[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hais ‹-u 21› ‹s›
ebameeldiv lõhn. Küüslaugu, mahorka, sõnniku, mädamuna hais. Halb, paha, hirmus, kole, väljakannatamatu hais. Vastik, kange, imal hais hakkab ninasse. Liha on halvaks läinud, juba hais juures, juba haisu juurde võtnud. Hais paneb südame pööritama, ajab iiveldama, ajab oksele. Tuline tõrv levitas kibedat haisu. Kõrtsituba oli täis tubaka ja õlle vänget haisu. Parkimistöökoja hapukas hais. || hrl van v kõnek (hea, meeldiv) lõhn. *Terve tuba oli magusat jumalavilja [= linnaste] haisu täis .. A. H. Tammsaare. *Einoh, võõraste lõhnaõlide haisu [mehel] just juures pole .. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: higi|hais, kala|hais, kõrbe|hais, kärsa|hais, põlemis|hais, raipe|hais, rasva|hais, sibula|hais, sita|hais, suitsu|hais, surnu|hais, sõnniku|hais, viina|hais, värvihais.

ei ole ~ pole (mitte) haisugi
kedagi, midagi ei ole, ei olnud (olemas); kellestki, millestki ei ole, ei olnud midagi kuulda v. teada. Et enam sinu haisugi homme majas poleks. *Pole jagamisest veel haisugi, aga juba peaaegu karvupidi koos! O. Jõgi (tlk).

[millestki] haisu ninasse ~ ninna saama, [kellelgi] on hais ninas
(millestki kuulmise, millestki teadete, andmete, aimu saamise kohta). Ta oli haarangutest haisu ninna saanud ja tulnud siia redusse. *Sel mehel .. öeldi alati hais ninas olevat, kus midagi käärib, küpseb või keeb. R. Sirge.

haisu vedama
nuusutama. *.. puu all seisab suur karvane karu, tõstab nina üles ja veab haisu. E. Särgava.