[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

angel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. põll angli tõugu veis
2. anglid pl aj Schleswigist 5. sajandil Britanniasse siirdunud germaani hõim

aplaager ‹-gri, -grit 2› ‹s›
‹hrl. illatiivis ja inessiivis› kõnek
1. (töötuna, teenistuseta, ametita kusagil elamise v. erus, pensionil olemise kohta). Tööpuuduse tõttu pidid paljud aplaagris olema. Vanad kõbid, aga aplaagrisse jääda, minna ei taha. Aplaagris riigimehed. *Kaks niisugust mürakat [= traktorit] laseksid kõik Voore ja Kajamaa hobused aplaagrisse. O. Tooming.
2. puhke-, peatuspaik. Jäime metsa äärde aplaagrisse.

bitt ‹biti 21› ‹s›
info vähim töödeldav infohulk, andmekoguse ühik, mis vastab ühele kahendkohale (tähis b v. bit). Mälu maht bittides.

džungel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
geogr troopika v. lähistroopika (soine) tihnik v. ürgmets. India džunglid. || piltl padrik, tihnik. *Talutagune lepik oli tõeline džungel, kus igal sammul võis avastada midagi uut .. H. Väli.
▷ Liitsõnad: pilliroodžungel.

flüügel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
van tiibklaver

ingel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. (juudi usundis, kristluses ja islamis:) üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg (kujutatud hrl. kauni tiivulise noormehena). Püha, taevane, Issanda, Jumala ingel. Inglite koor. Ingel puhub pasunat. Ilus, hea, süütu nagu ingel.
▷ Liitsõnad: jõulu|ingel, pea|ingel, põrgu|ingel, rahu|ingel, surmaingel.
2. piltl väga hea v. ilus inimene (sageli naise v. lapse kohta); vooruste kehastus; üldse miski hea. Ega temagi just ingel olnud. Laps oli tõeline väike käharpäine ingel. Ole või ingel, ei temaga läbi saa. *Viinas on lüürika ja põrgu, on ingel ja kurat koos... J. Peegel. || van paleus, armsam, kallim. *Tiiu, mu ingel, mu tuvike, tall, / jalutab õitseva õunapuu all. F. Kuhlbars.
▷ Liitsõnad: kaitse|ingel, päästeingel.

jääger ‹-gri, -grit 2› ‹s›

1. elukutseline kütt. Jahimajandite jäägrid. *Oi, kui mõisas seda teataks, et jääger meil on, siis kutsutaks kohe appi jahti pidama. M. Aitsam. || piltl naistekütt. Hoia tütart selle jäägri eest!
▷ Liitsõnad: hoora|jääger, naistejääger.
2. aj spetsiaalse väljaõppe saanud valikjalaväe sõdur, kütt. *Märkamatult, kahurimürina varjul, oli kindlustorni väravast .. väljunud jäägrite salk. F. Tuglas (tlk).

jünger ‹-gri, -grit 2› ‹s›

1. kirikl üks Jeesuse kaheteistkümnest lähimast õpilasest, kes tema õpetust levitasid
2. teadlase, kunstniku vm. õpilane v. järelkäija; õpetuse, idee, koolkonna vm. vaimustatud pooldaja v. eestvõitleja. Hegeli jüngrid. Abstraktse kunsti jüngrid. Oli vanas eas Tolstoi jüngriks hakanud.
▷ Liitsõnad: kunsti|jünger, mammona|jünger, moraali|jünger, pimedus|jünger, teadus|jünger, usujünger.

keegel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. sport veeremäng; veeremängunui. Keeglit mängima. Esimese viskega kukkus kaks keeglit. Paar keeglit on veel püsti.
2. trük trükitähe kõrgus, kirjakraad

kippreegel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
tehn geodeesiainstrument kaldenurkade ja kauguste mõõtmiseks

kringel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. hrl. 8-kujuline keerusai v. -kook (ka seda imiteeriv ese). Pärmitaignast, rosinatega kringel. Kringlit küpsetama, sööma. Võtsin tüki kringlit. Kondiitriäri ukse kohal rippus suur kuldne kringel. | piltl. Ma käänan su kringliks! (ähvardus). Kui vanamees sellest teada saab, siis ta vihastab enese kringliks 'vihastab väga tugevasti'. Siin külmume veel kringliks 'saame väga tugevasti külmetada, külmume üdini läbi'. *.. ainult ühest ei suuda ta aru saada: mispärast arvas köster tarvilikuks sellele igavesele kringlile, Kiirele, „teie” ütelda? O. Luts.
▷ Liitsõnad: suhkru|kringel, sünnipäeva|kringel, vesi|kringel, võikringel.
2. ‹illatiivis ja inessiivis lähedane adverbile› piltl kõveras, kägaras olek. Poiss oli end külma tõttu koikul kringlisse keeranud. *Vanaisa, elupõline kalur, lamas ahju peal, jalad krõnksus ja kringlis.. V. Krimm (tlk). *.. ei saa ma põlvikuid jalga ega patse kõrvade taha kringlisse. V. Luik.

laager ‹-gri, -grit 2› ‹s›

1. peatus-, puhkepaik. a. (ajutine, juhuslik). Ekspeditsiooni, matkajate, jahimeeste, mustlaste laager. Õhtul asusime, jäime jõekääru laagrisse. Siia lööme laagri üles. | piltl. Mehed olid õuemurul laagris 'kobaras koos' ja tagusid kaarte. Saod veeti kuhjalava ümber laagrisse 'kokku, kogumiks'. b. (spetsiaalselt väljaehitatud). Õpilased lähevad laagrisse, on suvel laagris. Laagri I, II vahetus. Laager mahutab korraga 150 puhkajat. || kõnek vangilaager. Buchenwald jt. kurikuulsad laagrid. Näidend käsitleb Stalini-aegsete laagrite elu. Mees on kümme aastat laagrites istunud. c. õppe- v. treeningkogunemine. Korraldati huvijuhtide, keeleõppijate, suvepäevaliste laagreid. Jalgpallurite turniirieelne laager. d. teat. perioodil kasutatav peatuspaik väljaspool asulat. Põllubrigaadi laager. Lehmad viidi kaugele metsaheinamaale laagrisse. e. hrl aj (väe)leer. Juudit läks Olovernese laagrisse. Siin oli olnud roomlaste kindlustatud laager. *Eestlased asusid kiiresti koguma malevat Rävalas ja Harjus, saates samal ajal Taani laagrisse oma esindajad .. A. Vassar.
▷ Liitsõnad: baas|laager, ettevalmistus|laager, jaotus|laager, karja|laager, laulu|laager, mustlas|laager, puhke|laager, põllu|laager, ränd|laager, spordi|laager, suusa|laager, suve|laager, sõjaväe|laager, telk|laager, treening(u)|laager, töö|laager, väli|laager, õppelaager; hävitus|laager, interneerimis|laager, kontsentratsiooni|laager, koondus|laager, sunnitöö|laager, surmalaager.
2. hrl van leer [1]. *Võitlejad jagunesid [lumesõjas] kahte vaenulikku laagrisse. O. Luts. *Kuid tegelikult erinesid nad [= Eesti ajalehed] ometi ise laagrisse. F. Tuglas.
3. tehn võlli v. pöörlevat telge toetav ning vajalikus asendis hoidev masina vm. seadme osa. Laagrite puksid, liuad. Laagreid õlitama. Laagrid lähevad kuumaks.
▷ Liitsõnad: aksiaal|laager, kivi|laager, kuul|laager, liuge|laager, metall-|laager, plastmass|laager, radiaal|laager, veerelaager.

mergel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
geol rohkesti savi sisaldav lubjakivi. Merglit kaevandama. Jahvatatud mergel lubiväetisena.

mirgel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
kõnek smirgel

mürgel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
mürgeldamine, möll, märul. Mürglit tegema. Mis mürgel siin käib? Klass võttis õpetaja hirmsa mürgliga vastu. Kus siis tõusis mürgel, läks mürgel lahti! Protestimine paisus üldiseks mürgliks. || pidu, oleng, pummelung. Väike mürgel kulub ära pärast eksamit. Kui juba mürgel, siis olgu mürgel! *.. kui tuju peale tuli, siis tegi mürgli, nii et terve maakond kutsarist härrani kõneles pidust Rosenau mõisas. R. Soar.
▷ Liitsõnad: põrgu|mürgel, rõõmu|mürgel, üliõpilasmürgel.

naagel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. mer jooksva taglase otste kinnitamiseks kasutatav tugev puit- v. teraspulk naagelpingis
2. ehit metallist v. puidust ühenduspulk puittarindis

neeger ‹-gri, -grit 2› ‹s›
neegrirassi kuuluv tumeda nahaga inimene (algselt Aafrikas, hiljem ka Ameerikas ja mujalgi), mustanahaline. Aafrika, USA neegrid. Poisid olid päikeses mustaks kõrbenud kui neegrid. Pime nagu neegri kõhus.
▷ Liitsõnad: (aja)leheneeger.

peegel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. lihvitud klaasist (v. metallist) korrapärase kuju ning tugevasti valgust peegeldava sileda pinnaga keha, mis hrl. tekitab kellegi v. millegi kujutise. Tasapinnaline, sfääriline peegel. Ovaalne, ümmargune, kandiline peegel. Teleskoobi peegel. Seinal on peegel. Vannitoa peegel. Saalis on peeglid maast laeni. Peegliga riidekapp. Silmitsesin ennast peeglis(t). Vaata peeglisse! Tütarlaps seisis peegli ees ja kammis juukseid. Võttis käekotist peegli. Akustiline peegel 'ese helilainete koondamiseks ja suunamiseks'. Elektromagnetiline peegel 'ese elektromagnetlainete koondamiseks ja suunamiseks'. Nühkis säärikud peeglina 'väga tugevasti' läikima. Varjuda ei olnud kuhugi, siin ole nagu peegli peal 'täiesti nähtaval'. Meri on sile kui peegel. Värskelt värvitud põrand läikis nagu peegel. | piltl. Mere tumesinine peegel. *Iga lomp saanud peegliks: / Tuleb üle hüpata taevastest.. M. Under. *Alles teiste inimeste peeglis [= teistes inimestes] näed ennast niisugusena, nagu oled. See on halastamatu peegel.. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: ime|peegel, kapi|peegel, klaas|peegel, kumer|peegel, kõri|peegel, kõver|peegel, käsi|peegel, laua|peegel, metall|peegel, nina|peegel, nurk|peegel, nõgus|peegel, otsmiku|peegel, parabool|peegel, seina|peegel, silma|peegel, tahavaate|peegel, tasa|peegel, tasku|peegel, trümoo|peegel, tualett|peegel, tupe|peegel, võlupeegel; jõe|peegel, järve|peegel, jää|peegel, mere|peegel, veepeegel.
2. piltl mingite nähtuste, protsesside jne. kajastaja. Ajaleht on oma ajastu peegel. Rahvaluule on mineviku peegliks. Rahva keel on tema meelelaadi ja vaimuelu peegel. Silm on südame peegel.
▷ Liitsõnad: satiiri|peegel, vaimupeegel.
3. zool. a. hele laik metslooma saba ümbruses, linnu tiival jm. Metskitsel on saba ümbruses valge laik, nn. peegel. Sinikaelpardi „peegel” on sinivioletse läikega. b. karvadeta ala (näit. mesilasel, loomal)
▷ Liitsõnad: nina|peegel, vahapeegel.
4. med teat. aine sisaldus kehavedelikus. Rasvane toit tõstab lipoidide peeglit veres. Vere kolesteriini peegel on langenud.
5. mer laevakere v. paadi otsa põikvälissein
▷ Liitsõnad: ahtri|peegel, vööripeegel.

pergel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
tagasihoidlik vandumis- ja kirumissõna (tavapärases kõnepruugis nõrgenenult, peaaegu täitesõnana): pärgel, pagan, kuramus. a. ‹hrl. sg. nom. interjektsioonilaadselt› kasut. negatiivse (harvemini positiivse) emotsiooni väljendamiseks, ka vandumisvormelite osa. Pergel, selle asja unustasin hoopis! Ants, pergel, mis sina siin teed! Küll valutab, pergel! (Oh) sa pergel, mis nüüd saab! Sa punane pergel! Tohoh pergel, täna ei saagi vanamehest lahti! (Ah) pergel küll, päev jälle õhtus! Pergel sind võtku! Jätke mind rahule, pergel võtaks! Pergli päralt – laterna peaks tagasi viima! Pergli pihta, kus su silmad olid! *.. oli hoopis Liine, oi pergel, mis rinnad, nagu soojad leivapätsid! J. Kello. || (vandumissõna pergel ütlemise kohta). Läheb pergleid ladudes oma teed. b. (siunates, pahandades, harvemini tunnustavalt kellegi, ka millegi kohta). Poisid perglid on jalga lasknud! Küll ikka perglid õmblevad lohakalt! No nüüd on pergel lahti 'hull lugu': keegi ei oska enam saagi teritada! Vaata perglit, millega ta hakkama sai! *Ükski idee, või mis ta pergel on, pole võrdväärne leivapalaga. K. Saaber. || (tunderõhuliselt koos küsisõnadega). Kes pergel sealt tuleb! Mis pergel see on, et sa vabaks ei saa? Kuhu pergel ta kadus! Kust pergel mina need kalad välja võtan! Kuidas pergel ta siia sai? Mida perglit need mustlased tahavad? Milleks pergliks meil seda kõike vaja on? c. pergli ‹substantiivi laiendina› (halvustavalt, pahandavalt, harva ka tunnustavalt, imetlevalt:) pagana(ma), kuradi(ma), saatana vms. Sihukest pergli lugu pole enne juhtunud! Mis pergli silmamoonutis see on! Selle pergli vihmaga ei lähe ma kuhugi! Sellest pergli tinutamisest ei tule midagi välja. *Mis pergli pärast küll kõik nurjunud ajaloolased ajakirjanikeks hakkavad? H.-K. Hellat.
▷ Liitsõnad: vanapergel.

pringel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
zool lühikese pea ja ümardunud koonuga delfiin põhjapoolkera meredes (Phocoena)

pärgel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. kurat, pagan. Põrgu pärglid. *.. see vanamees pole õige vanamees, vaid mõni põrgust väljatulnud pärgel. J. Jaik.
2. ‹interjektsioonilaadselt› tagasihoidlik kirumissõna, kasut. negatiivse, harvem positiivse emotsiooni väljendamiseks ja rõhutamiseks ning vandumisvormelite osana, ligikaudu täh. 'kirevane, pagan, pergel'. a. (üldiselt, mitte kellelegi v. millelegi otseselt suunatud). Tohoo, pärgel, see veel puudub! Oi pärgel, kui kitsi sa oled! Pärgel, ta läks vist jälle jooma! Pärgel võtaks, pärgel võtku, kust ma selle üles leian! Jää siis pealegi võlgu, pärgel sinuga. Pärgli päralt, ole mõistlik! Ei, pärgli pihta, siin pole enam midagi kahetseda! No nüüd on pärgel lahti 'asjad hullusti'. Pärgel teab 'ei tea', kuhu ta kadus! *Eh, pärgel, elu tasub elamist! V. Gross. b. (siunates, pahandades, ka üllatunult kellegi v. millegi kohta). Rätsep, pärgel, ei teinud õigeks ajaks pükse valmis. Vaata pärglit, millega hakkama sai! Poiss, pärgel, kust sina välja ilmusid? || tunderõhuliselt koos küsisõnadega. Kes pärgel sind sinna käskis minna? Kuhu pärgel nad kõik kadusid? Kust pärgel ma selle raha võtan? Mida pärglit sina siin teed? Mis pärgel see tähendab, et sa sellisel ajal koju tuled? c. pärgli ‹substantiivi laiendina› hrv (halvustavalt, pahandavalt:) pagana(ma), kuradi(ma). *Ja ei tea, mis pärgli suvitamist neile, Pinnidele, õieti peaks tarvis olema? O. Luts.

reegel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. juhis v. eeskiri, mis lubab v. keelab mingis olukorras v. paigas midagi teha. Lihtsad, keerulised, üksikasjalised reeglid. Mängus tuleb reeglitest ausalt kinni pidada. Kõigi reeglite järgi mängitud malepartii. Kooli siseelu reeglid on fikseeritud kodukorras. Ma pole korteriühistu ühiselu reegleid millegagi, kuidagi rikkunud. See dokument pole reeglite kohaselt vormistatud. Seltskondliku käitumise reeglid. Väli mineeriti kõigi sõjakunsti reeglite järgi. Kõigepealt pead ära õppima värsitegemise reeglid. Draamateose klassikaline kolme ühtsuse reegel nõuab, et .. Matemaatika, loogika reeglid. Grammatika õppimisel tuleb meelde jätta terve hulk reegleid. Nominatiivse ja genitiivse liitumise, ühildumise, kirjavahemärkide reeglid. Millist reeglit sa ülesande lahendamisel kasutasid? Reegleid meelde tuletama, pähe õppima. Sellest reeglist on mitu erandit. Parema käe reegel füüs (magnetväljas liikuva juhtme indutseeruva elektrivoolu suuna määramiseks).
▷ Liitsõnad: grammatika|reegel, keele|reegel, tuletus|reegel, silbitus|reegel, õigekirjareegel; mängu|reegel, võistlusreegel; konspiratsiooni|reegel, käitumis|reegel, moraali|reegel, protseduuri|reegel, usu|reegel, viisakus|reegel, õpilas|reegel, ühiselureegel; põhireegel.
2. toimimis- v. tegutsemisprintsiip, põhimõte, juhtnöör. Järgib oma tegutsemises reeglit „seitse korda mõõda, üks kord lõika”. See on vana hea reegel, mis kehtib igas olukorras. Mul on kindlad reeglid, mille järgi elan. Seadsin endale juba lapsepõlves reegliks aidata endast nõrgemat. Kuldne 'suurepärane, läbi proovitud, alati kehtiv' reegel.
▷ Liitsõnad: elureegel; kirve|reegel, kuld|reegel, rusikareegel.
3. mingit üldist seost väljendav seaduspärasus, mingit süsteemi kirjeldav üldistus. Ökogeograafilised reeglid. Biogeneetiline reegel 'seaduspärasus, mille järgi isendi arengus kordub lühendatult liigi ajalooline areng'.
4. üldine v. normaalne nähtus; üldjuht [-juhu]. Täielik üksmeel on abielus pigem erand kui reegel. Erand kinnitab reeglit. || reeglina (parem:) üldiselt, üldjuhul, harilikult. Kopsupõletiku ravi toimub reeglina haiglas. Hiina mänguasjad on reeglina kergesti purunevad.
▷ Liitsõnad: tava|reegel, üldreegel.

riigel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
tehn rõhtne element (näit. varras v. tala) ehitustarindis, hoone sõrestikus vm.

rõngel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
suurem rõngaskuivik, baranka

santlaager ‹-gri, -grit 2› ‹s›
hrl hlv logeleja, logard, tuuletallaja. Ei need santlaagrid viitsi tööd teha. *Tõepoolest, miks olen ma lasknud sel viletsal boheemkonnal, sel santlaagrite karjal äratada eneses kadedust! M. Metsanurk. *Kuidas te, santlaager niisugune, julgete väita, et Davis ei usalda mind enam? O. Ojamaa (tlk).

singel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
ühe v. paari looga heliplaat. Enne täispika albumi ilmumist lasti välja singel.

smirgel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
korundist, kvartsist jm. mineraalidest koosnev looduslik abrasiiv, mida kasut. ihumis- ja lihvimisvahendite valmistamiseks ning poleerimiseks

spargel ‹-gli, -glit 2› ‹s›
harilik aspar köögiviljataimena, harvem ilutaimena. Roheline, pleegitatud spargel. Sparglit kasvatama. Ostsin spargli seemneid. Saartel ja laidudel kasvab spargel looduslikult. *Leeritamise päevaks ehtisime me kiriku.. roosidega ja rohelise spargliga. A. Kitzberg. || selle noored võrsed köögiviljana. Kimp sparglit. Hautatud, keedetud spargel sulavõiga. *Ja siin olid korvid nagu küllussarved täis tomateid, peterselli, küüslauku, spargleid, artišokke.. F. Tuglas.

šlaager ‹-gri, -grit 2› ‹s›
kõnek lööklaul. Moodne, populaarne, kulunud šlaager. Ümiseb endamisi mingit šlaagrit.
▷ Liitsõnad: lemmikšlaager.

tiigel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. tehn tulekindlast materjalist nõu ainete tööstuslikuks v. laboratoorseks kuumutamiseks, sulatamiseks jms. Tiiglis sulatatud teras.
▷ Liitsõnad: malm|tiigel, portselan|tiigel, terastiigel; laboratooriumi|tiigel, sulatustiigel.
2. trük massiivne metallplaat, mis tiigelpressis surub paberi vastu värviga kaetud trükivormi

tiiger ‹-gri, -grit 2› ‹s›
Lõuna- ja Ida-Aasia metsatihnikutes elutsev suur vöödilise karvkattega kaslane (Panthera tigris). Tiigri möirgamine. Tiiger murdis hirve. Ahvid, tiigrid jt. džungliloomad. Tiigrid on looduskaitse all. Ema võitles tütre eest nagu tiiger.
▷ Liitsõnad: ema|tiiger, isatiiger vrd mõõkhammastiiger.

tingeltangel ‹-gli, -glit 2› ‹s›

1. pidutsemine, lõbutsemine. Priiskav tingeltangel käis senikaua, kui raha jätkus. Vana-aasta saadetakse ära suure tingeltangliga. || tühise sisuga kerge ettekanne v. eeskava. Suvitajad lõbustasid end kuurordis pakutava odava tingeltangliga. Sissetulekute hankimiseks korraldas selts mitmesuguseid tingeltangleid. Klassikalise opereti tõrjus välja maitselage tingeltangel. || van sellise eeskavaga lõbustusasutus. Käis tingeltanglis etendust vaatamas. *Häid teatreid on maailmas üldse vähe .. Vanasti oli neid Peterburis paar tükki, teised olid kõik tingeltanglid. R. Roht.
2. tühi-tähi, pudi-padi. Armastab aiapäkapikke ja muud tingeltanglit.

tonger ‹-gri, -grit 2› ‹s›
murd rannavalvur (Lääne-Eesti saartel). *.. seisid [õlleankrud] suuruse järgi reas nagu rivi piirivalve tongreid, kui paelamees nad õhtuti kordoni ees üle loeb. H. Sergo.

veeger ‹-gri, -grit 2› ‹s›
mer piki laeva kulgev kaartele kinnitatud rõhtpruss

viiger ‹-gri, -grit 2› ‹s›
zool Eesti meredes tavaline laiguline hüljes (Pusa hispida). Jääpankadel lamasid viigrid.