[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eilne ‹-se 2›

1. ‹adj›. a. tänasele päevale eelnenud; tänasele päevale eelnenud päeval olnud, toimunud, tekkinud jne. Eilne päev, öö. Eilne koosolek, pidu. Eilne ajaleht. Eilne marjulkäik. Lõunaks soojenda eilset suppi! || piltl kogemusteta, kergesti petetav, lihtsameelne, nagu eile sündinud. *Ma ei lase ennast tolaks teha, ega ma eilne ole! A. Liives. b. lähemas minevikus olnud, hiljutine. Nüüdisklassika on eilne uudiskirjandus. *Eilne tarkus – tänane rutiin. R. Rimmel. *Teil kui eilsel madrusel on võib-olla raske laevajuhi osasse sisse elada .. H. Sergo. c. minevikus olnud, minevikku kuuluv, endine. Eilsed tõed, arusaamad on aegunud. Meie eilne ja tänane elu. *Tänast ei oleks, kui elaks me eilse kultuurita. U. Laht.
▷ Liitsõnad: tuna|eilne, üleeilne.
2. ‹s›. a. tänasele eelnenud päev. Eilsest peale olen tööl. Ootan sind eilsest saadik. Töö pidi juba eilseks valmis olema. Eilsega võrreldes on täna olnud edukas päev. b. minevik, möödunu. Elab oma arusaamadega eilses. Eilse vigadest tuleb õppida. *Oma esimese valikkoguga „Kolmnurk” tõmbas kirjanik selge vahejoone loomingulise eilse ja homse vahele .. H. Peep.

homne ‹-se 2›

1. ‹adj› käesolevale, tänasele päevale järgnev. Homne loeng, nõupidamine, teatrietendus. Homne eksam, kohtumine. Kuulutus ilmub homses ajalehes. Ainult tänane ja homne päev jääb meil veel maal olla. Ei näe enam homset päeva 'ei ela enam homseni'. || peatselt tulev, saabuv, tuleviku-. Homne ühiskond. Noored on meie homne vahetus. Milline on meie kirjanduse homne suund?
▷ Liitsõnad: tuna|homne, ülehomne.
2. ‹s›. a. järgnev, homne päev. Homsest alates, peale. Oota homseni! See töö jäeti homseks. Leppisime homse peale kokku. b. lähem tulevik. Usk homsesse. Parema, helgema homse nimel. *Pärani me ees on lahti / uue homse, / uue päeva uks! M. Kesamaa.

kuulama ‹kuulata 48›

1. kuulmise teel midagi jälgima. Muusikat, raadiot, ettekannet, päevauudiseid kuulama. Kuulab raadiost ooperi ülekannet. Ene armastab linnulaulu kuulata. Kuulasin vaikides, teraselt, poole kõrvaga, salaja, kikkiskõrvu. Lektorit kuulati tähelepanelikult, huviga. Lapsed armastavad muinasjutte kuulata. Jäin naabrite juttu kuulama. Teda kuulati ainult viisakusest. Eks räägi, ma kuulan sind! Kuulake, mis mina sellest asjast arvan! Kuulas tükk aega, kas kõik on vaikne. Kuula, keegi nagu kõnniks seal! Ta jutustab nii hästi, et lausa lust kuulata. Sa räägid niisugust juttu, et kuula ja imesta. || kõrgkoolis mingi aine loenguil käima. Kuulas ülikoolis kõrgemat matemaatikat, filosoofiat, kunstiajalugu. Kuulas teisel semestril prof. A. Saareste loenguid. || auskulteerima, kuulatlema. Arst kuulas patsiendi kopse ja südant. Tohter koputas ja kuulas haiget põhjalikult.
2. hankimise eesmärgiga (mitmelt poolt) pärides, küsides otsima. Tuli linna tööd kuulama. Kuulasin endale uue töökoha, korteri. Peremehed käisid kevadel kiriku juures endile karjaseid, tüdrukuid ja sulaseid kuulamas. Eit käis mitmest perest põrsast, kangasuga kuulamas. *..käis [Mihkel] mitu korda minu isa palvel, et see talle naise kuulaks. R. Soar. || millegi (v. kellegi) kohta teateid hankima, midagi järele pärima, välja uurima. Tulin kuulama, kas saate mulle laenu teha. Käis mitu korda kuulamas, kas täna ikka koosolek toimub. Lähen kuulama, kuidas homse linnaminekuga jääb. Kuula venna käest, kui palju ta auto eest tahab. Ma kuulasin juba kõikjal tema järele. *..liikus ostusid tehes või kaubahindu kuulates mööda Vitkovi tänavakest.. E. Kippel.
3. kellegi õpetust, nõuannet, käsku jne. arvestama ning sellele vastavalt toimima; kuuletuma. Poiss ei kuula keeldu, keelamist. Miks sa mu nõuannet ei kuulanud? Sõdur peab käsku kuulama. Ta ei kuulanud sõprade hoiatust. Ma hoiatasin küll, aga või sa mind kuulasid! Lapsed peavad vanemaid kuulama. Ta kuulab ainult oma südametunnistuse häält. *„Jäta nüüd ometi...” palub ema, kuid onu ei kuula teda. R. Kaugver. || juhtimisele alluma. Laev, paat, traktor kuulas, ei kuulanud rooli.
4. millestki välja tegema, hoolima. *Ei surm kuula jah, olgu see noor või vana, rikas või vaene. E. Krusten. *Ja Tripsu-Trapsu ei kuulanud tõesti millestki. Nad aina töinasid. M. Sillaots.
5. kuula kõnek mõnedes imestust, üllatust v. uskumatust väljendavates, samuti tõrjuvates, pahandavates vm. väljendites on lähedane interjektsioonile, (täh. sageli:) ennäe, ena. Kuula imet, või sina ei teagi! Ah, kuula nüüd purjus inimese juttu! *Jutustan oma äpardusest. „No kuula ometi!” ütleb tädi Matilde. B. Alver. *„No kuula nüüd,” tõreles Peeter. „Mis seal siis vaja kurjustada oli.” A. Kitzberg.

kõnelema ‹-lda 38 või -leda 37›
rääkima
1. suulist kõnet tarvitama; sel teel mõtteid, arvamusi jne. väljendama. Vaikselt, kõvasti, valjusti, bassihäälel kõnelema. Hästi, ladusalt, aeglaselt kõnelema. Eesti, saksa, vene keelt kõnelema. Kõneleb Võru murret. Poisid kõnelevad inetult, ropusti. Laps õpib kõnelema. Loomad ei oska kõnelda. Ta kõneleb läbi nina. Joosepil on harjumuseks üksi, omaette kõnelda. Kõnele tõtt, õigust! Kellestki head, halba kõnelema. Vanaema kõneles lastele muistseid lugusid. Mees kõneles poistest kiitvalt. Kõike ei maksa uskuda, mis kõneldakse. Ära kõnele sellest mitte kellelegi! Olen sulle temast kõnelnud. Selle kohta kõneleb rahvasuu järgmist. Ära kõnele kätega! (öeldakse, kui keegi käsitsi külge kipub). | piltl. Hakkasid kõnelema automaadid, relvad. Sinu kasuks kõnelevad järgmised asjaolud. Pilgud, naeratused kõnelevad. Mehe südametunnistus hakkas vist kõnelema. Lapse pärani silmadest kõneles ehmatus, imestus. Tema teod kõnelesid ise enda eest. *Jälle hakkas temas kõnelema Lenkide veri ja Lenkide uhkus.. A. Jakobson. || kirjalikult millestki jutustama, midagi teatama, midagi käsitlema. Ajaleheartiklis kõneldakse sügiskünnist. Luuletus kõneleb kevadest. Seltsi põhikirjas kõneldakse liikmete õigustest ja kohustustest. Kroonika kõneleb eestlastest mitmes kohas. Romaanis „Kui Raudpea tuli” kõneleb E. Kippel Põhjasõja sündmustest. Arhiivimaterjalid kõnelevad, et..
2. vestlema, juttu ajama. Meil on vaja nelja silma all kõnelda. Ta püüdis kuulata, mida poistesalgas kõneldi. Asjad tuleb omavahel selgeks kõnelda. Jutt ei tahtnud vedu võtta, kõneldi niisama ühest-teisest. Homse koosoleku üle peab direktoriga kõnelema. Kellega sa seal kõneled?
3. kõnet pidama, kõnega esinema. President kõneles rahvale lossi rõdult. Kirikuõpetaja kõneleb kogudusele kantslist. Ta oli halb kõnemees, kuid kõneles ometi. *Koosolek algas. Esimesena kõneles üliõpilasest noormees. J. Vorms.
4. piltl millestki tunnistust andma, midagi aimata laskma v. tõendama. Need arvud kõnelevad majanduse tõusust. Õhurõhu järsk langus kõneleb madalrõhkkonna lähenemisest. Võistlustel saavutatud tulemused kõnelesid sportlaste heast vormist. Kõik kõneleb kevade lähenemisest. Kõik temas kõneleb tervisest ja elurõõmust. Korteri sisustus kõneleb pererahva jõukusest, isikupärasest maitsest. Faktid, arheoloogilised andmed kõnelevad, et.. *Ka kleit, mantel ja kübar kõnelevad, et ta mõtleb ainult riietusele. P. Kuusberg.

lükkama ‹lükata 48›

1. tõuke, tõugete v. pideva surumisega kuhugi v. mingis suunas liikuma panema v. liikumas hoidma. Lükkab ukse, akna, värava lahti, kinni. Lükkame kapi teise seina. Pingid ja toolid lükati nurka, lauad lükati koomale, kokku. Käru, lapsevankrit lükkama. Lükkab jalgratast käekõrval. Lükkasin kiige käima, suusad libisema. Lükkab kiigele käega, jalgadega hoogu. Lükka riiv ette, eest ära, lükka uks riivi. Lükkab kuuli rauda. Kas lükata ees või vedada järel? Mina vean eest, sina lükka tagant. Oksi laiali lükates tungisime läbi padriku. Lükkab püksid alla, kingad jalast, mütsi kuklasse, käised üles. Lükkab teise pikali, kraavi, lumme. Ära lükka, ma kukun. Lükkasin paadi kaldast lahti, vette. Buldooser lükkab kivid eemale, hunnikusse. Vedur lükkas vagunid haruteele. Kuidas lükkad, nõnda läheb. | piltl. Ole siin teiste tõmmata ja lükata. Asi tuleb liikuma lükata. *Kui mitu korda on Otto tagaplaanile lükatud .. sest senikaua, kui ta aru pidas ja hoogu võttis, jõudis nobedam ette. O. Tooming. || mingit pinda mööda libistama; selliselt libistades töötlema. Lükkab kammiga, sõrmedega läbi juuste, käeseljaga üle silmade. Võta hari, lükka mu selg puhtaks. Lükka särk triikrauaga üle. Viiliga üle, siledaks lükkama. Seda lauda tuleb pisut höövliga lükata, muidu ei kõlba pingiks. Buldooseriga tasaseks lükatud plats. *Lükkasime uusi püsse tavotist puhtaks. J. Peegel.
2. edasi lükkama. Pulmad lükati sügise peale. Milleks maksmist homseks lükata? Tänaseid toimetusi ära lükka homse varna. *.. ja lükkas [kohus] otsusetegemise järgmiseks kohtupäevaks. A. H. Tammsaare.
3. (ära) veeretama, kellelegi teisele siirma. Isa surm lükkas perekonna ülalpidamise raskused emale. *Süü kõige eest lükkasid Mahtra mehed teadagi võõraste valdade peale. E. Vilde. *Kõik, mis ta üle üteldi, lükkas ta isamaa vastaste Kaela .. Juh. Liiv. *Päev-päevalt lükkas ta seda häbi oma kaelast. A. H. Tammsaare.

päev ‹-a 22› ‹s›

1. päikesetõusu ja -loojaku vaheline (valge) ajavahemik, ülaloleku aeg (varahommikust hilisõhtuni). Ilus, päikesepaisteline, selge, vihmane päev. Pilvitu, pilves, hästi leitsakuline päev. Talvine, suvine päev. Päev koidab, valgeneb, kustub. Päev on keskhommikus, pooles lõunas. Sadas pool päeva. Päeva süda 'keskpäev'. Päev jõudis, kaldus, kiskus õhtusse, õhtule. Päev hakkas hämarduma. Ootasin sind päev otsa, läbi. Olin päevad otsa rannas. Pööripäeval on öö ja päev ühepikkused. Talvel on päevad lühikesed, kevade poole pikemad. Päevad hakkasid juba pikemaks minema. Tahaks ikka valge päevaga 'päevavalges' koju jõuda. Haige ei leidnud rahu ööl ega päeval. Ära kiida päeva enne õhtut. *Ei ole mingit mõtet ööd ja päevad rühmata! Ega me tööloomad ole. M. Metsanurk. || hommiku ja õhtu vaheline aeg, keskpäev. Hommik oli jahe, päeva poole, päeva peale läks ilm soojemaks. Ma olen päeval tööl, tule õhtul! Päise päeva ajal, päisel päeval 'lausa keskpäeva ajal, keset päeva'. Head päeva! (lahkumisväljendus). || tegevuses olemise aeg, tööpäev. Perenaise päev algas ammu enne päikesetõusu. Heinaajal tuleb teha pikki päevi. Mõisale, parunile, talule karjamaa, heinamaa eest päevi tegema. *Emale lubanud saks Hüübakaevu sauna anda – üsna väheste päevade eest.. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: kevad|päev, suve|päev, sügis|päev, talvepäev; külma|päev, pakase|päev, põua|päev, saju|päev, sooja|päev, tormi|päev, tuisu|päev, vihmapäev; polaarpäev; kesk|päev, südapäev; heina|päev, hobu|päev, hobuse|päev, inim|päev, inimtöö|päev, jala|päev, mõisa|päev, normi|päev, põrsa|päev, rendi|päev, teo|päev, tööpäev; masinapäev.
2. kalendripäev, ööpäev (umbmääraselt v. konkreetselt). Aastas on 365 päeva. Laps on neli päeva vana. Seda kuud on jäänud veel kaks päeva. Ekskursioon kestab viis päeva. Juba mitu päeva järjest on sadanud. Mõni päev varem või hiljem, mis vahet sel on. Haige jäi iga päevaga nõrgemaks. Päevast päeva, päev päeva kõrval kordub üks ja seesama. Viisa saamine on vaid päevade, mõne päeva küsimus. Luges 'loendas' pulmadeni jäänud päevi. Tuleks ta kas või päevaks paarikski. Päev möödub, veereb päeva järel. Iga (jumala) päev. Rohtu tuleb võtta kolm korda päevas. Kevad astub iga päevaga üha enam oma õigustesse. Elati päevast päeva 'tasapisi, tulevikule mõtlemata'. Ühel heal, ilusal päeval 'ükskord, kunagi'. Ainult tänane ja homne päev jääb meil veel maal olla. Ma ei saanud lubatud päeval tulla. Reedene, laupäevane päev. Mis päev täna on? – Neljapäev. Septembrikuu, lehekuu, heinakuu päevad. Seitsmenda päeva adventistid 'laupäeva puhkepäevana pühitsev adventistide rühmitus'. Jumalal päevi, peremehel leiba. Kõik päevad ei ole vennad. *Täna on päev pärast jaani.. V. Saretok. || (mingi vahemaa mõõduna, näitab selle läbimiseks kuluvate päevade arvu). Kahe, kolme päeva teekond. *Tormis jäid nad „Kodumaast” veel peaaegu päeva tee maha.. K. Raja. || teat. eripäraga aeg; aeg, mil midagi toimub v. tehakse. Lõbus, õnnelik, kurb, väsitav, sündmusrohke päev. Kooli lõpetamise päev on tähtis päev. Eile oli mul hea päev. Saatuslikul, otsustaval päeval. 1. aprill on naljategemise päev. Haiglas täna külastajate päeva ei ole. Sain (töölt) vaba päeva. Meil on täna kolimise päev. Homme on võistlustel finaalide päev. Lahtiste uste päev 'päev, mil teat. asutus on kõigile tutvumiseks avatud'. Tal on (pahad) päevad kõnek menstruatsiooniaeg. || kellelegi v. millelegi pühendatud tähtpäev. Pühakute päevad. Ülemaailmne autovaba päev. Rahvusliku leina päev. || ‹hrl. pl.› (mitmepäevane) nõupidamine, kokkutulek; (mitmepäevaste) ürituste sari. Maakondlikud õpetajate päevad. Loodusuurijate päev(ad) korraldatakse Saaremaal. Vanalinna päevad. Tallinna päevad Kotkas. *Vapsid laiutasid. Nad organiseerisid oma „päevi” ja kongresse. A. Kaal. || ‹hrl. pl.› teat. ajajärk, aeg (eriti ühiskonna arengus, inimese elus); elupäevad. Iseseisvuse, okupatsiooni päevad. Talvesõja päevil. Kalevipoja päevist räägitakse kui kaugest õnneajast. Ta oli meile rasketel päevadel toeks. Tunnen teda ülikooli päevilt. Meie päevil 'praegusel ajal'. Müürid on püsinud tänase päevani 'tänini'. Elab mõtetega eilses päevas 'minevikus, möödunus'. Mure homse päeva, tulevate päevade 'tuleviku' pärast. Lapsepõlve, vanaduse päevad. Mine või vanul päevil 'vanaduses' veel kerjama. Haige elas oma viimaseid päevi. Mine tea, kus tema oma päevad veel lõpetab. Lõpetas oma päevad ise 'tegi enesetapu'. *Sinu päevades [= vanuses] võetakse mõnikord veel teine nainegi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: argi|päev, esmas|päev, hingamis|päev, iga|päev, jõude|päev, kolma|päev, lau|päev, luusi|päev, nelja|päev, nädala|päev, puhke|päev, püha|päev, teisi|päev, täna|päev, äripäev; kalendri|päev, kuu|päev, pööri|päev, ööpäev; aprilli|päev, augusti|päev, detsembri|päev, jaanuari|päev, juuli|päev, juuni|päev, mai|päev, märtsi|päev, novembri|päev, oktoobri|päev, septembri|päev, veebruaripäev; ekskursiooni|päev, haigla|päev, haigus|päev, jooma|päev, karja|päev, kohtu|päev, kooli|päev, koristus|päev, külvi|päev, künni|päev, laada|päev, laagri|päev, lahkumis|päev, lõikus|päev, matka|päev, metsa|päev, niidu|päev, oksjoni|päev, palga|päev, pealetungi|päev, pensioni|päev, pesu|päev, praktika|päev, puhkuse|päev, püügi|päev, reisi|päev, remondi|päev, saabumis|päev, saama|päev, sanitaar|päev, sauna|päev, stipendiumi|päev, stipi|päev, streigi|päev, sõidu|päev, sööma|päev, treeningu|päev, turu|päev, töö|päev, võistlus|päev, võitlus|päev, võtte|päev, õppe|päev, ärasõidupäev; aasta|päev, au|päev, hälli|päev, juubeli|päev, leeri|päev, lipu|päev, matuse|päev, mälestus|päev, nime|päev, peo|päev, pidu|päev, pulma|päev, ristimis|päev, surma|päev, sünni|päev, täht|päev, õnnistamispäev; hingede|päev, jaagupi|päev, jaani|päev, jüri|päev, kadri|päev, karjalaske|päev, karuse|päev, kolletamis|päev, kolmekuninga|päev, korjuse|päev, küünla|päev, lauritsa|päev, luutsina|päev, luuvalu|päev, maarja|päev, madise|päev, mardi|päev, mareta|päev, markuse|päev, mihkli|päev, nigula|päev, nuudi|päev, nääri|päev, peetri|päev, pärtli|päev, risti|päev, seitsmemagaja|päev, seitsmevenna|päev, simuna|päev, süütalaste|päev, tooma|päev, tuhka|päev, tõnise|päev, vastla|päev, volbripäev; emade|päev, lastekaitse|päev, naiste|päev, protesti|päev, solidaarsus|päev, teatri|päev, tervise|päev, võidupäev; linna|päev, maa|päev, mees|päev, riigipäev; keele|päev, konverentsi|päev, kultuuri|päev, laulu|päev, spordi|päev, suusapäev(ad); alg|päev, algus|päev, ava|päev, eel|päev, järel|päev, lõpu|päev, viimnepäev; hiilge|päev, häda|päev, katsumis|päev, mure|päev, näguri|päev, nälja|päev, rõõmu|päev, valu|päev, viletsus|päev, õnnepäev; priiuse|päev, rahu|päev, sõja|päev, vabaduspäev; elu|päevad, lese|päevad, noorus|päevad, vanaduspäevad; algkooli|päevad, gümnaasiumi|päevad, keskkooli|päevad, seminari|päevad, üliõpilaspäevad.
3. päike. Päev on juba suures kõrges 'kõrgel', pooles taevas. Päeva tõusust loojakuni. Päeva loojangu ajal. Kass soojendab end päeva paistel. Päeva käes pleekinud kangas. Ära jäta võid päeva kätte! Lähen kevade poole, kui päev hakkab juba kõrgemalt käima. Parem päeva kuumus kui vihma vilu. *„Sein on vastu päeva, roose tuleb kogu aeg kasta,” kurtis direktor. K. Saaber.

pärast
I. ‹postp›
1. [gen] (põhisõnaga märgitud ajaühiku) järel, möödudes. Aasta pärast. Kahe kuu pärast algab jälle õppetöö. Astun nädala või paari pärast läbi. Ta suri kolme päeva pärast. Tule poole tunni pärast! Kell on viie minuti pärast üks. Natukese, mõne, tüki aja pärast. Vähe, viivu, veidi aja pärast taipasin, mis oli juhtunud. Ettevõte tasub end ära alles aastate pärast.
2. [gen] osutab sellele, mille v. kelle valdusse v. käsutusse saamiseks, saavutamiseks midagi toimub. Lahing käis linna, iga jalatäie maa pärast. Isapõdrad võitlevad emase pärast. Kosis rikka lese tema vara pärast. Röövlid tapsid mehe raha pärast. Koerad purelesid kondi pärast. Naised jagelevad pesuköögi pärast. Võistlus esikoha, maailmameistri tiitli pärast. Ta on tõe ja õiguse pärast väljas. *Vapsidega konkureerisid võimu pärast eeskätt Põllumeestekogud.. O. Kuningas.
3. [gen] mingil põhjusel, millegi tõttu, millestki tingituna. a. osutab tundele, millest tingituna v. mille tõttu midagi toimub. Hõiskab, tantsib rõõmu pärast. Hakkasin viha pärast nutma. Ta ei saanud ehmatuse, hirmu pärast sõnagi suust. Vaju või maa alla häbi pärast! Tal ei tulnud erutuse pärast uni. Tegin seda kiusu, jonni, koeruse, ulakuse, lusti pärast. Läksin huvi, viisakuse pärast nendega kaasa. Mees on õnnetu armastuse pärast jooma hakanud. b. osutab asjaolule v. põhjusele, mille tõttu midagi esineb v. toimub. Laps puudus koolist haiguse pärast. Laev ei sõida täna tormi pärast. Külma pärast ei saa siin talvel elada. Mitmete asjaolude pärast jäi töö pooleli. Talu läks võlgade pärast oksjoni alla. Lammast peetakse villa pärast. Haige oigas valude pärast. Palun vabandust tülitamise pärast! Ega ma sinu pärast ei tulnud, tulin ema vaatama. Ega ma paha pärast, räägin seda hea pärast! Mis sa nutad tühja (asja) pärast! Meeldid mulle oma töökuse pärast. Teda halvustati tema saamatuse pärast. Olen sinu pärast uhke. Sain teie pärast peapesu. Mul hakkas enda pärast häbi, piinlik. Lõi kombe pärast risti ette. Tulid sa ikka asja pärast? 'oli sul ikka asja'. Mis häda pärast 'mis põhjusel' ma peaksin valetama! Mis hea pärast sa siia tulid? (irooniline väljend). *Kui sageli räägitakse seltskonnas lihtsalt rääkimise pärast. I. Trikkel. || (karistatava v. kritiseeritava põhjuse korral vahel võimalik ka eest.). Istub varguse pärast kinni. Streigist osavõtu pärast vallandati mitu töölist. Sain nahutada heitliku iseloomu pärast. Kunstnikule tehti liigse realismi pärast etteheiteid. *.. otsis ja kangutas sõnu ja mõtteid, nagu tuleks nende pärast hiljemini kellegi ees vastutada. P. Vallak. c. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille huvides, kasuks, jaoks midagi toimub. Buss peatus vaid meie kahe pärast. Ära minu pärast oma toimetamisi toimetamata jäta. Räägin seda sinu enda pärast. Tulin koju tagasi üksnes laste pärast. Töö pärast ma ennast tapma ei hakka. Kunst kunsti pärast. Kindla usu pärast on surmagi mindud. *„Ega siis jumal inimest ometi põrgu pärast loonud.” – „Mispärast siis?” A. H. Tammsaare. d. osutab isikule, esemele, asjaolule, kelle v. mille saatuse v. olukorra suhtes tuntakse muret, kahju vms. Ära minu pärast muretse. Kuidas ma küll sinu pärast kartsin! Tunnen muret oma tervise pärast. Mure homse päeva, tuleviku pärast. Kardab oma elu pärast. Lein hukkunute pärast. Rikas muretseb oma raha pärast. *.. oleme mures tedre- ja põldpüüparvede kokkusulamise pärast.. O. Tooming.
4. [gen] ‹hrl. kirjutatakse eelneva sõnaga liitadverbina kokku› kellegi v. millegi seisukohalt, poolest. Sinu pärast võiksime nälga surra, sul ükskõik! Mine siis, minugi pärast! Ütlen seda ainult moe, nalja pärast. Õiguse pärast 'õigupoolest'. Kõik see oli nagu au pärast 'nime poolest, moepärast'.
5. [gen] millelegi vastavalt, millegi kohaselt v. järgi, midagi mööda. Saaks ükskord voli pärast süüa! Kunagi ei osanud peremehe meele pärast olla. Kõikide meele pärast ei suuda teha. *Mina ratsutan ainult tarbe pärast, ma ei tunne sellest mingit erilist mõnu. H. Salu.
6. [gen] esineb fraseoloogilist laadi hüüatustes ja kirumisvormelites. Jumala, taeva pärast, ära tee seda! Aita ometi, Kristuse pärast! Kuradi, pagana, põrgu, kirevase pärast! *Mille tondi pärast ma praegu oma raha salaja pidin lugema? K. A. Hindrey.
7. [elat] kõnek (osutab seisundile:) mingis seisundis v. olukorras olevana, peast. Ta oli noorest pärast iludus. Ära haigest pärast tööle mine! *Taru Iida peavari alevikuserval pole enam see, mis uuest pärast.. M. Nurme. *Minu nimi on Linda Liitmäe, neiust pärast olin Kütt. V. Ilus.
II. ‹prep› [part] millegi järel, millestki ajaliselt hiljem, peale. Kella kolme paiku pärast lõunat. Pärast 1. juulit. Varsti pärast pühi. Viis minutit pärast kuut. Pärast tööd läksime kohe koju. Õhtul pärast töö lõppu. Uued majad kerkivad nagu seened pärast vihma. Pärast sõda olid meil rasked ajad. Asus pärast ülikooli, ülikooli lõpetamist tööle õpetajana. Pärast pikki vaidlusi jõudsime ühisele otsusele. Ta jäi veel pärast mind tööle. Pärast meid tulgu või veeuputus! Elu pärast surma. *Mind jäeti mingi koerustüki eest pärast tunde. T. Vint. | ‹ühendsidesõna osana› pärast seda kui vt kui
III. ‹adv›
1. hiljem; edaspidi. Hommikul paistis päike, pärast hakkas sadama. Mine sina kohe, ma tulen pärast järele. Eks pärast näe, vaata, mis siin teha annab! Mul pole praegu raha, maksan pärast. Ta oli algul vastu, kuid pärast andis järele. Pärast näeme! Seda juhtus pärastki. Parem enne karta kui pärast kahetseda. Pärast ikka tarku palju! Kes pärast naerab, naerab paremini. *.. sest nii tarka koera kut Nässu pole Abrukas enne old ega tule pärast. J. Tuulik. || seejärel, siis. Algul kuulasin raadiot, pärast veel lugesin pisut. Enne töö ja pärast lõbu. Esiti varastab nõela, pärast noa, viimaks hobuse.
2. van (kartust v. kahtlust väljendades:) viimati, äkki, järsku. *Oota, ma keeran ukse lukku, pärast mõni tuleb. A. H. Tammsaare. *".. julgegi sööma hakata: pärast viib keele alla!” arvas poiss. E. Särgava.
Omaette tähendusega liitsõnad: au|pärast, häda|pärast, jao|pärast, käe|pärast, meele|pärast, minu|pärast, miski|pärast, moe|pärast, nalja|pärast, näo|pärast, see|pärast, selle|pärast, teadu|pärast, õigupärast

tead ‹-u 21› ‹s›
teadmine. Minu teadu järgi on rong juba läinud. Vanaema teadud ja tarkused. *Homse lahkumise teadul oli poiss oma lapseliku sünnipäevaelevuse kiuste hommikust saadik kahvatum .. J. Kross.

toimetus ‹-e 5› ‹s›

1. toimetamine, talitus, tegemine, toiming, töö. Kodused, tubased, välised toimetused. Teeb oma igapäevaseid toimetusi. Kui õhtused, hommikused toimetused toimetatud, võib hinge tagasi tõmmata. Suure talu tööd ja toimetused ei lõpe eales. Päeva jooksul oli tuhat toimetust. Mul on täna veel mõned tähtsad toimetused ees. Hea on teiste toimetusi pealt vaadata. Emal on tihti südaööni toimetusi. Ristimistalituse pühalik toimetus. Tänasida toimetusi ära viska homse varna. *See oli Uukaredal ennekuulmatu lugu, et loomaga, eriti koeralitaga, tema toimetustel [= loomulike tarvete õiendamistel] kaasas käiakse. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: argi|toimetus, asja|toimetus, pisi|toimetus, päevatoimetus.
2. toimetusel ‹postpositsioonilaadselt› kellegi poolt toimetatuna (4. täh.) J. V. Jannseni toimetusel ilmunud ajaleht. Kooli almanahh anti välja õpilaste endi toimetusel.
3. ajalehte v. ajakirja väljaandev asutus v. organ, samuti selle v. kirjastuse, raadio, televisiooni mingi osakond; selle tööruum(id). Ajalehe, ajakirja toimetus. „Eesti Päevalehe” toimetus. „Eesti Entsüklopeedia” toimetused. Raadio noortesaadete toimetus. ETV uudistesaadete toimetus. Toimetuse koosseis, kolleegium, juhtkiri. Töötas mitu aastat kohaliku ajalehe toimetuses. Sai korrektorina tööle „Postimehe” toimetusse. Toimetuse aknad on hiliste öötundideni valgustatud.
▷ Liitsõnad: arvamus|toimetus, kunsti|toimetus, majandus|toimetus, poliitika|toimetus, reklaami|toimetus, uudistetoimetus.

töö|kava
töö aluseks olev kava. Koosoleku, seltsi töökava. Arutame homse päeva töökava läbi.

vallaline ‹-se 5›

1. ‹adj› mitte abielus olev, abiellumata. Vallaline inimene, mees, naine. Vallaline naisõpetaja, sulane. Perekonnas on kaks täiskasvanud vallalist tütart. Poeg August on veel vallaline. Vallaliseks jäänud naine. Elab üksikuna ja vallalisena. Vallalises põlves 'vallalisena' tehtud tembud. || (lindude, loomade kohta:) paari heitmata, vaba. *Vallalisi laglesid oli saarel kümneid või isegi sadu kordi rohkem kui pesitsevaid .. V. Masing (tlk).
2. ‹s› vallaline (1. täh.) inimene. Abieluinimesed ja vallalised. Tööliste hulgas oli nii naisemehi kui vallalisi. Viimasel ajal on hakanud kasvama vallaliste arv. *Arvan aga, et perekonnaisa peab hoolsamini homse peale mõtlema kui mõni vallaline. M. Metsanurk.
3. ‹adj› vaba (näit. kasutusest). *Mõisnikud eelistasid soldatiks anda „vallalist rahvast”: vabadikke, orbe, ärakaranuid, jooksikuid, vastuhakkajaid. Ü. Tedre. *Nüüd peaks vallalist aegagi rohkem tulema: maja on katuse all .. O. Kruus.

varn ‹-a 23› ‹s›
seina löödud pulk, konks v. konksudega varustatud mööbliese rõivaste jm. riputamiseks, nagi. Vannitoa, riietusruumi varnad. Garderoobi seinad olid varnu täis. Kütt on löönud põdrasarved varnaks seina. Tare räästa all olid kõveraist okstest varnad hobuseriistade jaoks. Riputab kasuka, palitu, kuue varna. Lugemissaali varna oli jäänud vaid mõni eelmise päeva ajaleht. Kübara kohta öeldakse: vastselt varnas, vanalt varna all maas. Seljakotid ripuvad varnas, varna otsas. Mütsi võid panna sinna varna otsa. Võttis varnast, varna otsast võtmekimbu. Ooteruumis seisis mitu üleriiete ja vihmavarjudega koormatud varna. | piltl. Tervis on käest ära, peab õpetajaameti varna panema 'õpetajaametist loobuma'. Reketit kolmekümneselt varna riputada on veel vara. Tahaks oma mured ja vaevad kõik varna heita. Nii lumevaesel talvel pole põhjust suuski varnast võttagi. Tänasida toimetusi ära viska homse varna.
▷ Liitsõnad: mütsi|varn, riidevarn.

värisema ‹37›

1. (inimese v. looma keha v. kehaosade puhul:) tahtmatult kiiresti ja väikese amplituudiga siia-sinna võnkeid tegema. Vinge tuul pani matuselised kõigest kehast, üle kogu keha värisema. Värisesime külmast, külma pärast, külma käes. Laps väriseb palavikus(t). Pingutuse järel värisesid mehe õlad veel hulk aega. Haige ajas end põlvede värisedes jalule. Taadi käed värisevad vanadusest. Liikmed nõrkusest värisemas. Hobuse sapsud värisesid kiirest traavist. *Laur värises naerust ja koer värises sabaliputamisest. V. Panso. || (ärevusest, hirmust vm. tugevast tundest tingituna). Suur erutus pani kogu keha värisema. Värises surmahirmus(t), hirmu pärast. Võib väriseda rõõmust, pahameelest, õudusest. Poisi lõug lõi ehmatusest värisema. Huuled hakkavad vihast värisema. Tulekahju nägemine võttis jalad all värisema. Sosistas midagi ärevusest värisevate huultega.
2. piltl tugevasti kartma, hirmu tundma; muretsema. Teoori värises oma isanda ees. Napoleoni ees värisenud kogu Euroopa. Kes väriseb või kardab, jäägu koju. Arg mees väriseb oma naha pärast. Ei maksa kogu aeg homse pärast väriseda. Läksin eksamile väriseva südamega, südame värisedes. Vaga veri ei värise. *Aga mees on ju nagu tallesaba, hakkab isegi härra nime kuuldes värisema. H. Sergo.
3. (esemete v. nähtuste kohta:) vappuma, vibreerima. Rongi lähenedes hakkas maapind värisema. Soine maakamar värises sõdurite jalge all. Kärgatus pani maja värisema. Tsehhi põrand väriseb masinate töö rütmis. Virutab ukse mürtsuga kinni, nii et seinad värisevad. Laevakere lõi mootorimürinast värisema. Õhk väriseb mürsuplahvatustest. Klirisedes värisevad aknad. Haavalehed värisesid tasa. Õngekork hakkas värisema. Lusikas väriseb vanaema käes. Tarretis värises isuäratavalt. Tähed värisevad otsekui kangest pakasest. Jälgis kompassi värisevat magnetnõela. Vahib arvuti värisevale ekraanile. Lugesin öölambi väriseval valgusel. Vanadusest värisev hääl.

ähmane ‹-se 4› ‹adj›

1. tuhm, kergelt hägune, halvasti läbipaistev v. nähtav. Ähmased aknad, ruudud. Peegel oli veidi ähmane. Prilliklaasid läksid ähmaseks. Taevas oli tuhkhall ja ähmane. Kogu ümbrus oli sajust ähmane. Kerkisid esile väikese saare ähmased kontuurid. Teksti kiri oli ähmane ja kohati kustunud. Ajalehes avaldatud pilt oli võrdlemisi ähmane. Jääkonaral leidus ähmaseid jalajälgi. || (seoses nägemisega:) udune, hägune. Ta silmad olid pisaraist ähmased. Mida aastad edasi, seda ähmasemaks muutus nägemine. Olin nii väsinud, et silmade ees muutus ähmaseks. Vaatas mulle unest, pohmelusest ähmaste silmadega otsa. *Ta hakkas juba purju jääma, tema pilk muutus ähmaseks ja ujuvaks. E. Õunapuu. || vähe valgustav v. valgustatav. Läbi udu ja pilvede paistis ähmane päike. Ähmane õlilamp andis vähe valgust. Ähmase tänavalaterna valgel tundsin ta vaevalt ära. Ähmane videvik, õhtuhämarus. Koitis ähmane talvehommik.
▷ Liitsõnad: udu|ähmane, uneähmane.
2. piltl ebamäärane, ebaselge. Kogu see lugu on väga ähmane. Ähmased andmed, ähmane ülevaade. Nende teadusalade piirjoon on võrdlemisi ähmane. Ähmaste žanritunnustega teos. Ähmased seisukohad, arusaamad asjast. Hinges oli ähmane aimdus, et see asi ei lõpe heaga. Kõik kuuldused õnnetusest olid üpris ähmased. Tal oli oma isast säilinud ainult ähmane mälestus. Seina tagant kostis ähmast jutupominat. Ähmase tähendusega sõna. Hinge puges mingi ähmane hirm homse ees. Ähmasest süütundest ei saanud ta kunagi vabaks. *Poiss naeris teda, suurt mehemürakat, kes kõndis mööda metsi ringi nagu kuutõbine, meeled ähmased. A. Viirlaid.