[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ees
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kauguses, eespool; ant. taga. Tema sammus ees, mina järel. Kes seal ees läheb? Üks jooksja oli teistest tublisti ees. Vange viidi, püssimehed ees ja taga. Kari tuli koju, Punik kõige ees. Paatidest oli kord üks ees, kord teine. Ta lükkas käru ees. Poiss ajab lehma ees. Ees on tee hange tuisanud. Mis seal ees sinetab? Ees paistis jõgi. || (kehaosa asendi kohta). Poiss hüppas pea ees vette. Surnu kanti välja, jalad ees. Astub uhkelt, rind ees. Harjutuse algasendis on käed ees. Tal on juba kena kõhuke ees. *Aleksandri lõug oli sõjakalt ees ja kulm kortsus. E. Maasik.
2. esiküljele kinnitatud v. asetatud, esiküljel v. selle läheduses (oma otstarvet täitmas v. selleks valmis). Perenaisel on põll ees. Poisil oli lips ees. Kuuel on kõik nööbid ees. Tal on prillid ees. Meestel olid maskid, valehabemed ees. Uksel on riiv, kang, taba ees. Akendel on luugid ees. Majal on aknad ees. Kardinad, eesriie on ees. Ta istus laua taga, raamat ees. Autot, bussi ei ole veel ees. Loomadel on heinad ees. Tal oli muhe, lahke nägu ees 'tal oli muhe, lahke nägu'. *Mees ise on mats, sõidab sõnnikuvankriga, aga hobune ees sajarublane. F. Tuglas.
3. segamas, takistamas, tüliks. Puu oli tee peal risti ees. Vana koli, ämber on asjata tüliks ees. Ära seisa ukse peal, vahekäigus ees! Oled mul igal pool ees. Koerad olid jalus ees. *.. kellele oleks veel vaja minu armastust, ma olen ju ilmas veel ainult tüliks ja risuks ees. A. H. Tammsaare.
4. varem kohal, varem olemas. Mul seal mitu tuttavat ees. Mind ei ole seal keegi ees ootamas. Pööningul on juba ennegi igasugust koli ees. *Kiilu on ikka kõige kergem sinna lüüa, kus pragu ees .. R. Sirge. || kõnek enne vastuvõtul, jutul, aru andmas, kontrollitavana vms. Kas direktori juures on keegi ees? *Doktor Trapets on ennegi end oodata lasknud. „Tal on keegi ees,” sosistas paks vanatädi mulle ust avades .. L. Promet.
5. kohtus arutlemisel; kohtuprotsessil. See asi on juba mitu korda kohtus ees olnud. *Mehed käisid mitu raksu [kohtus] ees ja kogu asi leidis põhjaliku valgustuse .. A. H. Tammsaare.
6. (ajaliselt) tulemas; kavatsusel, teoksil. Ees on heinaaeg. Küll ma puhkan, suvi ees. Ehk jõuab, pikk päev ees. Sul elu, paremad päevad alles ees. Neid ootab ees õnnelik tulevik. Ees on veel palju raskusi. Ees seisid lahingud. Poisil on ajateenistus alles ees. Ees on tähtis nõupidamine. Selle artikliga on veel rohkesti tööd ees. Tal on suur tehing, tähtis käik ees. Mis sul täna õhtul ees on?
7. (seoses mingi tegevusega:) eelnevalt, enne teisi. Ta teeb kõik järele, mis teised ees teevad. Ta ütles sõnad ees ja teised kordasid kooris järel. Kuidas isa ees, nõnda poeg järel. Hakka ees minema, küll mina tulen varsti järele. Kes ees, see mees.
8. arengult, edasijõudmiselt kaugemal eespool. Suure kirjanikuna käis ta oma ajast ees. Võimete, teadmiste poolest on ta minust ees. Naabrid on töödega meist tublisti ees. Nemad on igas asjas meist ees. Aastate poolest pole ta minust kuigi palju ees, kuid näeb vana välja. *Pikkuselt oli ta ligemasti pea jagu Tiinast ees .. A. H. Tammsaare. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ette jõudnud. Küll sa jõuad, meie kell on ees. Kell on viis minutit, tervelt pool tundi ees.
9. hrv käsutada, käealusena, käsu peale tegijana. *Aga nüüd on juba taluperemehi, kes vanemate käest varandust on pärinud, kes perenaisele tüdruku ees jõuavad pidada ... A. Kitzberg.
10. kõnek (males:) löödavana, tule all. Vigur, ratsu on puhtalt ees.
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki eespool, esikülje v. liikumise suunas; ant. taga. Ta sammus minu ees. Maja ees on aed. Auto peatus ukse, kaupluse ees. Jaama ees on väike väljak. Istus peegli, kamina ees. Nad seisid maali, Euroopa kaardi ees. Noorpaar seisis altari ees. Nende ees laiusid viljaväljad. Hoiab kätt silmade ees. Esikoha võitis Tal Kerese ja Spasski ees. Tal oli minu ees kenake edumaa. Meie ees seisavad suured ülesanded 'meil on täita suured ülesanded'. || hrv (ajaliselt). Orjalapse ees seisid mure- ja nutupäevad.
2. millegi küljes, millegi esiküljel (oma otstarvet täitmas). Kardinad, luugid on akna ees. Võti on ukse ees. Prunt, tropp augu ees. Hobune on vankri, saani ees. Härjad astusid laisalt adra ees.
3. kellegi juuresolekul, nähes v. kuuldes. Tunnistasin seda kõigi ees. Rääkis sellest koosoleku ees. Esines selle teadaandega ajakirjanike ees. Laps häbenes võõraste ees. Poissi kiideti kooli, klassi ees. Ei julge ülemuse ees suudki lahti teha. Ta armastas teiste ees kiidelda oma vägitegudega. Ta tegi seda minu silme ees 'minu nähes'. || kellegi küsitletavana, kellelegi seletusi andmas vms. Mehed käisid mitu korda kohtu ees. Kaitses erialanõukogu ees väitekirja. Õpilane vastas komisjoni ees.
4. kasut. osutamiseks isikule, olendile v. nähtusele, kelle v. mille suhtes midagi tehakse v. toimub. Õpilane vabandas õpetaja ees. Ta püüab end minu ees heana näidata. See oleks enese alandamine vastase ees. Mul ei ole sinu ees saladusi. Müts maha niisuguse mehe ees! Mul on kohustusi kollektiivi ees. Pean täitma oma kohust isamaa ja rahva ees. Toimkond on vastutav seltsi juhatuse ees. Tal on suuri teeneid ühiskonna ees. Olen süüdi, võlglane nende ees. Mul on piinlik, häbi teiste ees. Ma ei taha sinu ees narri seisukorda jääda. Ei saanud jagu kartusest võõraste ees. Hirm teadmatuse, ohtude, surma ees. || millegagi, kellegagi võrreldes. Tal on sinu ees mõningaid eeliseid.
5. vaatekohast, vaatevinklist, seisukohalt, arvates. Ära tee end maailma ees naeruks! Seaduse ees on kõik võrdsed. *Aga poisil on mõisas hea eestkostja, kelle sõna nii vana kui noore paruni ees maksab. E. Vilde. *Tiina on tema silmis ilus tüdruk ja muu tema ees ei loe. A. H. Tammsaare.
6. kasut. osutamiseks mingile nähtusele, olukorrale, milleni on jõutud v. ollakse jõudmas. Seisime, olime tõsise probleemi ees. Ta ei kohku raskuste ees tagasi. Seisti tõsiasja ees, et minek on paratamatu. Riik seisab uue majanduskriisi ees.
7. (kasut. fraseologismides:). (Kellegi) jalg(ad)e ees. Lõhkise küna ees. (Kellegi) nina ees. Silm(ad)e ees läheb, muutub, võtab mustaks, kirjuks. Suu ees. (Miski on, seisab) ukse ees.

härg ‹härja 22› ‹s›

1. kastreeritud pull, hrl. nuum- v. (meil varemalt) veoloomana; pull. Vihane, tige, möirgav härg. Kolm paari härgi. Härjad pandi ikkesse, rakendati vankri ette. Teomees kündis härgadega. Mees kui härg. Tugev kui härg. Kangekaelne, vihane nagu härg. Jõllitab, põrnitseb nagu härg. Töötavad nagu härjad. Etteheide mõjus talle nagu punane rätt härjale. Kisu või härgadega maast lahti (kõva unega magaja kohta). Häda ajab härja kaevu. Meest sõnast, härga sarvest. Härg sööma, härg tegema.
▷ Liitsõnad: ikke|härg, kabu|härg, kohi|härg, künni|härg, nuum|härg, ohvri|härg, tapa|härg, töö|härg, veohärg.
2. ‹liitsõna järelosana› mõnes kala-, linnunimetuses
▷ Liitsõnad: mere|härg, merihärg.

ike ‹ikke 18› ‹s›

1. etn härgadele etterakendamisel juttade abil pähe seotav veopuu. Härga, härgi ikkesse panema. Nagu ikkes härg pidi ta oma koormat vedama. Alati koos nagu ikkes härjad. *Härjad lasevad enesele sõnakuulelikult rasked ikked pähe siduda ja kui nad adra ette rakendatakse, tõmbavad nad jõuga .. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: härja|ike, kuklaike.
2. rõhuv, orjastav võim v. valitsus; surve, rõhumine, orjus, üldse rasked kohustused. Isevalitsuse, koloniaalne ike. Okupantide ike. 13. sajandil langes Venemaa mongolite ikke alla. Rahvas heitis, raputas endalt raske orjuse ikke. *Vägisi ei saa inimest puhkepäeval ikkesse panna .. V. Saar.
▷ Liitsõnad: abielu|ike, feodaal|ike, koloniaal|ike, maksu|ike, okupatsiooni|ike, orja|ike, välisike.

jutt ‹juta 22› ‹s›
etn rihm ikke kinnitamiseks härja sarvede külge. *Härjad rabelesid vihaselt, aga neil ei õnnestunud sarvi ikke juttadest vabastada. T. Braks.

kaevlema ‹kaevelda 49›

1. pusklema. *Mäletan: lasime kord härjad kaevlema, et vaadata, kelle oma kõvem. M. Metsanurk.
2. hrv kestvalt, korduvalt kaevama (1. täh.) *.. ruigasid kesikud; kaevlesid kärsaga muru ja roojastasid. M. Jürna. | piltl. *Tõttan vastumeelsuse juuri otsima veel mujalt. Eneses kaeveldes leian mõndagi. J. Semper.

kauba|tõld
aj tõld vm. kinnine hobuveok kaubaveoks. *Siis anti valida, kas võtta kraami jaoks veorattad ja härjad või hobustega kaubatõld. H. Sergo.

küüt ‹küüdu 21›

1. ‹s› jutt, joon, triip. *Kas see ei olnud tema ise, kes harulisest puust härjad, lehmad ja pullid lõikas, nendele valged laugud otsaette voolis ja pikad küüdud külgedele.. J. Mändmets.
2. ‹adj› jutiline, triipudega, küüduline. *Ta reisil kannab kodust küütu kuube.. A. Kaal (tlk). || küütseljaga. *.. päris küüdu künnihärja, / vedise vao vedaja.. H. Adamson.
3. ‹s› küütseljaga veis, küüdik. *Ja sellel karjamaal sõid lehmad: kirjakud, küüdud, pugalad, jutikud.. J. Peegel.
4. ‹s› murd pikitriibuline seelik. *Mändide vahel paistis koguni mõne naise punakollaste vöötidega küüt.. H. Sergo.

lahti ‹adv›
‹koos nii olukorda kui ka üleminekut märkivate verbidega›
1. avatud seisundisse, avatuks; avatud seisundis, avatuna. Uks läks lahti. Uks on (pärani, ristseliti) lahti. Akent, ust, väravat, luuki lahti tegema, lükkama, tõmbama, kiskuma. Karbi kaas kargas lahti. Tegi, lõi raamatu lahti. Kiri on lahti võetud. Mantli hõlmad eest lahti. Nööpis pintsaku lahti. Vedas tõmbeluku lahti. Kotisuu on lahti. Tõmbab laualaeka lahti. Silmad on lahti. Haige tegi silmad lahti. Magab, suu lahti. Õied on lahti. Tulbid hakkavad lahti lööma, õisi lahti ajama. | piltl. Tänaval tuleb silmad ja kõrvad lahti hoida. Hing, meeled kõigele ilusale lahti. || tööks, asjaajamiseks, tegutsemiseks avatud v. avatuks. Mõned poed on ka pühapäeviti lahti. Kantselei on lahti kella üheksast. Mis kellani on muuseum lahti? Mis kellast, millal kaubamaja lahti tehakse? Remont on valmis ja pood jälle lahti. Keera, tee raadio, televiisor lahti. Keeras, tegi kraani, duši lahti. Kes jättis kraani lahti?
2. millestki katvast vabaks v. vaba; millestki täitvast tühjaks v. tühi; ant. hrl. kinni. Kohvrid pakiti lahti. Osa asju on veel lahti pakkimata. Harutas kompveki (paberi seest) lahti. Kartulikuhi kaevati, tehti lahti. Kartulivaod aeti harkadraga lahti. Lõikab konservikarpi lahti. Kougib pudelit, purki lahti. Tegi, korkis pudelid lahti. Kaev oli pealt lahti 'kaaneta' jäetud. Haav on lahti, ei kasva kinni. Haav läks, rebenes uuesti lahti. Võssa kasvanud metsasihid tuleb lahti raiuda. Umbetuisanud teed aeti, lükati, roogiti lahti. Teed, jääauk hoiti lahti. Sillutis, asfalt lõhuti lahti. Kevadtormiga läheb meri lahti. Kas Peipsi on juba lahti? || rõivastest, jalatsitest vabaks v. vaba. Võtab riidest lahti. Koorib end lahti. Rõivastusime, riietusime lahti. Olin juba riidest lahti ja magama minemas. Võta jalad lahti.
3. sellises olukorras v. sellisesse olukorda, et ei ole (millegi külge) kinnitatud, köidetud, et ei ole haardes, kütkes, et liikumine pole takistatud; millegi küljest lahku v. lahus v. ära. Lehm oli enda ketist, lõast lahti tõmmanud. Koer on õues lahti. Laps ei lasknud ema käest lahti. Lase mind lahti. Päästis end rabeldes lahti. Paat on ketist, kai küljest lahti. Nokk kinni, saba lahti. Keeras mutri lahti. Murdis, muukis luku lahti. Tee, keera uks lukust lahti. Ära muugi, uks on lahti. Teeb, päästab vöö, pandla, nööbid lahti. Hammas on lahti, logiseb. Kui käed oksa küljest lahti lähevad, kukud alla. Kiskus end haardest lahti ja põgenes. Krohv, tapeet on seina küljest lahti. Kingal tuli tald (alt) lahti. Värv on tükati lahti ning koorub maha. Leival on koorik lahti. Kalju küljest murdus tükk lahti. Vagun haagiti rongi küljest lahti. Leiba, praadi, torti lahti lõikama. Küpsed pähklid löövad oma tupest lahti. Kevadel läheb puudel koor lahti. Koeral, kassil on karv lahti 'ajab karvu'. || rakkest, rakendi eest vabaks v. vaba. Võta hobune (vankri eest) lahti ja vii talli. Rakendab hobuse lahti. Härjad päästeti ikkest lahti. || eemal(e), teat. vahemaa taha v. taga. Tõukas paadi, parve kaldast lahti. Finišisirgel suutis Jaan end teistest lahti rebida. | piltl. Ei suuda neiult pilku, silmi lahti rebida. End rutiinist, harjunud ükskõiksusest lahti rebima, lahti raputama.
4. (rohkem) laiali, kohevil(e), lõdvemal(e), nii et endine kuju ning mõõtmed hrl. muutuvad; ant. hrl. kokku. Lõi lehviku, vihmavarju lahti. Läheme heinakaari lahti lööma. Laotas lina lauale lahti. Selle söögilaua saab vajaduse korral lahti tõmmata. Vaipa, kaarti lahti rullima. Paberikäär rullus iseenesest lahti. Taigen oli lauale lahti rullitud. Sõlme, kingapaelu lahti tegema. Õhtul päästab ta oma pikad juuksed palmikust lahti. Juuksed palmitseti lahti. Pestud ning kuivanud villad tuleb lahti noppida. Sassiläinud lõnga lahti harutama. Munad on lahti klopitud. Madu keris end lahti. Tõmbab lõõtspilli lahti. Lõõtspill lahti üle rinna. || osadeks, detailideks; osadena, detailidena. Mootorit, masinat, seadet lahti monteerima. Kellavärk on laual lahti, ei oska enam kokku panna. *Tääger oli oma kergekuulipilduja lahti võtnud ja takseeris iga osa tähelepanelikult. P. Kuusberg. || (raha kohta). Vaheta mu sajakroonine kümnesteks lahti. Tee mulle kroon (sentideks) lahti. || piltl (analüüsi, kaalumise v. hindamisega seoses). Probleemi, kunstiteost, luuletust lahti mõtestama. Kirjandi teema on jäänud korralikult lahti kirjutamata.
5. (tee, juurde- v. läbipääsu kohta:) avatud, vaba; avatuks, vabaks; ant. kinni. Rand on tuultele lahti. Eest ära – tee lahti! Noortele on õppimiseks kõik teed lahti. Uskusime, et meile on kogu maailm, kõik võimalused lahti. *Ta avaldas kord ise, et elu on tema ees lahti, et ta saavutab armastust, kuulsust ja au. J. Kärner.
6. kellestki v. millestki vaba(ks) v. ilma. Tüütust inimesest tahab igaüks lahti saada. Lõpuks ometi oleme võlgadest, vaevast, murest, orjusest lahti. Nad said turul kiiresti oma kaubast lahti. Pole raske rahast lahti saada. Halbadest harjumustest lahti saama. Mitte ei saa sellest tundest, kahtlusest, kartusest lahti. Kes lõikuse ajal und armastab, saab leivast lahti. *Kui te Tõmmiku ära viite, siis olen ma korraga kohe piimast lahti .. A. H. Tammsaare. || (sidemete katkestamise, loobumise, keeldumise, äraütlemisega seoses). Ütles ennast oma vaadetest, põhimõtetest, lepingust, pärandist lahti. Salake ta maha, öelge tast lahti. || (ametikohalt, töölt vallandamisega, vabaks saamise v. vaba olemisega seoses). Ta lasti, tehti töölt, ametist lahti. Ta saab varsti sõjaväest, ajateenistusest lahti. Mai lõpul saavad lapsed koolist lahti. Varsti võtan enda töölt lahti. Teda püüti direktori kohalt lahti kangutada. Teomees oli saanud mõisa alt lahti. Ta on nüüd töölt lahti. Jaan hääletati esimehe kohalt lahti. *See on ju hirmus niiviisi: teine saab kohast lahti, ilma et tal vähematki süüd oleks. O. Luts. *Raha ei ole, et liisust end lahti osta .. E. Särgava. || vanglast, kinnipidamiskohast vaba(ks). Lasti vangist, vangilaagrist lahti. Ta sai amnestiaga lahti. Ta oli vahepeal lahti, aga siis pandi uuesti kinni. *„See varganägu siis jälle väljas.” – „Juba aasta aega lahti! ..” V. Lattik.
7. (mingi tegevusega v. selle algusega, puhkemisega v. juhtumisega seoses). Töö, sõit, pidu läheb lahti. Sõda olevat lahti. Noored lõid tantsu lahti. Kusagil on tuli lahti (puhkenud). Kes sellise kõlaka lahti laskis? Külas on jutud lahti, et Jaan pidi Mari pool käima. Tuul lõõtsub – varsti on vihm lahti. Nüüd läheb viljalõikus(eks) lahti. Nii kui kokku saavad, kohe tüli lahti. Heas tujus löödi laulgi lahti. Pillimees lõi loo, polka lahti. Lõime peo, labraka lahti. Siis läks märul(iks) lahti. Laseb nutu, pilli, tönni lahti. Kink võttis lapsel naeru lahti. Mis lahti (on)? – Lahti pole midagi. Mis sinuga lahti on? See pole õige asi, seal on midagi lahti. No küll on lugu lahti! Nüüd on põrgu, kurat lahti! || (laengu detoneerimisega seoses). Püss läks kogemata lahti. Revolver ei läinud lahti.
8. (heasse v. normaalsesse) vormi; (heas v. normaalses) vormis. Häält lahti laulma. Meie korvpallimeeskond alustas puiselt, aga hiljem mängiti end lahti. Selles rollis mängis noor näitleja end toredasti lahti. Ta matemaatikuanne läks alles keskkoolieas lahti.
9. kõnek (kiirenenud rooja-, higi- jm. eritusega seoses). Kõht on lahti. Ehmatas enda kõhust lahti. Saunalaval läheb higi lahti. Iga väikese asja pärast kohe vesi 'pisarad' lahti.

laud ‹laua 23› ‹s›

1. palgist lõigatud, oma pikkuse suhtes suhteliselt õhuke puitmaterjal ehitamiseks jm. Õhukesed, paksud lauad. Sirge, kaardus, kaardu kiskunud laud. Servamata, servatud, hööveldatud, sulundiga ehk punniga lauad. Virnastatud lauad, laudade virnad. Laudadest põrand, seinad, katus, tara. Laudu lõikama. Sein on laudadega vooderdatud. Aknad löödi laudadega kinni. Tal on rind, kõht lame nagu laud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› sellisest materjalist (tarbe)ese v. millegi osa. Lokulaud on põikpuu küljes rippuv kuusepuust laud, mida lüüakse ühe või kahe puuhaamriga. Toober jookseb, sest lauad ja vitsad on kuivanud. Pikkvankri laud. *Kirjule postile kinnitatud hele laud juhatas, et jalakäijail tuleb tarvitada parempoolset kõnniteed .. M. Raud. *Lembitu: Nende pilk ei küüni kaugele. Nad käivad kui vanad härjad – lauad silmil. J. Sütiste. || ‹pl.› kõnek (kirstu, puusärgi kohta). Üks sai lauad, teine rauad v. ühele lauad, teisele rauad 'keegi tappis teise ning pandi vangiraudu'. || ‹pl.› kõnek suusad. *Mõtlesime suuskadega [üle lahe Soome sõita]. Aga selleks peavad head lauad olema. V. Ilus. *Armastan .. suusatada. Kuigi sel talvel olen ainult paar korda laudadele saanud. R. Kaugver. || ‹pl.› van (teatrilava kohta). *Teie lehest kuulen, et „Pisuhänd” Helsingis laudadele pääseb .. E. Vilde. *P. Pinna juhatusel läks ta [= „Estonia” operett] nii tantsutujulisena üle laudade, et saavutas haruldase kuulsuse. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: akna|laud, alus|laud, arve|laud, astme|laud, harja|laud, hoo|laud, hüppe|laud, iste|laud, joon|laud, kaane|laud, kande|laud, kase|laud, kasti|laud, katte|laud, keri|laud, kiige|laud, kirstu|laud, kisk|laud, koonla|laud, kuuse|laud, kõla|laud, käsu|laud, külje|laud, lae|laud, lennu|laud, liha|laud, loku|laud, lood|laud, lõike|laud, männi|laud, märk|laud, otsa|laud, paadi|laud, parda|laud, parketi|laud, peatsi|laud, pesu|laud, piida|laud, piir|laud, pind|laud, pori|laud, prill-|laud, profiil|laud, põhja|laud, põranda|laud, püti|laud, sae|laud, suusa|laud, sõtke|laud, talla|laud, tamme|laud, tara|laud, toobri|laud, tünni|laud, ukse|laud, unka|laud, vee|laud, voodri|laud, äratõuke|laud, äärelaud.
2. hrl. rõhtsast (puit)plaadist ja jalgadest vm. tugitarindist koosnev mööbliese. Väike, suur, kõrge, madal, ümmargune, ovaalne, nelinurkne, kokkukäiv laud. Poleeritud, lakitud, värvitud laud. Laua taga, laua ääres, laua ümber istuma. Istu laua taha ja hakka kirjutama. Pereisa koht on laua otsas 'laua lühemal küljel'. Poiss ronis laua otsa 'laua peale'. Lillevaas, raamat on laual. Põrutab rusikaga lauale, vastu lauda. Auto eest tuli sada tuhat krooni lauale laduda. Paneb, lööb lahkumisavalduse lauale. Ei joonud end kunagi laua alla 'purupurju, pikali'. *Doktoridissertatsiooni pole meie instituudis naljalt keegi päris plaaniliseks tähtajaks lauale pannud. E. Raud. || (söögilaua, toidulaua kohta). Rikkalik, luksuslik, vaene, kehv laud. Lauda katma, kaunistama, koristama. Road kantakse lauda, lauale. Laud neljale. Tegin sünnipäevalistele korraliku laua. Kas pidu tuleb lauaga või ilma? Laud 'lubatud, ettenähtud toidud' haavandtõbe põdejale. Tellib laua, paneb restoranis laua kinni. Külalised paluti lauda. Istusime lauda. Istuti lauas, tõusti lauast. Mida perele lauale panna? Angerjat on meie laual harva. Pikk laud 'lauatäis' pulmarahvast. Kui kõik korraga sööma ei mahtunud, sõid vanemad ja tähtsamad esimeses lauas 'esimeses voorus', nooremad teises lauas 'teises voorus'. Meie laud 'laudkond' laulis teise lauaga vastamisi. Rootsi laud 'eine serveerimise viis, mille puhul igaüks võtab valmispandud toitudest soovitava ning sööb seistes v. valib istumiskoha vabalt'. || lauamängu puust, papist vms. materjalist alus. Otsiti lauad ja nupud ning hakati kabet mängima. Paul Keres andis simultaani 39 laual. Lauale tekkis viigiseis. Võistlused ruudulisel laual 'males'. || kõnek armulaud. Õpetaja võtab kirikulisi lauale. Nad polnud mitu aastat laual käinud. *Mamma võis ju rõõmus olla, et ei tarvitse kitsas kirikuvankris Hallistesse lauale sõita .. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: aia|laud, baari|laud, büroo|laud, diivani|laud, eine|laud, eksami|laud, hommiku|laud, joogi|laud, jooma|laud, joonestus|laud, juurdelõikamis|laud, jõulu|laud, kaardi|laud, kabineti|laud, kantselei|laud, kapp|laud, kirjutus|laud, klapp|laud, kohtu|laud, kohvi|laud, kontori|laud, kooli|laud, koroona|laud, kõrtsi|laud, kõrval|laud, köögi|laud, külm|laud, labor(atoorium)i|laud, lahkumis|laud, lille|laud, lõikus|laud, lõuna|laud, male|laud, masinakirja|laud, müügi|laud, naaber|laud, nurga|laud, operatsiooni|laud, peegli|laud, peo|laud, pere|laud, piljardi|laud, pulma|laud, pühade|laud, raadio|laud, serveerimis|laud, sorteerimis|laud, sööma|laud, sünnipäeva|laud, tee|laud, televiisori|laud, triikimis|laud, tualett|laud, töö|laud, õhtu|laud, õpetajalaud; armatuur|laud, vibrolaud.
3. ‹liitsõna järelosana› tähistab mõningaid (endisaegseid) asutusi v. nende allüksusi
▷ Liitsõnad: aadress|laud, eine|laud, lugemis|laud, passi|laud, valvelaud.

lauk2 ‹laugu 21›

1. ‹s› looma otsmikult ninale kulgev (lai) valge vööt. Lauguga hobune, lehm, kutsikas. Hobusel on lauk otsa ees. || kõnek lauguga hobune vm. loom. Paneb laugu vankri ette.
2. ‹adj› lauku omav, lauguga. Lauk hobune. Laugud härjad.
3. ‹s› juukselahk. Lauk keskel, vasakul, paremal pool. Tõmbas juustesse kammi otsaga sirge laugu. Kas mu lauk on otse? Lauk on kõver nagu täi teerada. Lauku kammitud, soetud, aetud juuksed. *Juuksed olid tal hallikad, laugus ja pehmelt pea ligi. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: otselauk.
4. ‹s› hrv laik; triip. *Ja tuhmuvad ja murenevad [ohvrikivi] ümmargused augud, / .. ja õõnsusi jo täitvad hallituste laugud .. V. Ridala. || etn triipude rühm kangal, eriti kootud vaibal. Laukude ja tausta vahekord vaibas.

lihav ‹-a 2› ‹adj›

1. paks, priske, rammus (1. täh.) Lihav naine, mees. Ta on liiga lihavaks läinud. Lihavad lehmad, härjad. Punetava lihava näoga mees. Suure lihava harjaga kukk. Kintsud olid hobusel lihavad ja läikivad.
2. lopsakas; mahlakas. Kompostihunniku kõrval kasvavad lihavad nõgesed, naadid. Ristikuädal on tänavu lihav. Noorte mändide pikad lihavad kasvud. Lihavate lehtedega lepad. Sõi lihavat rabarberivart. Vaarikad on sel aastal hoopis lihavamad kui mullu. *Kõik oli siin teisiti kui Saaremaal. Metsad kõrged ja lihavad .. A. Hint.

kokku lööma

1. üksteise vastu lööma. Kandu kokku lööma. Klaase kokku lööma. Löön imestades käed kokku. Härjad lõid sarved kokku. Lained lõid pea kohal kokku.
2. kokku klopsima v. kloppima. Lõin laudadest kasti kokku. Sass hakkas puusärke kokku lööma. Vanasti löödi võid kokku hapukoort puulusikaga kloppides. Lööme kamba kokku ja läheme jahile.
3. (arvelaual) liitma. Lööb arveid kokku. Lõpuks löödi punktid kokku.
4. kõnek mitmelt poolt hankima v. kokku panema. Mehed lõid äritsemisega ränka raha kokku. Lööme rahad kokku!

paaris ‹adv›

1. paari moodustavalt kahekaupa koos. Jalutati, uisutati paaris. Sattusime Tõnisega paaris kartuleid võtma. Ole minuga paaris! Käivad koos justkui paaris härjad. Saks sõitis linna, paaris hobused tõlla ees. Müügil olevad jalatsid peavad olema paaris. Õnn ja õnnetus käivad paaris. *.. tõmbas [ujuda] ka selili paaris kätega üle pea kahmates ühest kaldast teise. E. Rannet. *Paaris ja üksikult liuglesid uisutajad.. J. Lintrop.
2. abielus. Nad on juba kümme aastat paaris olnud. Kaua sa oled oma mehega paaris elanud? Isa- ja emalõvi elavad paaris. *Kaks aastat paaris, aga lapsest mitte märkigi. O. Tooming.

põllutöö|loom [-a]
(kodu)loom, kellega tehakse põllutöid. Põllutööloomadeks olid hobused, varem ka härjad.

rakendama ‹37›

1. rakkesse panema. Hobust, härgi rakendama. Rakendas hobuse vankri, ree, saani, niidumasina, adra ette. Neli hobust rakendati tõlla ette. Veovankrite ette olid rakendatud härjad. Narta ette on rakendatud koerad. Hobust ei ole, rakenda või ennast adra ette. | piltl. *.. ja Hugo rakendas end täie jõuga rahateenimise vankri ette. O. Tooming.
2. kasutusele võtma, mingil otstarbel kasutama, tegevusse panema. Tööstuses rakendatakse uusi masinaid, automaatliine, moodsat tehnikat. Väetise külvamiseks rakendatakse lennukeid. Tehases ei rakendata seadmeid veel täie võimsusega. Tuumaenergiat osatakse rakendada juba aastakümneid. Uurimistöös on rakendatud uut meetodit. See põhimõte, printsiip pole käesoleval juhul rakendatav. Mitmed ettepanekud, soovitused rakendati kohe ellu. Kuidas seda otsust küll ellu rakendada? 'teostada'. Saarte vahel rakendati käiku praam. Eriolukorras rakendati erakorralisi abinõusid. Rakendatavad karistusmäärad olid karmid. Ta rakendab oma teadmisi erialal, agronoomina töötades. Koolmeistrina rakendas ta kõik oma võimed ja oskused rahva harimiseks. Koosolekut rakendama 'koosoleku juhatajat ja protokollijat valima'. || jur õigusakti kohaldatavuse tagamiseks meetmeid võtma || (inimeste vm. elusolendite kohta). Lapsed rakendati maast-madalast tööle. Alaealisi on keelatud rakendada öö- ja ületunnitööl. Kõik täiskasvanud rakendati päästetöödele. Rahutuste mahasurumiseks rakendati sõjaväge. Mind rakendati eksperdina. Koeri rakendatakse gaasilekete avastamiseks, narkootikumide otsimisel, valvurina. *Igas koolis on sajad kätepaarid rakendamata, tüdrukud ei tunne luuda, poisid vasarat ja kirvest. L. Hainsalu.
3. võrgulina seliste külge kinnitama. Rakendati räimevõrke.
4. lõimelõngu kangaspuudele panema. *Kangas valmis rakendatud, lööb emm esimesed lõngad. Madde Kalda.

lahti rakendama
veolooma, hrl. hobust rakkest vabastama. Rakendas hobuse vankri, ree, adra eest lahti. Jõudnud linnast koju, rakendas hobuse lahti. Teomehed lõpetasid künni ja rakendasid härjad lahti.

rakkesse ‹adv›

1. (veoloomade kohta:) rakendatuna ette, rakmetesse. Pani hobuse rakkesse. Kuidas ta härjad rakkesse sai? Koerad pandi narta, kelgu ette rakkesse. | piltl. Tema jääb edaspidigi kirjanduspõllul rakkesse.
2. töö, tegevusega (kõvasti) seotuks, tegevusse. Ära tee kõike ise ära, pane teised ka rakkesse. Kuueaastasena pandi poiss juba rakkesse: hakkas karjas käima. Hoolas inimene leiab ikka midagi teha, paneb end käskimata rakkesse. Puhkus oli läbi ja tuli jälle rakkesse asuda. Olud sundisid noori üsna varakult rakkesse. Jõel on ka veejõud rakkesse pandud. | ‹postpositsioonilaadselt›. *.. tütred läksid mehele, Mari jäi üksinda suure töö ja toimetuse rakkesse .. A. H. Tammsaare. *Heine ei saanud ennast mingi õpetuse rakkesse sundida, mis talle vastuvõetav ei olnud. A. Sang.

veo|riist
veok, veovahend. Põllutöö- ja veoriistad. Regi ja vanker olid eestlaste peamised veoriistad. Härjad rakendati veoriista ette.

lahti võtma

1. millestki katvast vabastama; avama. Hakkas end (riidest) lahti võtma. „Võtke lahti,” aitab peremees külalisel mantli seljast. Võtab jalad lahti, sest kingad on märjaks saanud. Võttis kompveki (paberi seest) lahti. Pärast kolimist on asjad veel lahti võtmata. Sünnipäevalaps ei hakanud kingitust lahti võtma. Võtsin pudeli, karbi, kohvri lahti. Keegi oli kirja lahti võtnud. Kabelis võeti kirst lahti.
2. rakkest, köidikust vabastama. Sulane võttis hobuse (vankri eest) lahti ja viis talli. Härjad võeti ikkest lahti. Võtsin koera ketist lahti.
3. osadeks, detailideks eraldama. Mootorit, masinat lahti võtma. Remondimees oli külviku üksipulgi lahti võtnud. Sõdur võttis automaadi lahti, et seda puhastada. Poisile meeldib vanu raadioid lahti võtta ja korda teha.
4. ametikohalt, töölt lahkuma v. vabaks küsima. Võttis enese esimehe kohalt lahti. Võtan enda töölt päriselt lahti. Soovitas noortel end kontserdipäevaks töölt lahti võtta. *Peeter läheb küll veel talveks Tallinnasse vabrikusse tagasi raha koguma, aga kevadel võtab enese täiesti lahti ja siis algab reis. J. Parijõgi.
5. kõnek millegi eritumist vm. tegevust kiirendama v. soodustama. Lõunamaa toit võttis mul kõhu lahti. Ema lisas palavikuhaigele tekke, et võtaks higi lahti. See jutt võttis tal naeru, pisarad lahti. *Too jõest [joogivett] ... kraavi rabasolk on mul juba hambad lahti võtnud. E. Männik.

üürgama ‹üürata 48›

1. väga valju (madalatoonilist) häält tegema. Mehed üürgasid täiest kõrist laulda. Võeti viina ja siis üürati jälle mõnd laulu. Olime uljad ja üürgasime „Kalevite kantsi”. Algul laulis vaikselt, siis üürgas nii, et mets kajas. „Halloo!” üürgasin, „kas seal on keegi?” Kus kukkus üürgama: „Mina ei võtnud! Mina ei võtnud!” Pistis üürgama nagu Jeeriku pasun 'tegi väga kõva häält'. Rahvasummas üürati vaimustusest. Ehmunud laps üürgas nutta. Põlevas laudas üürgasid härjad. || (pillide jms. eluta looduse tekitatud helide kohta). Naabertoas üürgas raadio. Grammofon üürgas valsse ja fokstrotte. Kooril hakkas orel üürgama ja jumalateenistus algas. Mürtsusid trummid ja üürgasid pasunad. Kiigemäel üürgas lõõtspill. Jaanitulel üürgas pill ja löödi tantsu. Posti otsas üürgas valjuhääldi. Pargis peoplatsil üürgas muusika. Üürgasid vabrikute viled. Ootamatult hakkas sadamas üks sireen üürgama. Üürgas kime autopasun. Üürates kihutas kohale kiirabiauto. Lõid üürgama mootorid ja lennuk hakkas tõusurajal liikuma. Vaenlane pani oma raskerelvad üürgama 'avas neist tule'. | piltl. Väljas üürgas torm, tuuleraju.
2. hrv piltl täie hooga töötama. *Endise Pimediku Mardi, pärastise Martin Runnalmanni asutatud rõõmumaja, õllevabrik ja kõrtsid üürgavad tänapäevani. E. Vilde.