[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

firma ‹6› ‹s›
jur maj ettevõte; ärinimi. Soome firma „Finnback”. Vana, soliidne firma. Firmat asutama, rajama. Firma läks pankrotti. Võidusõiduautosid tootev firma. Õmblusmasin, firma „Singer”.
▷ Liitsõnad: auto|firma, ehitus|firma, jalatsi|firma, reklaami|firma, turismi|firma, vahendus|firma, õmblusfirma; ema|firma, riiuli|firma, tütar|firma, vari|firma, välisfirma.

fopaa ‹14› ‹s›
väärsamm, eksisamm. *Vaatamata kaptenilese õpetusele olen ma aga päris andestamatuid fopaasid teinud. M. Möldre.

force majeure [fors mažöör] ‹-i 21› ‹s›
jur vääramatu jõud, ettenähtamatu, vältimatu olukord v. sündmus

fort ‹fordi 21› ‹s›
sõj ühest v. mitmest fortifikatsioonirajatisest koosnev üksik kindlus(tus). Kroonlinna fordid. Delhi keskaegne kindlus Punane fort.

forte
muus valjusti (lüh. f). Forte fortissimo 'ülivaljusti (lüh. fff)'.

forte ‹6› ‹s›
muus muusikapala tugev, vali esitamine; ka vastav koht muusikapalas. Koori forte oli jõuline. Pianos saavutati ühtlasem kõla kui fortes. Kantaat lõppes pika fortega.

jora ‹11› ‹s›

1. madal (põrisev) hääl v. heli, joru, jorin. *..torupill jorab ikka oma jora! E. Kippel. *Ja hääl oli tal ilus, mitte mõni jäme jora või peenike piiksumine.. V. Ilus.
2. tüütav, rumal jutt, lora, loba; irin, torin. Ära aja jora! Ah, teda oma joraga! Purjus meeste jora. Kui teen midagi valesti, ei jõua pärast teiste jora ära kuulata.

korea ‹14› ‹s›
med tantstõbi

Korea gen, korea indekl
Korea keel, kirjandus, kiri. Korea seedermänd.

korpa ‹adv›
korbaseks, korbaga kaetuks. Korpa minema. *Lukas Liiv tõuseb, ajab korpa kuivanud ürbi seljast.. H. Kiik.

korra ‹adv›
kõnek
1. kord, ükskord. Korra läinud mees kalale. Sa isegi rääkisid korra, et.. *..ära mõtle sellele, mis inimesest saab korra, tunne parem seda, mis oled just praegu.. U. Masing.
2. korraks. *Essi käib korra poes. Ta tuleb otsekohe tagasi. L. Tigane.

lora ‹11› ‹s›
tühi jutt, loba, plära, lori. Ah, naiste lora! Ära tee külarahva lorast väljagi. Ma ei usu teda, ajab niisama lora. Purjus inimese lora. Lora (puha), tegelikult oli asi hoopis teisiti. Ta ei salli pikka lora ega targutamist. *Prokurörile võid sa oma lora hambasse puhuda, aga rahva silmis oled sa mõrtsukas! V. Lattik.

morda ‹6› ‹s›
vulg lõust. *Jumala selge ilm. Kuu morda üleval ja maa valgust täis. Ü. Tuulik. *Kui on [reisijate hulgas] mõni mehisem morda, jäta tekile, abi läheb vaja. J. Smuul.

Norra gen, norra indekl
Õpib norra keelt, loeb norra kirjandust. Lubisalpeeter ehk Norra salpeeter. Piltmustriga Norra kampsunid.

ora ‹11› ‹s›
naasklist jämedam, hrl. ühest otsast teravnev tugev metallvarras. Tegi naaskli või oraga augud ette. Puunõudele tehti sangaaugud tulise oraga. Mulla sulamise mõõtmiseks on sentimeeterjaotistega ora. Suitsutamiseks lükiti kalad orade otsa. Küpsetasime lõkkel ora otsas šašlõkki. Rinnus pistab, torgib nagu tulise oraga. Ora pees ja teine tules 'on hirmus kiire, hirmus palju tegemist'. Otsast kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas? (Mõistatus kana kohta).
▷ Liitsõnad: piibu|ora, proovi|ora, põletus|ora, raudora.

sora ‹11› ‹s›
murd munarebu. *.. ning sorast süttis särapäiksesilm / ja munavalgest kuu ja tähteilm. J. Lõo.
▷ Liitsõnad: munasora.