[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

fall ‹-i 21› ‹s›
mer vall

hull ‹-u 21 komp hullem superl kõige hullem e. hullim›

1. ‹adj› ‹mõned kasutused tõlgendatavad ka substantiivina; komp. ka hullum› mõistuse kaotanud, nõdrameelne, nõrgamõistuslik, hullumeelne. Meest peeti, ta tunnistati lootusetult hulluks. Naine läks hirmust, õudusest hulluks. Selline piin ajab, teeb lausa hulluks. Mine või hulluks selle teadmatuse pärast. Ta on päris hull, silmadki loidavad nii imelikult.
2. ‹s› mõistuse kaotanud, nõdrameelne, nõrgamõistuslik, hullumeelne inimene. Rahulik, vaikne, parandamatu, märatsev, ümbruskonnale ohtlik hull. Hull kõneles vahetpidamata ja valju häälega. Hullul ikka hullu aru. Alles pikapeale taipasin, et tegemist on hulluga. Et karistusest pääseda, teeskles ta hullu. Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.
3. ‹adj› marutõbine. Meie metsades hulgub ringi üks hull hunt. Löödi maha nagu hull koer. Otsitakse taga kui hullu koera.
4. ‹adj› pöörane, meeletu, arulage, arutu; jabur. a. ‹mõned kasutused tõlgendatavad ka substantiivina› (mõistuselt terve inimese kohta, kui see toimib rumalasti v. ebanormaalset meenutavalt). Ta oli rõõmust, igatsusest, vaimustusest (lausa) hull. Kiivus, viha, viin tegid mehe hulluks. Purjus peaga on ta päris, puhta hull. Võitleb, töötab kui hull. Kihutab hobust takka kui hull. Hullemaidki kergatseid tuleb ette kui Jüri. *Armastasin kasse, olin hull nende poegade järele. A. H. Tammsaare. | (sageli pahandavalt, hurjutavalt). Kas sa hull oled, et järele annad! Milline hull poisike, heast peast läheb teisele kallale. Mis sa, hull inimene, prõmmid rusikatega vastu ust. Hull peast! Jäta järele, lase lahti! Mis sa, hull loom, ometi teed! b. (mingi emotsiooni, nähtuse, olukorra, tegevuse vms. kohta). Hull mõte, soov, tahtmine midagi teha. Hull üritus, katse. Teda haaras mingi hull igatsus, rõõm, hirm, viha. Hull tuju tuli peale. Tegi purjuspäi hulle tempe, tükke. Selline hull joomine, pidutsemine kestis mitu päeva. Nii hullus olekus pole mina teda varem näinud. Tema juttudest oli üks hullem kui teine. See on minu kõige hullem seiklus. Töö väsitas hullul kombel 'väga, hullupööra'. c. hrv (muu kohta). *..mida valjemini vanker kõristas, seda hullemaks läksid hobused.. L. Koidula. *Meri möirgab, meri hõiskab, / hullu tantsu tantsib voog.. K. Merilaas.
▷ Liitsõnad: armu|hull, jooma|hull, mehe|hull, naiste|hull, usu|hull, viina|hull, võimuhull; pool|hull, püstihull.
5. ‹s› kõnek miski pöörane, meeletu. No nüüd on hull lahti! Mis te nüüd hullu teete! Mis hullu sinuga on juhtunud? Ära hullu 'hullu juttu' aja! *Hi-hi-hi! Oh mis hullu sa laulad! F. Tuglas (tlk).
6. ‹adj› paha, halb, ebameeldiv; jube, kole, hirmus. Hullud ajad. Sattusin sinu süü läbi üsna hullu olukorda. Hull on see, et kõik teda siin tunnevad. Päris hull, kui ka seekord ei vea. Kõige hullem seisab alles ees. Ta tegi oma jutuga asja veel hullemaks. Mind piinas lausa hull köha. Käsi jookseb verd mis hull. Valu pole nii hull kui enne. Saa veel mõni hull tõbi külge. Töö kartulilaos polnud eriti hull. Ta oli oma elus palju hullematki näinud. Ja mis kõige hullem – jäin koosolekule hiljaks. Tüdruku kohta liikusid üsna hullud jutud. Kriitika oli hullem, kui võis oodata. Täna on väga hull ilm. Teed muutuvad poriga võrdlemisi hulluks. Mulle sattus nii hull vikat, et sellega on võimatu niita. Tuba on hullem kui hundilaut. Poiss oli kõige hullema nälja juba kustutanud. Te olete ju hullem kui petis. Hunt on hullem kiskja kui karu. Juhtub hullematki. Taga hullemaks asjad lähevad. Asi, lugu on hullem kui hull 'väga halb'. *..hull ka võõra inimese ees, kui me niiviisi omavahel pahuksis. A. Hint.
7. ‹s› kõnek (tagasihoidliku, kerge kirumissõnana:) hullvaim, sunnik, põrguline. Ega hulle uskuda, ronivadki viimaks katusele. Ärge, hullud, maja kaela tirige. Kas temal hullul ka aru või otsa. Oh sa hull, mis nüüd saab! Tohoh, vaata, kuule hullu! *Mis sa hulluga teed: karu on, aga mitte ei tule [koopast] välja! M. Aitsam.
8. ‹adj› ‹ainult komparatiivis› kõnek on korrelatsioonis eelnevas lauses v. lauseosas oleva adjektiiviga ja annab edasi selle komparatiivset sisu. Ta on tugev poiss – hullem kui mõni poksija. *..pagana põhjalik mees. Hullem kui mõni professor... A. Kaal.

ega hullu tea, mine hullu tea
väljendab kahtlevat jaatust, ligikaudu täh. 'väga võimalik'. *„Varitsevad muidugi ikka veel Eedit.” – „Ega hullu tea,” lausus isa. A. H. Tammsaare.

ei hullu ega tarka
mitte midagi. *Vana Laas ei osanud algul ei hullu ega tarka. H. Sergo.

kull ‹-i 21› ‹s›

1. röövlindude (ning mõne välistunnuse poolest neid meenutavate lindude) rahvapärane üldnimetus. Suur, väike, must, kirju kull. Kull tiirutab, laugleb kõrgel õhus. Kull varitseb kanapoegi. Jänes sattus kulli küüsi. Peoleod kutsub rahvasuu ka kräunujaks kulliks. | (hrl. inimese kohta käivates võrdlustes). Silmad teravad nagu kullil. Nina nagu kulli nokk. Sul on küüned kui kullil. Sööstis nagu kull ohvri kallale. Kullist ei saa tuvikest. *See [= sõda] oli kiskjam kui kull .. L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: hiire|kull, jahi|kull, kala|kull, kana|kull, loor|kull, raisa|kull, raud|kull, öökull; laisk|kull, vihmakull; elu|kull, kismakull.
2. kullimäng; juhtiv mängija selles. Lapsed mängisid kulli. Teda löödi kulliks.
▷ Liitsõnad: jooksu|kull, kükakull.
3. vapikotka kujutis. Tsaari, keisri kull. Poola, Saksa kull. Dokument on õige, kulliga pitser on all. || rahamündi vapikujutisega pool. Kulli ja kirja viskama 'loosima, liisku heitma nii, et valik v. otsus tehakse ettelepitult selle järgi, kas õhku visatud mündil jääb maha kukkudes peale vapi- v. kirjakülg'. Otsustagu kull ja kiri, kumb meist peab sinna minema. Mängiti kulli ja kirja 'mängiti hasartmängu, milles võidab see, kes õigesti ära ütleb, kumb külg (kull v. kiri) õhku visatud mündil kukkudes peale jääb'.
▷ Liitsõnad: kohtu|kull, kroonukull.
4. kõnek rubla (vm. suurem rahaühik). Laena mulle homseni kümme kulli! See maksis viissada kulli.

mull ‹-i 21› ‹s›

1. vees vm. vedelikus, samuti vedelas aines, segus jms. moodustunud väike õhu vm. gaasi kogum; sellise kogumi imendumisel jäänud tühik tahkes aines. Vesi hakkab varsti keema, põhjast tõuseb juba mulle. Keev vesi ajab mulle. Väljahingatav õhk tungib akvalangist mullidena vette. Laukaist tõuseb soogaaside mulle. Veelompidel olid saju ajal suured mullid. Keeva pudru pinnal lõhkevad podinal mullid. Kas soovite mulliga 'gaseeritud' või mullita 'gaseerimata' vett? Mullid õlis, mees, betoonis. Vesiloodi mull. Mullidega praakklaas. | piltl. *Hiline armuiha tas käärib ning käärib, pulbitseb ja ajab mulle .. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: gaasi|mull, seebi|mull, vahu|mull, õhumull; jutumull; loodimull.
2. piltl (teadlikult) kiiresti üles puhutud ja laialt levitatud sisulise katteta info; bluff. Jutt suurtest koondamistest osutus mulliks. Lugu mõjus ajakirjandusliku mullina. Kardetakse, et naftahinna tekitatud mull lõhkeb.
▷ Liitsõnad: kinnisvara|mull, majandus|mull, meedia|mull, reklaamimull.

null ‹-i 21› ‹s›

1. ‹num› põhiarv 0, mis liitmisel mis tahes arvuga ei muuda selle väärtust; elementide arv tühjas hulgas. Viis pluss null, viis miinus null on viis. Nulliga korrutatuna annab iga arv nulli. Nulliga jagatuna jääb arv endiseks. Läbis distantsi null karistuspunktiga. || (kellaaja puhul märgib minutite v. tundide tühja hulka). Kell seitse null null. Kakskümmend neli null null ehk null – null null (24.00 ehk 0.00). Kell null kolmkümmend ehk pool üks öösel. || (arvestuspunktita jäämise kohta). Mäng lõppes väravateta viigiga 0:0 (null null). Meie korvpallimeeskond läks juhtima neli null (4:0). Sai turniiritabelisse nulli. || piltl (millegi täiesti v. praktiliselt olematu kohta). Vaeva on nähtud, aga tulemus on null, võrdub nulliga. Selle töö väärtus on praktiliselt null. Kottpime öö, nähtavus peaaegu null. Matemaatika on mul eluaeg null olnud. Ta kirjandusalane haridus on enam-vähem null. Lubatud soodustused osutusid hiljem nulliks. Oli oma äri rajades peaaegu nullist alustanud. Uue tehnoloogiaga on tootmiskaod peaaegu nullini viidud. Minu väljavaated, lootused vähenesid nullini. Uurija aastatepikkune töö oli nulliks tehtud. Ta säästud on kahanenud nulliks, nullini, lähenevad nullile. Lepituskatsed lõppesid nulliga.
2. ‹s› number 0, mis positsioonilises arvusüsteemis märgib mingi järgu ühikute puudumist; arvule juurde kirjutatuna tähistab selle suurenemist 10 korda. Seitse sajandikku ehk null koma null seitse (0,07). Null koma kuus hektarit. Ühte ja nulli on lastel kerge kirjutada. Nulliga lõppev arv. Miljon kirjutatakse kuue nulliga. || (selle numbriga tähistatud suuruse, suurusjärgu, töörežiimi vm. kohta). Kalossid number null. Number null haavlite läbimõõt on 4,25 mm. Pea aeti (number) nulliga 'masinaga hästi madalalt lõigates' paljaks. *Ülo juuksed olid hommikul nulli pealt maha aetud. A. Kaal. || piltl (kellegi v. millegi tähtsusetuks peetava, mittearvestatava v. tühise kohta). Mind ta ei näe ega arvesta – ma olen temale null. Tema arvamus on mulle null. Ühte kiidetakse taevani, teised on nullid. Tal pole enam autoriteeti, ta on minu jaoks ümmargune null. Brigadir on meeste silmis tühipaljas, täielik null. Inimest püütakse nulliks alandada. *Fakt on null, kui tahetakse näha nulli. R. Saluri. *Ma polnud null, polnud tühjalt veerev ratas. Minuga arvestati. O. Tooming.
3. nullpunkt mõõteskaalal. Temperatuur on nullis, langes alla nulli, tõusis pisut üle nulli. Mõõteriista osuti on nullil. Väinameres on keskmine veetase Kroonlinna nullist 7 cm madalam. || piltl (tuju, meeleolu jms. kohta:) kehv, vilets. Tuju, meeleolu on alla nulli, allpool nulli, vajub alla nulli, allapoole nulli. Tuju läks, langes päris nulli. Hing on täis ja tuju on nullis.

pull ‹-u 21› ‹s›
võrgukäba. Rullitud kasetohust pull. Püünise männikorbast, korgist, klaasist pullud. Merelt paistab pullude rida. *.. paelutas ta need [võrgud] ise oma käega, pani pullud peale ning kivilõngad alla.. A. Kasemaa.
▷ Liitsõnad: võrgupull.

pull1 ‹-i 21›

1. ‹s› isane veis (paarituseast alates), sõnn. Puhastverd, puhtatõuline pull. Metsik, tige, võimas, suur pull. Kõvasti üle tonni kaaluv vana pull. Noor pull on lahti pääsenud. Värsist sirgus uhke pull. Pull iniseb, puhub vihaselt. Pull möirgas, sarved maadligi. Ketis pullil on rõngas ninas. Kõige paremad pullid valitakse suguloomadeks. Lehm tahab, otsib pulli. Talus pole oma pulli. Lehm tuleb pulli juurde viia. *.. vaevalt paarikümne sammu kaugusel seisis suur must pull, pea alla kummardatud, ja kaapis maad.. E. Raud. | (püsivõrdlustes inimese kohta). Tal kodus poiss kui pull, aga tööd ikka tegemata. Mees märatseb kui tige pull, on tige nagu pull. Oled terve kui pull. Tal on jõudu nagu pullil. Puhib nagu pull. || ‹adjektiivselt› hrv tugev. *.. aga kubjas Roos, sel ajal alles noor pull poiss, irvitas.. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: noor|pull, nuum|pull, ristand|pull, sugu|pull, tõupull.
2. ‹s› (isase põdra vm. sõralise isasuluki, harvem ka muu isaslooma kohta). Laiade kühvelsarvedega pull. Pull hoidus emapõdra lähedusse. *Kauguses näeme üksildast piisonit: vana pull longib niidul, ilmselt suutmata karjale järgneda. A. Läänelaid.
▷ Liitsõnad: elevandi|pull, hirve|pull, merilõvi|pull, metsa|pull, piisoni|pull, põdra|pull, pühvlipull.

pull2 ‹-i 21› ‹s›
hrl van mull. Mõtleb nii, et pullid 'higimullid' otsaees. *Seal, kus ta püsti tõusis, vahutanud järve vesi ja ajanud pullisid vee peale. M. J. Eisen. *Kesk tuba seisab pisikene laud, selle pääl üks pesuvaagen kuhjaga täis seebivahu pullisid.. L. Suburg.
▷ Liitsõnad: higi|pull, rasva|pull, verepull.

pull3 ‹-i 21›
kõnek
1. ‹s› veider, kentsakas, naljakas lugu v. juhtum, vemp, nali. Oli see vast pull! Täitsa andekas pull. See oli liiga ohtlik, väga kahtlane pull. Ärge tehke lolli pulli. Pärast niisugust pulli võib töölt lahti saada. Peaks neile mingi pulli mängima. Olete parajalt pulli teinud, minge nüüd magama. Kaua see pull veel kestab? Mardiga saab alati pulli. Ütlesin seda pulliga pooleks. *Ei, ausalt, see oli kõige priimam pull, mida ma viimasel ajal kuulnud olen. T. Kallas.
2. ‹adj› naljakas, veider (ja seetõttu huvitav, tore). Küll on pull poiss. Ta on üks pull kuju. Eile juhtus pull lugu. See on tänase päeva kõige pullim nali. Pull mõelda, et Maidu ka kunagi suureks saab. See on pull küll, et kellelgi võtit kaasas pole.

pull4 ‹-i 21› ‹s›
van kakk, pätsike. *„Ema..” ütles Ojamölder perenaisele, kes põlletäie soojade pullidega köögist tuppa astus. L. Koidula.
▷ Liitsõnad: nisu|pull, odra|pull, rosina|pull, saiapull.

rull ‹-i 21› ‹s›

1. silinderjas ese v. moodustis. Loomalihast, hakklihatäidisega rull. Diivani külgmised käetoed ehk rullid. Voodi päitsis oli peaalune rull. Vahvel keeratakse kuumalt rulliks või torbikuks. || trullakas olend. Kutsikas on tore rõõmus rull. Põrsad on sulus ilusad ümmargused rullid.
▷ Liitsõnad: hakkliha|rull, kala|rull, kohupiima|rull, liha|rull, räimerull; tohu|rull, tolmurull; koera|rull, musi|rull, musu|rull, rasvarull.
2. sellise kujuga (töö)vahend. a. rullik (2. täh.) Puhvetkappi sai paigast nihutada vaid rullide abil. Kivi nihutamiseks kasutati puutüvedest rulle. *Laevad tulid merest alla Narva jõge pidi ja neid pidi ükshaaval kosest rullidel mööda vedama. A. Kalmus. b. tekst tehn alus, millele miski keritakse; keritud materjal (koos alusega). Ketti, traati rullile kerima. Rullile tõmmatakse valge paber. Niit lastakse müüki rullidele kerituna. Rullil oleva siidi kaal. Rull niiti, paela, tapeeti, katusepappi. Paberit võib tellida rullides või poognates. Jämevillane kangas pakitakse rullideks. Voolik harutatakse rullist lahti. Rebis rullist paraja tüki paberkäterätti. *Oli ju Egiptuses, Kreekas ja Roomas muistsel ajal rull käsikirjade säilitamise ainuke vorm. F. Puksoo. c. papiljott; sellise kujuga juuksesalk. Isekuivatavad rullid. Juuksur keerab juustesse rulle, päästab rullid juustest. Naise soeng oli väga pidulik: pikkade juuste rullid ulatusid poolde selga.
▷ Liitsõnad: auru|rull, filmi|rull, juhtme|rull, kaabli|rull, kaardi|rull, kanga|rull, kile|rull, kummi|rull, köie|rull, lindi|rull, niidi|rull, paberi|rull, papüürus(e)|rull, puit|rull, puu|rull, pärgamendi|rull, raamatu|rull, raud|rull, riide|rull, sideme|rull, siidi|rull, sineli|rull, tamiili|rull, tapeedi|rull, tubakarull; võimlemisrull; juukse|rull, kukla|rull, lokirull.
3. oma telje ümber pöörlev sellise kujuga tööriist v. tööriista oluline osa, valts. Mulla, asfaldi tihendamise rull. Raske rull vajutab killustiku tihedasti kokku. Maalrid kasutavad värvimisel rulli. Rull postmarkide niisutamiseks. Kunstnik vajutab rulli abil köite kaanele ornamendi. Spinninguridval kasutatav rull. Rullidega tungraud. Konveierilint liigub rullidel. Rulli alt läbi käinud sile ja pehme pesu. | piltl. *Sõja rull oli raskelt üle Saaremaa käinud. A. Hint.
▷ Liitsõnad: fonograafi|rull, foto|rull, hammas|rull, hoide|rull, juht|rull, kande|rull, kirja|rull, kiil|rull, kliistri|rull, kobestus|rull, kopeer|rull, kuldamis|rull, maalri|rull, maantee|rull, margi|rull, mustri|rull, pesu|rull, pingutus|rull, põllu|rull, rehe|rull, rõngas|rull, seemendus|rull, sile|rull, soo|rull, spinningu|rull, taigna|rull, tee|rull, teritus|rull, tihendus|rull, tihvt|rull, trossi|rull, tugi|rull, täht|rull, täis|rull, uhtmis|rull, vaha|rull, vanutamis|rull, venitus|rull, veo|rull, värvi|rull, väänamisrull; laine|rull, sõja|rull, tulerull.
4. kõnek rullhüpe. Vend õpetas mind rulli hüppama.
5. murd ogalik. Pilvekala ja rulli meie kandis ei söödud.

sull ‹interj adv›
‹korduvana› annab edasi suliseva vee heli. Oja voolab sull! sull! sull!

tull ‹-i 21› ‹s›
paadi parda küljes olev puupulk v. raudhark, millele toetub sõudmisel aer, toll [3]. Tullid naksusid, nagisesid sõudes. Lükkasime aerud tullidesse ja hakkasime sõudma. Aerud kolisesid tullides. Aerud libisesid tullidest.
▷ Liitsõnad: aeru|tull, paaditull.

vull ‹interj adv›
‹korduvana› annab edasi vuliseva vee heli. Rentslis voolasid kevadveed vull, vull, vull. Teekann keeb vull! vull! vull!

vull ‹-i 21› ‹s›
mull. Soogaaside vullid. Limonaadist kerkis säravaid vulle. Puhub kirjusid seebivahu vulle. Vesi pliidil hakkas vulle ajama.