[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hunnitu ‹1› ‹adj›
suurepärane, võrratu. Hunnitu loodus, maastik. Hunnitutest roosidest pärg. Milline hunnitu muusika! Millised hunnitud kalliskivid, smaragdid! Jää sillerdas hunnituis vikerkaarevärves. See õhtu, öö, päikesetõus oli lausa hunnitu. *Ja siis oli ta ema käte vahel, maailma kõige hunnitumas paigas.. H. Sepamaa (tlk).