[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

abstraktsionist ‹-i 21› ‹s›
kunst abstraktsionismi harrastav kunstnik

asja|armastaja

1. ‹s› huvist asja vastu, mitte elukutselisena millegagi tegelev, midagi harrastav isik, amatöör, harrastaja. Asjaarmastajate näitetrupp. Jäähokis ei jää paremad asjaarmastajad elukutselistele enam alla. Kuhlbars on asjaarmastajana ka kodumaa muinasaega uurinud. Asjaarmastaja kohta pole see halb töö.
2. ‹adj› millegagi harrastajana tegelev. Asjaarmastaja näitleja, kunstnik, helilooja, keelemees, botaanik, fotograaf.

askeetlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
askeedile v. askeesile omane; askeedina elav, askeesi harrastav. Askeetlik eluviis, loobumine, vähenõudlikkus. Oma igapäevases elus oli mees äärmiselt askeetlik.

elu|kutseline

1. ‹adj› mingit tegevusala elukutsena, elatumisallikana harrastav. Elukutseline kirjanik, kunstnik, näitleja. Elukutseline sportlane. Elukutseline taskuvaras, hangeldaja. *.. on ju ajaloos varemgi olnud elukutselisi sõjamehi ja palgasõdureid .. J. Peegel. *Tema isa, va kadunud Ojaotsa Tõnis oli nii-ütelda elukutseline joodik olnud. J. Lintrop.
2. ‹s› elukutseliselt mingil alal tegutseja (hrl. sportlase kohta). Läks elukutseliseks. Elukutseliste võistlused. Elukutselistel on keelatud võistelda koos amatööridega. *Minu kaudu ta üldse ju elukutseliseks pääseski. Olin [teatri] direktoriga tuttav .. E. Vaigur.

epigoonlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
epigoonile omane; epigonismi harrastav. Epigoonlik kirjandus, luule. Epigoonlikud värsid. Epigoonlik kirjanik, luuletaja.

estofiil ‹-i 21› ‹s›
eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, eestisõbralik muulane || aj eestisõbralik baltisakslane 19. saj. algupoolel

fakiir ‹-i 21› ‹s›

1. muhamediusuline kerjusmunk; ebatavalisi lihasuretusviise harrastav ja demonstreeriv askeet. India fakiirid.
2. idamaine võlukunstnik

fanaatiline ‹-se 5› ‹adj›
fanaatikule omane; pimesi veendunud, kirglikult harrastav. Fanaatiline õhin. Fanaatiline usk millessegi. Uue õpetuse fanaatilised pooldajad. Fanaatiline kinnihoidmine vanadest tavadest. Ta silmis põles fanaatiline tuluke. Fanaatiline teatrientusiast.

fennofiil ‹-i 21› ‹s›
soome keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik, soomesõbralik muulane || aj soome rahvusliku kultuuri arendamise eest võitleja (18. saj.)

haige ‹1›

1. ‹adj› mingit haigust põdev; halvas tervislikus seisundis olev, mitteterve vrd haige (2. täh.) Haige inimene. Ta on raskesti, väga haige. Ma ei ole sugugi haige. Vihastas, ehmatas end päris haigeks. Jäi päev-päevalt haigemaks. Haige käsi, jalg, süda, maks, hammas. Kopsud on haiged. Lapsel on kõht haige. Haige koer, lehm. Põõsaste noorendamiseks tuleb aeg-ajalt välja lõigata kuivanud ja haiged oksad. | piltl. Haige aeg. Haige kirjandus, kunst. || valus, valutav. Selg jääb kummardamisest haigeks, on kummardamisest haige. Eilsest pidutsemisest oli tal pea haige. *.. maatöö oli teinud ta kondid kangeks, lihased haigeks. P. Vallak. || murelik, kurb, nukker. *Udusse upuvad sihid kõik eel / haige on süda ja väsinud meel. G. Suits. *Mida lähemale jõudis päev, kus teised pidid Vana-Võhmale tagasi sõitma, seda haigemaks muutus Olevi meel. V. Saar.
▷ Liitsõnad: pool|haige, puru|haige, surma|haige, ülihaige.
2. ‹s› mingit haigust põdev, mitteterve inimene. Haigete vastuvõtt. Haigete külastamise kellaajad. Lamav haige. Kergete, raskete haigete palat. Haige vajab rahu, on meelemärkuseta, suremas. Haige paranes hästi. Haige eest hoolitses tema õde. Haiget põetama, ravima, talitama. Arst kuulas, opereeris haiget. Haigele tehti vereülekanne.
▷ Liitsõnad: astma|haige, difteeria|haige, düsenteeria|haige, gripi|haige, hüpertoonia|haige, jooksva|haige, jooma|haige, katku|haige, koolera|haige, kopsu|haige, leepra|haige, leetri|haige, maksa|haige, mao|haige, mere|haige, mumpsi|haige, nakkus|haige, neeru|haige, närvi|haige, podagra|haige, rahhiidi|haige, reuma|haige, roosi|haige, rõuge|haige, sarlaki|haige, sugu|haige, suhkru|haige, südame|haige, tiisikus|haige, tuberkuloosi|haige, tüüfus|haige, vaimu|haige, vähihaige; haigla|haige, operatsiooni|haige, palaviku|haige, voodihaige; mees|haige, naishaige; ebahaige; surmahaige.
3. ‹s› ‹sg. partitiivis seoses verbidega saama, tegema› valu, häda, viga; hingevalu. Põlv teeb haiget. Poiss sai puu otsa ronides haiget. Tegi oma käitumisega emale haiget. Mida kõrgemalt kukud, seda rohkem haiget saad. *Vabandage, kui tegin teile sõnadega haiget. J. Mändmets.
4. ‹adj s› piltl midagi kirglikult harrastav; ‹hrl. liitsõna järelosana› midagi kirglikult harrastav isik. Ta on lihtsalt haige raamatute, seiklusfilmide järele.
▷ Liitsõnad: jalgpalli|haige, kaardimängu|haige, kino|haige, korvpalli|haige, male|haige, margi|haige, moe|haige, raamatu|haige, spordi|haige, tantsu|haige, teatri|haige, televiisori|haige, tennisehaige.

homo|seksuaalne
homoseksualismil põhinev v. seda harrastav, omasooihar. Homoseksuaalsed kalduvused. Homoseksuaalne isik.

kabe|harrastaja ‹1› ‹s›
kabemängu harrastav isik

kabetaja ‹1› ‹s›
kabemängija (hrl. kabet spordina harrastav isik). Eesti kabetajad said turniiril kaksikvõidu. Võistlustest võtab osa meie kabetajate paremik.
▷ Liitsõnad: mees|kabetaja, naiskabetaja.

kala|sportlane
kalaspordiga tegelev, kalasporti harrastav isik

kirglik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. tugevast tundest v. tahtest haaratud v. juhitud; tuline, äge. Kirglik soov õppida. Kirglik igatsus õnne järele, elujanu. Kirglik üleskutse. Ta oli pärisorjuse ja isevalitsuse kirglik vastane. Tema kirglik loomus süttis kõigest kergesti.
2. midagi suure innuga, andunult harrastav. Kirglik jahimees, kalamees, maletaja, margikoguja, kaardimängija. Ta on kirglik spordisõber, suitsetaja, kriminaaljuttude lugeja.
3. kirest [1] (2. täh.) vallatud, täis kirge. Kirglik naine, mees. Kirglik armastus, suudlus, kaisutus, embus. Kirglik armusosin. *Hakkab toomesalus siis / helisema kirglik viis. K. Merilaas.

kiri|kabetaja
kirikabet (spordina) harrastav isik

kiri|maletaja
kirimalet (spordina) harrastav isik

laua|tennisist
sport lauatennist põhialana harrastav sportlane

laulu|rahvas
laulu armastav ning laulmist harrastav rahvas. Eestlasi peetakse laulurahvaks. || (lauljate kohta). Kogu laulurahvas kogunes laulupeole. „Vanemuise” teatri laulurahvas andis pargis kontserdi.

liiderlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
valitseva seksuaalmoraali seisukohast paheline; abieluväliseid suhteid harrastav. Liiderlik naine, mees. Elab liiderlikku elu.

lume|laudur
lumelauaga sõitja ; lumelauasõitu harrastav sportlane. Mäenõlv oli täis lumelaudureid. Koondise lumelaudurid treenivad, võistlevad Otepääl.

male|sõber
malet harrastav, malehuviline isik. Rein oli kirglik malesõber.

maletaja ‹1› ‹s›
malemängija (ka malet spordina harrastav isik). Tuntud, tugev maletaja. I, II järgu maletaja.
▷ Liitsõnad: esi|maletaja, mees|maletaja, naismaletaja.

mitme|külgne

1. paljudest aladest v. probleemidest huvitunud, neid harrastav vms. Mitmekülgne inimene, kunstnik, sportlane, teadlane. Poeg on minust mitmekülgsem.
2. mitut ala, paljusid fakte hõlmav, mitmekesine. Mitmekülgsed huvid, võimed, teadmised. Mitmekülgne ettevalmistus, tegevus. Autori mitmekülgne looming. Kogus mitmekülgset materjali Eesti ajaloo kohta. Teos annab ajajärgust mitmekülgse pildi.
3. mitmesuguse mõjuga, koostisega vms. Vitamiinide mõju organismis on mitmekülgne. Toit oli mitmekülgne. Võrdlemisi mitmekülgne väetis.

moodne ‹-dsa, -dsat 2› ‹adj›
moes olev, moodi järgiv, moele vastav; ajakohane, modernne. Moodne kleit, seelik, pluus, ülikond, mantel. Moodsaima lõikega, tegumoega rõivad. Sul on moodne kaelaside. Moodne soeng. Moodsa kujundusega mööbel. Moodsad tarbeesemed. Ehitatakse moodsaid maju, suvilaid. Moodne aparatuur. Moodne luule, muusika, kirjandus. Hästi moodne romaan, näidend, skulptuur. Moodsa kunsti muuseum. Tänapäeval on moodne tegelda spordiga. Pole moodne olla romantiline. Moodne viievõistlus 'ratsutamisest, vehklemisest, püstolilaskmisest, ujumisest ja murdmaajooksust koosnev mitmevõistlus'. || (inimese kohta:) moodi arvestav ning järgiv; vaadetelt, põhimõtetelt modernsust, uudsust harrastav. Ema on vanameelne, tütar liigagi moodne. Moodne daam ei pea tingimata enam suitsetama. See kirjanik, kunstnik on oma loomingus hästi moodne. Noored tahavad vabameelsed ja moodsad olla.
▷ Liitsõnad: ultra|moodne, vana|moodne, ülimoodne.

onanist ‹-i 21› ‹s›
onanismi harrastav isik

pederast ‹-i 21› ‹s›
poistega seksuaalsuhteid harrastav mees || hlv homoseksuaalne mees

poksija ‹1› ‹s›
poksi spordina harrastav isik. Noor, algaja poksija. Poksija kaotas nokaudiga. Tal on poksija rusikad. *Sest kuna Vanderman oli ainult löömamees, oli Poordiuss-Kaljukotkas poksija. A. Kork.

raadio|sportlane
raadiosporti harrastav isik

selili|ujuja
seliliujumist harrastav sportlane

sodomiit ‹-miidi 21› ‹s›
sodoomiat harrastav isik, loomapilastaja. *.. lõi lakaluugi kinni, nagu peaksid sodomiit ja emis, kes kokku elavad, muudest jäledustest eraldatud olema. L. Remmelgas (tlk).

spordi|mees
sporti harrastav mees, meessportlane. Tuntud, tõeline, mitmekülgne, endine spordimees. Sinust kasvab tubli spordimees.

spordi|poiss
sporti harrastav poiss. Mikk on kõva, läbi ja lõhki, üle kooli spordipoiss.

spordi|tüdruk
sporti harrastav tüdruk

sportlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. spordiga seotud, sporti kuuluv, spordiga iseloomustatav. Sportlik ujumine, kalapüük. Sportlikud harjutused. Harrastab sportlikku võimlemist. Suurepärased sportlikud saavutused, tulemused, elamused. Olime (heas) sportlikus vormis. Su käitumine pole sportlik 'spordieetikale vastav'. Tegin seda sportlikust 'hasartsest' huvist. || sporti harrastav, spordihuviline. Meil on sportlik klass.
▷ Liitsõnad: eba|sportlik, mittesportlik.
2. (sportlasele iseloomulikult) kehaliselt heas vormis, tugev, jõuline, rühikas vms. Sportliku rühiga noormees. Sportlikku laadi, tüüpi neiu. Bokser on sportliku kehaehitusega. *.. pisut robustne [tüdruk]. Mitte ka robustne, vaid ülearu pakatav ja jõuline, ülearu sportlik. V. Lattik.
3. (riietuse kohta:); sportimiseks sobiv, mugav ja lihtne. Matkale mindi sportlikus riietuses. Sportliku lõikega, joonega ülikond. Tüdrukul on jalas sportlikud kummitallaga kingad.

suusa|rahvas

1. suusatamist harrastav rahvas. Norralased on tuntud suusarahvas.
2. kõnek suusatajad. Suusarahvast on täna rohkesti väljas.

sving|ansambel
muus svingi harrastav ansambel. Mängis, laulis svingansamblis.

sübariit ‹-riidi 21› ‹s›
luksuslikku eluviisi ja meelelisi mõnusid harrastav elunautija. Ta polnud askeet, aga ka mitte sübariit. *.. vennad Goncourt'id olid sübariidid, kes terve oma elu veetsid elegantsete esemete ja naiste keskel. M. Lott (tlk).

vee|pallur
sport veepalli harrastav sportlane, veepallimängija