[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

granaat1 ‹-naadi 21› ‹s›

1. sõj granaadiheitjast väljatulistatav v. käsitsi heidetav lõhkekeha; ka mõnede suurtükimürskude vananenud nimetus. Granaatidest purustatud maja. Maa värises granaatide lõhkemisest. Heitis, viskas granaadi vaenlase kaevikusse.
▷ Liitsõnad: fugass|granaat, jalaväe|granaat, kumulatiiv|granaat, käsi|granaat, lahingu|granaat, püssi|granaat, suitsu|granaat, süüte|granaat, tankitõrje|granaat, valgustus|granaat, õppegranaat.
2. sport käsigranaaditaoline vahend kaugus- v. täpsusviskeks. Viskas granaati 46 meetrit.

granaat2 ‹-naadi 21› ‹s›
bot granaadipuu õunakujuline söödav vili, granaatõun

granaat3 ‹-naadi 21› ‹s›
geol mitmesuguse värvuse (hrl. punane) ja vahelduva koostisega kõva silikaatmineraal, mida kasutatakse abrasiivainena ja poolvääriskivina