[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

alasti|kultuurlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
alastikultuuri harrastaja, nudist

amatöör ‹-i 21› ‹s›
mitteelukutseline, asjaarmastaja, harrastaja. Professionaalid ja amatöörid.
▷ Liitsõnad: filmi|amatöör, foto|amatöör, raadioamatöör.

asja|armastaja

1. ‹s› huvist asja vastu, mitte elukutselisena millegagi tegelev, midagi harrastav isik, amatöör, harrastaja. Asjaarmastajate näitetrupp. Jäähokis ei jää paremad asjaarmastajad elukutselistele enam alla. Kuhlbars on asjaarmastajana ka kodumaa muinasaega uurinud. Asjaarmastaja kohta pole see halb töö.
2. ‹adj› millegagi harrastajana tegelev. Asjaarmastaja näitleja, kunstnik, helilooja, keelemees, botaanik, fotograaf.

avantürist ‹-i 21› ‹s›
avantüüride harrastaja, juhusteotsija, õnnekütt, seikleja. Poliitiline avantürist. Avantüristidest koosnev palgasõjavägi.

ekstreem|sportlane
ekstreemspordi harrastaja. Päästjad leidsid vaid ekstreemsportlase süsta. Et töötada jalgrattakullerina, peab olema omajagu ekstreemsportlane.

epigoon ‹-i 21› ‹s›
jäljendaja, järeleaimaja, epigonismi harrastaja (hrl. kirjanduses ja kunstis). Suure kunstniku arvukad epigoonid. Noor kirjanik alustas epigoonina.

esperantist ‹-i 21› ‹s›
esperanto harrastaja

fanaatik ‹-u 2› ‹s›
millelegi pimesi ja jäägitult andunu, millegi kirglik kaitsja v. harrastaja. On oma ala fanaatik. Kerge muusika fanaatik. Fanaatikut ei heiduta sihi saavutamisel mingid raskused.
▷ Liitsõnad: luule|fanaatik, spordi|fanaatik, usufanaatik; tõsifanaatik.

filantroop ‹-roobi 21› ‹s›
inimesearmastaja, filantroopia harrastaja, heategija

fillumenist ‹-i 21› ‹s›
fillumeenia harrastaja, fillumeeniaga tegeleja

filmi|amatöör
filmimise harrastaja. Filmiamatööride klubi.

filokartist ‹-i 21› ‹s›
filokartia harrastaja

frankofiil ‹-i 21› ‹s›
prantsuspärase harrastaja, prantsusehuviline isik

fänn ‹-i 21› ‹s›
kõnek. fanaatiline austaja v. ihaleja; kirglik harrastaja, fanaatik. Lauljatari, jalgpallimeeskonna fännid. Poplauljat ründas hullunud fänn. Olen selle söögikoha suur fänn. Raske muusika fänn.
▷ Liitsõnad: jalgpalli|fänn, korvpalli|fänn, muusika|fänn, spordifänn.

gastronoom ‹-i 21› ‹s›

1. gastronoomia tundja v. harrastaja
2. kõnek gastronoomiakauplus

gurmaan ‹-i 21› ‹s›
peente toitude harrastaja ja tundja; maiasmokk

hasart|mängur
hasartmängude harrastaja. Kirglik, aktiivne hasartmängur.

humanitaarlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
humanitaarteadus(t)e harrastaja

impressionist ‹-i 21› ‹s›
impressionismi viljeleja, selle harrastaja

kaunis|hing
(eluvõõras) kunsti ja kirjanduse harrastaja; esteeditseja. Temasugusele kaunishingele mõjus hall argipäev lausa masendavalt.

kehakultuurlane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
süstemaatiliselt kehakultuuriga tegeleja, kehakultuuri harrastaja

kepi|kõndija ‹1› ‹s›
kepikõnni harrastaja. Tervisepäevale registreerus üle 600 kepikõndija. Kogenud kepikõndija.

lennu|sportlane
lennuspordi harrastaja

lille|seadja
lilleseade (1. täh.) tundja ja harrastaja. Lilleseadjate võistlus.

müstik ‹-u 2› ‹s›
müstika harrastaja, müstikasse kalduja. Müstik usub ilmutusi, endeid.

ninja [nindža] ‹6› ‹s›
ninjutsu harrastaja. Ninja'de võitluskunst.

nudist ‹-i 21› ‹s›
nudismi harrastaja ja propageerija. Nudistide liikumine, organisatsioonid, klubid.

numismaatik ‹-u 2› ‹s›
numismaatika eriteadlane v. harrastaja. Numismaatikute mündikogud.

palli|mängija
(mingi) pallimängu harrastaja

panegüürik ‹-u 2› ‹s›
panegüürika autor; panegüürika harrastaja; sün. panegürist

peo|tantsija
nõuk peotantsu harrastaja. Peotantsijate demonstratsioonesinemised.

pranglija ‹1› ‹s›
pranglimise harrastaja, peastarvutaja. Klassi parim pranglija.

psühho|analüütik
psühhoanalüüsiga tegeleja, psühhoanalüüsi harrastaja. Psühhoanalüütikud Freud, Adler ja Jung. *Doktor Kirsimahl .. on hüpnotisöör ja psühhoanalüütik. V. Adams.

punkar ‹-i, -it 2› ‹s›
punkmuusika v. -moe harrastaja. Punkarite ansambel, laulud. Poisist sai punkar. Punkari välimusega noorukid. Punkarite kogunemiskohad. Juuksed püsti nagu punkaril!

purilennu|sportlane
purilennuspordi harrastaja, purilendur

purje|sportlane
sport purjespordi harrastaja

päikese|kummardaja ‹1› ‹s›
päikesekultuse harrastaja

rahva|valgustaja
rahvavalgustustöö tegija v. harrastaja, hrl. kooliõpetaja. Maakohtades olid rahvavalgustajateks koolmeistrid. Tõelise rahvavalgustajana tegutses ta nii koolipõllul kui kirjamehena. *Ta oli olnud rahvavalgustaja, oli osa võtnud seltside ja ühingute tegevusest, kuulunud üleriigilisse Vaimutööliste Liitu. J. Kärner.

riist|võimleja
riistvõimlemisega tegelev sportlane, riistvõimlemise harrastaja

romantik ‹-u 2› ‹s›

1. romantismi poolehoidja v. harrastaja. Romantikute stiil, rühmitus. Flaubert on katsetanud ka romantikuna. Romantikuil on ideaal sageli vastandatud argitegelikkusele.
▷ Liitsõnad: hilis|romantik, uusromantik.
2. romantiliselt meelestatud, unistustesse kalduv inimene. See mees on romantiku meelelaadiga, parandamatu romantik. Loomult, loomu poolest polnud ta romantik. *Hingelt romantik, ei suuda ta leppida palja tööga: ta tahab lugeda, mõtelda, tunda. R. Roht.

russofiil ‹-i 21› ‹s›
venepärase eelistaja (ja harrastaja), venesõbralik isik

rüütel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›

1. aj rüütliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas. Rüütli kilp, mõõk, ratsu. Raudrüüs rüütel. Rüütel ja tema südamedaam. Rüütlite kannupoisid, relvakandjad. Rüütlite ratsavägi. Vanas lossis kummitab Must Rüütel. Kuningas Artur ja tema rüütlid. Graali rüütlid. Kurva Kuju rüütel (don Quijote kohta). || vaimuliku ordu liige. 13. sajandil algas saksa rüütlite sissetung eestlaste maile. Malta rüütlid 'johanniidid'.
▷ Liitsõnad: ordu|rüütel, peni|rüütel, raud|rüütel, riigi|rüütel, risti|rüütel, rööv|rüütel, ränd|rüütel, templirüütel; randrüütel.
2. alama astme aadlitiitel Inglismaal ja Prantsusmaal; seda kandev isik. Rüütliks lööma 'noort aadlikku ettenähtud tseremooniatega rüütliseisusse vastu võtma'; piltl kuhugi vastu võtma, mingil alal v. mingiks tegevuseks sobivaks, vastuvõetuks tunnistama. Rüütliks ülendama.
3. piltl heade kommetega, viisakas mees. a. daamide vastu tähelepanelik, aupaklik mees; austaja, kavaler. Meeste hulgas võib siiski leida veel tõelisi rüütleid. Tüdrukud ootasid oma rüütleid. Su rüütel seisab juba ammu maja ees. Näe, seal on Riina oma rüütliga! Ants on Maie ees lausa rüütel. Ei maksa rüütlit mängida. b. (üldisemalt). *Aga ma olen vana kooli rüütel, ehkki olen ainult lihtsa kiviraiuja poeg, mina maaslamajale jalaga ei viruta. O. Tooming.
4. piltl millegi kirglik austaja, harrastaja v. kaitsja. Teaduse, vaimuvabaduse rüütel.
▷ Liitsõnad: priiuse|rüütel, sule|rüütel, vaimurüütel.
vrd kurvakuju|rüütel
vrd võsarüütel

staier ‹-i, -it 2› ‹s›
sport pikamaajooksja, -ujuja vm. suurt vastupidavust nõudva spordiala harrastaja. Maratonijooksus startis sada staierit. 200 meetrit vabaujumist on staieri jaoks pisut lühike distants. Kõige kiiremini uisutasid Rootsi staierid.

supleja ‹1› ‹s›
supluse harrastaja. Palavate päevadega oli meri täis suplejaid. Talvised jääaugus suplejad.
▷ Liitsõnad: talisupleja.

sümbolist ‹-i 21› ‹s›
sümbolismi viljeleja, selle harrastaja. M. Maeterlinck kuulub väljapaistvamate sümbolistide hulka.

tali|supleja
talisupluse harrastaja. Pakaseilmaga võib Pirital näha talisuplejaid.

tervise|jooksja
tervisejooksu harrastaja. Algaja, staažikas tervisejooksja.

tervise|sportlane
tervisespordi harrastaja

õnne|mängur
õnnemängude harrastaja, hasartmängija. Mees oli kirglik õnnemängur. Õnnemängurite paradiis Monte Carlo.