[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

asum ‹-i 2› ‹s›
linna kindlapiiriline osa (linnaosa v. selle piiridesse jääv väiksem linnajagu). Linna piirile kerkivad uued asumid. Ülemiste, Sikupilli, Sõjamäe, Pae jt. Lasnamäe asumid.

eo ipso
just seeläbi; iseenesest. *Nagu öeldud, elavad mõlemad lugupeetavad daamid meiega ühe koridori peal. Nii siis tuttavad eo ipso. R. Tiitus.

ilmum ‹-i, -it 2› ‹s›
van filos nähtumus

ism ‹-i 21› ‹s›
suund, vool, koolkond vms. Akademism, funktsionalism, konstruktivism ja teised ismid.

issu ‹6› ‹s›
lastek isa. *Ei ole issut ega emmet. V. Raud (tlk).

isu ‹11› ‹s›

1. soov, tahtmine süüa. Isu õunte, maiustuste järele. Mul on hea isu. Hakkasin hea, suure, täie isuga sööma. Antsul pole täna õiget isu. Praelõhn äratas isu. Vein annab, tõstab isu. Isu kadus, läks üle. Isu kustub, tõuseb. Olen õuntest oma isu täis söönud. Mul on lausa hundi isu. Mõni ravim rikub, kaotab isu. Igaüks lõikas oma isu kohase pala. Pirukaid nähes tuli tüdrukulegi isu. Isu kustutama, rahuldama. Kui esimene isu oli vaigistatud, hakati vestlema. Naisel käisid igasugused isud: kord tahtis magusat, kord soolast. Head isu! Haigel loomal ei ole harilikult isu. Süües kasvab isu.
▷ Liitsõnad: hundi|isu, söögiisu; heeringa|isu, kala|isu, kana|isu, magusa|isu, muna|isu, soolaseisu.
2. himu, soov, tahtmine, lust, huvi. Mul polnud mingit, vähimatki isu külla minna. Tuli kange isu marjule sõita. Meil on isu seda kaasa teha. Kui isu tantsimisest otsas, lähen ära. Selline virelemine võtab elamise isu ära. Kõigest saab ükskord isu otsa, täis. Niiviisi kaob igasugune isu midagi teha. Magasin oma isu täis. Hingasin isuga värsket õhku. Tegi tööd isuga. *..Davidi väike orkester Pärnus äratas ainult isu suurema ja parema järele.. J. Semper.
▷ Liitsõnad: elu|isu, mängu|isu, naeru|isu, suitsu|isu, tööisu.

isuma ‹37›
isunema. *Isun ahnelt hammustada / puhast värsket leiba! J. Kaidla. *Kadi jälle teadis hästi palju laule ja isus muudkui uute järele.. L. Promet.

isur ‹-i 2› ‹s›, isurid pl
läänemeresoome rahvas, kelle keel on lähedane Karjala ja Ida-Soome murdeile

kasum ‹-i 2› ‹s›
maj summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. Ettevõtte, aktsiaseltsi, tööstusharu kasum. Keskmine kasum. Kasumi kasutamine, jaotumine. Majand töötab kasumiga. Ettevõte andis suurt kasumit. Põhilise osa kasumist sai talu loomakasvatusest. Töösturid, suurärimehed said tohutuid kasumeid.
▷ Liitsõnad: aasta|kasum, arvestus|kasum, kogu|kasum, müügi|kasum, puhaskasum.

lasum ‹-i 2› ‹s›

1. hrv lasu. Paisuv pilvede lasum. *Mäherdune lasum Vana Maailma häbi! E. Vilde.
2. geol (kihtide omavahelise asendi kirjeldamisel:) pealpool vaadeldavat kihti asetsev kiht

lipsuma ‹42›
lipendama, kergelt lehvima; lips ja lips (edasi-tagasi) liikuma. Lindid, patsipaelad lipsuvad tuules. *.. tõukas ta kaabu veidi teise kõrva peale, portfellil aga laskis reipalt lipsuda. V. Saar. *Oh seda rõõmu, rahad hakkavad jälle nagu lipsub käima! L. Kibuvits.

viisum ‹-i, -it 2› ‹s›
viisa