[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

haigutama ‹37›

1. haigutust, haigutusi tegema. Haigutab laia, suure, täie suuga. Haigutas kuuldavalt, valjusti, nii et lõualuud ragisesid. Haigutasin igavusest, tülpimusest, väsimusest pihku. Igav loeng ajab haigutama. Haigutama panevalt hall ning üksluine näitus. Koer haigutas pikalt ja magusalt.
2. põhjatuna, sügavana, tühjana paistma v. nähtav olema. Ümberringi haigutab meresügavus, kuristik. Seinas haigutas suur must auk. Tühjusest haigutav saal. Väljas haigutab talle vastu öö, pimedus. Vanade ja noorte vahel haigutas ületamatu lõhe. Haigutav haud, pommilehter, avaus jääs.