[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

haisema ‹42 või 37›
haisu eritama ning levitama. Tökat, väävelvesinik haiseb tugevasti. Kala, liha on haisema läinud. Jalad haisevad. Tema hingeõhk haiseb. Haiseb kui tõhk. Mees haises liikva, viina, õlle järele. Muldonnis haises tubaka ja puskari järele. Rõivad haisesid higist ja mustusest. Vängelt haisev solgiauk, vedelik. *Hämar kivine koobas haises kopitanud õlgedest ja rotisõnnikust. A. Sinkel. | (taime- ja seenenimetustes). Haisev jooksjarohi, kress, kurereha. Haisev heinik, kollanutt, pilvik, pisisirmik. | piltl. Haisev 'räpane' tehing. Enesekiitus haiseb. Ega raha ei haise.

haisema hakkama ~ minema
teatavaks saama, avalikuks tulema. Salajutt läheb haisema. *Tahab ära oodata, kas asi [= tüdruku võrgutamine] jääb seks või hakkab haisema. A. H. Tammsaare.