[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

finiš ‹-i 2› ‹s›
sport
1. distantsi lõpp-punkt (jooksudes, ujumises, sõudmises, suusatamises jm.). Läbis finiši esimesena. 30 startinust jõudis finišisse vaid 22. | piltl. *Pankrot on niisuguse elu loomulik finiš. P. Kuusberg. *Ta ainult andis [jutustades] kätte koordinaadid, et kuulaja mõte ise finišini jõuaks. L. Metsar.
▷ Liitsõnad: vahefiniš.
2. võistleja lõpp-pingutus, jooksu, ujumise vms. lõpposa. Tal on nõrk, tugev finiš.