[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

haare ‹haarde 18› ‹s›

1. haaramine; haaramisel kujunenud (kinnihoidmis)seisund v. pigistus. Käte, sõrmede, lõugade haare. Kiire, energiline, kindel, raudne haare. Käsi kõverdub haardeks. Äkiline haare, ja liblikas on käes. Haare lõdveneb. Ta oli võtnud mu käe haardesse. Poiss rebis end vastase haardest lahti. Mees võttis ootamatu, tugeva, järsu haardega neiul kätest kinni. | piltl. Põgeneja sattus helgiheitjate haardesse.
2. sõj manööver vastase ümberpiiramiseks; ümberpiiramisseisund. Vaenlase väeosa oli sattunud peaaegu täielikku haardesse.
3. käsitletava v. tehtava ulatus, laius, sügavus. Teaduse haare avardub iga aastaga. Romaani ajaline haare. Mõtete, unistuste julge haare. Ehitustööde haare on lai. Laia haardega kunstnik, kirjanik. *Oleks mul raha või selle ekvivalente, oleks mul haaret, väljapeetust, siis korvaks see mu põlguse füüsilise töö vastu .. V. Vahing.

hala ‹11› ‹s›
hädakaebus, halamine. *Ons see hala hingelt säälselt / või ehk mõnelt mullapäälselt / mahajäänult kaebehüüd? M. Under. *Paju lehestikust kostab / tuule kurba hala. E. Niit (tlk).

tiib|haarang
sõj vastase haaramine tiivalt, küljelt. Tiibhaarangut tegema, alustama. Linn võeti tiibhaaranguga.

vere|laskmine

1. tapmine, haavamine, verevalamine. Kardeti, et poistel läheb tüdruku pärast verelaskmiseks. || kodulooma veristamine. Tapaloom tehti enne verelaskmist uimaseks.
2. aadrilaskmine. Tuberkuloosi raviti verelaskmisega.

vere|valamine ‹-se 5› ‹s›
tapmine v. haavamine (näit. sõjas, võitluses), verine vägivald. Kahe naaberrahva vahel läks verevalamiseks. Rahuleping lõpetas mitukümmend aastat kestnud verevalamise. Verevalamist ei saanud vältida. Võimu üleminek toimus rahulikult, ilma verevalamiseta. Olukord lahenes verevalamiseta. Vastasseis tagaotsitavate ja politsei vahel lõppes verevalamisega.