kahetsevates hüüatustes, etteheidetes vms. ütlustes. Pidi just minuga see õnnetus juhtuma! Pidi see sinuga ka nii hullusti minema! Kust ma pidin selle raha võtma! Pidid sa ka nii halvasti ütlema! Alatine tüli ja riid, mis peavad küll naabrid meist arvama! *Herkulese juures, mis üks inimene kõik peab ära nägema! K. Ristikivi.
10. ‹eitusega› van tohtima (väljendab hrl. keeldu, harvemini etteheidet). Sina ei pea mitte varastama! Sina ei pea himustama oma ligimese naist! Sul ei pea olema teisi jumalaid minu kõrval! Sa ei peaks nõnda rääkima! *„Teie ei pea mitte minu tuppa jooksma, ilma uksele koputamata,” vastas parun etteheitlikult.. E. Vilde.

plaani|kohane
plaanis ettenähtud, selle järgi toimuv, plaanipärane. Autode plaanikohane ülevaatus. Lumetormi tõttu on plaanikohane rongiliiklus häiritud.

põkke|sõlm
tehn põkkühenduseks ettenähtud kosmoselaeva osa

päeva|norm
päevaks (2. täh.) ettenähtud kogus, hulk, määr vm.; päevane normikohustus. Toiduainete päevanormid sõja ajal. Matkates oli tavaline päevanorm 20–25 kilomeetrit. Mehed täitsid, ületasid päevanormi. *Mind pandigi hobusepoisiks. Päevanorm – vedada iga masina juurde neli kasti liiva ja vaat vett. H. Sergo.

päeva|plaan

1. päevakava. Elan kindla päevaplaani järgi.
2. ettenähtud päevane tööülesanne. Päevaplaani täitma, ületama. Tegime rohkem, kui päevaplaan ette nägi.

päeva|ülesanne

1. päevaks ettenähtud tööülesanne. Töökäsi jätkus vaid kõige pakilisemate päevaülesannete jaoks.
2. aktuaalne ülesanne. Erakonna ees seisvad päevaülesanded.

pärimis|kord [-korra]
jur seadusega ettenähtud kord pärimisel

raamatu|kogu ‹s›

1. (üldiseks kasutamiseks ettenähtud) kogu trükiseid, käsikirju vms. materjali; koht v. hoone, kus seda säilitatakse. Avalik raamatukogu. Rahvusliku, ülemaailmse tähtsusega raamatukogu. Tartu ülikooli raamatukogu. Raamatukogu direktor, töötajad. Raamatukogu fondid. Raamatukogu on avatud, suletud. Läks raamatukokku. Töötas, käis raamatukogus. Laenutas, tõi raamatukogust kirjandust. Alevis on võrdlemisi hea raamatukogu. Seltsi juurde loodi, soetati raamatukogu. Raamatukogus on umbes 2 miljonit raamatut. Seda teost võib leida vaid mõnes üksikus raamatukogus. || teat. isiku v. perekonna soetatud (maitse- ja huvikohane) kogu raamatuid jms. Isiklik raamatukogu. Teadlase tuhandeköitelises raamatukogus on palju võõrkeelset kirjandust. Soetas endale korraliku raamatukogu, mida jõudumööda täiendab. Märt soris isa raamatukogus, aga ei leidnud midagi huvitavat.
▷ Liitsõnad: arhiiv|raamatukogu, era|raamatukogu, eriala|raamatukogu, kesk|raamatukogu, kodu|raamatukogu, kooli|raamatukogu, käsi|raamatukogu, küla|raamatukogu, laenu|raamatukogu, laste|raamatukogu, linna|raamatukogu, maa|raamatukogu, meditsiini|raamatukogu, rahva|raamatukogu, rahvus|raamatukogu, ränd|raamatukogu, teadus|raamatukogu, tehnika|raamatukogu, õppe|raamatukogu, üldraamatukogu.
2. esineb mõne raamatusarja nimes. Perioodiline kirjandussari "„Loomingu” Raamatukogu”.

rada ‹raja 25› ‹s›

1. hrl. inimeste v. loomade tallatud (vahel ka sõidetav) kitsas tee, teerada. Heinaliste, kalameeste rada. Metsloomade, põtrade, sipelgate rada. Kitsas, kitsuke, liivane, rohtu kasvanud rada. Vilja, heina sisse, lumme tallatud rajad. Metsavaheline rada oli lund täis tuisanud. Rada viib, läheb, suundub jõe äärde, trepi juurest kaevuni. Rada lookles puude vahel. Oja kallast mööda kulges vaevumärgatav rada. Läheme mööda, piki rada. Jõudsime mingile rajale. Nad leidsid õige raja üles. Siin tunnen ma iga väiksematki rada. Pärastpoole rada laienes. Sellelt rajalt pöördumegi maanteele. Neid radu olen ma palju käinud. Ei teed ega rada, olime eksinud. *Ja tänavgi, tanum või lihtsalt sissesõidetud rada kulges selle maja eest läbi .. J. Kruusvall. || jalgtee (aias, pargis); ülekäigurada. Plaatidest, telliskividest, liivatatud rada. Jalakäijate rada.
▷ Liitsõnad: jalg|rada, joogi|rada, kalju|rada, karja|rada, käigu|rada, liiva|rada, metsa|rada, metslooma|rada, mägi|rada, otse|rada, põllu|rada, raba|rada, sipelga|rada, suusa|rada, sõidu|rada, tee|rada, vankri|rada, õppe|rada, õuerada; pargi|rada, plaat|rada, vööt|rada, ülekäigurada.
2. piltl tee (näit. elus, tegevuses jne.). Igaüks käib oma rada. Isa on põllumees ja poeg käib sama rada. Käin mõttes lapsepõlve radu. Ta ei tahtnud oma loomingus minna vanu, sissetallatud radu. Kunstnik katsetas ja otsis uusi radu. Kirjanduse, teaduse okkaline rada. Elu läheb, kulgeb, käib oma endist, harilikku, igapäevast rada. Asjad, sündmused lähevad oma rada. Loodus käib oma igivana rada ega küsi inimese tahtmistest. Kõik läks jälle vana rada. Meie mõtted käivad paljuski ühist rada. Keeras jutu asjalikumale rajale. Aplaus vaibus ja etendus kulges normaalset rada edasi. Ta elu oli piinarikas kannatuste rada. *Kunstniku tee on liusk. Virvad meelitavad rajalt mujale .. A. Vanapa. *Et milleks sulle tiivad: maas madalas läheb inimese rada? Vesipapp.
▷ Liitsõnad: eksi|rada, elu|rada, kõrval|rada, rännurada; noorusrajad.
3. sport võistluseks v. treeninguks ettenähtud liikumistee. Raske, kerge rada. Murdmaasuusatamise rajad. Meeste 50 km, naiste 10 km rada (suusatamises). Rada oli hästi sisse sõidetud (suusatamises). Orienteerujate rada oli huvitav ja täpset tehnikat nõudev. Raja märkimiseks kasutati värvilisi lipukesi. Võistlejad tulid, asusid rajale. Rajale 'võistlema' läks 44 suusatajat. Rajal käis 'võistles' 93 motokrossist osavõtjat. Mitu mootorratturit sõitis rajalt välja. Autovõidusõit peeti asfaldiga kaetud rajal. Sportlased harjutasid metsas ja rajal. Joosta oli raske: vihm oli muutnud raja pehmeks. Siseujula 25-meetrine rada. Kaheksa rajaga ujula. Aerutamisvõistlused toimusid kuuel 13,5 m laiusel rajal.
▷ Liitsõnad: bobi|rada, harjutus|rada, hoovõtu|rada, jooksu|rada, jää|rada, kardi|rada, keegli|rada, kiirlaskumis|rada, kiiruisutamis|rada, krossi|rada, kõrg|rada, kõrgmäestiku|rada, laskumis|rada, lume|rada, maratoni|rada, matka|rada, moto|rada, murdmaa|rada, orienteerumis|rada, ralli|rada, ring|rada, sise|rada, slaalomi|rada, spordi|rada, suusa|rada, staadioni|rada, söe|rada, talikrossi|rada, tartaan|rada, tehis|rada, treeningu|rada, vee|rada, veeremängu|rada, võidusõidu|rada, võistlus|rada, välisrada; kaar|rada, kaevik|rada, laskerada.
4. lennurada (lennuväljal stardiks ja maandumiseks). Lennuvälja rajad. Lennuk veeres rajale. *Lennuk rebis end raskelt ja vaevaga rajast lahti. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: betoon|rada, maandumis|rada, stardirada.
5. mingi jäljerada, mille liikuja enda taha jätab. Lumel oli näha loomajälgede radu. Verine rada osutas, kuhu poole haavatud loom oli läinud. Põgenik jättis kastesele rohule selge raja. Lumes on sügav rada, nagu oleks siit kedagi lohistatud. Laeva kiiluvette jäi nöörsirge rada. *Ära poeta [põhku] maha! .. Vaata, missugune rada sul taga on .. J. Lintrop. || info informatsiooni kandev pikijälg andmekandjal, näit. magnetkettal
▷ Liitsõnad: jälje|rada, vererada; helirada.
6. piir, raja. *Ta pidi alla kirjutama kohustusele riigi radadest lahkuda kolme päeva jooksul. J. Semper.

rahva|köök
lihtrahvale ettenähtud söökla

reguleerima ‹42›

1. (juhtides, koordineerides) soovitud v. optimaalsele korrale allutama, vajalikku v. sobivasse korda seadma, korraldama, korrastama. Kesknärvisüsteem reguleerib kõiki organismis toimuvaid protsesse. Hormoonid reguleerivad valkude, süsivesikute ja rasvade ainevahetust. Loomade arvukust reguleerivad vaenlased, haigused ja mitmed muud tegurid. Hüpnoosi abil saab reguleerida janutunnet. Liiklust reguleeritakse valgusfooridega. Reguleerimata ristmik. Hiljuti reguleeriti õpetajate palku. Õiguslikke suhteid reguleeritakse seadustega. Anti välja määrus, mis reguleerib ehitustegevust. *Aga abielu jääb minule Mõistuse Ideeks, kontseptsiooniks, mis võib mu elu küll reguleerida, mitte aga täita. H. Kross (tlk).
2. tehn mingi suuruse väärtust ettenähtud piiridesse viima; seadet, masinat v. aparaati sobivasse töökorda sättima. Pinget, rõhku, temperatuuri, helitugevust reguleerima. Tööstuslikud regulaatorid reguleerivad automaatselt mitmesuguseid parameetreid. Asünkroonmootor reguleerib ennast ise. Kell käib ette, tahab reguleerida. Reguleeritav suurus. Reguleeritava seljatoega tool. *Tüütuseni reguleeris ta karburaatorit, otsides mootorile kõige ökonoomsemat küttesegu .. O. Tooming.

reisi|marsruut
(ettenähtud) marsruut reisimiseks. Reisimarsruut viib turistid Ontikale.

riigi|eelarveline
riigieelarves ettenähtud, riigieelarvega seotud. Riigieelarveline asutus. Riigieelarvelised kulutused.

rivi|kord [-korra]
määrustikus ettenähtud ülesrivistumise kord; rivi. Kompanii seati kiiresti rivikorda. Pommitajad lendasid kindlas rivikorras. Võistlejad sammusid rivikorras väljakule. *Kui meid siis kolmekaupa reas, nii nagu sakslaste rivikord ette nägi, üles rivistati, sai meie rivi üsna pikk. V. Kallas.

rohkem ‹adv›

1. (< komp palju); üle omaduse, koguse vms. algse, hariliku, eeldatud v. ettenähtud määra v. hulga; sün. enam. Tehas toodab iga aastaga üha rohkem autosid. Sellest oli juttu rohkem kui üks kord. Suur pere vajab rohkem ruumi. Kuulajaid tuli sel korral poole rohkem. Sinna on rohkem kui kümme kilomeetrit. Rohkem kui poole oma elust töötas ta õpetajana. Sõin eile tavalisest rohkem. Mul on rohkem jõudu kui sul. Kaevame siit saadik ja mitte rohkem. Mõni lobiseb rohkem, teine vähem. Soovijaid oli rohkem, kui saali mahtus. Mida rohkem süsi, seda suurem lõke. || edaspidi, sellest peale. Anna mulle andeks, ma rohkem nii ei tee. Ära rohkem meile tule. Rohkem me sellest ei räägi. Keegi talle rohkem vastu ei vaielnud.
2. enamasti, peamiselt, pigemini. Esindatud olid rohkem traditsioonilised võistlusalad. Temale meeldivad rohkem lõbusad lood. Poissi huvitas rohkem jahimeeste seltskond. Kõike seda öeldi rohkem kirgede rahustamiseks. Loomake rohkem imes kui lakkus piima. Rohkem viisakuse pärast vahetati mõned sõnadki. See on rohkem oletus kui tõsiasi. See pole käsk, rohkem nõuanne.

roolima ‹42›
rooli abil sõidukit vm. ettenähtud kursil hoidma v. vajalikke manöövreid sooritama. Laeva, paati, autot, traktorit roolima. Poiss roolib ratast ühe käega. Osavalt roolides pääseb kärestikkudest mööda. Roolitav seiramisradar. | piltl. *Jahuse labidaga roolib ta ahjust välja tulipalavaid pätse. E. Tegova.

rula|rada
rulasõiduks ettenähtud rada

rööbas ‹rööpa 19› ‹s›

1. sõiduki v. veoki rataste sügavam jälg tee- v. maapinnas v. mujal, rattarööbas, roobas. Sügavad, põhjatud rööpad. Vankrirattad on kruusateele rööpad sisse kulutanud. Autost jäid, auto jättis lumme mustrilised rööpad. Käru vajutas mullakamarasse kitsa rööpa. Rattad vajuvad rummuni liivasesse rööpasse. Rööpasse, rööpaid täis sõidetud, aetud õu. Püüab autot vett täis rööbastest välja juhtida, aga rattad libisevad ikka rööbastesse tagasi. Maantee on rööpas 'rööplik'. Rööbaste konarused raputavad autos istujaid. Rööpad lähevad, viivad metsa vahelt läbi naaberkülla. || ‹hrl. sisekohakäänetes› piltl millegi normaalne, tavapärane v. ettenähtud kord v. kulg. Elu hakkas vähehaaval rööpasse, rööbastesse minema. Ta ei suutnud oma perekonnaelu õigesse rööpasse seada. Jutt hüples ühelt teemalt teisele, suutmata rööpasse jääda. Juhib vestluse ettenähtud rööbastesse tagasi. Isa aitas majapidamist rööpas, rööbastes hoida. Tootmine püsis endistes rööbastes. Kriis viis tööstuse rööpast, rööbastest välja. Kõik asjad said peagi jälle rööpasse. Tervis kipub vägisi rööpa(i)st välja. Välismõjud ähvardavad kunsti rööpaist välja paisata.
▷ Liitsõnad: kelgu|rööbas, ratta|rööbas, tee|rööbas, vankrirööbas.
2. tehn vedurit, kraanat vm. liikuvat seadet suunav (hrl. ka kandev) teraslatt. Rööpa kandevõime, pikkus, paindejäikus. Rööpaid panema, paigaldama, vahetama. Kahe rööpa jätkukoht. Raudteel kinnitatakse rööpad liipreile. Tramm, rong liigub rööbastel, rööpail, mööda rööpaid. Kraana seisab rööbastel, rööpail. Kolm vagunit jooksis rööbastelt maha. Rööpaga ripptee. Rööbastega ja rööbasteta liiklusvahendid. || ‹hrl. pl.› piltl rada, tee. Juhtis jutu asjalikele rööbastele. Mõtted liikusid rahulikel rööbastel. Tuli üle minna sõjaaja rööbastelt rahuaja rööbastele. Töö läheb oma rööpaid mööda ja naised võivad seejuures juttu ajada. *Kuulutati välja mobilisatsioon, senine elu jooksis rööbastelt. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kontra|rööbas, kraana|rööbas, raudtee|rööbas, teras|rööbas, trammirööbas.
3. sport ovaalne metallsüdamiku ja puust kattega varb rööbaspuudel. Esimene, tagumine rööbas. || ‹pl.› kõnek rööbaspuud. Rööbastel esinema, võimlema, võistlema.

rüütel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. aj rüütliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas. Rüütli kilp, mõõk, ratsu. Raudrüüs rüütel. Rüütel ja tema südamedaam. Rüütlite kannupoisid, relvakandjad. Rüütlite ratsavägi. Vanas lossis kummitab Must Rüütel. Kuningas Artur ja tema rüütlid. Graali rüütlid. Kurva Kuju rüütel (don Quijote kohta). || vaimuliku ordu liige. 13. sajandil algas saksa rüütlite sissetung eestlaste maile. Malta rüütlid 'johanniidid'.
▷ Liitsõnad: ordu|rüütel, peni|rüütel, raud|rüütel, riigi|rüütel, risti|rüütel, rööv|rüütel, ränd|rüütel, templirüütel; randrüütel.
2. alama astme aadlitiitel Inglismaal ja Prantsusmaal; seda kandev isik. Rüütliks lööma 'noort aadlikku ettenähtud tseremooniatega rüütliseisusse vastu võtma'; piltl kuhugi vastu võtma, mingil alal v. mingiks tegevuseks sobivaks, vastuvõetuks tunnistama. Rüütliks ülendama.
3. piltl heade kommetega, viisakas mees. a. daamide vastu tähelepanelik, aupaklik mees; austaja, kavaler. Meeste hulgas võib siiski leida veel tõelisi rüütleid. Tüdrukud ootasid oma rüütleid. Su rüütel seisab juba ammu maja ees. Näe, seal on Riina oma rüütliga! Ants on Maie ees lausa rüütel. Ei maksa rüütlit mängida. b. (üldisemalt). *Aga ma olen vana kooli rüütel, ehkki olen ainult lihtsa kiviraiuja poeg, mina maaslamajale jalaga ei viruta. O. Tooming.
4. piltl millegi kirglik austaja, harrastaja v. kaitsja. Teaduse, vaimuvabaduse rüütel.
▷ Liitsõnad: priiuse|rüütel, sule|rüütel, vaimurüütel.
vrd kurvakuju|rüütel
vrd võsarüütel

rüütliks|löömine
nooruki rüütliseisusse vastuvõtmine ettenähtud tseremooniatega. Pidulik rüütlikslöömine.

seaduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
seadus(t)el (1. täh.) põhinev, neile vastav, seadus(t)ega ettenähtud v. kooskõlas olev. Kohtuotsus oli täiesti seaduslik. Otsis kohtult laimajate vastu seadulikku kaitset. Poolte seaduslikud esindajad kohtus. Puudub seaduslik alus vara tagastamiseks. Ähvardas anda asjale seadusliku käigu 'kaevata kohtusse'. Seaduslik abielu. Seaduslik abikaasa, mees, naine. Vanemate vara jäi nende seaduslikele lastele. Kinnisvara seaduslik omanik. *Ta ei kavatsenud sekunditki töötada üle seadusliku aja. V. Õun.
▷ Liitsõnad: ebaseaduslik.

sund|sissenõudmine
maj trahvimääruse alusel sissenõude pööramine trahvitu töötasule või varale juhul, kui ettenähtud kuupäevaks trahvi ei tasuta

suruma ‹37›

1. (tugevasti) vajutama, rõhuma (1. täh.). a. oma raskusega survena avalduma, survena tunda olema. Õhk surub meid seestpoolt niisama tugevasti kui väljast. Ranits surub õlgadele, õlgu, raskelt kui kivi. King surub konnasilma peale. Kasvaja surub naaberelundeile. Müts surub juuksed, soengu ludusse. Luupainaja surus rinna peal(e). Peavalu surus meelekohti, meelekohtades. *Kasukas ei suru õlgadele ja on soojem, kui sel vöö peal .. Madde Kalda. | piltl. Uni surub silmades, laugudele. Rõskus surus taeva ligi maad. Aastate koorem on eidekese kühmu surunud. Raske elu on nad põlvili, maadligi surunud. b. tahtlikult survet rakendama, peale v. sisse vajutama. Surus mütsi, kübara (silmini) pähe. Surub hambad võileivasse, kahvli lihatükisse, hangu heintesse. Surus sõrmega kellanupule, jalaga gaasipedaalile. Surub ukselingile, püssi päästikule. Surus korgi pudelile. Surus kannused hobuse külgedesse. Surus saha, labida mulda. Ekskavaator surus kopa liivasse. Surus suudluse ta käele, laubale, huultele. Surus näpitsprillid ninale, monokli silma. Kull surus küüned jänese turja. Surus revolvritoru teisele rindu, vastu rinda. Surus sõbra toolile, istuma. Istutamisel surutakse muld korralikult taime juurte ümber. Sõudjad surusid tugevamini aerudele. | piltl. Surub anuva pilgu teise silmadesse. Suru see soovitus endale mällu, meelde! Sõjaaeg surus kõigele oma pitseri. *Ei, otsustas Andres, vaja suruda õppimisele, raamatute lugemisele .. H. Angervaks. c. rusuma, masendama. Mure surub rinda, hinge, meelt. Lahkumistund surus südameid. Ta oli eile väga surutud meeleolus, olekus. *Mis surub sind, / Eestimaa tütar, et nutune seisad? L. Koidula. *Keegi ei vasta .. Surutud vaikuses möödub pisut aega. A. Hint.
2. pressima, litsuma (hrl. mingisse seisundisse v. asendisse, kuhugi v. mingis suunas). Teerull surub asfaldi tihkeks, siledaks. Marjad surutakse nuiaga, lusikaga puruks, katki, püreeks. Viinamarjadest surutud mahl kääritatakse veiniks. Vanasti suruti uhmris teradest tangu, terad tangudeks. Surus koni jala all laiaks. Surus oma vastase käpuli. Surub hambad kõvasti vastamisi. Mägedes on maakoor kurdudesse surutud. Ligistikku, üksteise ligi, üksteise vastu surutud inimesed. Kits surus jalad vastu maad ega liikunud paigast. Surus selja vastu ahju, nina vastu aknaruutu. Surus kõrva vastu lukuauku, et sees räägitavat paremini kuulda. Tüdruk surus end häbelikult ema vastu. Surub end peites nurka, seinaorva. Laps suruti suurte inimeste vahele. Surub end poisi ligi, poisile lähemale. Surus endale rahva hulgas teed. Surub end jõuga läbi tiheda võsa. Surub ennast bussi, ukse vahelt esikusse, läbi rahvasumma. Siga surus kärsa aialippide vahele. Surus käe, rätiku suu peale, käed näo ette. Surub käed kõrvadele, vastu kõrvu, et lärm ei kostaks. Surub näo padjasse, käte vahele. Kallistasid, põsk põse vastu surutud. Pull surus pea allapoole ja mölises ähvardavalt. Surus noaotsa karbikaane vahele ja kangutas. Säilitamiseks surutakse kohupiim tihedalt kaussi. Pump surub vedeliku mootori jahutussärki. Torm surus jää kalda äärde, jääpangad üksteise vastu. Magaja surus voodinaabrit ikka enam seina poole. | piltl. Vaenlase väed suruti endistele positsioonidele, põhja poole, soodesse. Vanakraamiga kaubitsejad on turu servale surutud. Autor püüdis oma uut näidendit teatrilavale suruda. Ta surus end uue ühistu esimehe kohale, esimeheks, juhtkonda. Poliitika on end ka naiste ellu surunud. Väsimus surus meid pikali.
3. pigistama. Surus suu kitsaks triibuks, silmad kõvasti kinni. Surus käe, sõrmed rusikasse. Surus sõrmedega kõvasti lauaserva. Surus kramplikult mu käsivart. Suruti tervituseks, hüvastijätuks sõbralikult kätt. Lähme juubilari kätt suruma 'teda õnnitlema'! Surus käepideme, rehavarre tugevamini pihku. Surus paberi peos kägarasse, nutsakusse, nutsakuks. Surub sulalume käte vahel palliks. Istus lehma alla ja surus lüpsiku põlvede vahele. Surus neiu käed oma pihkude vahele, pihku. Surus naise oma kaissu, vastu rinda, enese vastu. *Andres surus Marit ikka kõvemini oma käte vahel .. A. H. Tammsaare. || (rääkimise vm. häälitsemise kohta). Surus läbi hammaste vihase vandesõna. Sai oma küsimusele tigeda kurgupõhjast, hammaste vahelt surutud vastuse. Surus sõnu vaevaliselt suust. Kõrgemas registris on laulja hääl teravaks, kitsaks surutud. || kõnek (joomise v. söömise kohta). *„Suru veel .. teisegi jala jaoks, ” sundis sõdur. A. Jakobson.
4. toppima; pistma. Surus heinakarsi kõvasti ristikut täis. Surus paistes jala kuidagi saapasse. Tal õnnestus kõik riided kohvrisse suruda. Surus poisile ämbri kätte ja käskis vett tuua. Koer surus oma külma nina peremehe pihku. Surus käed sügavale taskutesse, kõik matkatarbed seljakotti, kutsikavolaski põue, kompsu kaenla alla. *.. siis võib ta oma parkimistõrtesse suruda korraga .. nelisada vasikanahka. A. Hint. | piltl. Elu ise on talle ajakirjaniku sule pihku surunud.
5. (raskustega, pingutades) kuhugi v. millessegi mahutama, paigutama. Meid kuuekesi suruti 3-kohalisse telki. Perekond oli surutud kitsasse korterisse, ühteainsasse tuppa. Pakasega on lapsed surutud toa nelja seina vahele. Teose tegevus on surutud poolesajale leheküljele, lühikesele ajalõigule, ühte päeva. Autor on püüdnud näidendi suruda kohaühtsuse seaduse raamidesse. Kriitikud üritavad seda teost mingi kindla kunstistiili alla suruda. Kõik oluline suruti ülevaatlikku tabelisse. Surus oma põlguse ainsasse sõnasse. Valemeisse surutud keemiline protsess. Sõnadesse, värsivormi surutud mõte. *.. rütmi ja riimi süsteem, kuhu mõtted ja sõnad on surutud. J. Aavik.
6. pingutama; pingutades edasi liikuma. Surusin edasi niita. Surus sammu kiiremaks, jõudsamaks. Surus kuuplaani kahe nädalaga täis. Surus jalgrattaga mäest üles kui pöörane. Ujuja surus kaugele järve peale. Surusime läbi tuisu, vastu tuult kodu poole. Maastur surus üle kändude, läbi vee ja pori. Kalad surusid jõge mööda vastuvoolu, ülespoole. Nõlvast üles surusime jooksuga. Paat surus lainetuses, tormis edasi. Surus end finišis esimeseks. Surus täie hooga teistele järele. Mis muud kui suuskadele ja suruma! | piltl. Ta oli läbi elu surunud kangelasliku visadusega.
7. tunglema, rüsima. Kahel pool teed surub rahutu rahvahulk. Uudishimulike ring surub õnnetuskoha lähedal. Rahvas surus varjendi uksel. Lehmad suruvad joogikünade juures. Lapsed suruvad jõuluvana ümber. Mu ees suruvad lained. Taevas hakkasid suruma hallid pilved. *Hommikul surusid talumehed moonakate kogunemisruumi ümber nagu mesilased taru lennuaugu juures. P. Viiding (tlk). || parvlema (hrl. sääskede kohta). Soojadel suveõhtutel suruvad sääsed vaikses õhus, tiigi kohal, akende taga. | piltl. Õhus suruvad lõkkesädemed.
8. survet (2. täh.) avaldama, sundima. Haigus on ta haiglasse, voodisse, lamama surunud. Lapsed suruti kindla õpperežiimi alla. Rahvas oli viletsaisse elutingimustesse, vaesusse surutud. Tundis, et on surutud teiste mõju alla. Talle suruti järjest uusi kohustusi kaela. Kitsas jalgrada surus minejad haneritta. Sõda surub mehed sinelisse 'sõjaväkke'. *Ei lase veel, sindrid. Suruvad sind sanatooriumi .. V. Panso.
9. summutama, takistama, tagasi hoidma. Surus oma jutu sosinaks. Rääkis vaikseks surutud häälel, et teised ei kuuleks. Räägib surutud vihaga, erutusega. Ta hääl on surutud raevust kärisemas. Vaikne surutud oigamine, nuukse, naeruturts. Maalide hallikas surutud koloriit. *Ühel päeval märkan, sosisev, surutud kõne on mul juba maneeriks muutunud. B. Alver.
10. sport. a. (võrkpallimängus:) ettetõstetud palli järsu alla suunatud löögiga üle võrgu lööma. Tõsta, ma surun! *.. võrkpalliplatsil oli au sees see, kes hästi servida ja suruda oskas. R. Männis. b. (varem tõstespordis:) kangi algasendist rinna kohale tõstma, kust see ettenähtud peatuse järel pikkamööda tõstetakse üles sirgetele kätele. Tõstja oli kolmevõistluses surunud 160 kg, rebinud 145 kg ja tõuganud 185 kg.

suund|miin
sõj maamiin, mille plahvatamisel killud lendavad ainult ettenähtud suunas

sõidu|hobune
sõitmiseks ettenähtud hobune. Erk, hea sõiduhobune. Veo-, ratsa- ja sõiduhobused. Lisaks tööhobustele peeti talus ka sõiduhobust.

sõitjate|ruum
sõitjatele ettenähtud osa sõidukis, salong (3. täh.); ant. juhiruum. Bussi, lennuki sõitjateruum.

sõjaväe|kohustus
(meeskodanike) kohustus teenida sõjaväes seadusega ettenähtud aja jooksul. Üldine sõjaväekohustus. Tal on sõjaväekohustus veel täitmata. Täitis oma sõjaväekohustust mereväes. Noormees püüdis sõjaväekohustusest kõrvale hoida, mööda hiilida.

sõjaväe|vorm
sõjaväelastele ettenähtud vormirõivastus. Vene, Saksa sõjaväevorm. Pikk sõjaväevormis mees. Kandis uhiuut sõjaväevormi. | piltl. Poeg pidi sõjaväevormi selga tõmbama 'sõjaväeteenistusse, sõjaväkke astuma, sõjaväelaseks hakkama'.

sõnu peale lugema

1. mingiks puhuks ettenähtud teksti lausuma. Kirikuõpetaja, perekonnaseisuametnik luges noorpaarile sõnad peale. Koolmeister luges matmisel vanaisale sõnad peale. Vanaeit pobises oma nõiajoogile sõnu peale lugeda. *.. vaigistab [Riinu] verejooksu ja loeb, kui asi nõuab, umbes haigele kohale sõnugi peale. M. Pihla.
2. õpetussõnu lausuma, manitsema, noomima, pragama vms. Tohter luges haigele sõnad peale, kuidas see peab edaspidi elama ja olema. Isa luges küll poisile sõnu peale, aga või see õpetust võttis. *Kivi pragas mehaanikud armutult läbi, luges sõnad peale ka Kaljule, et see polnud päeval lappe kontrollinud. R. Kaugver.

säilitus|õun
säilitamiseks ettenähtud õun. Säilitusõunu tuleb koristada kuiva ilmaga.

söötmis|koht
ulukite toitmiseks ettenähtud koht, söödakoht. Jahimehed hoolitsevad ulukite söötmiskohtade eest.

tapa|lava
aj surmamõistetu hukkamiseks ettenähtud lava. Mary Stuarti elu lõppes tapalaval. Röögib, nagu viidaks teda tapalavale. Kui praegu rünnata, tähendaks see saata mehed otse tapalavale 'surma'.

tasa tegema

1. tasakaalustama, tasuma, korvama, hüvitama. Kulutused peab millegagi tasa tegema. See kapitalimahutus teeb end tasa paari aastaga. Mis tal välimusest puudu jäi, selle tegi seltskondlikkus tasa. Püüdis kärmusega tasa teha selle, mis jõust vajaka jäi. Katsun oma mõtlematut tegu tasa teha. Pärast külma kevadet tegi suvesoojus kõik tasa. *Ja sügisel katsus peremees suvilise palka vastunõudmisega tasa teha: kõik katkimurtud rehavarred ja kaotatud kaeratorgad pani ta tema arvesse. A. Kitzberg. || (võla tasumise kohta). Rendivõlg tuli tööga tasa teha. *.. me kõik nüüd oleme Kuresoobale võlga, mida ei passi õiendada sedasi, et võta aga pung põuest välja ja tee tasa ... M. Raud. || tegemata jäetut tagantjärele ära tegema. Tegematajäänud tööpäevad tuli hiljem tasa teha. Püüdsin seda tasa teha, mis haiguse ajal tegemata jäi. Rääkis palju, nagu püüaks oma pikka vaikimist tasa teha. Magamata uni tuleb tasa teha. || van ettenähtud ulatuses ära tegema. *Kui rendi õigel ajal ära tasume ja mõisapäevad ilusasti tasa teeme, võime siin eluotsani elada. P. Grünfeldt.
2. kaotatud aega tagasi võitma, ajalist mahajäämust kiirema tegutsemisega olematuks tegema. Lisasime sammu, et kaotatud aega tasa teha. Need viis minutit suutsime jooksu lõpu poole tasa teha. Finiši eel tegi suusataja puuduvad sekundid tasa. Tormi tõttu sadamas seisnud laev püüdis kaotatud päeva tasa teha. *Ta hoolealune kasvas jõudsasti, nagu tahaks ta senist viivitust kahekordselt tasa teha. E. Valdna.
3. kätte maksma, tagasi tegema. Küll me selle kiusamise neile tasa teeme! Teeme talle pettuse tasa. *Kartsin, et nüüd ta alles hakkab mind narrima, teeb patsist sikutamise tasa. L. Kahas.

tennise|riietus
tennisemänguks ettenähtud riietus. Valge tenniseriietus.

tihvt ‹-i 21› ‹s›
silindriline v. kooniline metallpulk (detailide ühendamiseks v. ettenähtud asendis hoidmiseks). Kruvid, naelad, poldid, tihvtid jm. kinnitusvahendid.
▷ Liitsõnad: koonus|tihvt, kärn|tihvt, lõike|tihvt, seade|tihvt, silinder|tihvt, torutihvt.

toidu|norm
mingi ajaühiku peale ettenähtud toidu kogus ühele isikule. Vangide päevane toidunorm. Kapten vähendas meeskonna toidunormi.

toon ‹-i 21› ‹s›

1. heli, hääl (eriti silmas pidades selle kõrgust, kvaliteeti ja tugevust); muus harmoonilise võnkumise tagajärjel tekkiv kindla kõrgusega heli. Madalad, kõrged toonid. Ilus, puhas toon. Lahtine, kaetud toon. Noorel viiuldajal oli meeldiv, soe toon. Räägib, laulab kähiseva tooniga. Tromboon on selge, jõulise tooniga pill. Orel võttis valjema tooni. Võttis klaveril mõne tooni. Haige südame toonid olid nõrgenenud. Mets kohiseb ühesugusel toonil. *.. elu on justkui lõõtspill, kus kõiksugused toonid üksteist täiendavad. E. Männik. *.. siis hakkab piim sirinal jooksma. Heli muutub varsti vaiksemaks ja muudab tooni, sest lüpsiku põhi on kaetud .. M. Pihla. | piltl. Ametiühingute hääl ei kõla veel täiel toonil. || kõnek (telefoni kohta:) signaal. Telefon on ilmselt rikkis – ei anna mingit tooni. Hulk aega kuulasin kutsuvat tooni, kui aga keegi ei vastanud, panin toru viimaks hargile.
▷ Liitsõnad: puhas|toon, põhi|toon, resonants|toon, siinus|toon, ülemtoon; nina|toon, rinnatoon; südametoon; kinnitoon.
2. muus heli koostisosa; helide kõrguse vahe mõõtühik. Pool, veerand tooni. Palus klaverisaadet mängida terve tooni madalamalt.
▷ Liitsõnad: pool|toon, terve|toon, veerandtoon.
3. keel põhitooni kõrguse vahe, mis eristab paljudes keeltes ühesugustest häälikutest koosnevaid sõnu v. sõnavorme. Tõusev, langev, kõrge toon. Hiina keeles on igal silbil oma toon.
4. värvitoon, värving, värvivarjund; kunst värvi koloristlik nüanss vastandina valöörile. Kollakad, punakad toonid. Rahvarõivastes domineerisid punased, kollased ja rohelised toonid. Soojad, külmad toonid. Heledad, tumedad toonid. Erksad, kahvatud, luitunud toonid. Puhtad segamata toonid. Murtud toon 'värvide segamisel saadud mahe varjund'. Pruunides toonides maalitud pilt. Pehmetes toonides vaip. Sobivas toonis, toonilt sobivad rõivad. Sukad olid kleidi toonis, kleidiga ühte tooni. Tara võib värvida samas toonis majaga. Lisandid kostüümi juurde valitakse toon toonis 'ühe värvi omavahel kokkusobivates varjundites'. Mustad, veidi sinaka tooniga juuksed. Kasutas mitut tooni punast. Tüdruku kahvatud palged hakkasid võtma, omandama roosakat tooni. Päike annab säärtele kullaka tooni. Tavatseb õrnalt tooni anda 'paneb pisut värvi' ainult kulmudele ja huultele. *Viljapead kaldusid nõtkelt maa poole, põllu luitunud roheluses liikus meekarvalisi toone. O. Kool.
▷ Liitsõnad: kontrast|toon, kõrval|toon, pastell|toon, pool|toon, põhi|toon, üldtoon.
5. kõneleja suhtumist, meeleolu, tunnet vm. väljendav häälevarjund. Lahke, sõbralik, jäine, pilkav, vaenulik, üleolev toon. Mehe toon on ametlik, kodune, viisakas. Mind ehmatas sõbra sõnade järsk toon. Häälest kostis jonni ja kiusu toon. Tooni tõstma, kõrgendama (ägestudes). Mehe toonis oli tunda kärsitust. Eda manitseb poega paluval toonil. „Pane uks kinni!” käskis Mari toonil, mis ei sallinud vasturääkimist. Sa räägid säärase tooniga, nagu oleksin ma sulle kurja teinud. Püüdis oma sõnadele leebet tooni anda. Kai leidis, tabas rahustava, sobiva tooni. Nähes, et kärkimine ei aita, muutis juhataja tooni. Jutt võtab tõsisemad toonid. Vastuse toon oli külm ja tõrjuv. Toonist oli tunda, et tal on midagi südamel. Mis toon see sul on! *Algul prooviti heaga, ja kui see ei aidanud, siis tarvitati teist tooni ning teisi sõnu. H. Sergo. | piltl. *Meri oli tavalisest tõsisema tooniga, meri toibus alles öisest madinast [= tormist]. T. Kallas. || (teat. ametiisikutele vm. kitsamale inimrühmale omase häälevarjundi ja kõnemaneeri kohta). Prokuröri, kohtuniku, palvevenna toon. See õpetajalik, lasteaialik toon mõjus häirivalt. Peadirektor räägib lihtsalt, ilma igasuguse ülemusliku toonita. Teda võib ära tunda saarlasele omasest toonist. Lõõbib vastu kambajõmmi, omapoisi toonis. Külapoisi vastus kõlas asjalikult, vanainimese toonil. *„Nii et teil on üpris rahutu elukutse?” leidis ka naine kätte tolle tuttavliku tooni, mis ei sea vestluses mingeid piire, kuid ei kohusta millekski. I. Viiding.
▷ Liitsõnad: ala|toon, hääle|toon, kõne|toon, kõrval|toon, käsu|toon, lõõbi|toon, nalja|toon, pilke|toon, tunde|toon, uhkus|toon, vestlustoon.
6. kirjutatu, kirjatöö üldine tundelaad, selle värving. Artikli, ajalehe, sõnumi toon. Jutustuse, näidendi, poeemi üldine toon. Arvustuse käre, teravalt kriitiline toon ei meeldinud. Võimu vahetudes muutus ka ajakirjanduse toon. Autor on tabanud ajavaimu tooni. Vestelises toonis lugu. Sentimentaalse tooniga luuletused. Kiri oli kirjutatud äärmiselt viisakas toonis. Teoses domineerivad sünged toonid. Kirjanik esitab kalurite portreid soojades humoristlikes toonides. | piltl. *Heledamaid toone annab [Marie] Underi loomingule tema värvi- ja tundeküllane looduslüürika. E. Nirk.
7. (ettenähtud, õigeks peetav) käitumisviis, (hea) komme, maneer. Hea toon nõuab täpsust. Peeti heaks tooniks küllaminekul pereprouale lilli viia. Oleneb seltskonnast, kas pidada rahast rääkimist heaks või halvaks tooniks. Uus minister ei pidanud luksusauto soetamist sobivaks tooniks. Peetakse meeles ta eksimusi seltskondliku tooni vastu. Nüüd on peenem toon kasutada kirjas ja kõnes ingliskeelseid väljendeid. Võõrsil oli esiotsa raske tooni leida, tabada. Avastas, et isegi kolkakülas osatakse tooni hoida. *Tal puudusid takt ja toon läbikäimiseks paremate inimestega .. E. Vilde.

tootlus|norm
maj teat. ajaühikus (näit. tunnis, vahetuses) valmistamiseks ettenähtud toodangu hulk

trahvi|määr
trahvi ettenähtud suurus. Trahviti vastavalt kehtestatud trahvimääradele.

tudeng ‹-i 2› ‹s›
kõnek üliõpilane. Noor, igavene tudeng. Tartu, Tallinna tudengid. Mis on muusikaakadeemia tudengite täpne arv? Tuba on ühele tudengile välja üüritud. Esmakursuslased löödi 'kuulutati ettenähtud tseremooniatega' tudengiks.
▷ Liitsõnad: ajaloo|tudeng, arsti|tudeng, juura|tudeng, kunsti|tudeng, meditsiini|tudeng, metsandus|tudeng, muusika|tudeng, veterinaariatudeng; mees|tudeng, naistudeng.

täie|arvuline
ettenähtud arvu liikmetega, täiskoosseisuline. Meeskond polnud täiearvuline. Rühm naases lahingust täiearvulisena.

täie|kaaluline
nõutud, ettenähtud kaaluga; kaalukas, täisväärtuslik. Täiekaaluline hõberaha. Täiekaalulised autoriteedid. Epigrammi iga sõna oli täiekaaluline. Nõuti täiekaalulist lauluoskust.

täis|võimsus
kavandatud, ettenähtud võimsus, maksimaalne võimsus. Täisvõimsuse saavutanud elektrijaam, vabrik. Keeras maki täisvõimsusele, täisvõimsuseni.

töö|jaam
info
1. kindla mahuka rakenduse jaoks ettenähtud arvuti
2. personaalarvutist võimsam üldotstabeline arvuti
3. interaktiivset tööd võimaldav kohtvõrgu arvuti vastandina näit. serverile

töö|käik
tehn masina v. selle põhiosa liikumise faas, mille vältel ta teeb ettenähtud tööd; ant. tühikäik. Saag teeb 180 töökäiku minutis. Väetised ja seeme viiakse mulda ühe töökäiguga.

töö|norm
maj mingi töö tegemiseks määratud norm (ettenähtud aeg, toodangu hulk vm.). Töönormi arvestama, täitma.

töö|pind [-pinna]

1. tehn tööst vahetult osa võttev pind. Detaili, tööriista tööpind.
2. mingi töö tegemiseks ettenähtud lauataoline pind. Valamu ja pliidi vahel paiknev tööpind. Asetas arvuti tööpinnale.

töö|ruum
töötamiseks ettenähtud ruum. Töö- ja olmeruumid. Tal on omaette tööruum.

töö|võime

1. inimese suutlikkus teha tööd. Suure töövõimega uurija. Töövõime täielik kaotus. Töövõime kahanes, langes.
2. elundi v. elundkonna talitlusvõime. Haigus kahjustas bronhide, närvisüsteemi töövõimet. Külma käes langeb lihaste töövõime.
3. tehn seadme võime täita ettenähtud ülesannet etteantud parameetritele vastavalt

tühi|käik
tehn masina v. selle põhiosa liikumise faas, mille vältel ta ei tee ettenähtud tööd; ant. töökäik. Mootor töötab tühikäigul, tühikäiguga. Laev ootas paadi lähenemist tühikäigul. | piltl. Selge sihi puudumine viis uurimistöö tühikäigule. Kulutab oma energiat tühikäigul.

vahetus|norm
maj vahetusele (2. täh.) ettenähtud tootlusnorm

vajaka ‹adv›
puudu. a. vajalikust vähem. Laeval pidavat veel üks mees vajaka olema. Meistril jäi abilistest vajaka. Invaliidil on üks käsi vajaka. Viljaseemet oli vajaka. Toidus jääb vitamiinidest vajaka. Palkide tõstmisel tuli jõust, jõudu vajaka. Poisil jääb veel teadmistest, võimeist, eneseusaldusest vajaka. Organiseerimises jäi üht-teist ka vajaka. Käsi ei ulatunud laeni: pisut jäi vajaka. *.. elu Vana-Võhmal on hirmus ühekülgne, midagi on vajaka, igavus kipub liiga tegema. V. Saar. b. kohalolekust, ettenähtud kohast ära. Üks lehm oli karjast vajaka. Kojuminekul märkas lapsed vajaka olevat. *.. kuid siis jäi härra kogu ööks vajaka ja ilmus alles järgmisel hommikul .. A. H. Tammsaare.

voodi|koht
ettenähtud koht magamiseks, haigena lamamiseks vms. Kahe voodikohaga hotellituba. Talle anti, tal on ühiselamus voodikoht. Haiglas on paarsada voodikohta. Kõik voodikohad on täis.

vuuk|raud
ehit (puhasvuugi ladumisel:) tööriist müüritise vuukidele ettenähtud profiili andmiseks

võimsus|võimendi
el elektronlülitus, mis antud takistusega koormuse korral on suuteline tagama ettenähtud võimsuse

tagasi võtma

1. uuesti enda kätte, valdusse, positsioonile, hoole alla võtma. Võttis auto tütre käest tagasi. Linn, kindlus on tagasi võetud. Vallandatu võeti tööle tagasi. Võtsin endise nime tagasi. Orkestril kästi kaheksa takti tagasi võtta. Mulle ei meeldi, kui males käike tagasi võetakse. Kadunud poeg võeti perekonda tagasi.
2. eelnevalt öeldust v. lubatust loobuma. Võttis oma tunnistuse tagasi. Süüdistus on tagasi võetud. Võta oma sõnad tagasi! Tõotust ei saa tagasi võtta. *Kui see on tõestatud, on mu vastane nõus oma väljakutse [kahevõitluseks] tagasi võtma. K. Ristikivi.
3. kõnek mitte ettenähtud olekus püsima; järele andma, leevenema. Toornahal on omadus pärast venitamist tagasi võtta. Pärast süsti hakkas paistetus tagasi võtma. *Ma määrin küdeva ahju ees jalgu piiritusega – vahest võtab külmetuse tagasi. O. Kruus.

võtte|aeg
hrl. filmivõtete jaoks ettenähtud aeg. Vaevalt pool võtteajast sai läbi, kui enamik kaadreid oli juba filmitud.

vähem ‹adv›
(< komp vähe); alla omaduse, koguse vms. algse, hariliku, eeldatud v. ettenähtud määra v. hulga. Päeval on äike vähem hirmus kui öösel. Kohal oli hulk häid tuttavaid ja vähem tuttavaid. Sa pole teistest vähem tark. Teenis sada krooni, aga vend poole vähem. Apteeki on vähem kui kilomeeter. Haigele soovitati võimalikult vähem ennast liigutada. Mida vähem ta sööb, seda nõrgemaks jääb. Ta pole püssi kättegi võtnud, veel vähem sellest pauku teinud. Kutsus tosin külalist, mitte ühtegi rohkem ega vähem. Mõned tarvitavad suhkrut enam, teised vähem. Õppimine on tal enam või vähem 'peaaegu' korras. *Kaasik oli visa, aga tema [male]partner mitte vähem. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: enam-vähem.

väli ‹välja 31› ‹s›

1. tasane metsatu maa-ala. Lage, lõputu, tühi väli. Kadakased väljad. Keset välja kasvab üksik tamm. Rohuga, lilledega kaetud väli. Välju lõikas sügav kraav. Jutlustaja ei kõnelnud majas, vaid väljal tuhandete inimeste ees. Elysioni väljad müt õndsate asupaik. *Üle ääreta lumise välja, / nii tühja ja palja, / viib üksik tee / üle jõe .. V. Ridala. || ulatuslik ala mingit ainet v. (hrl. ühelaadseid) esemeid. Laiad väljad vett, jääd, liiva. Parvetuspalkide, tühjade pudelite väljad. Keskajast on siia jäänud terve väli süngeid kivimüüre. Pilliroog lokkab lahesoppides võimsate väljadena. Sirab taevatähtede väli. || mingi tegevuse jaoks ettenähtud v. kohandatud ala. 11.-13. saj. põletusmatuste väli Kõmsil. Kaevandamise väli mäend kaevandusväli. Mineeritud veealune väli. || (ainevaldkonna kohta). Tegutses ilukirjanduse väljal. *.. õnnestus tal nüüd vaimuelu väljade vallutamine. J. Selirand (tlk).
▷ Liitsõnad: kadaka|väli, kanarbiku|väli, kõrkja|väli, lille|väli, mooni|väli, nõgese|väli, rohu|väli, õiteväli; betoon|väli, frees|väli, jää|väli, kivi|väli, laava|väli, liiva|väli, luite|väli, lume|väli, mere|väli, muda|väli, tuha|väli, täheväli; kulla|väli, miini|väli, nafta|väli, prahi|väli, savi|väli, soola|väli, teemandi|väli, turba|väli, vee|väli, veteväli; kaevandus|väli, kaklus|väli, kalme|väli, kogumis|väli, lahingu|väli, lennu|väli, levimis|väli, liu|väli, maandumis|väli, mängu|väli, sõja|väli, taplus|väli, tegevus|väli, tootmis|väli, uisu|väli, vaatlus|väli, vaenu|väli, võitlusväli.
2. (looduslike) piiridega eraldatud põllumajandusmaa osa, mida on võimalik kasutada ühe tükina. Talu, majandi, mõisa väljad. Paremal pool laius rukkiorase väli. Peremees läks väljale kaera külvama. Väljadel lõi vili juba kolletama. Väljal võeti kartuleid. Isa tuli väljalt koju lõunale. Väljadelt äraveetud kividest tehti aedu. Olime väljal ristikut kokku panemas, lina kitkumas. Väli oli täis rukkihakke, viljarõuke, heinarulle. || külvikorra maa-ala üks põld. Küla põllumaa jagunes väljadeks. Väljade arv sõltus kasvatatavate kultuuride arvust. Väljade külvikorras olid talupojad üksteisest sõltuvad. See väli läheb ristikheina alla, jääb sööti.
▷ Liitsõnad: kaera|väli, kapsa|väli, kartuli|väli, lina|väli, lutserni|väli, naeri|väli, nisu|väli, odra|väli, ristiku|väli, rukki|väli, viljaväli; külvikorraväli; kolhoosi|väli, küla|väli, mõisaväli.
3. mingi suurema pinna osa. Dokumendi servale jäetakse vaba väli. Kanada lipu keskmist, valget välja ehib punane vahtraleht. Peaaju koor jaguneb väljadeks. || sport kabe- v. malelaua ruut. Kabelaua 64 välja. Valge arendas oda väljale f4. || info nimega v. iseseisva tähendusega osa andmestruktuuris, kirjes jm.
▷ Liitsõnad: haistmis|väli, kõne|väli, nägemis|väli, operatsiooni|väli, tühi|väli, vahe|väli, vapi|väli, viiluväli; tsentri|väli, ääreväli; arv|väli, tärkväli.
4. füüs mateeria vorm, mida iseloomustab pidevus. Elektromagnetiline, elektrostaatiline, magnetostaatiline väli. Homogeenne, ühtlik väli. Väljade kvantteooria. Ühtse välja teooria.
▷ Liitsõnad: bio|väli, elektri|väli, elektromagnet|väli, fermion|väli, gravitatsiooni|väli, heli|väli, jõu|väli, kiirgus|väli, magnet|väli, müra|väli, pöörd|väli, skalaar|väli, tensor|väli, vektorväli.
5. piltl. Igal sõnal on mõisteline väli. Teda ümbritseb must tigeduse väli. *Liiga head inimesed võivad tahtmatult levitada enda ümber isikliku kannatuse osakestega laetud välja .. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: luule|väli, mõju|väli, mõtte|väli, pinge|väli, psühho|väli, surma|väli, uurimis|väli, vaateväli.

väljak ‹-u 2› ‹s›

1. lage hoonestamata avalik ruum linnas vm. asulas, plats. Ümmargune, nelinurkne väljak. Kaldapealne, raekojaesine väljak. Tornide väljaku haljastamise kava. Väljakut ümbritsevad esindushooned. Paraad Vabaduse väljakul. Linna keskel asuvalt suurelt väljakult lähtusid tänavad mitmes suunas.
▷ Liitsõnad: kesk|väljak, linna|väljak, paraadi|väljak, pea|väljak, rae(koja)väljak.
2. kindlaks otstarbeks kavandatud tasandatud ala, plats. Lastele on rajatud väljak kiige, karusselli ja ronimisredelitega. Õppesõitu harjutati spetsiaalsel väljakul. Rahvuspargis tohib telki püstitada vaid selleks ettenähtud väljakutel. || sportimiseks ettenähtud ala. Iluvõimlemise väljaku suurus oli 12 x 12 m. Tennist mängitakse enamasti peenest tellisepurust valmistatud kattega väljakul. Kolme veaga mängija kutsuti väljakult ära.
▷ Liitsõnad: harjutus|väljak, katsetus|väljak, kontserdi|väljak, laulu|väljak, lipu|väljak, maandumis|väljak, mängu|väljak, näituse|väljak, stardi|väljak, turu|väljak, vaatlus|väljak, võitlus|väljak, õppeväljak; golfi|väljak, hoki|väljak, jalgpalli|väljak, korvpalli|väljak, kurni|väljak, laptuu|väljak, maadlus|väljak, palli|väljak, spordi|väljak, tennise|väljak, uisu|väljak, võistlus|väljak, võrkpalliväljak; muru|väljak, tartaanväljak.
3. väli, pinnaosa. Vaiba keskel asuvat väljakut piirab tume ääris. Linnu kehal on nii paljaid kui ka sulgedega kaetud väljakuid. *Avamere lage väljak venis laevade ees laiemaks. A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: jää|väljak, liivaväljak; paljas|väljak, suleväljak.

väljas ‹adv›

1. kuskilt seest v. alt väljaspool; pealispinnal; nähtaval. Ainult nägu on teki alt väljas. Hoidis pead veest väljas. Koer lõõtsutab, keel suust väljas. Hõlmad lahti, särk pükstest väljas. Linnupojad on munast väljas. Kaskedel juba hiirekõrvad väljas. Lõi varba ära, nii et veri väljas. Äkitselt oli sadu läbi ja päike väljas. Mingit silti pole väljas. Lipp hoida väljas päikeseloojakuni. Kunstnikul oli väljas 'eksponeeritud, välja pandud' hulk maastikumaale. *Näljased penid jooksid siia-sinna, ribikondid naha alt väljas. H. Luik (tlk). || õues, lahtise taeva all, mitte siseruumi(de)s; ant. sees. Väljas paugub pakane. Lihaveiseid peetakse talv läbi väljas. Filmitakse nii väljas kui ka paviljonis. Väljas vaguniakende taga oli tihe udu. Ta ei jaksanud enam väljas põllul tööl käia. Ema käis lastega väljas jalutamas. *.. ei tema sinna sängi enam magama heida, ennem magab väljas aia ääres. L. Tigane. || mingist piiratud alast kaugemal; mujal, (kontorist, kodust vm.) ära. Elab linnast väljas. Rong oli juba jaama piirest väljas. Kas teised on kuuldekaugusest väljas? Vanglas kirjutatud, kuid väljas postitatud kiri. Peatoimetaja on praegu väljas. Pole raha, et laseks pesu väljas pesta. Oli sunnitud öösel mitu korda väljas 'loomulikke vajadusi rahuldamas' käima. Pühapäeviti sõime lõunat väljas. *Nüüd juhtub ju maailmas kõikesugust! Siia metsanurka ilmakära ei jõua ja rabelgu nad seal väljas, palju tahavad .. H. Lehiste. *Kui mehel väljas huvid tekivad, siis on ju teada, mis tal kodus puudub. H. Raudsepp. || kasut. viitamaks mingist olukorrast v. seisundist väljumisele. Ehitustöö on jälle graafikust väljas. Mõne arvates olen nüüd mängust väljas. Nüüd oleme kõige suuremast hädast väljas. Anna sada krooni, siis olen omadega väljas. See naine on vist juba pruudieast väljas. Kübar on moest väljas. Paha vaadata, kui vormist väljas ta on. *Madisoni terav silm nägi varsti, et Margareeta väljas oli oma tavalisest olekust. E. Vilde.
2. kasut. üldisemalt, viitamaks millegi saabumisele, ilmsiks tulekule, mingi piirini jõudmisele. Gripp on juba väljas. Eksamituhinas ei märgatudki, et suur suvi juba väljas. Kaua te magate, suur valge juba väljas! Kui arvet lähemalt uuriti, oli pettus väljas. Kas uus seadus on juba väljas? Nüüd peaks see raamat juba väljas 'ilmunud' olema. Ajad on pöördelised, varsti ongi vabariik väljas. Napoleon juba ligi Moskvat väljas. Olingi metsa veeres väljas.
3. ettenähtud paigas, kohal, tööl. Heinateol ja kartulipanekul oli kogu pere väljas. Valveteenistuses on iga päev väljas 500 meest. Sulane peab hommikust hilisõhtuni väljas olema. Töödejuhataja on pärast haigust täna esimest päeva väljas. Vaenlase vastu oldi väljas nagu üks mees. Kolmeteistkümneaastaselt olin juba täie inimese eest väljas. Liisu on paadis lausa mehe eest väljas. || kasut. üldisemalt, viitamaks seismisele mingi eesmärgi nimel, midagi taotlemas, kedagi v. midagi kaitsmas v. toetamas. Ta on alati tõe ja õiguse eest väljas olnud. Ilmselt oli mees väljas mingi salajase ülesandega. Isegi haigena tuli rahapuuduse pärast väljas olla. Koondise huvides olid kõik väljas. Meie erakond on alati väljas demokraatia kaitseks. Juba lapsena pead enda eest ise väljas olema. Mehed olid väljas elu ja surma peale. *Ega ta siis kohe ütlema ja kurjustama tulnud, ei, tema oli rohkem peenikese pilkamise peal väljas. A. Kaal. || piltl (hrl. üllatust v. meelepaha väljendavates emotsionaalsetes hüüatustes). No nüüd on valge väljas! Kanäe, kus keiser väljas! Kus mul professor väljas! Õige mul tita väljas, ei julge üksi koju jääda!
4. (piltlikes väljendites). Muudkui kihuta, kuni võhm väljas. Varsti oligi ettevõttel toss väljas. Tüdruk on ju lapsekingadest väljas.

värvi|karp [-karbi]
karp joonistamiseks v. piltide värvimiseks ettenähtud tahkete värvidega

õppimis|tund
õppimiseks ettenähtud tund (pärast koolitunde, näit. ühiselamus või pikapäevarühmas). *Õhtuses õppimistunnis, kus kõik iseseisvalt õppetükke ette valmistasid, oli omavahel vaikselt rääkimine lubatud .. R. Männis.

äri|ruum
‹hrl. pl.› äritegevusega seotud, selleks ettenähtud ruum; kaupluseruum. Hoonesse tulevad elu- ja äriruumid.

öö|maja
võimalus kuskil ajutiselt ööbida; ajutine ööbimiskoht, öine peavari. Palus, küsis, otsis öömaja. Kaugemalt tulnuile anti öömaja. Tänas, maksis öömaja eest. Hakkas öömaja järele ringi vaatama. Leidis öömaja võhivõõraste juures. Sai postijaamas öömaja(le). Jäi tuttavate juurde, kõrtsi, heinakuhja öömajale. Võttis noormehe öömajale. Oli minu juures öömajal. Kus õhtu, seal öömaja. || kodututele jms. ööbimiseks ettenähtud asutus (hrl. suuremates linnades). Linna, Punase Risti öömaja.

üld|tuba
ühiseks kasutamiseks ettenähtud tuba. Minu töölaud oli toimetuse üldtoas.

üle|vaatus

1. kontrolliv tegevus, järelevaatus, kontroll. Sündmuspaiga, laiba ülevaatus. Põllutöömasinate kevadine ülevaatus. Kõrgem ülemjuhataja korraldas aeg-ajalt vägede ülevaatusi. Ülevaatuse ajal kontrolliti seadmete korrasolekut. *Südame põhjas olid Emiilie ja Berta vististi üsna rõõmsad, et vanemad kaasa ei tule; nad oleksid terve aja pidanud nende ülevaatuse all seisma .. E. Vilde. || liiklusvahendite perioodiline tehniline kontroll. Autode ja mootorrataste tehniline ülevaatus. Kas auto on juba ülevaatusel käinud? || päevakorras ettenähtud ajal toimuv (näit. kaitseväelaste, vangide) kohal- ja korrasoleku kontroll. Hommikune rivistus ja ülevaatus. Õhtune ülevaatus vanglas.
▷ Liitsõnad: tehnoülevaatus.
2. võistlus parimate selgitamiseks taidluskunstis vm. alal. Maakonna tantsurühmade ülevaatusel selgub, kes pääsevad tantsupeole. Kunstilise isetegevuse vabariiklik ülevaatus nõuk..
▷ Liitsõnad: isetegevusülevaatus.