Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
harva ‹adv›
pikema vaheaja järel; ant. tihti, sageli. Mõnikord harva sõitsime mereranda. Vahel harva juhtus võõras siia metsakolkasse. Sel suvel sadas vihma üsna, võrdlemisi, hoopis harva. Seda juhtub harva, et äiksevihm nii kaua kestab. Väga harva nägin teda naermas. *Juhan polnud viinavõtja, harva, kui sõõmu õlut hinge alla pani. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: haru|harva, imeharva.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |