Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
imperatiivne ‹-se 2› ‹adj›
käskiv, nõudev; keel käskivas kõneviisis olev. Imperatiivne mandaat 'juhend, mida valitud isik v. organ on kohustatud rangelt järgima'. *..õigusnormi imperatiivne olemus ei tähenda veel õiguslike aktide teksti imperatiivset grammatilist sõnastust. H. Randalu.
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
![]() |