[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hoole|alune ‹hrl s›
kellegi hoole all olija (v. olev). Vanadekodu, valla hoolealused. Kasvataja tõreleb oma väikeste hoolealustega. Tõnust sai sedamaid naabrinaiste hoolealune. Perenaise neljajalgsed hoolealused. Koer valvas hoolega oma hoolealuseid. *Mihklilt küsida, kas ta oma hoolealust metsa tunneb, oleks vana metsavahi solvamine.. O. Tooming.