[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aadress ‹-i 21› ‹s›

1. sihtkohta (ning adressaati) osutav tekst postisaadetisel, telegrammil vms.; isiku elupaiga v. asutuse asukoha osutus. Halvasti loetav, puudulik aadress. Kodune, töökoha aadress. Sihtnumbrita (postiindeksita) aadress. Anna, jäta, ütle mulle oma aadress. Kuidas su aadress on? Olen koolivenna aadressi unustanud, ära kaotanud. Saatja aadressi ümbrikul polnud. Mul ei ole Jaani uut aadressi. Kas keegi teab Tallinna Kaubamaja aadressi? Korterinumber polnud aadressil õige. Saatke kiri aadressil Tallinn, Sakala 3. || piltl (kirjutise, teose, kriitika vms. objektist rääkides). Üldsõnaline ja aadressita kriitika. Arvustus õigel aadressil. Vaenlase aadressil sadas ähvardusi. Ülistustega võitja aadressil ei oldud kitsi. Kiitvaid sõnu öeldi tehase uudistoodangu aadressil.
▷ Liitsõnad: posti|aadress, telegrammiaadress.
2. info seadme, mälu pesa, võrgus oleva objekti vms. tähis
▷ Liitsõnad: meili|aadress, võrguaadress.
3. van (hrl. paljude allkirjadega pidulik) palve-, tänu-, märgukiri kõrgemale võimukandjale; auaadress. *Keisrile antud truualamliku aadressi teksti koostas Veske .. F. Tuglas.

ainu|isikuline
ainult ühe isiku poolt teostatav; ainult ühes isikus kehastuv. Ainuisikuline juhtimine, otsustamine. USA-s on president täidesaatva võimu ainuisikuline juht.

akronüüm ‹-i 21› ‹s›
sõnade algustähtedest moodustatud ning sõnana häälduv nimetus, isiku- v. kohanimi, näit. NATO, aids, laser jne.

allonüüm ‹-i 21› ‹s›
keel isiku- v. kohanime variant, rööpnimi. Côte d' Ivoire'i allonüüm on Elevandiluurannik.

alluma ‹37›

1. ametialaselt, hierarhiliselt kellegi võimu v. juhtimise alla kuuluma. Pearaamatupidaja allub vahetult ettevõtte juhile. Linn allus siis Taani kuningale. Ministeeriumile alluv asutus. || teat. isiku v. asutuse võimkonda kuuluma. Avalik-õiguslikud vaidlused alluvad halduskohtule.
2. kuuletuma, end juhtida laskma, alistuv olema. Tuleb alluda koolikorrale, distsipliinile, eeskirjadele, seadustele. Noored ei taha vanemate soovidele, nõudeile, korraldustele alluda. Kohtunikud alluvad ainult seadusele.
3. millegi mõjule, toimele aldis olema. Areng allub kindlatele seaduspärasustele. Monosahhariidid alluvad kergesti leeliste toimele. Ravile raskesti alluv haigus. Tahtele alluvad lihased.

apoteoos ‹-i 21› ‹s›

1. kangelase, valitseja jumalustamine ning sellega seotud kombetalitus Vana-Kreekas ja -Roomas
2. mõne sündmuse, isiku v. idee (avalik) ülistamine. Poeem on apoteoosiks revolutsioonile.
3. etenduse, kontserdi vms. pidulik lõpp-pilt v. osa, milles ülistatakse rahvast, kangelast, õigluse võitu jne. Ooperi, filmi apoteoos.

arengu|romaan
kirj isiku arenemist kujutav romaan

arhiiv ‹-i 21› ‹s›

1. asutus v. asutuse, ettevõtte, organisatsiooni osakond, kus säilitatakse praktilise v. teadusliku väärtusega dokumentaalseid materjale. Dokumendid anti arhiivi, dokumente säilitatakse arhiivis. Arhiividest andmeid koguma. Tehase, ministeeriumi, instituudi arhiiv.
▷ Liitsõnad: filmi|arhiiv, heliarhiiv; kesk|arhiiv, linna|arhiiv, riigiarhiiv.
2. teat. asutuse v. isiku tegevuse käigus kujunenud dokumentaalsete materjalide kogu; arhiivifond. „Sakala” arhiiv. Vana professori rikkalik, kuid korraldamata arhiiv.
▷ Liitsõnad: keele|arhiiv, murde|arhiiv, rahvaluulearhiiv.

arhiivi|fond
koos hoitavad omavahel loogiliselt v. ajalooliselt seotud, eriti asutuse v. isiku tegevuse käigus kujunenud dokumentaalsete materjalide kogu arhiivis

ausus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. (< as aus (1. täh.)) Kellegi ausust proovile panema, kontrollima. Kas on kahtlusi, kas kahtled tema aususes? Ta on ausus ise. Ausus on tal lapsest saadik veres.
2. van kõnetlussõna kõrgemast seisusest v. kõrgel ametikohal oleva isiku poole pöördumisel. *.. uksel seisis käskjalg. „Telefonogramm, teie ausus ... Nõutakse roodu.” A. Kurfeldt (tlk).
▷ Liitsõnad: kõrgeausus.

autasustatu ‹1› ‹s›
(hrl. autasustatud isiku kohta). Õnnitleti autasustatuid.

autentimine ‹-se 5› ‹s›
info isiku v. mingi toimingu identsuse automaatne kontroll

autobiograafia ‹1› ‹s›
isiku enda kirjutatud elulugu. Kirjaniku autobiograafia. Kirjutab autobiograafiat.

avaldus ‹-e 5› ‹s›

1. avaldumine; millegi avaldu(mi)s- v. väljendu(mi)svorm, ilming; ‹hrl. liitsõna järelosana› avaldamine. Elu oma mitmepalgelistes avaldustes. Kreutzwald piitsutab „Kilplastes” rumaluse ja juhmuse avaldusi. Arhitektuur materiaalse kultuuri ühe avaldusena. Psüühika on ajutegevuse avaldus. Meie suure lugupidamise avalduseks.
▷ Liitsõnad: armastus|avaldus, armu|avaldus, arvamus|avaldus, au|avaldus, austus|avaldus, elu|avaldus, enese|avaldus, imetlus|avaldus, kaastunde|avaldus, kahetsus|avaldus, kahtlus|avaldus, kiidu|avaldus, lahkus|avaldus, lugupidamis|avaldus, meele|avaldus, mõtte|avaldus, nõrkus|avaldus, pahameele|avaldus, poolehoiu|avaldus, protesti|avaldus, rõõmu|avaldus, surve|avaldus, sõprus|avaldus, tahte|avaldus, tunde|avaldus, tunnustus|avaldus, tähelepanu|avaldus, tänu|avaldus, usaldus|avaldus, vaenu|avaldus, vaimustus|avaldus, viha|avaldus, viisakus|avaldus, õrnusavaldus.
2. dokument v. suuline ütlus, millega kodanik pöördub ametiasutuse v. -isiku poole, hrl. isiklikes asjus. Kirjalik, suuline avaldus. Avaldust kirjutama, esitama. Kui soovid töölt lahkuda, anna avaldus sisse. Avaldus seltsi, ühingusse astumiseks. Avalduste läbivaatamine, avaldustele vastamine.
▷ Liitsõnad: hagi|avaldus, lahkumis|avaldus, nõude|avaldus, pensioni|avaldus, sisseastumis|avaldus, sooviavaldus.
3. (ametlik) teadaanne, avalik seisukohavõtt. Valitsuse, Valge Maja avaldus. Pressikonverentsi algul tegi peaminister järgmise avalduse ..

daktüloskoopia ‹1› ‹s›
jur näpujälgi, sõrmemustreid (isiku identifitseerimise eesmärgil) uuriv kriminalistika haru

dialoog ‹-i 21› ‹s›
ka kirj kahekõne, kõnelus kahe v. mitme isiku vahel; vestlus, mõttevahetus. Tekkis, arenes vaimukas dialoog. Dialoog mikrofoni, kaamerate ees. Marguse ja Tiina dialoog. Riigijuhtide kontaktid ning dialoogid. *Tal [= Juulius Kilimitil] polnud aimugi, et siin toimus kaks dialoogi – üks, mida pidas tema oma naisega, ja teine, mida pidas naine Temaga .. K. Ristikivi. || kahekõne antiikkirjandusest lähtunud filosoofilise proosa žanrina. Platoni dialoogid.

Buridani eesel
(isiku kohta, kes kahe (võrdse) võimaluse vahel valida ei oska). *Buridani eeslina olen ma nende kahe vahel ahastanud – ja ma võin, kui soovin, nälga surra. F. Tuglas.

nagu eesel kahe (heina)kuhja vahel
(isiku kohta, kes kahe (võrdse) võimaluse vahel valida ei oska). *Mis sa nüüd oskad ette võtta?! Olin nagu eesel kahe heinakuhja vahel – kas valada jahu tagasi või mitte? R. Vaidlo.

enese|kordamine ‹-se 5› ‹s›
isiku enda poolt varem öeldu v. tehtu kordamine. Kunstnik ei suutnud vältida enesekordamist.

enese|leidmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
iseendas selgusele jõudmine; isiku- ja omapära saavutamine käitumises, loomingulises töös jm. Nooruki järkjärguline eneseleidmine. *.. Pariisi aastad on Koordile eneseleidmise ja loomingulise küpsemise aastateks. L. Gens.

favoriit ‹-riidi 21› ‹s›

1. (mõjuka isiku) lemmik, soosik, armualune. Kuningas andis oma favoriidile hertsogitiitli. Louis XIV favoriidid.
2. kõige rohkem võiduvõimalusi omav võistleja v. võistkond. Tuli spartakiaadile favoriidina. Võrkpalliturniiril on favoriidid selgunud. Võistluste favoriit, mullune võitja, jäi kolmandaks. Edestas favoriidiks peetud võistlejat 40 sekundiga. Tõusis favoriitide kilda. Teine sõit tõi uue favoriidi. Favoriidid on vahetunud.
▷ Liitsõnad: maratoni|favoriit, sprindifavoriit; pea|favoriit, suurfavoriit.

garderoob ‹-i 21› ‹s›

1. riidehoiuruum, rõivistu. Kooli, teatri, kohviku garderoob. Andis ülerõivad garderoobi. Rahvas tungles garderoobis. Garderoob oli palituid ja kübaraid kuhjaga täis.
2. ühe isiku (kõik) riided, rõivatagavara. Kehv, rikkalik, maitsekas garderoob. Garderoobi täiendama, uuendama. Terve ta garderoob mahub ühte kohvrisse. *Ega Helmil ole suurt garderoobi, ta peab oma kleite kandma mitu aastat. R. Roht.
▷ Liitsõnad: puhkuse|garderoob, põhi|garderoob, reisi|garderoob, suve|garderoob, talvegarderoob.
3. teater näitleja(te) riietusruum teatris. Etenduse vaheajal puhkas peaosaline oma garderoobis.
4. teater teatrikostüümide hoiuruum; teatrikostüümid. *Garderoob [teatril] oli suur ja kostüümid heast, kallist materjalist ning vähe tarvitatud. P. Pinna.

geeni|varamu
rahvastiku isiku-, sugupuu-, tervise- ja geeniandmeid sisaldav andmekogu

hammas ‹hamba pl. illat hammastesse e. hambu(sse) pl. iness hammastes e. hambus pl. elat hammastest e. hambust pl. term hammasteni e. hambuni 19 ‹tugevaastmelised paralleelvormid esinevad mõnedes ühendites v. (pool)adverbiaalselt›› ‹s›

1. (luu)moodustis inimese v. looma suuõõnes toidu haaramiseks ning peenestamiseks ja ka hammustamiseks. Hammaste tulek. Esimesed, tagumised, alumised, ülemised hambad. Kõverad, pikad, teravad hambad. Hooldatud, terved, lagunenud, vigased hambad. Valged, kollased hambad. Haige hammas. Hammas tuikab, pakitseb, valutab. Hambad on puseriti. Hammas tuli (suust) ära. Tal on eest kaks hammast ära. Hammast puurima, plombeerima. Peseb, puhastab hambaid. Pigistas valust hambad tugevasti kokku. Surub hambad leivasse. Räägib, pomiseb läbi hammaste. Liiv ragiseb hammaste all. Ta krigistas unes hambaid. Hambaid kiristama (vihast, viha väljendusena). Mööda, vastu hambaid tõmbama, virutama, andma, saama (näkku löömise kohta). Hambad lõgisevad, plagisevad, plaksuvad suus (hirmu, külma tõttu). Plagistas (hirmu, külma tõttu). hambaid. Koer lõi hambad säärde. Hunt lõgistas hambaid. Rebane ajas hambad irevile, näitab hambaid. | ‹mõnedes ühendites v. adverbiaalselt ka tüvega hambu›. Pani piibu hambu. Koeral on kont hambus. Võttis piibu hambust. Hambuni 'üleni, tugevasti' relvastatud, relvis, sõjariistus vaenlane. *Vastutulijad oma eeslite ja mänguponidega on hambuni märjad. J. Sütiste. | piltl. Külma, nälja hammas. Rooste hambad närivad masinaid. *Tee äärest tõusevad sambad, mis aastate hambaid ei karda.. F. Kuhlbars. *Las lõksutada, Anna ju viimaseid päevi neil hambus. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ala|hammas, ees|hammas, jääv|hammas, kuld|hammas, kunst|hammas, lõike|hammas, piima|hammas, puri|hammas, silma|hammas, taga|hammas, tarkus(e)|hammas, vale|hammas, ülahammas; kihv|hammas, kisk|hammas, mürgihammas; ajahammas.
2. terav, väljaulatuv tipp, sakk mingil tööriistal, masinaosal vm. Hammaste lõikamine, soveldamine. Sisselõikega hammas. Ekskavaatorikopa, freesi hambad. Teravate hammastega saag. Hammasrattal on mõned hambad kulunud. *..[kohvi]veski hammaste vahel purunes raginal põletatud kohviuba.. F. Tuglas (tlk). || sälk, täke. Höövliraud, kirvetera, nuga on hambaid täis.
▷ Liitsõnad: kruvi|hammas, sae|hammas, võllihammas; kaar|hammas, kald|hammas, kolmnurkhammas.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnes isiku- ja taimenimetuses
▷ Liitsõnad: irv|hammas, nalja|hammas, tummahammas; hundi|hammas, nõiahammas.

heldus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. helde olemine; armulikkus; ant. kitsidus. Peremehe ootamatu heldus üllatas teenijaid. Meie esivanemad sõltusid looduse heldusest. *Iga luht ja aed ja väli / kevade heldust kuulutab. Jak. Tamm.
▷ Liitsõnad: südameheldus.
2. van viisakussõna auväärse v. kõrgemast seisusest isiku kõnetamiseks. *..aga kui Tema Heldus arvaks heaks heita pilku säämat [= paremat] kätt, siis näeks ta seal igirohelisi romantilisi puukesi.. J. Peegel.
3. esineb ehmatust, imestust, hädaldust väljendavates hüüatustes. Oh sa heldus! Heldus küll, kui kergelt sa elu võtad! *Taevane heldus! Kas niisugust lugu enne oli nähtud? L. Koidula. *Kurat käib maailma mööda. Oh sina issanda heldus! F. Tuglas.

häda|kaitse [-kaitse]
jur kaitse, millega tõrjutakse iseenda v. teise isiku vastu suunatud vahetut õigusvastast rünnet. Ületas hädakaitse piirid.

identiteedi|vargus
isikut tuvastavate andmete väärkasutamine, teise isikuna esinemine ilma selle isiku nõusolekuta. Virtuaalne identiteedivargus.

ihu|arst

1. valitseja, tähtsa isiku isiklik arst. Keisri, kuninga, tsaari ihuarst.
2. hrv arst, meedik (vastandatuna hingekarjasele). *Oma hingehädas olin ihuarstilt abi otsinud ja saanudki temalt kinnitust.. M. Metsanurk.

ikonograafia ‹1› ‹s›
kunst kindla isiku v. teema kujutamise reeglistik. Kristliku kunsti ikonograafia.

individuaalsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
teat. isikule v. nähtusele iseloomulik omaduste kogum, isiku- v. omapära. Inimese, poeedi tugev individuaalsus. Loomingu individuaalsus.

individualiseerima ‹42›
individuaalseks tegema, isiku v. nähtuse erijooni esile tõstma v. arvestama; omapäraste erijoontega varustama, erijuhtumile v. isikupärale kohandama v. seda silmas pidama. Õppetööd individualiseerima. Vastavalt haigusjuhule on ravi vaja individualiseerida. Individualiseeritud karakterid. Näidendi tegelaste kõne on hästi individualiseeritud.

isake(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. isa hellitav nimetus
2. endisaegses Vene olustikus austust väljendava sõnana kellegi tähtsa, juhtiva isiku v. vaimuliku kohta. Isake tsaar.

ise|valitsus
ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. Isevalitsuse kukutamine. Maha isevalitsus!

isiklik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. teat. isikule endale kuuluv, tema tarbeks olev v. mõeldud. Isiklik raha, omand, vara. Isiklik auto, raamatukogu. Matkaja isiklik varustus. Oma isiklikus arhiivis hoiab ta ka kõiki saadud kirju. || teatavat isikut teenindav. Isiklik sekretär, autojuht, esindaja.
2. teat. isikule omane. Isiklik maitse, arvamus, veendumus. Isiklikud kogemused, muljed. Kellegi isiklik tublidus, võlu.
3. teat. isikusse puutuv, teda puudutav, riivav; tema huvidega seotud v. temale suunatud. Isiklik julgeolek, heaolu, hüvang, õnn. Isiklik huvi. Töötaja isiklik toimik. Isiklike dokumentide kaust. Ta unustas hoopis oma isiklikud mured ja vajadused. Perekonnasuhted pole ainult inimese isiklik asi. Ärge võtke seda isikliku solvamisena. Oli sul öelda mulle midagi isiklikku? Mul on Antsuga isiklikud arved õiendada. Ta hakkas igas arvustajas nägema oma isiklikku vaenlast. *Ainult ma ei mõista, mis õigusega tahate heita minu isikliku elu avalikkuse pureda? O. Tooming. || kellegi suhtes terav, ründav. *Valdur Pastak läks isiklikuks, nimetas mind argpüksiks.. V. Gross.
4. teat. isiku enda poolt vahetult tehtav v. tehtud, saadav v. saadud, kellestki lähtuv. Isiklik algatus, eeskuju. Isiklikust tööst saadud sissetulek. Kõrgushüppaja isiklik rekord. Eri maade teadlaste isiklikud kontaktid. Tegin seda isiklikul vastutusel.

isiku|kindlustus
maj kindlustus, mille puhul kindlustussumma makstakse välja isiku surma, õnnetusjuhtumi, teat. aja üleelamise, teat. elujuhtumi vms. puhul

isiku|kirjeldus
ka jur mingi isiku (näit. tagaotsitava) välimuse võimalikult täpne kirjeldus

isiku|kood
isiku ühest kindlaksmääramist võimaldav numbrikombinatsioon. Isikukoodiga dokument. Juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. Isikukoodi esimene number näitab isiku sugu.

isiku|lugu
isiku arengulugu

isiku|pära
isiku, tema tegevuse, loomingu vms. omapära, isikupärasus. Kordumatu isikupära. Kunstniku, helilooja, näitleja isikupära. Heliloomingu, portree isikupära. Teda võlus selle näo isikupära. Moekunstnik võtab arvesse ka rõiva kandja isikupära.

isikustuma ‹37›
isiku, elusolendi omadusi saama. Aja jooksul haiguse sümptomid isikustusid kurjade olendite näol.

jaoks ‹postp› [gen]
tarvis, tarbeks
1. kasut. osutamisel olendile, esemele, protsessile vm., kelleks v. milleks miski on määratud, kellele v. millele miski v. keegi on ette nähtud v. tuleb kasuks, keda v. mida silmas pidades midagi tehakse, miski toimub v. on olemas. Iga lapse jaoks oli sai. Võta minu jaoks vihmavari kaasa. Poisi jaoks on mul vitsad soolas. Sinu jaoks ehin end iga päev. Enda jaoks jäi ainult töö. Armastav mees leiab alati naise jaoks aega. Tehke minu jaoks ka ruumi. Korjab lõkke jaoks puid. Rõivaste jaoks ehitati seinakapid. Asjad olid reisi jaoks valmis pandud. Olid juba kohal lauad lae ja põranda jaoks. Ei jätkunud raha lennupileti jaoks. See riie on mantli jaoks liiga õhuke. Selle töö jaoks on mehejõudu vaja. Hakkasin artikli jaoks materjali koguma. Naine pidi olema ainult kodu jaoks. Piima jaoks võttis ta nõu kaasa. Mees ostis tulemasina jaoks bensiini. Lõuna-Eesti jaoks varusime ekskursiooni viimased päevad. *Ah sina see oledki, kes kõik taplused ja tavad tulevaste põlvede jaoks üles märgib. J. Sütiste.
2. kasut. isiku, olendi vm. märkimisel, kellel on teat. kindel suhtumine millessegi (samas funktsioonis on alaleütlev kääne harilikum). Minu jaoks oled sa nüüdsest peale õhk. Marilase jaoks on nimetusel tšeremiss halvustav varjund. Laste jaoks pole tööl ja mängul selget piiri. Hiire jaoks on kass kõige koledam loom. *Võllas! See oli tema jaoks kõige valusam sõna. E. Krusten.
3. hrv tähenduselt lähedane postpositsioonile kohta. Tüdrukul on iga sõrme jaoks kümme poissi. Poiss on viieaastase jaoks väga asjalik ja tõsine. *Mind võeti kah pool vägisi voori ühes, et siis nagu iga hobuse jaoks mees. O. Luts.

juhi|printsiip
põhimõte, mille järgi on otstarbekohane kogu võim koondada ühe isiku kätte

juubel ‹-i 2› ‹s›
tähtpäev, mida tähistatakse hrl. ümmarguse aastaarvu möödumisel isiku, asutuse, organisatsiooni sünnist v. tegevuse algusest v. mingi sündmuse toimumisest. Näitleja 30-aastase lavategevuse juubel. Valmistutakse kooli 75 aasta juubeliks. Eesti raamatu 450 aasta juubel. Tähistati kirjaniku 50 aasta juubelit. Pidas, pühitses oma esimest juubelit '50. sünnipäeva'. Tal tuleb varsti 20-aastase pedagoogitöö juubel.
▷ Liitsõnad: ameti|juubel, tööjuubel.

järele
I. ‹postp› [gen]
1. (ruumiliselt) taha. Asusin ritta tema järele. *Kui Väleküüs [= rebane] ..enam ei märatsenud, võttis tante Vilhelmine ta aeg-ajalt kettipidi enda järele ja viis teistessegi tubadesse jalutama. R. Roht.
2. osutab objektile, mida minnakse v. tullakse kusagilt saama, hankima, ära viima vms. Ema saatis poisi poodi leiva järele. Kassapidaja läks panka raha järele. Tulin oma raamatu, asjade järele. Auto sõitis linna ehitusmaterjali järele. Lippa tööle isa järele ja ütle, et tulgu kohe koju! Vanakurat tulnud ahne peremehe hinge järele.
3. osutab objektile, mida sirutatakse kuskilt võtma, haarama vms. Ulatas, sirutas käe raamatu järele. Sirutas käe juba ukselingi järele, kuid peatus siis. Kobas taskus tikkude järele. Sõdurid haarasid kiiresti püsside järele. *..karjamaal muutus rohi karedaks nagu tema järele asjatult ahmiva lehma keel. J. Saar. | piltl. *Normaalne ja terve inimene haarab instinktiivselt hea järele ja tugevatele toetudes muutub tugevamaks. J. Smuul.
4. osutab taotluste, soovide, igatsuste, vajaduste jne. objektile. Tal on tahtmine televiisori, uue korteri järele. Mehel käisid neelud õlle järele. Selle raamatu järele oli suur nõudmine. Rahval oli tung hariduse järele. Praegu on tungiv vajadus tööjõu järele. Tunneb otse füüsilist vajadust tegutsemise järele. Poisid olid nagu hullud selle tüdruku järele. Pidas end elumeheks, kelle järele naised jooksevad. Tundsin juba igatsust sinu järele! *Kõige ahnemad lämmastiku järele on liblikõielised taimed.. H. Kiik. *Majad kisendavad uute katuste järele. H. Sergo.
5. osutab isikule v. asjaolule, kelle v. mille kohta midagi teada tahetakse. Ta küsis ka Aadu ja ta pere järele. Mis sa nuhid minu järele? Ta päris igas kirjas ema tervise järele. Olin kodust kaua ära olnud, seepärast pärisin kodukandi elu-olu järele. Peremees ei küsi selle järele, kas sulasele see töö meeldib või mitte.
6. osutab elusolendile v. olukorrale, kelle v. mille eest hoolt kantakse. Koduhoidjaks ja laste järele vaatajaks kutsuti üks vanainimene. Politseinikud valvavad korra järele. *Kõik me vaatame selle järele, et nad [= lapsed] pestud ja söönud oleksid.. L. Promet.
7. osutab ainele v. esemele, mille lõhn v. lehk on kellegi v. millegi küljes. Metsaalune lõhnas vaigu ja sambla järele. Pargis lõhnab sirelite ja jasmiinide järele. Haigla koridorid lehkasid kergelt arstimite, värske värvi järele. Mehe riided lehkasid tubaka, higi järele. Vanamees haises liikva järele. | piltl. Siin lõhnab kuriteo järele. *See lugu lõhnas juba nagu nöökimise järele! H. Väli.
8. osutab millelegi v. kellelegi sobivusele v. vastavusele. Mu töö on mulle meele järele. Ta püüdis kõikidele meele järele olla. Üritus näis talle väga südame järele olevat. *..loeb piiblit prillidega, mis mitte enam tema silmade järele ei ole. K. A. Hindrey.
9. järel. a. (ruumiliselt). *..[rebane] pani liduma metsa. Koer tema järele. R. Roht. b. (ajaliselt). *Nägin teda uuesti paari aasta järele. K. A. Hindrey. *„Ise tegid seda või?” küsis Mari natukese mõtlemise järele. A. H. Tammsaare. *Pilt pildi järele endisest ajast kerkib tema vaimusilma ette. O. Luts.
10. millestki lähtudes, millegi põhjal, järgi. *Talita neil nõrkuse momentidel minu eeskuju järele.. O. Tooming. *Mis läks see tütarlaps, keda ta vaevalt tundis näo ja nime järele, talle üldse korda. J. Kärner. *Ning töö järele saadakse ka palka. J. Oks.
11. van osutab kuuluvusele millegi juurde v. alluvusse, järgi. *Aga kümmekond versta eemal või veelgi kaugemal oli Vargamäe koha järele suurem metsaheinamaa.. A. H. Tammsaare. *„Kelle mõisa järele see maa on?” – „Tõõtsi mõisa järele.” A. Kitzberg.
12. van millegi poolest, mingis suhtes, järgi. *Heinamaad aru järele päratu hulk, kõõbi teda või mihklipäini, heina ennast aga ikka vähe ja vähe.. A. H. Tammsaare.
13. esineb fraseologismides, näit.:. Oma käe järele panema. Kellegi pilli, tujude järele tantsima. Suud seki järele seadma.
II. ‹adv›
1. osutab kellelegi v. millelegi liikudes järgnemisele. Tule aga mulle järele! Kihutas ratsahobusega põgenikule järele. Koerad jooksid sõitjaile natuke maad järele. Rühkis eelkõndijatele kõigest väest järele. Ta lonkis sõbrale tusaselt järele. Hiilisin talle silmnäolt järele. Võttis hobuse ohelikuga järele. Vedas longates paremat jalga järele. || (üldisemalt, liikudes järgnemata). Talle tulistati järele. Poisid vaatasid talle vaimustusega järele. Kõik jäid talle tänaval järele vahtima. Pilkesõnu ja sajatusi hüüti talle järele. „Õige jah,” kiitis ta teistele järele. || osutab järgnemisel kellenigi jõudmisele. Jõudsin talle poolel teel järele. Astume aga kiiremini, siis saame neile järele! Puu otsa ei pääse talle keegi järele. Oodake meid ka järele! Läksin talle tuppa järele. || osutab millegi v. kellegi teat. isiku juurde toimetamisele pärast asjaomase isiku enese päralejõudmist. Isa viis linnas õppivale pojale toidumoona järele. Laskis endale mõned raamatud järele saata. *Pere tõi ta [Laekverre] aga järele alles nüüd, vastu kevadet. R. Vaidlo.
2. osutab arengult, tasemelt, saavutustelt kellenigi v. millenigi jõudmist v. viimist. Tuleb töödega naabritele järele jõuda. Poeg on kasvus isale järele võtnud. Poiss oli tükk aega haige, ta peab nüüd järele õppima. Meeskond oli mõne punktiga kaotusseisus, kuid võttis siis järele. Otsis inimest, kes tema poega matemaatikas järele aitaks. *Kulmud isegi mustad, neid järele aidata pole vaja. E. Rannet.
3. osutab kuhugi minekule, et sealt kedagi v. midagi ära viia, ära toimetada. Laupäeval tuldi lastele kooli järele. Kui sul läheb mind vaja, saada kedagi järele! Miks sa oma raamatutele järele ei tule? *Pealegi oli tema kuub mättale põõsasse jäänud ja karjapoiss läks sellele järele. A. H. Tammsaare.
4. osutab millegi ajaliselt hilisemale toimumisele. Mine sa pealegi ees, ma tulen pärast järele. Need tunnid tuleb hiljem järele teha. *Oli hea, kui selle hommikul magamata jäänud une said järele magada lõunatundidel.. J. Kärner. *..aga kes meist ei ole nii või teisiti pitsitada saanud, ega me sellepärast ööd-päevad järele soiu. I. Sikemäe.
5. alles, säilinuks. Eilsest oli veel pisut toitu järele jäänud. Unistustest ei jäänud midagi järele. Sula ei jäta sellest lumest kübetki järele. *Võttis ühe linnunokatäie [liha] ja jättis suurema osa kõik järele.. O. Münther.
6. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› tulemuseks, tagajärjeks. Näpistas, nii et sinised plekid jäid järele. *Paistis, et tema nuga jookseb iseäralikult hõlpsasti läbi puu ning jätab järele laitmatult sileda pinna. H. Pukk.
7. osutab millegi lakkamisele, vaibumisele. Vihm, sadu, tuisk jäi järele. Külm, pakane andis järele. Hambavalu, palavik, paistetus annab juba pisut järele. Pahameel, meelekibedus annab järele. Laps jättis nutu järele. Jättis vanemas eas teiste kiusamise järele.
8. osutab millegi paigast lahtitulekule, lõdvenemisele vm. nihkumisele mingi surve mõjul. Uks, värav andis peagi löökidele järele. Ankrutross andis järele ja laev paiskus randa. Mees laskis püksirihma järele. Kleit oli kitsaks jäänud, seda tuli õmblustest järele lasta. || koos verbiga andma osutab mingile vastuseisust loobumisele. Andis kõiges naisele, naise tahtmistele järele. Kokkuleppele ei jõutudki, sest kumbki pool ei andnud järele. Andis kiusatusele järele. Targem annab järele.
9. osutab, et midagi tehakse v. on tehtud mingi eeskuju põhjal, seda imiteerides. Siin pole midagi ehtsat, kõik on järele tehtud. Allkiri on väga osavalt järele tehtud. Tee kõik järele, mis mina ees teen! Ta aimas, tegi järele käokukkumist. Pole mõtet moeveidrusi järele ahvida.
10. osutab mingi asjaolu väljaselgitamisele v. omapoolsele kontrollivale kindlakstegemisele. Ma vaatan entsüklopeediast järele! Vaata järele, kes seal tuli! Kuulas järele, kas maja on veel müüa. Tuleb lähemalt järele uurida, kuidas see kõik juhtus. *Taavet oli õhinal nõus, ta tahtis paljukiidetud suurlinna ööelu ise järele katsuda. M. Traat. || (ühenduses mõtlemisega). Selle võimaluse üle peab veel järele mõtlema. Mõtle enne hästi järele ja siis alles otsusta! *..iga sõna, mis ta ütles, näis ta enne ettevaatlikult järele kaaluvat. A. Jakobson.
11. tahapoole, maha. Auto jättis järele paksu tolmupilve. || ‹koos andma-verbiga› mingilt omaduselt kellestki v. millestki maha (jääma). *Pärast Salme surma.. ostis isa jutluseraamatu, mis oma suuruse poolest küll piiblile järele andis.. J. Lapp.

järele|hüüe

1. lühike mälestuskõne matusetalitusel. Järelehüüdeks võttis Kirjanike Liidu nimel sõna selle vanim liige. Ütles haual järelehüüde kolleegide poolt.
2. lühikirjutis äsja surnud isiku mälestuseks, nekroloog. Ajakirjanduses avaldati rohkesti järelehüüdeid. Järelehüüetes kirjutati lahkunu suurtest teenetest.

kaaskond ‹-konna 22› ‹s›
(hrl. valitseja vm. kõrge isiku) saatjaskond. Kuninga ülikutest kaaskond. Keiser saabus hiilgava kaaskonna saatel. President ja tema kaaskond saabusid Helsingisse. *Maksu nõudmiseks sõitis kohale feodaal koos suurearvulise kaaskonnaga. J. Kahk.

kaas|omand
jur mitme isiku ühine omand kindlaksmääratud osadega

kaas|süü
(mitme isiku süü korral). Tal lasub kaassüü mõrvas.

kahe|kõne
kahe isiku vahel toimuv kõnelus; dialoog. Kuulab pealt ema ja poja kahekõnet. Antsu ja Jüri vahel toimus umbes järgmine kahekõne. Näitering esitas kahekõnesid ja instseneeringuid. Suurem osa jutustusest on kirjutatud kahekõnes.

kahe|võitlus

1. kahe isiku vaheline kindlate reeglitega võitlus relvadega, duell. Kahevõitlus rapiiridega, püstolitega. Kutsus auhaavaja kahevõitlusele. Kahevõitlust pidama. Sai kahevõitlusel haavata, surma.
2. võitlus, kokkupõrge kahe vastase v. vastandjõu vahel. Lendurite kahevõitlus õhulahingus. Põdrapullide kahevõitlus. Kahe maletaja haarav kahevõitlus. Raske kahevõitlus loodusjõududega. *Iga retk kujunes kahevõitluseks näljasurmaga. L. Meri.

kaitse ‹kaitse 18› ‹s›

1. kaitsmine. a. rünnaku tagasilöömiseks v. julgeoleku tagamiseks. Relvastatud kaitse. Kodumaa kaitse. Väeosa valmistus kaitseks. Kaitsest mindi üle pealetungile. Kaitseks pommirünnakute vastu rajati varjendeid. Laagri kaitseks pandi välja valvepostid. Pani käed kaitseks ette. Laps surus end kaitset otsides ema vastu. Ekspeditsioon liikus edasi saatemeeskonna kaitse all. Rünnak on mõnikord parim kaitse. Saavutas visa kaitsega viigi. b. mingi ebasoovitava tagajärje vältimiseks. Rahva tervise kaitse. Kaitset vajavad looma- ja taimeliigid. Veekogude kaitse reostamise eest. Tumedad prillid silmade kaitseks. Kaitseks külma vastu riietuti soojalt. Pühalepa kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Tõstis kaitseks tuisu vastu krae üles. *Ta surus lõua kaela kaitseks rinna vastu ja tõttas edasi. S. Truu. c. kellegi huvide tagamiseks, kellegi eest seismiseks. Rein ütles seda sõbra kaitseks. Tegi seda väiksema, nõrgema kaitseks. Astus enda au kaitseks välja. Otsib sõpradelt toetust ja kaitset ebaõigluse vastu. Valdaja õiguste seaduslik kaitse. || jur kohtu alla antud isiku õiguste ja huvide kaitsmine kohtuistungil. Süüdistatava õigus kaitsele on tagatud põhiseadusega.
▷ Liitsõnad: aatomi|kaitse, autori|kaitse, enese|kaitse, häda|kaitse, kala|kaitse, keemia|kaitse, keskkonna|kaitse, kiirgus|kaitse, korrosiooni|kaitse, külma|kaitse, laste|kaitse, linnu|kaitse, loodus|kaitse, looma|kaitse, maastiku|kaitse, metsa|kaitse, muinsus|kaitse, mulla|kaitse, taime|kaitse, tervise|kaitse, tuule|kaitse, veekaitse.
2. ka sõj sport kaitseseisund, -süsteem v. -positsioon. Kaitse eesliin. Murti vaenlase kaitsest läbi. Vaenlasel õnnestus kiiluda end meie kaitsesse. Suurtükituli kanti üle vaenlase kaitse sügavusse. Kaitsel olev vastane. Kaitse varises kokku. Vastasmeeskond suruti, tõmbus värava ette kaitsesse. || sport teat. avangutüüp males. Nimzoindia kaitse. Ufimtsevi kaitse.
▷ Liitsõnad: külg|kaitse, manööver|kaitse, piiri|kaitse, positsioon|kaitse, rajooni|kaitse, ranna|kaitse, ring|kaitse, tagalakaitse; riigi|kaitse, tsiviil|kaitse, töö|kaitse, õhukaitse; maa-ala|kaitse, meesmehekaitse.
3. kaitsev, varjav keskkond; kaitsevahend. Põgenikud otsisid kaitset metsapadrikutes(t), soodes(t). Metsane org pakkus head kaitset vaenlase tule eest. Lagedal väljal olid nad täiesti kaitseta. Okkad on taimele kaitseks.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› kaitsja(d), kaitsesalk v. kaitseorgan. Kuningat saatis relvastatud kaitse. Tema on minu kaitse. || kõnek kaitsemängijad sportmängus. Meie meeskonna kaitse tegutses veatult. Vastasmeeskond paistis silma oma pikakasvulise kaitse poolest. Kaitses olid seekord .. || jur kaitsja(d), kaitsev pool. Kaitse tunnistajad.
▷ Liitsõnad: ihu|kaitse, rahvakaitse; parem|kaitse, pool|kaitse, vasakkaitse.

kaksik|osa
kahe väliselt sarnase isiku roll sama isiku esituses. Tantsis „Luikede järves” Odette'i ja Ottilie kaksikosa.

kaksik|portree
kunst kahe isiku portree

kammer|teener
van hrl. üliku, aadliku, kõrgemast seisusest isiku isiklik teener. Vürsti, markii kammerteener.

karistus ‹-e 5› ‹s›
kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- v. mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon. Kehaline karistus. Ränk, raske, karm, range, kerge karistus. Õiglane, ülekohtune karistus. Kurjategija sai teenitud karistuse. Mõisnik võis määrata ihunuhtlust ja muid karistusi. Mehi ähvardati mitmesuguste karistustega. Pääses seekord veel karistuseta. Poiss jäeti karistuseks söömata. Karistuse mõistmine, määramine. Karistuse täitmine, täideviimine. Karistuse määr, alammäär, ülemmäär. Karistusest vabastamine. Kannab varguse eest karistust parandusliku töö koloonias. Kurjategijatele mõisteti karistuseks viis aastat vabadusekaotust. *„Taeva karistus! Issa rist!” kasutab sõber Paul hurjutamiseks tädi sõnavara. J. Rannap.
▷ Liitsõnad: administratiiv|karistus, distsiplinaar|karistus, haldus|karistus, kriminaalkaristus; peksu|karistus, vanglakaristus.

kasvandik ‹-diku, -dikku 30› ‹s›

1. teat. asutuse v. isiku (ka kasulapsena) kasvatatav, ülalpeetav, hoolealune laps v. nooruk (oma kasvataja, ülalpidaja suhtes). Lastekodu kasvandikud. Orvuks jäänud poiss kasvas üles kaugete sugulaste kasvandikuna. *Ja eit oli võtnud kasvandikuks linnast lastekodust isa-ematu lapse .. A. Hint.
2. õpilane, üliõpilane (hrl. endine, varasema õppeasutuse v. õpetaja suhtes). Ülikooli, merekooli, sõjakooli, instituudi, tehnikumi, keskkooli kasvandikud. R. Tobias oli Peterburi konservatooriumi kasvandik. Vana õpetaja kohtus oma kunagiste kasvandikega. || teat. organisatsioonilt v. isikult oma maailmavaate, ideed, seisukohad omandanud isik. Noorte Meeste Kristliku Ühingu kasvandik. Oma vaadetes on ta Hegeli kasvandik.

kasvataja ‹1› ‹s›
(< tgn kasvatama)
1. ‹hrl. liitsõna järelosana› loomade v. taimede kasvatamisega, mõnikord ka aretamisega tegelev isik, asutus jm. Teenistuskoerte kasvatajate klubi. Holland on peamiseks sibullillede kasvatajaks.
▷ Liitsõnad: hobuse|kasvataja, kala|kasvataja, karja|kasvataja, kartuli|kasvataja, karuslooma|kasvataja, küüliku|kasvataja, lille|kasvataja, lina|kasvataja, linnu|kasvataja, looma|kasvataja, marja|kasvataja, metsa|kasvataja, puuvilja|kasvataja, puuvilla|kasvataja, põhjapõdra|kasvataja, sea|kasvataja, tee|kasvataja, teravilja|kasvataja, veise|kasvataja, viinamarjakasvataja.
2. ülalpidaja, hoolitseja. Pärast vanemate surma jäi tüdrukukese kasvatajaks vanem õde. Laste tegelikuks kasvatajaks oli vanaema.
3. õpetamise ja kasvatamisega tegelev isik. Aleksander Suure kasvataja. Töötas ühes mõisas, kaupmehe perekonnas kasvatajana. Iga õpetaja on ühtlasi kasvataja. Uue põlvkonna kasvataja. Hea kirjanik on samas ka oma lugejate kunstimaitse ja keelekultuuri kasvataja. || otseselt kasvatusega tegeleva isiku ametinimetus lasteasutuses, koolis jne. Lasteaia, lastepäevakodu, kutsekooli kasvataja.
▷ Liitsõnad: lastekasvataja.

kaudne ‹-se 2› ‹adj›

1. millegi vahendusel v. kaudu toimuv v. väljenduv; mitteotsene v. -vahetu; ant. otsene. Kaudsed andmed, teated. Kaudne mõõtmine, kontrollimine. Kaudne tõestus, järeldus. Sel sündmusel, vahejuhtumil oli meile kaudne mõju. Kaudsed põhjused. Jutus leidus kaudseid vihjeid toimunule. Saime sellest kaudsel teel teada. Tegelaste kaudne iseloomustus. Selles lauses peitus kaudne küsimus. Asjast saadi ikkagi kaudne ettekujutus. Seos nende nähtuste vahel on kaudne. Kaudsed kulud maj personali töötasu, üldruumide kulud, büroo- ja postikulud ning pangateenused. Kaudsed valimised jur valimised valijameeste v. esinduskogu kaudu. Kaudsed maksud maj käibemaks ja aktsiisid. Kaudne tõend jur faktilised andmed, millega tuvastatakse mõni kõrvalseik, kusjuures sellest omakorda järeldub tõendamist vajav asjaolu. Kaudne kõne keel teise isiku jutu edasiandmine refereerivalt, edastaja sõnadega. Kaudne kõneviis keel kõneviis, mis väljendab kõneleja ebakindlust verbiga esiletoodud tegevuse v. olemise tõesuses.
▷ Liitsõnad: ligi|kaudne, pealis|kaudne, umbkaudne; naha|kaudne, suukaudne.
2. hrv ringi, ümbert, kaarega vms. kulgev. Mehed, teated saabusid pärale kõige kaudsemaid teid mööda. *Ta pidas pikalt teejuhiga aru, kes odaotsaga lumele märkis Kämbi küla ja siis vedas sinna radasid küll õgvemaid, küll kaudsemaid .. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ümberkaudne.

keegi ‹kellegi, kedagi, kellessegi, kelleski, kellestki, kellelegi, kellelgi, kelleltki, kellekski, kellenigi, kellenagi, kelletagi, kellegagi›
I. ‹pron› umbmäärane asesõna
1. ‹substantiivselt› isiku vm. olendi kohta. a. ‹jaatavas lauses› märgib teadmata v. lähemalt määratlemata isikut (vm. olendit). Keegi koputas. Keegi on ukse, akna taga. Väljas hüüdis keegi appi. Peab kelleltki teed, nõu küsima. Kas täna käis keegi meil? „Ära mine!” hoiatas keegi. Teid küsib keegi Riiast. Ma vajan kedagi, kes mind mõistab. Seda võis teha keegi oma inimestest. Kas keegi on juba uut filmi näinud? Keegi krabistas põõsastes. Kui juba keegi peab minema, siis olgu see mina. Seal oli keegi, ja see keegi tuli lähemale. *„Koer peaks olema,” arvab Jurnas. „Oleks keegi, kes haugub, kui tuleb võõraid ..” A. Mägi. b. ‹jaatavas lauses› iga üksik. Räägiti, mida keegi suvel tegi. Teevad seda, mis kellelegi parajasti meeldib. Joostakse laiali, kuhu keegi. Lõpetavad kooli, kuidas keegi. Vaevalt nad teavad, mis kellestki sai. See kõik sõltub asjaolust, kuidas on kellegi vastupidavus. c. ‹eitavas lauses› mitte ükski. (Mitte) keegi ei tulnud appi. (Mitte) keegi pole sellest kuulnud. Läks minema, kellelegi head aega ütlemata. (Mitte) keegi ei tundnud tema vastu huvi. Tänaval pole (mitte) kedagi näha. Kodus ei olnud kedagi peale Sirje. Ära räägi sellest (mitte) kellelegi. Kellelgi ei olnud asjast aimu. Nad ei tülitsenud kunagi kellegagi. Kas siis keegi teist ei näinud, kuidas see juhtus? *.. kuid möödus päevi, isegi nädalaid, ent püünisesse ei läinud keegi. R. Roht.
2. ‹adjektiivselt› osutab, et teat. isik vm. olend on lähemalt määratlemata. a. ‹hrl. jaatavas lauses› üks. Keegi mees, naine astus sisse. See oli keegi kiitsakas noormees. Tal on keegi külaline. See oli keegi minu tuttav. Siis esines veel keegi soomlane. Keegi naljahammas tegi tema arvel pila. Laenas raha kelleltki sõbralt. Ta töötavat sellina kellegi kaupmehe juures. Pidas võõrast kellekski teiseks. | vahel ühenduses konkreetse nimelise isikuga, kelle kohta siiski pole midagi muud lähemat teada. Kas siin elab keegi Madis Pihlakas? Tunned sa kedagi Kurepalu-nimelist? Siis kuulsime kellestki Robertsonist. b. ‹eitavas lauses› mitte ükski. Keegi korralik inimene ei tee temaga tegemist. Mul pole siin kedagi tuttavat. Keegi kurat 'mitte keegi' ei saa sellest aru.
3. kellegi kõnek (rõhutava sõnana negatiivse hinnangu andmiseks v. mingi väite eitamise korral:) midagi väärt; mitte mingisugune. Tema pole küll kellegi töömees. Need ka kellegi mehed, ainsast huligaanist ei saa jagu. Niisugune pole kellegi isa, kes oma lapse unustab. Mina nendega tegemist teha ei taha, need pole kellegi inimesed. Nüüd öösel pole enam kellegi õppimine! See pole kellegi toit 'see toit on halb'. See pole ju kellegi palk, vaid lausa sandikopikas. On see kellegi komme öösel ringi kolada? Sellised ulakused, kas see on kellegi tegu! Ta polnud kellegi iludus, pigemini vastupidi. Paar-kolmkümmend aastat pole ju veel kellegi vanadus. *Mina ei ole kellegi perenaine. Olen siin talus ainult töötegija, võõras. R. Sirge. *Meie, talulapsed, polnud ju ka kellegi inglid .. R. Roht.
4. kedagi ‹hrl. eitavas lauses› kõnek midagi. Tal pole häda kedagi. Ärgu nad muretsegu loomade pärast kedagi. *„Mis sa siin teed?” – „Ei kedagi,” vastas poiss hirmunult. A. H. Tammsaare.
II. ‹s› tähtis, tunnustatud v. lugupeetud isik. Varemail aegadel ta oli keegi, nüüd aga enam mitte.
▷ Liitsõnad: eikeegi.

keerama ‹keerata 48›

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama; teisele küljele pöörama. Keerab lukus võtit. Keerab kruvikeerajaga kruvisid paika. Keeran kraani ja vesi hakkab jooksma. Lampi tuleb uus pirn keerata. Keerasin pudelil korgi pealt. Autojuht keerab rooliratast. Keerab sõrmega telefoniaparaadi ketast. Keeras vänta, vändast, nuppu, nupust. Lukk on vist rikkis, võti ei keera hästi. Keeras kausi lauale kummuli. Keera veidi lampi, et valgus otse lauale langeks. Maie keeras pannkoogil teise külje. Keerasin järgmise lehekülje. | (tegelikku objekti märkimata). Ust lukku keerama. Keerab elektri põlema. Keerasin lambitahi kõrgemaks. Keera tuli surnuks, väiksemaks! Keerasin kella käima, raadio mängima. Raadio on keeratud muusikakanali peale. *.. ta keeras tammepakusse oherdiga augu .. F. Tuglas. || (seoses isiku v. olendi asendi muutumisega). End kõhuli, külili keerama. Keerab end voodis küljelt küljele. Magaja keeras teist külge. Haige keerati teisele küljele. Keerab pead, kaela. Keera selg! Ta keeras näo kõrvale, tulijatele pahaselt selja. Minu ees istuja keeras tagasi vaatama. Kutsikas keeras enda selili. | piltl. *.. sõda keeras elud neetult segamini. P. Kuusberg. || kõnek (pikaliheitmise kohta). Keeras end pärast sööki koikusse siruli. Kui ära väsis, keeras magama. *Sass läks tagasi tuppa, keeras naise kõrvale voodisse .. R. Sirge.
2. midagi poolkaarde v. kahekorra painutama v. vajutama, kokku rullima, rõngasse painutama vms. Keerab vaiba, käsikirja rulli, riide kahekorra. Ta keeras riided pampu, puntrasse. Keerab endale vatijopi pea alla ja heidab pikali. Keeras endale vaiba ümber keha, keha ümber. Naised keerasid ojast läbiminekul seelikuservad värvli vahele. Tüdruk keerab lokke pähe. Naisel olid juuksed kukla taha krunni keeratud. Kikki keeratud vuntsid. Müüja keeras lilled, pudeli paberisse. Keeras raamatud ajalehe sisse ja sidus kinni. Kapsas hakkab pead keerama 'pead looma'. || midagi sellise tegevusega valmistama. Plotskit, pläru, vilkat keerama. Võttis taskust tubakakoti ja keeras endale suitsu. Lepakoorest keeratud karjapasun. Kasetohust keeratud torbik. Traadist keeratud käevõru.
3. millelegi v. kellelegi teist suunda andma. a. (liikumisel). Keeras hobuse suurelt teelt kõrvale vaiksele külatänavale. Ta keeras paadi paremale. Kapten laskis laeva nina vastu tuult keerata. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel keeras tuule lõunasse. Hommikuks oli ilma teiseks keeranud. b. piltl. Jüri keeras jutu teisale, teise asja peale. Püüdsin ütlust naljaks keerata. Ta püüdis kõike kadedate inimeste kiusuks keerata. Ole temaga ettevaatlik, ta võib veel kogu asja untsu, tuksi keerata. *Keeravad halvemal juhul veel asja nii, nagu oleks ta soodustanud, kasutades oma ametivõimu .. A. Valton. *.. sinu viha mõtles ta Mardi ja meie vastu keerata. E. Rannet.
4. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale kalduma. a. (liikumisel). Minge otse, ärge teelt kuhugi kõrvale keerake! Keerake selle kilomeetriposti juurest vasakule! Seenelised keerasid tee pealt metsa. Keerasin ümber nurga vaiksesse põiktänavasse. Teekäijad keerasid maanteeäärsesse majja jooma. Ta keeras tuldud teed tagasi. Vihastus ja keeras kannapealt minekule. Auto keeras metsateele. Heinakoormad keerasid tee pealt küüni ette. Tuul keerab (lõunasse, itta). b. (ilma liikumiseta). Tee keeras paremale, mäest alla. Suurelt teelt keeras kõrvale mitu väiksemat teed. Rada keeras peagi padrikusse. Selles kohas koridor keerab. c. piltl. Meeste jutt keeras varsti poliitikale. Ilm keeras sajule, vihmale. *Oleks võinud ikka paar päeva oodata ja vaadata, kuhu ilm keerab. E. Raud. || kõnek hakkama (midagi tegema). *Nii nad leppisidki, ilma leppimata, nagu nad tookord ilma tülitsemata olid tülli keeranud .. L. Hainsalu. *Kaks vana inimest keeravad korraga kaklema, hakkavad vastamisi viha kandma .. A. Jakobson.
5. kõnek virutama, äigama, lööma. *Rolf hakkas kõnelema .. viimasest poksivõistlusest, kus lätlane keeranud osavasti meie omale hirmsa haagi .. M. Metsanurk. *.. Imbi ei saa ometi aiateivast võtta ja talle keerata mööda koibi .. H. Raudsepp.
6. piltl ässitama, üles keerama. *.. ta keeravat juba niigi altkulmu vaatavaid mõisatöölisi veelgi rohkem paruniproua vastu. E. Rannet.
7. kõnek (südamepöörituse, südame pahaksmineku, iiveldustunde tekkimise kohta). See toit oli nii vastik, et võttis sees keerama. *Terve kauss oli konte täis ja neid võis nii kaua imeda ja puhastada, kuni sees hakkas keerama .. R. Saluri.

kes ‹kelle, keda, kellesse, kelles, kellest, kellele, kellel e. kel, kellelt e. hrv kelt, kelleks, kelleni, kellena, kelleta, kellega pl kes, kelle e. kellede, keda, kellesse e. kelledesse›
I. küsiv-siduv pron
1. ‹otsese küsisõnana hrl. substantiivselt› kasut. isikute vm. elusolendite kohta. Kes seal on? Kes need mehed on? Kes nõnda ütles? Keda sa nendest tunned? Kellega sa lähed sinna? Kelle ülesandel sa seda teed? Kellele see on mõeldud? Kellelt sa seda kuulsid? Kelleks sa tahaksid saada? Kellena ta praegu töötab? Kes pagan seda tegi? Ah, et kes meil kohal on? Kes ei saanud tänaseks õppida? Kellest on juttu? Kas ma räägin sulle või kellele?! Kes seal sööb, kas Kirjak? Kes seal põõsas krabistab? Kes see veel tuli? Kes need täna tulevad? Küllap otsid mind, keda teist sul vaja? || kõnek hrv mis. *".. Peremees tapab tööga, sina...” – „Kellega mina?” küsis Mari kärsitult. A. H. Tammsaare.
2. esineb eituse v. jaatuse suhtes vastupidist väidet sisaldava emotsionaalse värvinguga lause v. lauseosa algul. a. ‹substantiivselt›. Kes teid seal ikka ootab! Kes oleks võinud seda arvata! Kes siis sellepärast nutma hakkab! Kes sinna nii väga minna tahab! Kellel siis selleks aega on! Kes seda enam mäletab, kuidas see kõik algas! Ma ei taha, aga kes sellest küsib! Kes sulle niisama ikka annab. Kes ta muu on kui Toots. Kes kurat sind käskis seda teha! Kes siis seda ei teaks! Kes see julges minemata jätta! Kellel see aega lugeda oli! *Kui on läinud vanker, kes hakkab kodaraid taga leinama. H. Angervaks. b. ‹adjektiivselt› (tunderõhulisena umbkaudu täh.:) missugune. Kes võõras seda teadis võtta! Kes teine selleks veel paremini sobib kui tema! Kellel muul veel rohkem aega oleks! Kes see muu seda tegi! *„Kes ilus neiu niisugust lolli ometi peaks endale meheks himustama!” mõtlesid vanemad vennad. J. Kunder. *.. ja ta süda oli aimanud, et kes see muu kui tema vanamees võis olla. A. Valton.
3. seob kaudset küsimust alustavat vm. kõrvallauset pealausega, kusjuures pealauses esineb (v. on juurdemõeldav) enamasti mingi korrelatiivne sõna. a. (kasut. inimeste v. muude elusolendite kohta). Ütle, kelleks sa tahad saada. Kes otsib, see leiab. Tulid need, keda ei oodatud. Tulgu kõik, kes soovivad. Mul pole kedagi, kellega nõu pidada. Kes ta on, seda ma ei tea. Teadku, kellega tal on tegemist! Kel janu, sel jalad. Ta on üks nendest, kes pidi seda tegema. Ta on seltsinud sellega, kellest kõik eemale hoiavad. Mina olin see, kes pidi lahkuma. Tema on säärane, kes kärbselegi kurja ei tee. Ta on inimene, kes kõigega lepib. Ma kohtusin sõbraga, keda ei olnud ammu näinud. Leidus üksikuid, kes tema juttu veel uskusid. Ta pelgab koera, kes on ukse ees ketis. Ta on kui kala, kes sattunud kuivale. „Ole vait!” ütles Jaan, kelle kannatus katkes. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. *Otsekui polekski see tuul, kes seal väljas vingub, vaid kodutu koer. T. Kallas. b. (kasut. ka organisatsioonide, asutuste kohta, kui need on tegija funktsioonis). Kus oleks veel majand, kes hoolitseks paremini oma liikmete eest! *Proovis agendileiba äri juures, kes kauples kirjutus- ja muude büroomasinatega. P. Kuusberg. c. van (asjade, esemete vms. kohta, kus tänapäeval esineb mis). *Rutuga oli ta ühe suure vasara kottu kätte saanud, kellega ta Peetri ette astus .. J. V. Jannsen. *Aiast enesest käivad teed läbi, kelle ääres pingid jalutajat puhkama kutsuvad. M. J. Eisen.
II. ‹pron› (mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites) a. ‹koos teadma-verbi ains. 3. pöördega› esineb mitmesugustes ebaselgust, teadmataolu väljendavates ühendites. Nad on juba kes teab kus. Ma loen seda raamatut juba kes teab mitmendat korda. Sadu võib kesta veel kes teab kui kaua. Ta on väga haige inimene, kes teab kui kauaks tal enam elupäevi jätkub. Neid polnudki kes teab kui palju. Kes teab millal see juhtus. Selle asjaga pole kes teab mis 'mitte mingisugust' kiiret. Ta käitub, nagu oleks ta kes teab mis 'mingisugune' tähtis isand. Ma pole kes teab kui suur 'mitte eriti suur' suitsetaja. Ta polnudki kes teab kui tugev 'mitte eriti tugev'. Kes teab missugune asjamees temast veel tuleb! Nii võib pagan teab kes tulla. Peab mind jumal teab kelleks. Kes teab, kas temast enam töötegijat tuleb. Kes teab, vahest on nõnda paremgi. „Ega mujalgi parem ole.” – „Kes teab.”. b. ‹eriti ühenduses sõnadega tahes, ükskõik› märgib isikut, kelle kohta pole midagi täpsemat teada. Olgu ta kes tahes, vastu võtame ikka. Uuel inimesel tuleb sellega palju vaeva näha, kes ta ka ei oleks. Tulgu ükskõik kes. *.. olen valmis hakkama ükspuha kelleks, mis talle meele järgi oleks, kas või omnibussikutsariks. A. Kurfeldt (tlk). c. ‹esineb ühendites› kes kuhu(gi), kes kuidas, kes kusagil jne. Kõik pugesid peitu, kes kuhu. Valmistuti teeleminekuks, kes kuidas. Nad on kõik, kes kusagil. Igaüks püüdis haarata, kes mida sai. d. ‹korduvana› mitme lähemalt täpsustamata isiku vm. elusolendi korral. Kes tõi raha, kes toidupoolist. Kes tuli jala, kes hobusega, kes autoga. Mehed olid kohal, kes istus, kes tammus rahutult edasi-tagasi. *.. viin ja õlu oleksid nagu läbi purenud pidurdavad lukud ning riivid, viies kelle pisarateni, kelle uhkeldava praalimiseni, kelle sõjaka riiakuseni. O. Tooming.

kinni|pidamine

1. liikumise peatamine. Hobuse kinnipidamine.
2. (isiku kohta:). kellegi vabaduse piiramine. Kahtlustatava kinnipidamine. Süüdimõistetu kinnipdamine vanglas.
3. järgimine. Seadustest, eeskirjadest, sanitaarnõuetest, traditsioonidest kinnipidamine.
4. millegi kinnihoidmine kuskil; saadavast summast osa mitte väljamaksmine. Kaupade kinnipidamine tollis. Maksude, alimentide kinnipidamine palgast.

kirjeldus ‹-e 5› ‹s›
mingi eseme, isiku, looma, nähtuse, sündmuse v. olukorra olulisemate tunnuste ülevaatlik esitus suuliselt v. kirjalikult. Üldjooneline, ligikaudne, täpne, üksikasjalik kirjeldus. Aparaadi, eseme kirjeldus. Toote tehniline kirjeldus. Tundsin ta sinu kirjelduse järgi kohe ära. Sündmuse mahlakas kirjeldus. Tema kirjeldust mööda olnud lugu järgmine. *Siin oli pikki kirjeldusi Kolumbuse elamustest, seiklustest ja töödest. H. Väli.
▷ Liitsõnad: isiku|kirjeldus, kombe|kirjeldus, loodus|kirjeldus, maastiku|kirjeldus, matka|kirjeldus, olu|kirjeldus, reisi|kirjeldus, tavandikirjeldus.

nagu kits kahe (heina)kuhja vahel
(isiku kohta, kes kahe (võrdse) võimaluse vahel valida ei oska)

klient ‹kliendi 21› ‹s›

1. teat. asutuse, ettevõtja, isiku teenuseid kasutav isik. Firma, panga kliendid. Äri alalised kliendid. Advokaadid ajavad oma klientide asju. Kauplus, kohvik, moeateljee, juuksur teenindab oma kliente eeskujulikult.
2. aj sõltlane, patrooni kaitsealune Vana-Roomas

kodaniku|kohus [-kohuse]
isiku kohus kodanikuna. Riigiorganite valimisest osa võttes täidame oma kodanikukohust.

kodaniku|nimi
oma loomingus vm. tegevuses teist nime kasutava isiku (näit. kirjaniku, kunstniku) ametlik nimi. Suve Jaan (kodanikunimega Johann Sommer).

kohtu|mõistmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. õigusemõistmine kohtu v. sellekohase isiku poolt, kohtupidamine. Kohtumõistmine toimus täielikus kooskõlas seadusega.
2. piltl millegi, kellegi üle otsustamine ning hinnangu andmine. *".. Andke õun jalamaid Nukitsamehe kätte!” .. „Jaa, aga,” ei taha Kusti veel ema kohtumõistmisega täitsa leppida .. O. Luts.

kollektiiv|looming
mitme isiku ühine looming, ühislooming

koloss ‹-i 21› ‹s›

1. hiiglasuur ese, ehitis, olend vms. Palee, püramiid on päratu koloss. Rhodose koloss 'antiikajal Rhodose saarel asunud võimas Heliose pronkskuju'. Savijalgadel koloss 'miski, mis võib iga hetk kokku variseda'. *.. ilmus nähtavale kapten, mingi närtsinud näoga koloss, halliksminev hiiglane, metsik ja kare .. K. Martinson (tlk).
▷ Liitsõnad: kivikoloss.
2. piltl (erakordselt tähtsa, silmapaistva, kuulsa isiku kohta). *.. head sõbrad löövad lärmi laia, / et oled geenius, koloss. A. Sang (tlk).

koos|töö
kahe v. mitme isiku, isikute rühma vm. ühine v. kooskõlastatud töötamine v. tegutsemine; selle tulemus. Rahvusvaheline, üleeuroopaline, riikidevaheline, majanduslik, kultuurialane koostöö. Ehitus nõuab mitme mehe koostööd. Ooper valmis helilooja ja luuletaja pikaajalises koostöös. Üritus sai teoks koostöös naabritega. Korvpallis on vajalik meeskonna täpne koostöö. Poliitikud võiks teha rohkem koostööd. Kodu ja kooli koostöö. *Viimaseks koostööks A. Hindiga jäi A. Särevil filmistsenaarium „Veealused karid”. O. Kuningas. *Päike ja vihm kahekesi koostöös on vahepeal lume peaaegu kõikjalt sulatanud.. B. Kangro.

korporatsioon ‹-i 21› ‹s›

1. ühiste kutsealaste v. seisuslike huvidega isikute koondis. Baltisaksa aadel moodustas seisusliku korporatsiooni. *XVII sajandil oli ta [= raad] aga juba niivõrd kodanikkonnast eraldunud, et moodustas mittevalitava korporatsiooni, kes täiendas end ise uute liikmete koopteerimise teel. E. Tarvel. || maj juriidilise isiku õigustega majandusorganisatsioon v. liit; USA-s aktsiaseltside ühisnimetus. Korporatsioon „General Motors”.
2. kinnine üliõpilasorganisatsioon mõnel maal, ka Eestis. Korporatsioon „Rotalia”. Astus üliõpilasena korporatsiooni. Nad olid ülikoolis samas korporatsioonis.

korter|muuseum
kirjaniku, kunstniku, ühiskonnategelase vm. tähtsa isiku kunagine korter (koos sisustusega) muuseumina. A. Särevi kortermuuseum.

kutse|kaaslus
kutsealade ühitatus, mitme kutseala täitmine sama isiku poolt

kõlgas ‹kõlka 19› ‹s›

1. vilja peksmisel ja tuulamisel eralduv õlepuru, jämedam agan, kõrresõlm vm. prahiosake. Tuulamata vili oli kõlkaid täis. Terad eraldati kõlkaist ja aganaist. Ta on kerge kui kõlgas. Helmed kaelas, kõlkad kõhus. | (kogumina). *„Loom elab õle ja kõlkagagi,” ütles Mall. A. H. Tammsaare.
2. piltl (kehva, kergekaalulise, alaväärtusliku eseme, isiku jne. kohta). Luulevõistlusele esitatud tööde hulgas oli kõlkaid. *Eluaeg on vana Aniluik igasuguseid kodutuid vennikesi põlastanud, kavatsemata ise samasuguseks kõlkaks saada.. M. Traat.

kõne ‹6› ‹s›

1. rääkimine, kõnelemine; selle viis v. laad. Häälikud esinevad kõnes, tähed – kirjas. Valdab saksa keelt nii kõnes kui kirjas. Lapse kõne areneb järk-järgult. Hammaste puudumisel muutub kõne ebaselgeks. *..talle meeldisid selle vana meremehe järsk kõne ning tema tahumatult nurgelised laused. E. Männik. || vestlus, kõnelus, keskustelu, jutt; arutlus. Oli kuulda laia venekeelset kõnet. Neist asjust pole meil kõnet olnud. Ta taipas kohe, millest oli kõne. Kõne alla, kõneks tulid, võeti mitmesugused probleemid. Valitsuse istungil oli kõne all majandusreform. Kõne all olev taim esineb meil ainult saartel. *Aga ärge tema abikaasa kuuldes minu asja kõnesse võtke, preili Eeva! E. Vilde. *Vallakirjutaja hakkas naerma, nii et köster pidi silmad üles tõstma ja oma kõne opmanikaasaga pooleli jätma. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: kiir|kõne, lava|kõne, murdekõne.
2. keel keel, kasutatuna inimestevahelises suhtlemisprotsessis. Suuline, kirjalik kõne. Kõnet tajuma, uurima. Artikuleeritud kõne. Kõne areng on seotud mõtlemise arenguga. Kõne süntees 'inimkõne sarnase tehiskõne tekitamine kõnesüntesaatoriga'. Seotud kõne 'kindlaid rütmi- ja rõhuolusid arvestav kõne, hrl. luule'. Sidumata kõne 'proosa'. || (grammatiliste kategooriate nimetustes). Jaatav kõne 'verbikategooria, mis väljendab tegevuse v. olemise esinemist'. Eitav kõne 'verbikategooria, mis väljendab tegevuse v. olemise eitamist v. keelamist (käskivas kõneviisis)'. Otsene kõne 'kõneleja sõnade edasiandmine muutmatul kujul'. Kaudne kõne 'kõneleja sõnade edasiandmine teise isiku poolt ümberjutustatuna'.
▷ Liitsõnad: inim|kõne, vaegkõne; autori|kõne, keeld|kõne, riim|kõne, sisekõne.
3. see, mida keegi räägib, ütleb, jutustab, jutt. Kes su kavalaid kõnesid usub! Jutt tuleb jutust, kõne kõnest. *Nooh, sul alati niisugused jumalavallatud kõned suus... O. Luts. *Ta polnud muidugi saanud oma kõrvu sulgeda ümbritseva maailma kõnede ees. K. Ristikivi. | piltl. Silmade kõne. *..sõja-aastail olid isegi naised õppinud mõistma ning kartma relvade halastamatut kõnet. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: kahe|kõne, keerd|kõne, kiidu|kõne, manitsus|kõne, mõistu|kõne, nalja|kõne, noomitus|kõne, sala|kõne, vigur|kõne, ülistuskõne; lille|kõne, vormi|kõne, värvikõne.
4. avalik sõnaline ettekanne. Pikk, asjalik, kõrgelennuline kõne. Kõne oli liiga akadeemiline. Direktori kõne kooli lõpuaktusel. Advokaadi, prokuröri kõne kohtus. Pidas vägeva, sütitava kõne. Pöördus rahva poole lühikese kõnega. Kõne kestis 10 minutit. Peoõhtut alustati kõnega. Presidendi kõnet kuulati suure tähelepanuga. Ta nõudis oma kõnes uuendusi.
▷ Liitsõnad: agitatsiooni|kõne, aktuse|kõne, aruande|kõne, ava|kõne, avamis|kõne, haua|kõne, ilu|kõne, juubeli|kõne, kaitse|kõne, kihutus|kõne, kohtu|kõne, lahkumis|kõne, laua|kõne, lõpu|kõne, matuse|kõne, miitingu|kõne, mälestus|kõne, parlamendi|kõne, peo|kõne, programm|kõne, pulma|kõne, raadio|kõne, süüdistus|kõne, televisiooni|kõne, tervitus|kõne, trooni|kõne, tänu|kõne, uusaasta|kõne, vastus|kõne, õnnitluskõne.
5. telefonikõne. Mul oli, pidasin vahepeal mitu kõnet. Kõnet valima, vastu võtma, ümber suunama, ootele jätma. Võtame kõne 'helistame' hr. Kanarbikule! Vanasti telliti kõned kaugejaama vahendusel. Kõne Tartuga katkes.
▷ Liitsõnad: ameti|kõne, era|kõne, kauge|kõne, kiir|kõne, välkkõne.

kõrge|ausus
van ütleja erilist alandlikkust osutav sõna hrl. kõrge isiku poole pöördumisel. Just nii, teie kõrgeausus, jätkata vaatlust! Teie kõrgeausus, teiega soovib kokku saada krahv Konrad. Tema kõrgeausus laseb teatada, et..

kõrgus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. pikkus alt, alustasandist üles, pikkus püstsuunas. Puu, tara, seina, maja, kapi, koorma kõrgus. Ruumi, toa kõrgus. Maapinna absoluutne, suhteline kõrgus. Luidete kõrgus on kuni 30 m. Hobuse turja kõrgus maast. Nina kõrgus. *Elupuude allee .. näis seda kitsam, mida rohkem puud kõrgust võtsid. A. Kaal. || mat pikim ristlõik, mis on tõmmatud kujundi punktidest selle sirgjoonelisele v. tasandilisele alusele; selle lõigu pikkus. Risttahuka, trapetsi, silindri, prisma, kolmnurga kõrgus. Koonuse, püramiidi kõrgus.
▷ Liitsõnad: kogukõrgus.
2. teat. eseme v. objekti kaugus maapinnast v. alustasandist. Pilvede kõrgus maapinnast oli üle 6 km. Kõrguse kasvades õhurõhk väheneb. Hüppe kõrgus. Kõrgust hüppama 'kõrgushüpet sooritama'. Kõrguse 2.14 ületasid 3 sportlast. Lennuk lendas suures kõrguses. Kruvi iste parajale kõrgusele. 100 m kõrgusel merepinnast. Pilt on tehtud kümne meetri kõrguselt. Lennuk võtab, kaotab kõrgust 'lennuk tõuseb kõrgemale, laskub'. || astr nurk taevakeha suuna ja horisondi tasandi vahel. Tähe, taevakeha kõrgus.
▷ Liitsõnad: alg|kõrgus, lennu|kõrgus, rekordkõrgus.
3. ‹ka pl.› kõrguv (õhu)ruum; taevalaotus. Udu haihtus kõrgustesse. Hoone pürib kõrgusse. Lõpmatus kõrguses säras tähemeri. Kotkas tiirutab kõrguses. || piltl (taotluste, unistuste, püüdluste jms. ülemise piiriala kohta). Teda ahvatlesid teaduse kõrgused. *..olgu muuga kuidas on, aga kunsti helesinised kõrgused näitavad sulle küll õige pea oma kättesaamatust! E. Tennov.
4. kõrge (4. täh.) isik. a. (monarhi, valitseja, ka nende perekonnaliikmete kohta). Tema kõrguse käsk. Teie kuninglik kõrgus! Pöörduti palvekirjaga keiserliku kõrguse enese poole. Kõrgus, bojaarid ootavad teid! *Meid on kästud ilmuda tema kõrguse prints Oldenburgi juurde. O. Luts. b. kõnek (üldisemalt kõrgema positsiooniga isiku kohta). *Ma olen mõndagi kukkunud kõrgust, lahtilastud vallavanemat näinud.. A. Kitzberg.
5. piltl kõrge, silmapaistev tase. *Eestist peab tulema maa, mis ka oma sisemise korra õiglusega ja kultuuri kõrgusega on eeskujuks kogu maailmale... A. Kivikas. || [millegi] kõrgusel, kõrgusele teat. nõuetele vastaval, kohasel, sobival tasemel v. sellisele tasemele. Ta seisab, on, püsib oma ülesannete kõrgusel. Uus juhtkond viis mõne aastaga ettevõtte ajanõuete kõrgusele.
6. muus heli iseloomustav tunnus, mille aluseks on heliallika võnkesagedus. Heli kõrgus. Erineva kõrgusega helid.
7. keel keeleselja tõsteasendist sõltuv vokaalide hääldusviis. Vokaalide kõrgus.
8. kõnek kõrgushüpe. 1.65 kõrguses on tüdruku jaoks hea tulemus. Kõrguses olid kolm paremat USA sportlased.

käendama ‹37›
‹hrl. partitiiviga› jur teise isiku eest mingis suhtes vastutama. Kedagi käendama. Käendav isik, asutus.

ringi käima

1. pöörlema, tiirlema; keerlema, tiirutama. Ratas, värten, propeller käib ringi. Karussell käib ringi. Tal oli paha, tuba, maailm käis silmade ees ringi. Isu ei olnud, toit käis suus ringi. || pööritama (pea kohta). Pea käib ringi, hakkab ringi käima. Vein pani pea ringi käima. Pea käis õllest, väsimusest, nõrkusest ringi.
2. ühest kohast teise, siia-sinna liikuma, kulgema vms. Patrull käib ringi. Käib majas, korteris, tuba mööda ringi. Tüdruk käis kogu päeva pahurana, nutetud silmadega ringi. Tema silmad käisid toas uudishimulikult ringi. Laseb silmadel, pilgul toas ringi käia. Selle kohta käivad igasugused jutud ringi. *.. ta märkab, et mõtted ringi käivad, nagu eksija metsas. A. H. Tammsaare. || ringiga käest kätte, ühe isiku käest teise kätte liikuma. Õllekapad, -kruusid, mõdukannud käisid ringi. Veiniklaas, viinapudel käib ringi. Laskis suitsupakil meesterühmas ringi käia. Panin korjanduslehe ringi käima.
3. ‹komitatiiviga› kohtlema, ümber käima; toimima. Maalapsed oskavad loomadega ringi käia. Pahasti on nad sinuga ringi käinud. *.. arhivaar käis rahaga ringi nagu pillaja suurte pühade eel. E. Krusten. *Avamerelt pealeveerev lainejõmm hakkas meie paadikesega üsnagi kurjalt ringi käima. R. Vaidlo.

lame ‹-da 2› ‹adj›

1. tasane, suuremate kõrgenditeta (ja süvenditeta). Lame tasandik, org, kiltmaa. Lame kui laud. Osa paate on kumera, osa lameda põhjaga. Kas panen lauale lamedad või sügavad taldrikud? Konveierilindi pind on lame või nõgus. Lamedate vuukidega müüritis. Lame rind. || väikese kallakuga, lauge. Lamedad katused. Enne finišit oli suusarajal lame tõus. Järsk nõlv kaevati lamedamaks. Ookeanil käis lame laine. Lame temperatuurikõver. Mürsu lame lennujoon. || lai ja madal, lapik. Lame kivi, leib. Lamedad viilid. Paeluss on lame nagu lint. Noorelt on hernekaunad lamedad. Sõlgi on pealt kuhikjaid, kumeraid ja lamedaid. Ühekorruseline lame ridamaja. Lame sõrmus. Lame nina, nägu. Jugapuu on lamedate okastega. Lame mütsilätu nagu pannkook peas. *Ükski moejoon ega riie ei päästa, kui oled lame nagu laudade vahelt läbi kistud. M. Traat.
2. piltl tavaline, igapäevane, hall; labane, banaalne; isiku- v. eripäratu, ilmetu. Lame vaheldusetu ning rõõmutu elu. Lamedad naljad, kiidusõnad tüütavad ära. Joobnu läheb käitumises lamedaks. Lame stiil, keel, etendus. Nõrgamõistuslikel on lame miimika. Tal on tugev, kuid lame hääl. *Koolis oli Paul mõistuse poolest lame ja tume .. J. Tuulik. *Oli lamedat kõnnakut, lamedaid liigutusi, nagu emapardil .. O. Luts.

lausung ‹-i 2› ‹s›
keel lause(te)st v. lausekatkendi(te)st koosnev ühe isiku pidev kõneakt, mis on piiratud pauside v. teis(t)e isiku(te) kõneaktiga

luuraja ‹1› ‹s›
(< tgn luurama) (eriti luureorgani teenistuses oleva isiku kohta). Seal saame olla omaette, pole karta pealtnägijaid, -kuulajaid ega muid luurajaid. Tabati Nõukogude luuraja. || kõnek piilur. Piilkond luurajaid saadeti ette.

lõvi|koobas
kardetud isiku(te) asukoht. Peab minema lõvikoopasse – direktori enda juurde.

läbi|otsimine
ka jur tõenduslikult oluliste esemete v. isikute otsimine teat. ruumidest, paikkonnast v. isiku juurest. Korraldati, tehti läbiotsimine. Läbiotsimisel leiti relv, lendlehti.

mahatma ‹6› ‹s›
eriti austatud isiku tiitel Indias. Mahatma Gandhi ideed.

maja|muuseum
silmapaistnud isiku maja memoriaalmuuseumina. F. Tuglase majamuuseum. Peeter I majamuuseum Kadrioru pargis.

majanduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. majandusega seotud, sellesse puutuv v. seda käsitlev, majandusalane, majandus-. Majanduslik tegevus. Riigi majanduslik olukord on paranenud, halvenenud. Majanduslik tõus, langus, laos. Arengumaade majanduslikud raskused. Majanduslikud sidemed, suhted, koostöö, integratsioon. Majanduslik efektiivsus, efekt. Majanduslik analüüs. Nõrk, tugev majanduslik alus. Majanduslik iseseisvus, sõltuvus. Poliitilised ja majanduslikud nõudmised, streigid. Ühiskonna majanduslik struktuur. Majanduslikud kategooriad. Majandusliku mõtte areng Eestis.
▷ Liitsõnad: puht|majanduslik, sotsiaal-|majanduslik, tehnilis-|majanduslik, ühiskondlik-majanduslik.
2. (isiku seisukohast:) varanduslik, rahaline. Tema majanduslik olukord on hea, rahuldav, raske. Kuidas nende majanduslik järg on? Sattusin majanduslikesse raskustesse. Katkestas õpingud majanduslikel põhjustel. Kehvadel vanematel kujunes poja koolitamine tõsiseks majanduslikuks probleemiks. Pole üldse raha, mu majanduslik seis on null.
3. kõnek majapidamises oskuslik, säästlikult majandada oskav. Naised on palju majanduslikumad kui mehed.

maja|vaim
folkl elumaja kaitsevaim (hing v. haldjas). Usk majavaimudesse. || piltl (maja huvide eest seisva isiku kohta). Koduabiline, truu teenija on tõeline majavaim.

majesteet ‹-teedi 21› ‹s›
keisri v. kuninga (v. nendega samaväärse isiku) austav nimetus. Keiserlik, kuninglik majesteet. Tema Majesteet Elizabeth II. Õukond ootas majesteedi saabumist. | piltl. *Raapurjek on merede majesteet, / ookeanidel valitsev kõrgus. J. Smuul.

male ‹6› ‹s›
kahe isiku sportlik lauamäng, milles kumbki mängija liigutab 16 malendit kindlatele mängureeglitele vastavalt 64 heleda ja tumeda ruuduga laual. Malet mängima. Mängisime Antsuga paar partiid malet. Võisteldi males ja kabes. Tal on males I järk.
▷ Liitsõnad: kiir|male, kiri|male, kompositsioon|male, probleem|male, rivi|male, võistlus|male, välkmale.

mandaat ‹-daadi 21› ‹s›

1. jur volitus; esindava isiku volitusi tõestav dokument, volikiri. Rahvasaadiku, delegaadi mandaat. Mandaatkomisjon kontrollib mandaate. || aj teat. riigile antud volitus mingi territooriumi haldamiseks eestkoste põhimõttel. Suurbritannia valitses Palestiinat, Iraaki, Tanganjikat Rahvasteliidu mandaadi alusel.
▷ Liitsõnad: saadikumandaat.
2. kõnek saadikukoht (näit. parlamendis). Erakonnal on parlamendis 55 mandaati.

medal ‹-i 2› ‹s›
lame hrl. ümmargune, ka tähe- vm. kujuline (vääris)metallist vm. materjalist aumärk v. mälestusese. Valgetähe, Maarja medal. Esimese järgu medal Suur Kuldtukat. Kuulus väejuht on autasustatud mitme ordeni ja medaliga. Kannab rinnas medalit. J. Hurt sai Geograafiaseltsilt tunnustusena Konstantini medali. Mitmeid leiutisi hinnati näitusel diplomi või medaliga. Poiss lõpetas keskkooli medaliga. Norra on saanud, võitnud taliolümpiamängudel palju medaleid. Meie suusataja tuli medalile 'võitis medali'. || hrl. ümmargune mündikujuline märk teat. isiku v. sündmuse mälestuseks. Borodino lahingu medal. || piltl (probleemi, nähtuse erinevatest, hrl. vastandlikest pooltest rääkides). Igal medalil on kaks külge, on ka teine külg.
▷ Liitsõnad: hõbe|medal, juubeli|medal, kuld|medal, mälestus|medal, olümpia|medal, pronksmedal.

meie ‹rõhulises asendis›, me ‹rõhutus asendis› ‹meie e. me, meid, meisse, meis, meist, meile, meil, meilt, meieks e. meiks, meieni, meiena, meieta, meiega›
‹pron› mitmuse 1. isiku asesõna vt mina
1. osutab vähemalt kahesele rühmale, kuhu kõneleja v. kirjutaja (juhuslikult v. sünnipäraselt) kuulub v. tunneb end (ea, soo, ideoloogia vm. põhjal) kuuluvat. Meie ja teie. Meie – sina ja mina (tema ja mina, teie ja mina, nemad ja mina). Meid on kokku viis. Mitte keegi meist. Kellelgi meist tuleks minna. Meie Mardiga. Mis ta meist tahab, mis tal meiega asja on? Meil pole sellega pistmist. Meieni polnud see uudis veel jõudnud. Püüdke (ilma) meieta hakkama saada. Jäägu see jutt meie vahele, teistel pole vaja seda teada. Siis me hakkasime minema. Me kahekesi jäime teistest maha. Meie kui väikerahvas. Meie maa, rahvas, riik. Meie linnad ja külad, kogu me maa. Ivan on meie keele ära õppinud. Meie ajal, päevil. Meie ajaarvamise järgi, enne meie ajaarvamist. Meil oli suur perekond, meid oli kokku üheksa. Meie ema, vanaisa, Mari. Meie uus õpetaja. Me naised pidime sõja ajal ka meeste tööd ära tegema. Hurraa, meie omade võit! Me peame õnne tänama, et nii läks. Leib on vanem kui meie. *Las kasvame, me tõusev sugu .. G. Suits. || ‹hrl. väliskohakäänetes› märgib kõneleja v. kirjutaja peret, kodu, töö- v. elupaika, kodumaad jne. Jaan oli lapsena meil karjapoisiks. Tule mõnikord meile, meie poole. Naabrid olid eile õhtul meil. Nad olid meilt koju minnes vihma kätte jäänud. Meilt on bussipeatusse 2 km. Tule meile tööle. Ei meil ega mujal maailmas. Meil, meie kandis, meie pool räägitakse murret. Meilt eksporditakse puitu. Meile sissetoodud taimeliigid. || märgib määratlemata isikute ringi. Olgu meil siin näiteks mõõdud 5 × 5 × 7. Mida me mõistame kupeerimise all? Kuidas me selle kohta ütleksime?
2. kasut. mina asemel. a. (autori tagasihoidlikkuse väljendamiseks). Et oma mina mitte esile tuua, räägib ta ettekandes kogu aeg, et meile näib, paistab, meie arvates on nii. b. van (võimutäiuse rõhutamiseks). Keisrid ütlevad enda kohta meie. Meie, Aleksander I, Jumala armust kogu Venemaa keiser.
3. kõnek kasut. sina v. teie asemel (hrl. patsiendi v. väikelapsega suheldes). Ja kuidas me ennast täna tunneme? Täna me võime juba üles tõusta, kõndimist harjutada.
4. kõnek ka iroon kasut. tähtsustades tema asemel. Näe, meil [= imikul] on juba kaks kikut suus! Sealt ta tulebki – ja oh, küll me oleme ikka üleslöödud kui vau!

meister ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. väljapaistvate erialaste teadmiste ja oskustega isik. a. vilunud ning osav käsi- v. oskustööline; (omaaegses tsunftisüsteemis:) kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline, kellel oli hrl. oma töökoda (sellide ja õpipoistega). Meistrid, sellid ja õpipoisid. Kui sell tahtis meistriks saada, pidi esitama tsunftile meistritöö. Kell tuleb viia parandada asjatundliku meistri kätte. Suvila ehitame ise, aga kaminat tegema kutsume meistri. b. (üldisemalt:) omal alal kõrgtaseme saavutanud isik. Töö õpetab tegija meistriks. Harjutamine teeb meistriks. Keegi ei ole sündinud meister, keegi ei sünni meistrina. Noortel loovisikutel on vanadelt meistritelt palju õppida. Flaami meistrite maalid. Tundmatu meistri skulptuur. *Mõlemad meistrid [helilooja Eller ja kirjanik Tuglas] vaagisid iga nooti või sõna kuni viimase tõeni. G. Ernesaks. || (millegi peale, mingis tegevuses osava inimese kohta). Ta on iga asja peale meister. Pilkamise peale, pilkama on ta meister. Luiskama oled sa meister! Vanaema oli meister muinasjutte rääkima. Erineva tasemega rahvatantsijad algajatest meistriteni. *Paljuks tema küll raamatuid jõudis osta, aga lugema oli ta meister. R. Roht.
▷ Liitsõnad: ehitus|meister, ehte|meister, juustu|meister, kaevu|meister, laeva|meister, oreli|meister, paadi|meister, viina|meister, viiuli|meister, voki|meister, vorsti|meister, või|meister, õllemeister; kingsepp|meister, maaler|meister, pagar|meister, pottsepp|meister, rätsepmeister; heli|meister, kunsti|meister, novelli|meister, romaani|meister, stiili|meister, sule|meister, sõna|meister, tantsu|meister, vana|meister, vormi|meister, värsimeister; pankrot|meister, vussermeister.
2. (mingit tööd v. tegevust) juhtiva isiku kutse- v. ametinimetus. a. tootmisjaoskonna vm. tööliste rühma v. agregaadi töö vahetu korraldaja ja kontrollija. Töötab tehases, remonditöökojas meistrina. Meistrid ja meistriabid. Tsehhijuhataja kutsus meistrid nõupidamisele. b. ‹liitsõna järelosana› esineb mitmesugustes (osalt endisaegsetes) ametinimetustes
▷ Liitsõnad: ballett|meister, bürger|meister, kapell|meister, kool|meister, koor|meister, korter|meister, lava|meister, ordu|meister, politsei|meister, tall|meister, tee|meister, tseremoonia|meister, vahtmeister.
3. sportlike (v. kutsealaste) meistrivõistluste võitja. Tuli odaviskes Eesti, Euroopa meistriks. Jäähokis tuli meistriks meie meeskond.
▷ Liitsõnad: maailmameister; kabe|meister, maadlus|meister, male|meister, poksimeister; künni|meister, lüpsimeister.
4. sport (kõrgema spordijärgu v. spordijärkudest kõrgema sportliku kvalifikatsiooniastme kohta, eriti males). Järgumaletajad, meistrikandidaadid, meistrid, rahvusvahelised meistrid, suurmeistrid.
▷ Liitsõnad: suurmeister.

mina ‹rõhulises asendis›, ma ‹rõhutus asendis› ‹minu e. mu, mind, minusse e. musse, minus e. mus, minust e. must, minule e. mulle, minul e. mul, minult e. mult, minuks, minuni, minuna, minuta, minuga e. muga›
‹pron› ainsuse 1. isiku asesõna, osutab kõnelejale, lausungi väljendajale endale vt meie Seda teame ainult mina ja sina. Ma joonistan, arvutan, pesen. Ma olen juba söönud. Eks ma öelnud, et ära mine! Mina tulen ka kaasa. Seda minagi, et vara on minna. See olin mina, kes helistas. Mina, Tõnu Kukk, tõendan, et .. Minu Piret ja sinu Valli käivad ühes klassis. Matti on mu vend. See raamat on minu oma. Pull tuli otse minu poole. Sa oled minu vastu ikka hea olnud. Minu arvates sa hilinesid. Mind koheldi hästi. Halloo, kas te kuulete mind? Kas sa usud minusse? Minusse on ta alati hästi suhtunud. Sa kahtled minus. Mus tõusis viha. Mis te minust tahate? Ta ei ole must kunagi hoolinud. Palun, ulata mulle suhkrut. Minule küll tundub, et oht on möödas. Ta on mulle armas. Mis mul ometi arus oli! Minulgi on pilet olemas. See töö tuleb mul endal ära teha. Mult varastati mantel. Minult pole neil midagi saada. Minuni jõudis vaid plahvatuse kaja. Proovi end hetkeks minuna kujutleda! Minuta ei tehta siin midagi. Minuga juhtus hull lugu. Krõõt sarnaneb minuga. Miks sa minuga ei räägi? Vaata, mis nad on minuga teinud! Minuga on lood kehvad. || mitmesugustes (püsi)ühendites, väljendites, hüüatustes. Mis mina nüüd! Ah, mis nüüd mina! Oh sa mu aeg! Mu jumal! Mis see minu asi on? Ma sulle näitan! Kuidas sina mulle, nii mina sulle. Minu pärast mingu või maailm hukka. Minugi poolest võib minema hakata. Kui sa minu nahas peaksid olema! Minu ajad on möödas. Minu arust on emal õigus. Minu teada on Emmal poeg. See märkus oli kivi minu kapsaaeda. Minusse see asi ei puutu! Lapsed on minusse (läinud). Minust ei ole asja. Minule (sellest jamast) aitab, katsuge ise hakkama saada! Mul ei ole sinust sooja ega külma. Õige mul mees või asi. Kus mul asi! Ena mul asja! Vaadake te mul! Kus tuli mul keelaja välja! „Kah mul tark!” põlastas naine. Siin sa mul oledki! Vaata mul Evaldit, millega hakkama sai! || genitiivse atribuudina kellegi poole pöördumisel viisakus- v. poolehoiuavaldustes. Mu daamid ja härrad! *Ärge unustage, mu armas, et mina olen siin hingekarjane. V. Veber (tlk). || ‹koos verbiga käskiva kõneviisi ainsuse 2. v. 3. pöördes› hrl kõnek osutab tegevuse sunnitusele, kohustuslikkusele. Ma toogu 'pean tooma, mul kästi tuua' arstitõend. Mina tehku tema tahtmist mööda. Mina tee ja toimeta, aitäh ei ütle keegi. Mina too vett ja lõhu puid, tema ei liiguta midagi. || mina'p, minap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just mina. Minap see olengi, keda nad otsivad. Mina'p ta sulle soovitasingi. *.. ütles: „Mina'p see peegli leidja olen ..” J. Kunder.

mooramaa|mees
musta- v. tõmmunahaline mees (hrl. neegri kohta). Mooramaamees on oma töö teinud, mooramaamees võib minna (isiku kohta, keda on ära kasutatud, kuid kellega enam ei taheta tegemist teha).

morganaatiline ‹-se 5› ‹adj›
Morganaatiline abielu '(valitsejasoost isiku v. kõrgaadliku) seisusevastane abielu'.

muistend ‹-i 2› ‹s›
folkl tõesti sündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on hrl. seotud kindla koha, isiku v. sündmusega. Ajaloolised, usundilised muistendid. Muistendid vägilastest, hiidudest. Järve tekkega on seotud mitmed muistendid.
▷ Liitsõnad: hiiu|muistend, koha|muistend, seletus|muistend, tekke|muistend, vägilasmuistend; kunstmuistend.

muna|jooja ‹1› ‹s›
hlv (isiku kohta, keda ei peeta täitsameheks). Igasugused hädavaresed, nohikud ja munajoojad.

munaraku|doonor
naine, kes annab oma munaraku teise isiku kunstlikuks viljastamiseks . Munarakudoonorid ja spermadoonorid.

määrama ‹määrata 48›

1. (seaduse vm. õigusakti kohta:) ette kirjutama, sätestama; (organi v. isiku kohta:) millekski käsku, korraldust andma. Selle otsuse punkt 30 määrab.. Tuleb teha nii, nagu seadused, eeskirjad määravad. Ta määrati töörühma juhiks, kooli direktoriks, Türile metsaülemaks. Maja saab müüa seaduses määratud korras. Stipendiumi, toetust, preemiat, auhinda määrama. Määrati uus tähtaeg tööde lõpetamiseks. Karistust määrama. Liikluspolitseinik võib määrata eeskirjade rikkumise eest rahatrahvi. Mässulistele talupoegadele määrati kadalippu, mõned määrati mahalaskmisele. Varandus jaotati nii, nagu kadunu oli oma testamendis määranud. Isa oli määranud pojale maja ja tütrele auto. Arst määras talle soojendused, mudavanne. *Aga maa kasutamise eest määras peremees Juulile aastas seitse heinateopäeva kraesse. J. Kruusvall. || (milleski kokkuleppimise kohta). Kohtumise määrasime kella kuueks. Pulmapäev on (kindlaks) määratud. Ootasin määratud kohas. Koosolek lükati määramata ajaks edasi.
2. kindlaks tegema, (süstemaatilist kuuluvust, olemust vm.) välja selgitama. Laeva asukoht määrati sekstandi abil. Objekti vanust saab määrata radiokeemiliselt. Tähtede järgi saab aega ja ilmakaari määrata. Määrab vahemaa, nõu mahu silma järgi. Arst määrab diagnoosi. Kogub ja määrab taimi, liblikaid, mardikaid. Raskesti määratavad seeneliigid, mineraalid. Laboris määrati aine koostis, tihedus, aedvilja nitraadisisaldus. *Perenaise vanust oli uustulnukal võimatu määrata näo järgi, mil lasus terve kiht pastasid ja puudrit. R. Sirge. || määratlema. Kolmnurk määratakse kahe külje ja nendevahelise nurga kaudu. Sirgjoont määravad punktid. *Ma pole suutnud oma vahekorda selle mehega määrata. Kunagi ei kujunenud see .. südamlikuks sõpruseks, kuid ikka oli see enam kui harilik tutvus. F. Tuglas.
3. millekski v. kellelegi ette nähtud olema. Need sõnad polnud määratud sinule, sinu kõrvadele. Siis ta taipas, et küsimus oli temale määratud. Aukülalised istusid neile määratud kohtadele. Nooremale koolieale määratud lasteraamat. *Iga asi seisis siin [= toas] määratud paigal .. K. Rumor. || (millegi paratamatult, inimese tahtest sõltumatult toimumisega seoses). Pillimeest minust ei tulnud, polnud saatusest määratud. Kinnikasvamisele määratud soostuv järv. Päästmatult hukkumisele, surmale määratud merehädalised. Kas olen määratud siia igavesti ekslema?
4. milleski oluline, tooniandev, peamine olema. Suurelt osalt määrab kliima taimede ja loomade levikuala. Mis määras ta sellise otsuse, valiku? Inimesed, poliitikud, kes on meie sajandi ilmet määranud. *.. mehe määravad siiski nimelt tema suurimate saavutuste mastaabid, mõte, teostus .. Ü. Tuulik. *Kõik mõtlesid ainult tasu peale ja see oligi, mis määras nende vahekorra tööga. A. H. Tammsaare.

naaber ‹-bri, -brit 2› ‹s›
isik, pere, asutus, haldusüksus, riik vms. teise kõrvuti, lähestikku elava v. asuva isiku, pere vms. suhtes; ese, ala, valdus, loodusvorm vms. teise kõrvuti, lähestikku, piirnevalt paikneva objekti suhtes. Meie naabrid kõrvalt, vastaskorterist, meie (korteri) peal, all asuvast korterist. Kõrvuti kruntide kaudu saime naabriteks, üleaedseteks, oleme naabrid, piirimehed, üleaedsed. Kutsusime soolaleivapeole kõik üle aia naabrid, üle tee naabrid ja nurkapidi naabrid. Oleme eluaegsed naabrid, elupäevad kõrvuti elanud. Läksime naabri(te) juurde, naabri(te) poole, naabri(te)le külla, olime naabri(te) juures, naabri(te) pool, naabri(te)l külas. Peab minema naabri(te)lt tikke laenama. Hõredalt asustatud metsaalal oli lähema naabrini oma paar-kolm kilomeetrit, kaugematest naabritest rääkimata. Paistu ja Tarvastu kihelkond on naabrid. Üle Läänemere on meie naabriks Rootsi. Eestlaste naabreiks lõunas olid liivlased ja lätlased, idas slaavi hõimud. Valgjärve lähem naaber on Udsu järv. Kiviktaimlat rajades tuleb arvestada, missugused taimed üksteisele naabriks sobivad. || (juhusliku, ajutist laadi kõrvuoleku, läheduse kohta). Kes olid su naabrid pulmalauas? See vana kõrge leeniga tool ei sobi nende uute toolide naabriks. *.. kummalised naabrid: saja-aastane veimevakk ja moodne häältepüünis [= raadio]! L. Kibuvits.
▷ Liitsõnad: korteri|naaber, laua|naaber, pingi|naaber, toanaaber; ida|naaber, lõuna|naaber, lääne|naaber, põhjanaaber.

naase ‹6› ‹s›
kõnek
1. hlv (tähtis) asjamees, suur nina. Suured, tähtsad naased sõidavad limusiinidega. *Kurat teab, mis naase see [= mahalastud Saksa ohvitser] oli, terve kolonn tuleb järele. R. Kaugver. || hrv nlj inimene, isik. Arvestasime 15 krooni per naase 'isiku kohta, inimese peale'.
2. van nlj nina. *Ka muidu on vaikne mehike, ei topi oma nina teiste asjadesse, selleks vahest tuleks tarvis teravamat naaset. E. Männik.

nekroloog ‹-i 21› ‹s›
mälestuskirjutis äsja surnud isiku kohta, järelehüüe. See kirjanik on ju surnud, nekroloog oli äsja lehes.

nemad ‹rõhulises asendis› pl, nad ‹rõhutus asendis› ‹nende, neid, nendesse e. neisse, nendes e. neis, nendest e. neist, nendele e. neile, nendel e. neil, nendelt e. neilt, nendeks e. neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega› pl
‹pron› mitmuse kolmanda isiku asesõna vt tema
1. osutab isikutele v. olenditele, kes ei ole ei kõnelejad ega kuulajad. Nad laulavad, jooksevad. Nad tulid, õmblesid. Nemad nad ongi! Noorpaarile lauldi „Nad elagu!” Nemad kolmekesi. Nad olid kõik kohale tulnud. Trots on noortele omane, kuigi nad alati ei teagi, mida nad trotsivad. Mitte meie, vaid nende poeg. See pole nende asi. Ma pole nende peale pahane. Marjad on nende omad. Nende arvates, nende meelest. Ta usaldab neid. Ta on mees, nagu neid harva kohata võib. Ta usub neisse. Nendes olen ma kindel. Olen neis pettunud. Nendest ei pea ta enam lugu. Kuulsin neist palju head. Tahtsin nendele rõõmu valmistada. Tõin neile lilli. Nendel on kaks last. Neil tuleb minema hakata. Nendelt nõuti aruannet. Küsi neilt nõu. Ega me nendeks ole. Nendeni ta ei küüni. Püüdke end nendena ette kujutada. Ilma nendeta ma ei lähe. Töötan nendega koos. Jumal nendega, las arvavad, mida tahavad! || ‹väliskohakäänetes› (kohavarjundiga). Siit on neile umbes pool kilomeetrit. Käisin eile neil, aga poissi ei olnud kodus. Tulin neilt läbi. Las tulevad ise, ega meilt neile pole lähem kui neilt meile.
2. hrl. rõhutus asendis osutab varem mainitud nähtustele. *Valmilik ülesehitus muudab aga luuletused vanamoodsaks, nad pärinevad nagu kuskilt varasemast ajajärgust. O. Kruus.
3. van kõnek (pöördumistes 2. isiku tähenduses). Noh, kuidas nemad siis nüüd elavad 'kuidas teie (Teie) nüüd elate'?

nimi ‹nime 12› ‹s›

1. pärisnimi. Tavaline, haruldane, võõrapärane, imelik, veider nimi. Poja nimi on Peeter, tütre nimi Mare. Mis lapsele nimeks pandi? Tal ei olegi veel nime. Nime järgi (otsustades) peaks ta eestlane olema. Elas, varjas end võõra nime all. Vahetati nimesid, võeti uusi eestipäraseid nimesid. Mis ta nimi neiupõlves oli? Mis su nimi on? Tuttav inimene, aga nime olen unustanud, nimi ei tule meelde, nime ei mäleta. Sassiks kutsuvad, aga päris nimi on tal Aleksander. Küsiti nime ja aadressi. Nimesid ei maksa siin nimetada, mainida. Sosistab armastatu nime. Följetonid ilmusid Käo Jaani nime all. Kõigi soovijate nimed on kirjas. Nimede register on teose lõpus. Ega minu nimele kirja ole? See raamat ilmus tal endise nime all. Anonüümne kiri, nime 'allkirja' all ei ole. Kirjutas, torkas, pistis oma nime 'allkirja' alla. Hobuse, lehma, koera, kassi nimi. Kanadel tavaliselt nime ei olnud. Jõgede, järvede, merede, mäeahelike, väinade, saarte, riikide, maakondade, valdade, talude nimed. Tähtede, tähtkujude, planeetide nimed. Spordiühing nimega „Kalev”. Laevale anti nimeks „Linda”. Igale suuremale kivile, rändrahnule, allikasilmale, puule andsid meie esivanemad nime. Kõlavate nimedega roosisordid. Seda talurahva ülestõusu tuntakse Mahtra sõja nime all. Ega nimi meest riku, kui mees nime ei riku. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind. || isikunimi oma kandja tuntuse iseloomustajana (ka üldse maine, reputatsiooni, tuntuse kohta). Tuntud, lootustandev, kuulus nimi. Kreutzwald jäädvustas oma nime „Kalevipoja” koostajana. Kirjandusse tuleb järjest uusi nimesid. Noor kunstnik, kel pole veel nime, kes pole jõudnud veel endale nime teha. Kõik võistlejad on oma meeskonna (hea) nime eest väljas. Tema ausat nime püüti määrida ja mustata. || ‹väliskohakäänetes› (kellegi, teatava nimega isiku valduses oleku, valdusse mineku, valdusest äramineku kohta). Kas talu, maja on isa või poja nimel? Auto on mu tädi nimel, ma sõidan volitusega. Sedapuhku sain rekordi oma nimele. Kirjutas maja oma nimelt tütre nimele. Lasksin kirjad tulla, saata oma õe nimele.
▷ Liitsõnad: ees|nimi, hellitus|nimi, hüüd|nimi, isa|nimi, isiku|nimi, kirjaniku|nimi, kodaniku|nimi, koha|nimi, kunstniku|nimi, liig|nimi, lisa|nimi, meelitus|nimi, mehe|nimi, naise|nimi, neiupõlve|nimi, näitleja|nimi, peite|nimi, perekonna|nimi, pilke|nimi, prii|nimi, päris|nimi, risti|nimi, sõimu|nimi, talu|nimi, tänava|nimi, vale|nimi, varju|nimi, võõrnimi.
2. (hrl. vabamas keelepruugis:) üldnimi, nimetus. Taimede, loomade, kalade, lindude rahvapärased, ametlikud, ladinakeelsed nimed. Hundil on rahvasuus mitu nime. Stepp, pusta, preeria, pampa – rohtlail on eri paigus eri nimi. Ära kaevumeistri nimele häbi tee! Kraavihalli nimel oli halb maik man. Niisugune imelik tunne, millele ei oska nime anda. Talve polnud nimekski. *Teadsin, et registreerimine päästaks mind vallasema nimest .. V. Saar.
▷ Liitsõnad: au|nimi, sordi|nimi, taime|nimi, tõu|nimi, üldnimi.
3. nimel (kaassõnataoliselt:). a. kellegi volitusel, ülesandel, kedagi esindades, kellegi poolt. Emakeele Seltsi nimel võttis sõna, tervitas, andis kingituse üle, asetas pärja seltsi esimees. Seaduse nimel – avage, tehke lahti! b. kellegi, millegi poole apelleerides. Tõotab, annab vande jumala nimel. See on nii, võin oma au nimel vanduda. Väidan, kinnitan seda kõige nimel, mis mulle püha. c. mingit eesmärki silmas pidades, millelegi pühendudes. Kas vanemad peavad kõigest loobuma oma laste õnne nimel? Töötati kodumaa, parema tuleviku nimel.

nomenklatuur ‹-i 21› ‹s›

1. mingil alal juurdunud v. kindlaksmääratud nimetuste kogumik v. nimestik. Anatoomia, botaanika, zooloogia, bakterite nomenklatuur. Rahvusvaheline, rahvuskeelne nomenklatuur. Anorgaaniliste, orgaaniliste ühendite nomenklatuur. Biokeemias kasutatakse nomenklatuuri kõrval palju ka triviaalnimetusi. Haiguste ja haigusseisundite, patenteerimata ravimite rahvusvaheline nomenklatuur.
▷ Liitsõnad: anatoomia|nomenklatuur, botaanika|nomenklatuur, keemia|nomenklatuur, zooloogianomenklatuur.
2. maj toodanguliikide loetelu (naturaalseis mõõtühikuis). Plaaniline ja aruandeline nomenklatuur. Kangaste, õmblustoodete nomenklatuur.
3. nõuk salastatud loend ametikohtadest, kus isiku ametisse määramise kinnitasid kompartei organid; selliselt ametisse pandud, olme- jm. eeliseid kasutanud töötaja(d)

nurk ‹nurga 22› ‹s›

1. mat punkti ning sellest eri suundades väljuva kahe kiire ühend, selliselt moodustuv geomeetriline kujund; punkti ümber pöörleva poolsirge asendite ühend algasendi ja lõppasendi vahel; kahe ühest punktist väljuva sirge vaheline hälve, selle hälbe määr nurgamõõtu väljendava reaalarvuna. Nurga tipp ja haarad. Nurga sisepiirkond. Positiivne, negatiivne nurk. Kolmnurga nurkade summa on 180°. 60°-line nurk. Kaardimõõdus, radiaanmõõdus antud nurk. Navigatsioonis, astronoomias mõõdeti nurki sekstandiga. Deklinatsioon on nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja-lõuna sihi vahel. Ekvaatoril langevad päikesekiired maale peaaegu 90°-se nurga all. Lõiketera ja töödeldava detaili vaheline nurk. Vikat tuleb varretada õige nurga all. Jõgi, tee teeb siin järsu nurga. Paneme söögilauad nurgaga 'üksteise suhtes nurka moodustavalt'. || piltl (käsituse, lähenemisviisi kohta). Uus põlvkond näeb probleeme uue nurga alt. *Mingi nurga alt vaadates võib tal isegi õigus olla .. V. Lattik. *.. kuid niipea, kui lugesin peatüki algust, küllalt kavalat nurka, mille all ta asjale lähenes .. – siis imestasin. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: nüri|nurk, sirg|nurk, terav|nurk, täisnurk; hulk|nurk, kolm|nurk, kuus|nurk, neli|nurk, viisnurk; horisontaal|nurk, vertikaalnurk; alus|nurk, kesk|nurk, kõrvu|nurk, lähis|nurk, piirde|nurk, ruumi|nurk, sise|nurk, tasa|nurk, tipp|nurk, tipu|nurk, vastas|nurk, välisnurk; faasi|nurk, inklinatsiooni|nurk, kalde|nurk, käände|nurk, langemis|nurk, lõike|nurk, murdumis|nurk, nihke|nurk, peegeldumis|nurk, pildi|nurk, põrke|nurk, pöörde|nurk, sihi|nurk, sihtimis|nurk, siht|nurk, teritus|nurk, tunni|nurk, tõste|nurk, tõusu|nurk, varretus|nurk, viskenurk; lähenemis|nurk, vaatenurk.
2. tasapinnalise kujundi, eseme vm. objekti kahe erisuunalise äärjoone v. serva ühinemiskoht; sellise ühinemiskoha piirkond. Vaiba, teki, rätiku, tahvli nurk. Teravate, ümmarguste nurkadega krae. Muruplatsi nurgad on ära tallatud. Kirjutab nime lehe ülemisele nurgale. Murdunud nurkadega postkaart. Vihikulehtedel on nurgad kahekorra ja krussis. Istub arglikult tooli nurgale. Toetub käega laua nurgale. Krundi nurgad tähistati vaiadega. Aiamaa nurka tehti väike kasvuhoone. Laev pöördub ümber saare nurga, kadus saare nurga taha. Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava nurk. Seal nurgal, nurga peal on kohvik, kauplus. Ajalehekioskeid on igal nurgal, iga nurga peal. Õnneks saime kohe nurga pealt takso. Ma saadan sind järgmise nurgani. Töö on üle nurga 'lohakalt, hooletult' tehtud.
▷ Liitsõnad: ala|nurk, ülanurk; aia|nurk, tänavanurk; krae|nurk, põlle|nurk, räti(ku)nurk; silma|nurk, suunurk.
3. ruumilise kujundi v. eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht. Karbi, kasti, laeka, sahtli nurgad. Rautatud nurkadega kirst, puukohver. Täringu nurgad ümardatakse. Kas oskad maja nurka laduda? Kutsikas on padjal nurgad maha närinud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› (palkehitise nurkamisviisi ning nurkseotise kohta). Koerakaelanurk jt. nurgad. || piltl (mingi isiku- v. eripärase joone jms. kohta). Küll elu nühib ta(l) teravad nurgad maha. Väldib kriitilisi küsimusi, püüab teravatest nurkadest mööda hiilida. *Meie luules tõi see [= konfliktituse teooria] kaasa aastate vältel mingi õõnsa paatose, paraaditsemise, nurkade silumise .. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: esi|nurk, taganurk; ahju|nurk, aida|nurk, kapi|nurk, majanurk; kalasaba|nurk, koerakaela|nurk, ristnurk.
4. ehitise seinte ühinemiskoht ning selle lähem ümbrus. a. (väljast vaadatuna). Istutas kase suvila nurga juurde. Aida ja kuuri nurk on peaaegu teineteises kinni. Nurga taga võeti viina, joodi ja kakeldi. Läks nurga taha asjale. Hüppas järsku nurga tagant välja. Lapsed piilusid nurga tagant. Tuli ümbert nurga igavese jooksuga. Saame kell seitse postkontori nurgal kokku. Avalikult öelda ei julge, nurga taga 'salaja' sosistavad ja susivad. Ässitab, laimab nurga tagant 'salaja, mitte avalikult'. Räägib, küsib, tegutseb ümber nurga 'kaude, ääri-veeri, keerutades'. b. (seestpoolt vaadatuna). Kapp on toa, köögi nurgas. Istub nurgas. Poeb, taganeb minu eest nurka. Jaaniõhtuks toodi igasse nurka kask. Kõndis rahutult nurgast nurka. Vanasti pandi koolis karistuseks nurka (seisma). Aiatööriistad on kuuri nurgas, võta nurgast labidas. Istub saali kõige kaugemas nurgas. *Muidugi ei näinud ta kogu tuba. Ei näinud kogu toa sisustust, nurgast nurgani. J. Kruusvall.
▷ Liitsõnad: sise|nurk, välisnurk.
5. koht (elu)majas, tuba jm. ruum v. selle osa. Olen kodus kõik nurgad läbi otsinud, läbi tuhninud, aga ei leia. Köök on tüütu nurk majas, ikka kipub ta segi olema. Õpilasel peaks olema oma tuba või vähemalt mingi omaette nurk. Elavad pead-jalad koos, oma nurka pole kellelgi. Sai kapitaguse nurga ühe mutikese juurde. Kole on võõra nurgas, teiste nurkades elada. *Andresele ja Marile olid kõik Vargamäe nurgad täis töö, vaeva, mure, kurbuse ja meelepaha jälgi .. A. H. Tammsaare. *Peaasi – oma nurk, mis kõigi teiste eest varjatud .. Ei, vana ei võinud loobuda oma majast. R. Roht. | piltl. Hinge kõige salajasemas nurgas püsis lootusesäde. || mingiks otstarbeks määratud ja asjakohaselt sisustatud ruumiosa v. ruum näit. mõnes asutuses. Noored kodu-uurijad rajasid koolis oma paikkonna kirjameestele pühendatud nurga. Looduskaitse nurk. || hrv rubriik. Anekdootide nurk pühapäevases lehes. *Kui ma „Päevalehe” toimetuses töötasin, siis jõudis minu kui eesti kirjanduse nurga toimetaja kätte käsikirju, mis, nagu selgus, olid pärit O. Lutsult. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: elav|nurk, koduloo|nurk, laste|nurk, meisterdus|nurk, memoriaal|nurk, mängu|nurk, puhke|nurk, puna|nurk, söögi|nurk, töö|nurk, õppimisnurk; jutu|nurk, keele|nurk, kirja|nurk, luule|nurk, male|nurk, moe|nurk, nalja|nurk, satiiri|nurk, spordinurk.
6. (eraldatud) osa mingist maa-alast, nurgake, sopp; (kõrvalisem, kaugem) osa mingist paikkonnast, maakoht, maanurk, kant; kolgas. Kadriorus võib leida vaikseid rahulikke nurki. Maja taga on roheline nurk basseiniga. Odavalt oli saadaval vaid mõni kaugem ja kehvema pinnasega nurk. Lapsepõlvekodu iga nurgaga seostub mälestusi. Kihelkonna lõunapoolne nurk. Kas sa oled ka sealt nurgast pärit? Siis oleme ju ühe nurga mehed. Mul on seal nurgas sugulasi. Tunnen seda nurka, olen seal käinud. Rahvast tuleb laulupeole igast Eestimaa nurgast. Ta on palju rännanud, kõik maailma nurgad läbi käinud. Saadeti asumisele Siberi kõige kaugematesse nurkadesse. *Kas Paunvere siis nii vaene nurk on meheleminejate tüdrukute poolest? O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilma|nurk, kodu|nurk, kõrve|nurk, maa|nurk, maailma|nurk, metsanurk.
7. hrv (nurga-, lapsevoodi kohta). *Kaks nädalat pärast pulmi jäi Teele nurka. .. Poiss saadi õnnega kätte küll, aga noorik ei võtnud pärast jalgu alla. H. Sergo.

olend ‹-i 2› ‹s›
elusorganism, hrl. inimene v. loom, olevus; indiviid. Sõraline, sarviline, karvane olend. Hobune on neljajalgne olend. Ujuv, roomav, lendav olend. Primitiivne olend. Vaimne, mõistuslik olend. Inimene on mitte ainult bioloogiline, vaid ka ühiskondlik olend. Vees, maa peal, maa sees elutsevad olendid. Too kaunis olend on minu õde. || (fantaasias loodud olematu isiku v. looma kohta). Müstiline, mütoloogiline, üleloomulik, ebamaine, kõrgem olend. Kuradit kujutleti inimesetaolise, kuid saba ja sarvedega olendina. *.. suuremas osas on nad [= näkid] kartlikud, malbed ja õrnad olendid .. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: elus|olend, inim|olend, mees|olend, mere|olend, muinas|olend, nais|olend, pisiolend.

omandi|õigus
jur isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omandiõiguse objekt, subjekt. Omandiõigust tunnustama, rikkuma. Individuaalne, ühine omandiõigus. Piiratud omandiõigus.

oma|vaheline

1. vastastikune, kahe v. enama isiku, nähtuse vm. vahel toimuv v. olemasolev. Sugulaste omavaheline läbikäimine, läbisaamine. Omavahelised arusaamatused, lahkhelid, tülid. Pole aeg omavaheliseks vaenuks, jagelemiseks. Neil on omavahelisi arveid õiendada. Tehaste omavaheline koostöö. Inimeste omavahelised suhted. Keelte omavaheline sugulus. Planeetide omavaheline külgetõmme. Materjalide, värvitoonide omavaheline sobivus. Toitainete õige omavaheline suhe toidus. Omavahelises kohtumises võitis „Žalgiris” „Kalevi” 75:74.
2. ilma kõrvaliste isikute juuresolekuta toimuv. Üliõpilaste omavahelised tantsuõhtud. *Pulmad peeti väikesed – oli niisama lühike omavaheline koosviibimine. R. Roht.

pajatus ‹-e 5› ‹s›

1. pajatamine, jutustamine; jutt, jutustus. Ta on hea jutumees, tema pajatust on alati lust kuulata. *Suure vaevaga ainult suutis Huntaugu peremees oma ärevust varjata ja mingit pajatust alustada.. E. Vilde.
2. folkl tõelise isiku tegevuse v. mingi olustikusündmuse põhjal tekkinud humoristlik rahvajutt. Pajatusi kirja panema, koguma. Kodavere pajatused.

panga|ülekanne
maj pangas tehtav maksesumma ülekandmine ühe isiku, asutuse jne. kontolt teise isiku, asutuse jne. kontole

passi|andmed pl
passi andmed isiku kohta

patronaat ‹-naadi 21› ‹s›

1. jur vanemateta laste kasvatamine perekondades riikliku lepingu alusel
2. aj (Vana-Roomas ja keskajal) mõjuka isiku kaitse- ning hooldamisõigus temast sõltuvate isikute suhtes. Suurmaavaldaja patronaat. Mõisnike patronaat pastorite ametissemääramisel.
3. soosing, hooldus, kaitse. Riigi suurim pank võttis uue ettevõtte oma patronaadi alla. Ta tajus igal sammul linna mõjukaima isiku patronaati.

pealdis ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
pealekirjutatud v. -trükitud (osutav) tekst. Kirjal oli pealdis „Väga kiire”. Kanistritel olid pealdised „Mürk” või „Tuleohtlik”. Asutuse pealdisega ümbrikud. *Esta kingib talle oma ilusaima foto pealdisega „Säilitagem Nägu”. V. Adams. || dokumendile pealekirjutatud otsustava isiku tekst. Avaldusel puudub direktori, juhataja pealdis.
▷ Liitsõnad: täitepealdis.

perekonna|seis
isiku seisund vastavalt sellele, kas ta on vallaline, abielus, lesk v. lahutatud. Ankeeti tuli märkida vanus ja perekonnaseis.

perekonnaseisu|akt
dokument, mis kajastab isiku sündi, surma, perekonnaseisu muutusi, nime muutmist jms. Perekonnaseisuaktidesse tehtud kanded.

personaalia ‹1› ‹s›
bibl isiku(te) elu ja tegevust käsitlevad kirjutised ja trükised

personaal|näitus
ühe (v. kahe) kunstniku (ka fotograafi vm. isiku) tööde näitus, isikunäitus. Kunstniku teine personaalnäitus. Kunstisalongis korraldatakse väiksemaid personaalnäitusi. Klaasikunstnike Kersti Vaksi ja Silvia Raudvee personaalnäitus. Restorani meisterkoka personaalnäitus.

kinni pidama

1. peatuma v. peatama. Auto pidas meie maja ees, õueväravas kinni. Jooksja ei pidanud enne kinni kui teispool silda. Ruttas kinni pidamata edasi. Lasksin autol tänavanurgal kinni pidada. Autojuht, esimene hobusemees pidas poiste kohal kinni. Pea kinni, ma lähen siin maha! Pidas hobuse kinni ja kutsus lapsed vankri peale. Ootas tee ääres ja pidas esimese mööduva auto kinni. Kes seda juttu enam kinni peab, kui ta on kord liikvele pääsenud! || kõnek (imperatiivis kedagi mingis tegevuses peatavalt). Pea kinni, ära mine veel! Pea kinni, kuhu sa tormad! Pidage kinni, mehed, ma tulen Arvi asemel! Pea kinni, las ma räägin ka. Pea'nd kinni, oota väheke! *Mine kutsu ta siia. Ei, pea kinni, ma kutsun ise. J. Smuul.
2. kinni v. paigal hoidma, kedagi v. midagi liikumast takistama. Pidasin poissi kõvasti käest kinni. Jaak pidas siga kinni ja Priidu torkas. Pidas koera toas, kuudis kinni. Vabandage, et ma teid oma pärimistega nii kaua kinni pidasin. Ta käed ei pea enam midagi kinni. Koera pidas tugev kett kinni. See katkine kott ei pea küll enam kartuleid kinni. Mind peavad veel mõned asjaajamised linnas kinni. Pidas ärevusest, hirmu pärast isegi hinge kinni 'hoidis hingamist tagasi'. *Ta ei mõistnud praegugi, oli see argus või julgus, mis teda Kanglas kinni pidas. V. Saar. || millessegi klammerduma, midagi haardes hoidma. Pidas kahe käega puuoksast, purde käsipuust kinni. Uppuja peab õlekõrrestki kinni. || midagi alles, alal hoidma v. säilitada püüdma. Pidas oma maatükist kümne küünega kinni. Poiss on tuulepea, ei pea ühtegi kohta kinni. Pea sellest tööotsast kinni! Peab jonnakalt oma esialgsest arvamusest kinni. Pidas kõvasti esiisade usust kinni. Meie riik peab kinni neutraliteedist. Minu vana pea ei pea ka enam midagi kinni.
3. kedagi kinni võtma v. valve all, vangistatuna hoidma. a. kinni võtma, vahistama v. kontrollimiseks, isiku kindlakstegemiseks peatama. Politsei pidas kurjategijad kuriteopaigal kinni. Pidage varas kinni! Peeti kinni mitu kahtlast isikut. Mees peeti tollis salakauba vedamise pärast kinni. Linnas on komandanditund, patrull peab sind kohe kinni! b. valve all, vangistuses hoidma. Vahistatuid peeti kinni vallamajas, vanas mõisaaidas. Sõjavange peeti kinni erilaagrites.
4. mitte läbi laskma, peatama. a. vedelikku, õhku vm. Savikiht peab vett kinni. Katus ei pea vihma kinni. Seinad ei pea enam tuult kinni. Kas see mullavall ikka peab kuule kinni? Osoonikiht peab osalt kinni ultraviolettkiirgust. b. läbi- v. möödapääsemist takistama. Nõrk aed ei pea loomi kinni. Linna lähistel püüti veel kord vaenlast kinni pidada. *Kas te siis ei tea, et seda rindelõiku peavad kinni eestlased. J. Peegel.
5. oma tegutsemises, toimimises midagi arvestama, ettekirjutatust, ettenähtust lähtuma ja vastavaid nõudeid täitma, midagi järgima. Eeskirjadest, reeglitest, seadusest kinni pidama. Lepingust, lepingu tähtaegadest, lubadusest pidasime täpselt kinni. Bussijuht ei pidanud sõidugraafikust kinni. Ehitamisel ei ole kinni peetud projektist. Kehtestatud korrast tuleb kinni pidada. Vanadest kommetest, tavadest, etiketist ei peeta enam kinni. Ta pidas täpselt kinni oma põhimõtetest. Pidage söömisel kinni kindlatest kellaaegadest! *Selles kirikus peetakse veel kõvasti kinni meeste ja naiste poolest. L. Tigane.
6. kellelegi saada olevast rahasummast osa (vahel ka kogu summat) mitte välja maksma, selle väljamaksmisega viivitama. Palgast peeti kinni tulumaks, alimendid. Osa töötasust peeti maksudeks kinni. Peremees viivitab maksmisega, peab palka kinni.

pigistama ‹37›

1. kinni haarates v. vajutades, pitsitades tugevat survet avaldama, suruma, muljuma, litsuma. Pigistab mu käsivart, mind käsivarrest. Vastane pigistas kahe käega mehe kõri, meest kõrist. Pigistas nii, et sõrmenukid olid valged. Pigistas hüvastijätuks, teretusel, tänades minu kätt. Ema pigistab lapse vastu rinda. Poiss pigistas tüdruku enese vastu. Nad pigistasid ja kallistasid teineteist. Pigistas mind nii, et mul jäi hing kinni. Pigista mu kaelasooni. Pigistas kivi tugevamini pihku. Pigistas marjad läbi sõela. Pigistab juuksed kuivaks, käsnast vee välja. Tühjaks pigistatud sidrun. Pigistab tuubist pastat. Hakkas endal vistrikke pigistama. Midagi katki, lõhki, puruks pigistama. Kägarasse, nutsakusse pigistatud paber. Pigistasin käe(d) rusikasse. Pigistas suu kitsaks triibuks, silmad hindavalt pilukile. Pigistab lõuapärad vastamisi. Mees pigistas monokli silma. Pigistas näo käte vahele, raamatu kaenla alla. Mehe sõrmed pigistasid kramplikult lauaserva. Pirnid olid tee peal pigistada saanud. Lapsed said inimmurrus tublisti pigistada. *.. sageli pigistasid [naised] pea vastu pead ja siis käis kõrvast kõrva väle sosin.. A. Gailit. | piltl. Tal ei olnud enam jõudu vastu puigelda: pettumus oli ta tühjaks pigistanud. Värsket annet ei saa tardunud kaanonite raamidesse pigistada. *Hallitanud kongimüürid pigistasid, muljusid hinge. P. Kuusberg. || piltl ahistama, vaevama, piinama (hingeliste elamuste v. orgaaniliste aistingute kohta). Südant pigistas valu, hirm, äng, õudne mõte. Ängistus pigistas kõri. Pigistav valu, tunne südames. Tunneb pigistavat nälga. Külm pigistab varbaid. Kramp pigistab sääremarja. *Ei ta jäänud osavõtmatuks, kui mure kedagi pigistas.. L. Promet. | ‹impers.› Pigistab südames, kõris, meelekohtades. Oli nii hale, et rinnus hakkas pigistama. Südant pigistas iseäralikult.
2. (jalanõude, riietusesemete vms. kohta:) liiga tihedalt keha ümbritsema, liiga kitsas v. väike olema. Saabas, särgikaelus, vöö, müts pigistab. Vasak king pigistab ninast. Pintsak pigistab õlgadest. Uued säärikud pigistasid natuke. Mugavad rõivad ei pigista kusagilt. Kui pigistab, siis lasen sidet lõdvemale.
3. hrl. millegi saamiseks v. saavutamiseks survet avaldama; kellegi elu raskeks tegema. Niikaua pigistasid, kuni tuli lahkumisavaldus kirjutada. Talumehi pigistati maksudega. Liiakasuvõtjad, võlausaldajad hakkasid üha hullemini pigistama. Vanaperemeest pinniti ja pigistati metsas redutavate poegade pärast. Kuidas ka mehi ei pigistatud, ülestunnistust nad kätte ei saanud. Kõige rohkem pigistati eraettevõtjaid, väikeettevõtteid. *Nõuan Maxilt rohkem raha. Ta on koi, täielik koi, aga tean, kuidas teda pigistada. M. Metsanurk. || piltl vaevama, kannatusi valmistama. Nälg hakkas mehi pigistama. Tööpuudus pigistas kehvemaid. Elu pigistab neid igast kandist.
4. millegi arvel kokku hoidma v. kelleltki (hrl. vastava isiku kokkuhoiu arvel) hankima. Pigistame kõhu kõrvalt ja ostame televiisori. Ema pigistas, kust sai, et tütar võiks muretult õppida. Pisukesest toidurahast pidi pigistama veel ka riiete jaoks. Viissada krooni on mul koos, teist niisama palju saab kodunt, kodustelt pigistada. *.. põllutööministeerium ei jätvat kasutamata juhust, kus rikkalt pursuilt vabariigi kassa kasuks natuke pigistada saab. R. Roht. | piltl. Ehk pigistad minu jaoks mõne minuti?
5. pingutusega midagi tegema. a. surutult, erilise rõhuga v. otsekui vastu tahtmist lausuma. „Olgu!” pigistas ta läbi hammaste. „Isa on surnud,” pigistas poiss kähinal kurgupõhjast. Vanamees pigistab hammaste vahelt paar vandesõna. Pigistas tagasihoidliku vabanduse üle huulte. *„On see õige, mis sa räägid?” pigistas Toomas. J. Mändmets. b. pingutades, kuidagimoodi, raskustega esile tooma. Naeru pigistama '(sunnitult) naerma'. Pigistas virila naeratuse huulile. Pigistas silmist isegi paar pisarat. Pigistas finišisirgel endast, masinast, hobusest viimase. Ta on vähese jutuga, iga sõna lausa pigista tal suust. Niisuguses situatsioonis ei pigista ma ühtki häälitsust oma kurgust.
6. kõnek jooma, rüüpama (alkoholi pruukimise kohta) v. sööma. Ulatas kaaslasele klaasi viinaga: „Pigista, Juhan!” Süüa veel on, pigista, poiss! *Viin on küll kõva, soome piiritus. Vee võtab silma, kui suutäie pigistad. A. Mägi.

pill1 ‹-i 21› ‹s›

1. instrument, millega tekitatakse muusikahelisid, muusikariist. Poognaga mängitavad pillid. Rahvalikud pillid, nagu suupill, kitarr jt. Pilli mängima, puhuma, tõmbama 'mängima'. Pille häälestav orkester. Poisid, pange pillid hüüdma! Meloodiat tuleb lauljatele korrata klaveril või mõnel muul pillil. Kas selle pilli saatel saab ka tantsida? Viiulit tundis ta hästi ja sellele pillile kirjutas ta rohkesti teoseid. Orel on pill, millest võimsamat pole. Muuseumi muusikariistade kollektsioonis on tuhat pilli. Karjapoiste meelest oli lepakoorest pasun üks vägev pill. Poiss hakkas pajukepist, heinputkest pilli tegema. | piltl. Ritsikad häälestavad, timmivad oma pille. *.. löön jälle lahti oma vana pilli ja jutustan neile kõik, mis on sündinud minu viimasest käigust saadik Oastile. O. Luts.
▷ Liitsõnad: meloodia|pill, müra|pill, rütmi|pill, saate|pill, soolo|pill, viisipill; huule|pill, keel|pill, klahv|pill, lõõts(a)|pill, löök|pill, näppe|pill, poogen|pill, puhk|pill, puu|pill, suu|pill, vibupill; džäss|pill, laste|pill, orkestri|pill, pulma|pill, rahva|pill, tantsupill; härja|pill, kammi|pill, kilgi|pill, konna|pill, kuke|pill, kulbi|pill, lehe|pill, loku|pill, moka|pill, mold|pill, moll|pill, paju|pill, parmu|pill, putk|pill, põis|pill, roo|pill, sae|pill, sarve|pill, siku|pill, toru|pill, vile(s)pill.
2. kõnek sõnalist teksti, muusikat jm. helisid vahendav aparaat (näit. raadio, televiisor, magnetofon vms.). Televiisor on nässus, mina ise seda pilli parandada ei oska. Neil on uus raadio, küll on pillil ilus puhas heli. Kõik olid magnetofoni juures kobaras ja tahtsid teada, mis häält see pill teeb.
3. (mingi heli, näit. pinina, pirina, korina, kumina vms. kostmise kohta). Sääsed, kärbsed ajasid pilli. Teekann hakkas pliidil pilli ajama. Mu kõht on nii tühi, et lööb, ajab pilli. Nälg oli suur, soolikad, sooled lõid juba ammu sees pilli. Pauk oli nii kõva, et võttis kõrvad pilli ajama. Parem, pahem kõrv ajas pilli. Mu kõrvad löövad veel praegu sellest jutuvadast pilli. *Õhku ahminud ning kätega ebamääraseid liigutusi teinud, sai Jaava kindla pinna jalge alla tagasi. Ainult kõrvus lõi pilli. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: näljapill.
4. piltl nutt, kisa, hädaldamine. Iga tühja asja pärast on tal pill lahti. Kohkunud lapsed lasksid kohe pilli lahti. Pill tuleb pika ilu peale. *.. ei jää mulle siis vahel muud nõu üle, kui annan talle veidi ihunuhtlust, millele muidugi järgneb hele kisa ja pikk pill. O. Luts. || ‹liitsõna järelosana› (seda kuuldavale toova isiku kohta)
▷ Liitsõnad: kisa|pill, nutu|pill, piri|pill, viripill.
5. kõnek (mingi sõidu- v. veoriista kohta). *Leu vaatas minu läikivat tsiklit ja patsutas sadulat. „Kena pill.” J. Tuulik.

pilt ‹pildi 21› ‹s›

1. tasapinnale tehtud kujutis mingist esemest, isikust, sündmusest vms. Pilt kujutas madonnat lapsega, talvemaastikku. Pildi nimeks on „Kevade ärkamine”. Gori ühiskonnakriitilised pildid. Pilt raamis. Raamitud, raamimata pilt. Ostsin kunstisalongist ühe pildi. Piltidega raamat, ajakiri. Lõikasime ajakirjadest pilte välja. Piltidega illustreeritud piiblilugu. Ma joonistan sinust pildi. Lasksin endast pildi maalida. Pildiga ümbrikud. Hakkasin kuuma traadiga puuplaadile pilti peale põletama. Väljakäigu seinad olid täis kritseldatud roppe pilte. Ta tütar on ilus nagu pilt. || foto. Mustvalge, värviline pilt. On sul laste pildid kaasas? On sul oma emast noorpõlve pilte? Teise klassi pildil olen mina tagumises reas vasakult kolmas. Lapsed kogusid filminäitlejate pilte. Fotograaf plõksutas pilte. Tegin, võtsin ekskursioonil palju pilte. Olin paarinädalane, kui minust tehti esimene pilt. Ma ei sattunud pildi peale. Avaldusele tuleb lisada kolm pilti. Kingi mulle oma pilt! Kandsin medaljonis väikest pilti. Kleepis pildid albumisse. Lasksin isa pildist teha suurenduse. | piltl. *Juba mineval talvel, mil ta preili Maikoviga tuttavaks saanud, olla neiu pilt ta südamesse jäänud.. E. Vilde. || kõnek (kaardimängus:) isiku kujutisega mängukaart (kuningas, emand v. soldat). *Nojah, mis sul kuraskil viga mängida..! Paistab, et sul peale piltide midagi muud peos ei olegi! A. Jakobson. || kõnek röntgeniülesvõte, röntgenipilt. Lasksin kopsudest pilti teha. Arstid vaatasid luumurru pilti. || ‹liitsõna järelosana› millegi üldine kuju; näit. kirjapilt
▷ Liitsõnad: jahi|pilt, lahingu|pilt, linnu|pilt, loodus(e)|pilt, maastiku|pilt, olu(stiku)|pilt, ranna|pilt, talvepilt; jumala|pilt, madonna|pilt, püha(ku)pilt; aabitsa|pilt, altari|pilt, kaane|pilt, kalendri|pilt, margipilt; klants|pilt, kleep|pilt, läik|pilt, mosaiik|pilt, vesi|pilt, värvipilt; kunsti|pilt, nalja|pilt, peite|pilt, pila|pilt, pilke|pilt, reklaampilt; grupi|pilt, matka|pilt, matuse|pilt, noorus|pilt, näo|pilt, passi|pilt, perekonna|pilt, proovi|pilt, pulma|pilt, päeva|pilt, reisi|pilt, rinnapilt; aju|pilt, kolju|pilt, röntgenipilt; varipilt; kirja|pilt, noodi|pilt, trükipilt.
2. (nähtav) vaatepilt. Lipuehtes laev on kaunis pilt. Meie ees avanes idülliline pilt: aed täis õitsvaid õunapuid. Lõhutud maja pakkus kurba pilti. Pilt plahvatuskohal oli hirmus. Haavatuid ja surnuid oli palju, pilt oli üsna masendav. See võis tõesti koomiline pilt olla, kui me öösärkides tantsisime. Ikka seesama tuttav pilt mis alati: igavlevad näod, haigutused. Vaatasin tuba hoolega ja püüdsin pildi mällu vajutada. Hotelliaknast avanes tavaline suurlinna pilt: kõrghooned, kiire liiklus. *..ja kogu tee silmitsesid nad [vaguni] aknast avanevaid pilte: maastikke, maju, teesid.. R. Roht. || nägemisel saadav üldmulje, üldpilt millestki v. kellestki. Paistu ümbrus pakub reisimehele meeldivat pilti. Pane end korralikult riidesse, sa ei tohi ju jätta endast kehva pilti. *Kentsakas oli see linnaelu. Esimene pilt linnast on hall, üleni hall, läbini hall. L. Kibuvits. *.. tiheda lumivalge habemega .. on ta jääkarule väga sarnane; keha suurus ja tüsedus võivad pilti aina täiendada. E. Vilde. || teater isikute grupp, kes teatud poosidesse liikumatuks tardununa esitab mingit sündmust, stseeni vm., elav pilt. Õhtu kavas olid ka elavad pildid. Pidime ära arvama, mida elav pilt kujutab. || kõnek televiisori ekraanil olev kujutis. Pilt on ees, aga häält ei ole. Pilt virvendab.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, linna|pilt, riietus|pilt, tänava|pilt, vaatepilt; kogu|pilt, tervik|pilt, üldpilt; lennu|pilt, taeva|pilt, tähepilt.
3. mälu- v. kujutluspilt. Mul on meeles pilt sellest, kuidas mu laps tegi esimesi samme. Mäletan hästi seda pilti: kõik seisid püsti ja laulsid. Mu vaimusilma ette tõusevad pildid lapsepõlvesündmustest kodutalus. Tulid meelde, meenusid üksikud pildid laulupeost. Unes nägin pilte tuttavatest paikadest. Lapse kujutlusse tekkis pilt taeval lendavatest inglitest. *Ainult lühidalt kuulis Taavet selle hirmsa sündmuse käiku, tema enese kujutlus lõi aga selge pildi. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: fantaasia|pilt, kujutlus|pilt, meenutus|pilt, mineviku|pilt, mulje|pilt, mõtte|pilt, mälestus|pilt, mälu|pilt, pette|pilt, une(näo)|pilt, vaimu|pilt, viirastuspilt.
4. kõnek film (2. täh.) Kinos jookseb hea pilt. Igav pilt oli, poleks maksnud vaatama minna. „Vahva pilt oli!” arutasid poisid kinost väljatulekul.
▷ Liitsõnad: kino|pilt, udupilt; seiklus|pilt, sõja|pilt, tõsielu|pilt, õuduspilt.
5. piltl sõna, kujutava kunsti, muusika abil loodav kujutus millestki v. kellestki. Luuletaja pildid vabadusvõitlusest on mõjuvad. Romaan maalib lugeja ette üksikasjalikke pilte väljarändamisest ülemöödunud sajandil. Teoses on suurepäraseid pilte hülgepüügist. Jutlustaja maalis põrgust hirmsaid pilte. See mees ainult luiskab, kui ta maalib pilte ilusast tulevikust. Maal annab realistliku pildi tolleaegsest külaelust. H. Elleri sümfooniline pilt „Videvik”. *Siis tuli [kirjanduses] elu halli argipäeva piltide loomise aeg: Väljaotsa saunast Vaeste-Patuste alevini ja kaugemale. E. Nirk. *Homeros, kui ta tõesti oli olemas, ei võinud olla pime: nii palju nägemismeelelist on ta piltides. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: elu|pilt, luule|pilt, meeleolu|pilt, miljööpilt; võltspilt.
6. ettekujutus, ülevaade. Arheoloogiliste leidude põhjal on võimalik saada üsna täpne pilt linnusest. Praegu on raske saada terviklikku pilti muinaseestlaste usundist. Ajaleht andis toimunust üsna tõetruu pildi. Astronoomia annab noortele pildi maailmaruumi ehitusest. Pole selget pilti helkivate ööpilvede jaotusest Maa kohal. Püüdsin endale kirjanduse järgi Maltast mingit pilti luua. Pealtnägijate kirjeldused on nii lünklikud ja segased, et võimatu on sündmustest objektiivset pilti saada. Film ei anna Mozartist õiget pilti. Nüüd on mul olukorrast selge pilt olemas. Aegamööda kujunes mulle selgem pilt sellest, mis siin õieti toimub. || kõnek (millegi selgekssaamise, milleski arusaamisele jõudmise v. selge asjaolu kohta). Naised noogutasid, neile oli pilt selge. Nädala pärast on mul pilt selge: see töö ei istu mulle. Selge pilt, miks vargad sisse pääsesid: uks polnud lukus. Ah või nii olid lood, selge pilt!
▷ Liitsõnad: arengu|pilt, leviku|pilt, vegetatsioonipilt; koond|pilt, vastandpilt; kirjandus|pilt, luule|pilt, maailma|pilt, proosapilt.
7. olukord, seis. Siseveed olid varem kalarikkad, aga nüüd on pilt teistsugune. Pärast eeljookse on pilt enam-vähem selge: võidavad inglased. Ei tea veel, kuidas meie maa asjad arenevad – pilt on segane. Nii kiiresti areneval alal nagu kosmosetehnika muutub pilt iga päevaga. Koolisüsteem pakkus tollal üsna kirjut pilti. Kujuta pilti 'ennäe lugu', või tuli kohe kätega kallale! *Et pulmad saavad popslikud, sellest oli Juhan aegsasti teadlik ega püüdnudki pisiasjadega üldist pilti parandada. M. Metsanurk. || med vet haiguse tunnuste, haigusnähtude kogum. Gripi, kopsupõletiku, tuberkuloosi kliiniline pilt. Südame neuroosi ja veresoonte neuroosi pilt pole teineteisest selgesti eristatavad. Haiguse pilt muutub kiiresti.
▷ Liitsõnad: hoonestus|pilt, koond|pilt, moe|pilt, rahvastiku|pilt, üldpilt; haigus|pilt, kahjustus|pilt, verepilt.
8. kirj teater teatavat sisulist tervikut moodustav lavateose lõik, mida etendatakse dekoratsioone muutmata. Näidend kolmes vaatuses ja kuues pildis. Esimese vaatuse esimene, teine pilt. Imre Madáchi „Inimese tragöödia” koosneb 15 pildist. Pöördlava puhul vahelduvad pildid kiiresti.
▷ Liitsõnad: ava|pilt, lavapilt.

PIN|-kood
isiku ainuomane ja üksnes talle teada olev numberkood, mida arvuti vm. elektroonikaseade identifitseerib (näit. magnet- v. kiipkaardi järgi v. klaviatuurilt sissetipituna), PIN. Sisestas pangaautomaati oma PIN-koodi. Muutis telefoni PIN-koodi ära .

plagiaat ‹-aadi 21› ‹s›
teise isiku loodud teose v. selle osa avaldamine oma nime all, ka võõraste (teaduslike) seisukohtade esitamine nende allikaile viitamata, loomevargus; plagieeritud teos v. töö. Kirjanduslik, muusikaline plagiaat. Kunstnikku, autorit süüdistati plagiaadis. Selgitage, kas käsikirjas on plagiaati. Jutustus, meloodia, eksliibris, dissertatsioon osutus plagiaadiks. Luuletus on plagiaat, vanast ajakirjast maha kirjutatud.

polügaamia ‹1› ‹s›
ühe isiku samaaegne abielu mitme vastassoost isikuga, mitmikabielu || zool sugupoolte mitmikkooselu, mille puhul üks isend paaritub sama sigimisaja kestel mitme vastassoost isendiga

pressi|konverents
korrapäraselt v. mõne sündmuse puhul korraldatav ühiskonnategelas(t)e vm. tuntud isiku(te) kohtumine ajakirjanikega mõnes üldsust huvitavas küsimuses. Peaministri, valitsuse pressikonverents. President andis pressikonverentsi. Olümpiavõitjatega korraldatakse pressikonverents. Opositsioonijuht tegi pressikonverentsil sensatsioonilise avalduse.

pärand ‹-i 2› ‹s›

1. kellegi pärandatud v. pärandatav vara, pärandvara; jur surnud isiku kõigi varade, õiguste ja kohustuste kogum, mis siirdub pärija(te)le. Isast jäi lastele suur pärand. Poeg jäeti pärandist ilma. Pärandiks, pärandina saadud kinnisvara. Pärandit vastu võtma. Pärandist loobuma. Pärandi jaotamisel tekkisid tülid. Pärandi avanemine.
2. surnud isikutest, eelnenud põlvkondadest, varasematest aegadest pärinevad vaimsed varad v. väärtused; minevikust jäänud jäljed olustikus, elulaadis vms. Loominguline, teaduslik, ideeline pärand. Kirjaniku vaimne, käsikirjaline pärand. K. J. Petersoni, E. Vilde kirjanduslik pärand. J. Käisi pedagoogiline pärand. Eesti rahvalaulu, rahvaloomingu rikkalik pärand. Antiikkultuuri pärand. Purustatud linnad on sõja sünge pärand. Minevikuaegade, kolonialismi raske pärand. *Haavad tohterdati, kuid eluaegseks pärandiks jäi paaniline hirm hanede ees. G. Ränk.
▷ Liitsõnad: arhitektuuri|pärand, kirjandus|pärand, kultuuri|pärand, kunsti|pärand, luule|pärand, mineviku|pärand, rahva|pärand, rahvalaulupärand.
3. pärilik omadus. Poisi laiskus on pärand tema isalt. Emapoolseks pärandiks loen ma oma luulesoone.

püha ‹8›
I. ‹adj›
1. hrl kirikl (Jumala kui kõigest argisest ja maisest kõrgemal seisva olendi olemisvaldkonna kohta, mis on eriliselt väärtustatav ja austatav). Püha taevane isa! Püha kolmainsus. Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. *Patused oleme me kõik tema [= Jumala] püha palge ees. A. Kalmus.
2. (Jumalaga lähedases ühenduses oleva v. vaga isiku, samuti tema meelelaadi, eluviisi kohta); ka pühakute nime koostisosa. Püha neitsi. Püha jumalaema. Püha Perekond (Neitsi Maarja koos Jeesuse ja Joosepiga, hrl. kujutava kunsti motiivina). Pühad inglid taevas. Püha isa (hrl. paavsti kohta). Pühad isad (piiskoppide, kardinalide ja teiste kõrgemate vaimulike kohta). Püha Sinod. Pühad evangelistid Matteus, Markus, Luukas ja Johannes. Püha Antonius. Püha Jüri. Püha Anna. Püha Birgitta klooster. Kedagi pühaks 'pühakuks' kuulutama. Patust pööranud pühad õed. Kes võib selle püha mehe kohta midagi halba öelda. Ta on ainuke püha inimene selle saare peal. Kirikuõpetaja on väga püha eluviisiga. *.. Hispaanias, mis on vististi kõige püham, kõige usklikum maa Euroopas. A. H. Tammsaare.
3. selline, mis on Jumalale, jumalustele, jumalateenistuseks määratud ja pühendatud v. mille vahendusel Jumal, jumalus end ilmutab ja millele seetõttu osutatakse erilist austust. a. (otseselt jumalateenistusega, kultusega seoses). Püha ristikirik. Ristimine ja laulatus on pühad talitused. Lapsuke sai pühas ristimises nimeks Elsa. Püha sakrament, ristikäik. Altar pühade säilmetega. Püha õhtusöömaaeg 'viimne söömaaeg, mida Jeesus sõi koos jüngritega'. Maailma usundite pühad raamatud (Piibel, Koraan jt.) Püha tekst. Püha Pärimus 'ristiusu kirikus suuliselt edasiantavad usulise tõe aluseks olevad õpetustekstid'. Kõlasid pühad laulud. Püha sõda 'ususõda, eriti muhameedlaste sõda nn. väärusuliste vastu'. Tegi lahkumisel püha ristimärgi. Gangese vees toimetatakse püha pesemist. Pärismaalaste, šamaanide pühad tantsud. b. (koha, hoone, eseme jne. kohta). See siin on püha paik, püha maa. Palestiinat peavad kristlased pühaks maaks. Jeruusalemm on kristlastele, Meka muhameedlastele püha linn. Püha mägi, jõgi, allikas. Püha ohvrihiis. Seda suurt kadakat, pihlakat on peetud pühaks puuks. Ta sängitati pühasse mulda. c. (jumalatele pühitsetud loomade, taimede jms. kohta). Püha ohvriloom. Muinasegiptlaste püha härg Apis. India püha lill lootos. Paljud rahvad on pääsukest pühaks pidanud. Ikooni ees põles püha tuli. d. (aja kohta). Püha jõuluõhtu. Püha öö 'jõuluöö'. Muiste peeti neljapäeva õhtut pühaks, sel ajal ei tohtinud tööd teha. *Vaikne laupäevaõhtu jõuab oma püha rahuga. Jak. Liiv.
4. eriti sügavat austust, lugupidamist vääriv, ülimalt aukartuses austatav; selline, mida ei tohi rikkuda, labastada jne. Kellegi mälestust pühaks pidama. Seadusi, lepinguid, omandussuhteid pühaks pidama. Pühaks peetud kombed, viisakusreeglid. Püha kodumaa. Isamaa püha pind. Tema abielu, abikaasa on talle püha. Sinu soov on mulle püha. Vanemate püha kohus on hoolitseda oma laste eest. Pühad ideaalid, aated. Tegin kindla ja püha otsuse suitsetamine maha jätta. Meid ootavad kõrged ja pühad ülesanded. Töö on tema jaoks midagi pühamast pühamat. Meie vanemaile oli vaevaga saadud leib püha. Talle pole miski püha. *Siin oli nende kõige püham paik. Selle kohaga olid kõige ilusamad mälestused ühendatud. M. Metsanurk. *Suverään peab olema riigi esimene teener, oma isikus püha, aga vastutav oma tegude eest.. J. Kross. || (nõrgenenud tähenduses tunnete, meeleolu kohta:) sügav, ülev, üllas. Sa solvasid mu kõige pühamaid tundeid. Meie sõprus oli püha. Mees läks püha viha täis. Ootamatu solvang täitis ta püha vihaga. „Milline argpüks!” hüüdis tüdruk täis püha põlgu. *Armastus on taeva tuluke ja on ikka püha, ükskõik, kus ta ruumi leiab. A. Saal.
5. esineb rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa püha taevas! Püha jumal, mis nüüd teha! Püha issand, püha jeesus! Sa püha arm, nüüd on kõik läbi! Issa pojuke, püha vaimuke! Sa püha ristike küll, mis sest elust sedasi saab! Püha ristivägi, ta on hulluks läinud! Oh sa püha kurat, nüüd hakkad sina ka veel peale! Sa püha müristus küll! Oh seda püha lihtsameelsust!
II. ‹s›
1. rahvapärimuslik, kultuslik v. riiklik tähtpäev, mil ei tehta tööd (ja mida kombekohaselt pühitsetakse). Riiklik, kiriklik püha. Kristlikud pühad. Vanad ristiusueelsed pühad. Pühi pidama. Surnute mälestamise püha. Lihavõtted on suured pühad. 1. mai on tööliste püha. Pühade reede, laupäev. Jõulu esimesel, teisel, keskmisel, viimasel pühal. Paar päeva enne, pärast pühi. Pühadeks sõidame koju. Pühade puhul oli lõunasöök tavalisest pidulikum. Pühade ajal käidi kirikus, mindi sugulastele külla. Pühadeks pannakse lipud välja. Nüüd tulevad pikad 'mitu päeva kestvad' pühad. Vihmase ilmaga tööd ei tehtud, mehed pidasid niisama püha 'logelesid'. Mäletan seda päeva nagu mõnda suurt püha. Häid pühi! Pühad tulevad suurelt, lähevad väikselt. Kui on pühad, siis olgu pühad! Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb.
▷ Liitsõnad: jõulu|püha, kevad|püha, lihavõtte|püha, mai|püha, muna(de)|püha, neli|püha, nääri|püha, oktoobri|püha, paasa|püha, palmipuude|püha, suve|püha, suviste|püha, taevaminemis|püha, talviste|püha, ülestõusmispüha; rahu|püha, rõõmu|püha, võidupüha; jordani|püha, kabeli|püha, kalmistu|püha, lõikus|püha, surnuaia|püha, surnutepüha; kiriku|püha, kroonu|püha, rahvus|püha, riigi|püha, usupüha; kliistri|püha, külma|püha, streigi|püha, tormi|püha, tuisu|püha, vihmapüha; pähklipüha.
2. rahvapärastes ütlustes ja ehmatust, imestust, üllatust väljendavates hüüatustes. Sa pühade vägi küll! Pühade päralt, ega nad ometi siia tule? Kõigi pühade juures, kust sa nii ruttu siia said? Sa pühade vahe, kuidas ma küll ehmatasin! *Aga oh sa pühade reede küll, kuidas mu süda püksisäärest saapasse vajus.. A. Jakobson.
3. van pühapäev. *Püha peale jaani laulatatakse.. J. Mändmets.
▷ Liitsõnad: nädalapüha.
4. van pühak. Vandus kõigi pühade nimel, et räägib tõtt. *.. vahest aitab jumal ja abistavad pühad ning ei lasegi vaenlasi lähedale. K. A. Hindrey.

raamatu|kogu ‹s›

1. (üldiseks kasutamiseks ettenähtud) kogu trükiseid, käsikirju vms. materjali; koht v. hoone, kus seda säilitatakse. Avalik raamatukogu. Rahvusliku, ülemaailmse tähtsusega raamatukogu. Tartu ülikooli raamatukogu. Raamatukogu direktor, töötajad. Raamatukogu fondid. Raamatukogu on avatud, suletud. Läks raamatukokku. Töötas, käis raamatukogus. Laenutas, tõi raamatukogust kirjandust. Alevis on võrdlemisi hea raamatukogu. Seltsi juurde loodi, soetati raamatukogu. Raamatukogus on umbes 2 miljonit raamatut. Seda teost võib leida vaid mõnes üksikus raamatukogus. || teat. isiku v. perekonna soetatud (maitse- ja huvikohane) kogu raamatuid jms. Isiklik raamatukogu. Teadlase tuhandeköitelises raamatukogus on palju võõrkeelset kirjandust. Soetas endale korraliku raamatukogu, mida jõudumööda täiendab. Märt soris isa raamatukogus, aga ei leidnud midagi huvitavat.
▷ Liitsõnad: arhiiv|raamatukogu, era|raamatukogu, eriala|raamatukogu, kesk|raamatukogu, kodu|raamatukogu, kooli|raamatukogu, käsi|raamatukogu, küla|raamatukogu, laenu|raamatukogu, laste|raamatukogu, linna|raamatukogu, maa|raamatukogu, meditsiini|raamatukogu, rahva|raamatukogu, rahvus|raamatukogu, ränd|raamatukogu, teadus|raamatukogu, tehnika|raamatukogu, õppe|raamatukogu, üldraamatukogu.
2. esineb mõne raamatusarja nimes. Perioodiline kirjandussari "„Loomingu” Raamatukogu”.

rahvastiku|register
iga isiku kohta olulisimaid andmeid sisaldav elanikkonna arvestuse süsteem ja andmete kogum

raske ‹1› ‹adj›

1. palju kaaluv, suure kaaluga; ant. kerge. Raske kivi, kaljurahn. Palgid olid rasked kanda, tõsta. Raske ese, kohver, kaubakast, seljakott, kandam. Mis selles pakis on, et ta on nii hirmus raske? Rasked vasksed kroonlühtrid, hõbedased küünlajalad. Raske aidavõti, pesurull, massiivne uurikett. Meestel olid jalas rasked saapad. Rasked viljavihud. Mõrd oli kaladest raske. Hobune veab rasket koormat. Põld on pehme, ei kanna raskeid masinaid. Laev, paat on raskes lastis. Sa oled minust raskem mees. Üks raske lehm vajus sohu sisse. Sukellinnud on raske kehaga. Raske kui tina. Magma kergemad osad kerkisid üles, raskemad vajusid alla. Külmemad veekihid, õhumassid on raskemad kui soojad. Õhust raskemad gaasid. Raske vesinik 'deuteerium'. Raske vesi keem vesi, mille molekulis esineb deuteerium. *Kuld on raske, nelikümmend münti on paras ponts käe peal. H. Kiik. | piltl. Rasked vigurid 'vanker ja lipp males'. Talupidamine oli liiga raske koorem ta noortele õlgadele. *Tuli peagi ta pihku kõige raskem puu, kerjusekepp tuli ta kätte .. F. Tuglas (tlk). || (hrl. koos vastava arvulise suurusega). Koorem on kolm tonni raske. Kui raske see pakk on? || suhteliselt suure kogu ja kaaluga (hrl. teiste sama liiki asjadega, moodustistega võrreldes). Pikad lookas viljapead on täis raskeid teri. Rasked kirsimarjad. Langesid esimesed rasked vihmapiisad. Jämedad rasked pisarad veeresid üle lapse palgete. Rohul helkis raske kaste. Varane kaer, raske kaer. *Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. A. Kaalep. || (kehaehituse, kehaosade kohta:) suur, kogukas, kaalukana näiv. Rasked ardenni hobused. Tal on raske keha kohta ebanormaalselt peenikesed jalad. Mehe rasked kandilised õlad. Raske käsi, rusikas. Naisel olid rasked kummis rinnad. Raskete patsidega, raske juuksepalmikuga tüdruk.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, kivi|raske, märg|raske, rahn|raske, ramp|raske, raud|raske, ront|raske, ränk|raske, tina|raske, üliraske.
2. (kehalise töö, tegevuse kohta:) rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; ant. kerge. Laadimine oli raske kehaline töö. Sepatöö on raske töö. Töö turbarabas oli väga raske. Taludes tuli lapsest saadik rasket maatööd teha. Põllud said raske tööga järjele. Päeval palavaga oli raske niita. Korvpalluritel on peetud kolm rasket mängu. *Aga, vanaonu, ega's koormale peale istuta – hobusel on ju raske. A. Taar. || (teel, maastikul liikumise kohta:) rohkesti kehalist pingutust põhjustav. Meessuusatajatel tuli läbida kolmekümne kilomeetri pikkune raske rada. Suusarajal oli mitu rasket tõusu. Orienteerujad treenivad raskel maastikul. Raskema kategooria takistussõit (ratsutamises). Teekond mäkke osutus erakordselt raskeks. Soos on raske käia. Tal on jalg haige, seepärast raske liikuda. *Tee oli väga raske, külmunud ja rooplik, koorem mitte kerge .. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: hiigla|raske, ränk|raske, üliraske.
3. hoogne, jõuga sooritatud, jõuline; ant. kerge. Jagas mõõgaga vasakule ja paremale raskeid hoope. Oli kuulda raskeid lajatavaid lööke. Kunstnik maalib raskete pintslitõmmetega. *.. üksteise järel huugasid viled, pikad ja madalad, otsekui esimesed rasked poognatõmbed päeva kumiseval kontrabassil .. F. Tuglas.
4. rohket vaeva, oskusi nõudev, rohke vaevaga sooritatav, saavutatav, talutav vms.; keeruline, komplitseeritud; ant. hrl. kerge. See on raske amet, elukutse. Õpilastel seisab ees raske kontrolltöö. Rasked matemaatikaülesanded. Siin on palju raskeid küsimusi, probleeme. Sa valisid uurimiseks liiga raske teema. Mis sulle oli koolis kõige raskem õppeaine? Ladina keel on võrdlemisi raske keel. Raskemat teksti ta ei suuda tõlkida. Õpetamisel siirdutakse järk-järgult kergemalt raskemale. Selle osa äraõppimine oli noorele näitlejale küllalt raske. Tuleb korralikult puhata: homme on raske päev. Valvearstil oli olnud raske unetu öö. Sõjaväeteenistuses oli raske. Kõik, mis sa siin näed, on saavutatud raske vaevaga. Üksnes pensionist ära elada läheb ikka raskeks. Meil on raske ilma sinuta toime tulla. Umbses toas oli raske magada. Pimedas oli raske orienteeruda. Tema käekirja on raske lugeda. Seda on raske tõestada. Raske on harjumustest vabaneda, suitsetamist maha jätta. Raske oli ära öelda, raske ka pakkumist vastu võtta. Raske on igaühe meele järgi olla. Väga raske oli otsustada, kummal õigus. Seda on raske ette kujutada, uskuda. Raske oli tagakiusamist taluda. Iga algus on raske. Laenu on kerge anda, aga raske tagasi saada. || (iseloomu, isiku kohta:) olemuselt seesugune, et temaga pole toimetulemine, läbisaamine hõlpus. Temaga ei saa sul kerge olema: tal on väga raske iseloom. Koolis pidasid õpetajad Anne raskeks lapseks. VIIIa oli kooli raskemaid klasse. || (hingamise kohta:) vaevaline, pingutatud. Hingata on raske, õhust tuleb puudu. *Ta silmis läikis palaviku helk .. Ühtlasi kuulsin, et hingamine raskem harilikust. A. Mälk. || (kuulmise kohta:) nõrgenenud, tönts. Raske kuulmisega taat. Temaga tuleb kõvasti rääkida, tal on raske kuulmine.
▷ Liitsõnad: üliraske.
5. (kehalise tunde kohta:) rammetu, jõuetu, väsinud. Pea oli pohmelusest, joomisest raske. Tuli kõrtsist koju raske peaga. Pea on mõtetest raske. Silmalaud on unest rasked. Silmad hakkavad raskeks minema, uni kipub peale. Joobnu seletas midagi raske keelega. Tundis kehas rasket roidumust. Kogu keha on nii raske: vist kipub haigus kallale. *Hobune auras viidakust teest, noorel sulaselgi oli tegu väsimusest raskeid jalgu tõsta .. H. Laipaik.
6. (meeleolu, tunnete kohta:) valuliselt kurb, murelik, sünge; rõhutud, masendunud; ant. kerge. Halb uudis tegi, võttis meele raskeks. Meel, süda läheb järjest raskemaks. Mu süda on raske, justkui aimab halba. Lahkusime kodunt, loobusime kavatsusest raske südamega. Mu südames, hinges on nii raske. Lahkusin haige juurest raske tundega. Tuju muutus raskeks. Leinamajas valitses raske meeleolu. Taat istus raskeis mõtteis. Hinge rusus raske eelaimus. Raske pettumus, elamus, mälestus. Teda vaevasid rasked unenäod. Südamepõhjast tulev raske ohe. Oli kuulda leinajate raskeid nuukseid. Selle teate peale võttis taas maad raske vaikus. *Iga lahkumine on raske, iga teelesaatmine kurb. L. Hainsalu. || osutab ühtlasi selle tunde v. meeleolu erilisele intensiivsusele. Teda rõhuvad rasked mured. Hinges on raske ahastus. Olen tema pärast rasket südamevalu tunda saanud.
▷ Liitsõnad: mõtteraske.
7. (olude, olukorra kohta:) palju kannatusi, vaeva, muret valmistav; ant. kerge. Toimus raske liiklusõnnetus. On meeles veel raske sõjaaeg, rasked sõja-aastad. Raske teoorjus. Rasked majanduslikud tingimused. Töö-, elutingimused olid rasked. Elati okupatsiooni rasketes tingimustes. Ta on üles kasvanud väga rasketes oludes. Rindel käivad rasked lahingud. Vangilaagri rasked päevad. Maad tabas raske näljahäda. Meie rahva raske minevik. Talupoegade elu oli mõisasunduses väga raske. Tema lapsepõlv, elusaatus oli raske. Tuleb kuidagi läbi ajada, ajad on rasked. Külm ja lumerohke talv oli ulukitele raske. Möödunud aasta oli meie põllumeestele raske. Ma ei või teda raskel tunnil, silmapilgul 'raskes olukorras' maha jätta. *See oli raske suvi. Olid rüüstatud väljad, põletatud majad, puudusid töötegijad. F. Tuglas. || (kellegi isikliku elu, hakkamasaamise kohta). Algul oli tal uues töökohas väga raske. Naistel on eriti raske – perekond, kodu, töö. Kõigil on raske, kõigil on omad mured. *Mina tean küll. Sul on raske oma vigase tervisega. Chr. Rutoff.
8. (haiguse, kehavigastuse jms. kohta:) tõsine, (elu)ohtlik; ant. hrl. kerge. Raske, isegi surmaga lõppeda võiv haigus. Raske südameatakk. Rasked rindkere haavad. Mitu haavatut suri rasketesse haavadesse. Autoõnnetuses sai kaks inimest raskeid vigastusi. Raske alkoholimürgi(s)tus. Sünnitus oli raske. Haiget ootab ees raske operatsioon. Haige seisund on raske. Haigus võttis raske pöörde. Raske külmetus. Ta jampsib raskes palavikus. See on raskete haigete palat. | piltl. Sõda lõi riigi majandusse raskeid haavu. Sel lool võivad olla rasked tagajärjed.
9. ränk, suur, kohutav. Raske kuritegu, süütegu, seadusest üleastumine. Sa oled talle rasket ülekohut teinud. See oli mulle raske katsumus. Meie muusikute peret on tabanud raske kaotus. Isa surm oli kogu perele raskeks löögiks. *Ma ei suuda enesetapjaid mõista. Niisugune raske, andestamatu patt! B. Alver. || kõnek tohutu, väga rohke. Teenib kogu aeg rasket raha. Ilusad asjad, aga maksavad ka rasket raha. Valvurid ei kuulnud ega näinud midagi: nad olid raske(te) raha(de)ga kinni makstud. Kõike saab, kui on rasked rahad mängus. *Oli laenanud raskete protsentide eest veskiomanikult ja veel mujaltki ehituseks raha. E. Männik. || suur(ema)t kapitali omav, varakas. *Ta oli rõõmus, kui peremees soovitas natukeseks aeda istuma minna. Tulid kaasa mõned raskemad peremehed. M. Metsanurk.
▷ Liitsõnad: ränkraske.
10. väga tugev, intensiivne.; ant. kerge. a. (hrl. loodusnähtuste kohta). Puhkes raske torm, raju. Pärast rasket tuisku ja lumesadu läks sulale. Raske vihmavaling, rahehoog. Laev sõitis raskes udus karile. Taevast katsid tumedad rasked pilved. Kuskil põleb, laotus on täis rasket suitsu. Tormine raske meri. Laine oli kõrge ja raske. Akende taga oli juba raske pimedus. b. (hrl. madalatooniliste helide, häälte kohta). Mere raske koha, müha. Kaugelt kostab rasket kahurimürinat, lahingu rasket kõma. Kajas raskeid plahvatusi. Lennukimootorite raske undamine. *.. sõnas oma raske bassiga: „Mina! Mina tegin püüse tühjaks, lasin [kalad] merre!” R. Vellend. c. (lõhnade kohta). Toomeõite, jasmiinide raske lõhn. Oli tunda muda ja vesikasvude rasket lõhna. Õhutamata ruumi raske läppunud lehk. Juba vaguniuksel lõi vastu raske higilehk. d. (värvuste, värvitoonide kohta:) tume; sünge. Must ja lilla on rasked värvid. Kunstnik armastab tumedaid, raskeid toone. Mehe nägu kattus raske vihapunaga. e. (une kohta:) sügav, kõva, sitke. Tuli nii raske uni, et ärkasin alles keskhommikul. Kõik magasid rasket und, olid raskes unes. Väsinuna vajusin raskesse unne. Mall on raske unega. Kuulasin magajate rasket hingamist, norskamist. f. (toidu kohta:) raskesti seeditav, maos raskustunnet tekitav. Liha on seedimise seisukohalt raske toit. Õhtul ei ole hea süüa liiga rasket toitu. *.. ühekülgse toitumise tagajärg, liiga palju soolast ja rasket. Tuleb dieedile minna, rohkem tarvitada piima- või kalatoitu. R. Sirge. g. kõnek (alkohoolsete jookide kohta:) kange, tugevatoimeline. Raske vein tegi ruttu pea uimaseks. Ta oli raske 'väga tugeva' joobe seisundis, raskes joobes. *Oli teada, et ta ei joo rasket õlut, ainult maitseb korra pealt ... V. Pant.
▷ Liitsõnad: magusraske.
11. karm, vali, range; ant. hrl. kerge. Süüdlasi ootab raske karistus, trahv. Kohtuotsus oli raske: kümme aastat vangistust. Meestele esitati raske süüdistus. || (sõnade, väljenduste kohta:) ränk, ähvardav, vihane. Kuuldus raskeid vandesõnu, rasket sõimu. Loobib teisele raskeid sajatusi näkku. Raske teotav pilge, solvang. Süüdlane tõmbus teise raskete sõnade all kössi. Puhkes raske riid. || (pilgu, vaate kohta:) kuri, tige, hukkamõistev. Isa vaatas, mõõtis poissi raske pilguga. Ta silmavaade oli nii raske, otse vihkav.
▷ Liitsõnad: rõhuvraske.
12. (õhu kohta:) hingamiseks ebasoodus, rõhuvana tunduv, sumbunud, läppunud, umbne; ant. kerge. Aknad olid suletud, õhk toas lämmatavalt raske. Peab tuba tuulutama, õhk läheb raskeks. Tubakasuitsust, toidulõhnadest raske õhk. Tuleb vist äikest, õhk on nii raske. *Raske leitsak, kuumuse ja sõnnikuhaisu tiine segu, rippus liikumatuna välja kohal .. A. Jakobson.
13. (kõnnaku, kulgemise kohta:) kerguseta; aeglane; ant. kerge. Töömehe, meremehe raske samm. Nad vantsivad pikkamisi, väsimusest raskel sammul. Suur raske sammuga mees. Ta tuli raskel kõnnakul. Põrandalauad kriuksuvad perenaise raskest astumisest. *Naise jalg oli pealegi juba väga raske, kuue või seitsme nädala pärast oli oodata mahasaamist .. H. Saari (tlk).
14. (hrl. ehitiste, ka mööbli kohta:) kogult suur ja võimas, massiivne; ant. kerge. Toomkiriku rasked kivimüürid. Raske võlvitud lagi. Seintel olid rasketes kuldraamides maalid. *Tume puutahveldis, raske barokkmööbel, kuld, parkettpõrandad kriuksusid .. See oli vana maja. I. Sikemäe (tlk).
15. (riide, rõiva vm. tekstiili kohta:) paks ja tihe; ant. kerge. Raske, hea langusega ülikonnariie. Tugevast ja raskest riidest jope. Taft kuulub raskemate siidide hulka. Rasked kardinad, eesriided, portjäärid.
16. (väljenduslaadi, stiili, kujunduse kohta:) raskepärane, keeruline. Ta väljendusviis, lausestus, stiil on raske. Sonett on kindlas, küllaltki raskes vormis kirjutatud luuletus. Eredad värvid ja rasked mustrid teevad figuuri suuremaks. Armastab kerget muusikat, sümfooniline muusika on tema jaoks liiga raske. Klassikuid ta ei lugenud, pidas raskeks.
17. (mulla, pinnase kohta:) savikas, savisegune; ant. kerge. Rasked savimullad. Raske liivsavimuld. Pinnas on siin raske savimaa.
18. van rase, raskejalgne. *„Nägid sa teda,” jätkati pikkamisi .. „Ja kas sa tead, et ta on sinust raske?” M. Jürna. *Kuid sellel [mehe] koduskäimisel oli see tagajärg, et lõpuks jäi Erna raskeks. V. Ilus.

referents ‹-i 21› ‹s›

1. iseloomustus v. soovitus endiselt teenistuskohalt
2. teatis firma v. isiku maksevõime kohta
3. keel tähistaja (sõnakuju) ja referendi (välismaailma objekti) vaheline suhe, viitesuhe

regress ‹-i 21› ‹s›

1. tagasiminek kõrgemalt arenguastmelt madalamale; ant. progress. Kultuuri, teaduse regress. || biol organismide rühma taandareng. Evolutsiooniline, bioloogiline, morfofüsioloogiline regress.
2. jur teise isiku tekitatud kahju hüvitamiseks tasutud summa tagasinõue; regressiõigus

regressi|õigus
jur teise isiku tekitatud kahju hüvitamiseks tasutud summa tagasinõudeõigus

relva|kandmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
isiku relvastatud olek. Relvakandmise luba, õigus. Kohalikel elanikel oli relvakandmine keelatud.

revisjon ‹-i, -i 10› ‹s›

1. jur pädeva organi kontroll ettevõtte, asutuse, organisatsiooni v. isiku tegevuse õigsuse v. seaduslikkuse üle. Üldine, dokumentaalne, finantsmajanduslik revisjon. Kaupluses tehti põhjalik revisjon. Revisjoni abil, revisjoniga avastati laos puudujääk. || aj riigi v. selle osa haldus- ja sotsiaalolude revideerimine. Liivi- ja Kuramaal viidi aastail 1882–1883 läbi nn. Manasseini revisjon. Rootsi valitsus korraldas adramaade revisjone. Vene ajal korraldatud hingede revisjonid meenutavad rahvaloendust. || kõnek järelevaatamine, läbiuurimine, revideerimine. Kirja otsimiseks tuli teha revisjon mitte ainult sahtlites, vaid terves kabinetis. Uus aeg nõuab vanade väärtussüsteemide revisjoni.
▷ Liitsõnad: dokumentaal|revisjon, kvartali|revisjon, passi|revisjon, tolli|revisjon, vastuvõtu|revisjon, üleandmisrevisjon; adramaa|revisjon, hingede|revisjon, maarevisjon.
2. trük lõplik kontroll ja korrektuur. Revisjonis ei saa enam parandusi teha.

riigi|tegelane
(riigijuhi vm. kõrgemas riigiametis oleva isiku kohta). Väljapaistev, tuntud riigitegelane. Eesti riigitegelased.

rolli|ootus
isiku oodatav käitumisviis

röövimine ‹-se 5› ‹s›
(< tn röövima); jur varavastane kuritegu, kus hõivatakse võõras vara omastamise eesmärgil, kasutades v. ähvardades kasutada teise isiku elule v. tervisele ohtlikku vägivalda

rüütli|preili
rüütliseisusest isiku tütar. Kõrgeauline rüütlipreili.

satiir ‹-i 21› ‹s›

1. isiku v. ühiskonna pahede ja puuduste tauniv v. paljastav väljanaermine; terav pilge. Ühiskondlik satiir. Krõlovi valmide terav satiir. Teose, kirjaniku tabav, vihane, piitsutav satiir. Autor kirjeldab olusid hävitava, halastamatu satiiriga. Satiiri ja huumoriga pipardatud karikatuurid. Satiir on olulisemaid koomilise vorme kunstis.
2. naeruvääristava ning teravalt pilkava sisuga kirjandusteos (luuletus, näidend, jutustus vm.). See teos on poliitiline satiir. Horatiuse satiirid. Kreutzwaldi satiir „Tuisulased”.

sell ‹-i 21› ‹s›

1. (endisajal:) meistri teenistuses olev kutsealase väljaõppe saanud käsitööline. Meistril oli kaks õpipoissi ja kolm selli. Töötas mitu aastat sellina meistri juures. Arukas ja usin õpipoiss võis mõne aasta pärast selliks saada. Kingsepp oma sellidega on usinasti ametis. Meister, sell ja õpipoiss moodustasid omapärase tsunftihierarhia. || peremehe palgaline abiline kaupluses; apteekri abiline. Linakaupmehe, riidepoe sellid. Oli kohaliku kaupmehe juures selliks. Tõusis rauakaupluses peagi õpilasest selliks. *Vanas Tallinnas tuli apteekriõpilasel kolme kuni viie aasta pärast kätte aeg, mil ta pidulikult selliks nimetati. H. Gustavson. || (sulase vms. abilise kohta). Sarvik oma sellidega kimbutab Kalevipoega. *Millest see küll tuleb, et teiste mõrrad on tühjad, Joona ja ta sellide [= kalasulaste] omad aga täis? A. Hint.
▷ Liitsõnad: kingsepa|sell, kullassepa|sell, lihuniku|sell, maalri|sell, pagari|sell, plekksepa|sell, puusepa|sell, ränd|sell, sepa|sell, tislerisell; apteekri|sell, kauba|sell, kaupmehe|sell, poe|sell, ärisell; põrgusell.
2. kõnek (familiaarselt inimese v. looma kohta). a. (meessoost isiku kohta). Vahva, tore, maru sell. Töö peale kõva, väle, osav, hakkaja sell. Mage, libe, tüütu, hale, kahtlane sell. Maadleja oli vintske, sitke, turske sell. „Paistab olevat kibe sell!” hindasid poisid võõrast noormeest. See varas pidi olema õige peenike sell. Küll tema on alles nutikas sell! On see vast sile ja lihvitud sell! Uus mees osutus muhedaks selliks. Kolm lõbusat selli lõid kampa ja kukkusid pummeldama. Mõni nõrgema iseloomuga sell oleks kartma löönud. Iga sell sellega ikka hakkama ei saa. Sa oled täitsa sell, Harri! Oled ikka üks kuradi, pagana sell küll! Sinusugused sellid mulle ei meeldi. Sellest sellist hoia parem eemale! *.. käisin ühe sõbra juures. Selli polnud aga kodus... A. Jakobson. *Siis hakkab igav. Sa, sell, pole veel vangist pääsmise liikugi teinud. H. Kiik. b. (lapse kohta). Väike sell on alles aastane, aga kui kange! c. (looma kohta). *Suures soos võib kohata isegi säärast selli kui põder. R. Roht. *Hoopis teist laadi on rändrott, kelle jultumusel ei ole õieti piirigi. See jõhker sell näitab end igal pool.. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: matka|sell, nalja|sell, reisi|sell, rännu|sell, vandersell.

sina ‹rõhulises asendis›, sa ‹rõhutus asendis› ‹sinu e. su, sind, sinusse e. susse, sinus e. sus, sinust e. sust, sinule e. sulle, sinul e. sul, sinult e. sult, sinuks, sinuni, sinuna, sinuta, sinuga e. suga›
‹pron› ainsuse 2. isiku asesõna vt teie
1. ‹kirjalikul pöördumisel ka suure algustähega› osutab kuulajale, lausungi adressaadile, kes sageli on kõneleja tuttav vrd teie Sina ja mina koos peame otsustama. Sa kirjutad, pesed. Räägi sina. Mida sina siin teed? Sina, sa polegi kodus? Anni, sa ei rõõmustagi? Ära sa, vanamees, tukkuma jää. Vaata ette, sa meeletu! See raha on sinu (oma). Sinu juures on hea olla. Tegin seda sinu pärast. Kus su vend on? Ma ootan sind. Õnnitleme sind. Usun sinusse. Poiss on sinusse 'sinu moodi'. Küll sinus on palju õelust! Ta on sus pettunud. Kas sinust ei tehta välja? Sust võib veel asjagi saada. See kiri on sulle. Tasu kuulub ju sinule. Sinul pole vaja seda teada. Sul on hea pea. Oli sul asja ka? Sinult oodatakse palju. Sult ei olegi midagi võtta. Kui mina oleksin sinuks, siis.. Kas see kuulujutt on juba sinuni jõudnud? Ei oska end sinuna ette kujutada. Ilma sinuta oli igav. Isa tuleb sinuga. Mis suga ikka teha. | (kirja lõpus saatja nime ees poolehoidu, lähedust rõhutavana). *Vanapoisiliku kadedusega sinu E. Brunberg. E. Vilde. | (personifitseerides). Puu, halasta sinagi mu peale ja anna peavarju. Elu, armastan sind. || esineb hüüatustes v. ütlustes. Katsu sa! Oota sa! Mis sa nüüd! Oh sind küll! Susi sind söögu! Et susi sind sööks! Kurat sind võtku! Võtku sind pagan! Ma veel näitan sulle! Häda sulle! Pagan, madis sinuga. || sina'p, sinap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just sina. Sina(')p see oled, kes võlgu jäi.
2. osutab määratlemata lausungi adressaadile, mõnikord kasut. ka mina asemel. Soojendab südant, kui keegi su õnnestumistele kaasa elab. Kuidas sa jätad hädalist aitamata. *Meie uuemat kirjandust lugedes haarab sind imelik tunne.. M. Traat. *Lähed sina aga oma töö eest.. palka juurde nõudma, siis on tuhat häda.. A. Hint. || esineb hüüatustes, ütlustes (sageli vaid täitesõnana). Oh sa! Oh sina taeva vägi! Oh sa mu meie. Ah sa mait, pagan, sinder! Sa tuline kurat! Oh sa juudas! Oi sa taevas, sa taevane arm, sa heldeke! Sa armas jumal küll! Sa issand! Oh sa jessake! Oh sa aeg, sa kallis aeg! Sina aeg! Oh sa poiss! Oi sa jutt, sa tuhat, sa tont! Oh sa pirukas, sa tuline silk! Sa ime küll! No mis sa ütled, kostad! Kas sa kuuled, näed! Mine sa tea. Saa sa seal aru. Võta sa kinni. Mis sa teed ära. Kus sa sellega! Säh sulle! Vaat sulle säh! Säh sulle vaba õhtut!

solvamine ‹-se 5› ‹s›
(< tn solvama); jur isikuvastane kuritegu, mis seisneb teise isiku au ja väärikuse alandamises ebasündsas vormis

sotsiaalne ‹-se 2› ‹adj›
ühiskonnasse puutuv, ühiskonna eri osade omavahelisi suhteid v. inimese ühiskonnaliikmeks olemist puudutav, ühiskondlik, ühiskonna-; (sotsioloogias:) kollektiivne (individuaalse vastandina). Inimese sotsiaalsed vajadused. Sotsiaalsed probleemid, muudatused. Lapse bioloogiline ja sotsiaalne areng. Elluastujate sotsiaalne küpsus. Rahvastiku sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne kihistumine. Sotsiaalsed kihid, grupid. Sotsiaalne päritolu 'see, millisest sotsiaalsest kihist ollakse pärit'. Inimese sotsiaalne seisund, positsioon, staatus 'asend ühiskondlike suhete süsteemis'. Sotsiaalne roll '(sotsioloogias kasutatava mõistena:) teatav käitumise mall, mida ühiskonna v. sotsiaalse grupi heakskiidul järgitakse; isiku sotsiaalse seisundiga kaasnevad nõuded ja ootused'. Sotsiaalne murre keel sotsiolekt. Paneelmajad olid sotsiaalne tellimus (millegi kohta, mida ühiskonnas vajatakse ja oodatakse). Tööstuslinna tabas sotsiaalne katastroof. Kirjaniku sotsiaalne missioon. Looja tundlik sotsiaalne närv. Täheldatakse aidsihaigete sotsiaalset tõrjutust. || ühiskonna vähem kaitstud osade huve ja vajadusi arvestav, sellesse puutuv. Sotsiaalne turumajandus. Sotsiaalne abi. Sotsiaalsed garantiid, tagatised 'võimaldavad elanikkonna sotsiaalset turvalisust'.

sugulane ‹-se 5› ‹s›

1. kellegagi ühise(i)st esivanema(i)st põlvnev isik, kellegagi ühte ja samasse suguvõssa kuuluv isik; hõimlane. Omaksed, sugulased ja võõrad. Mari on Peetri, Peetrile, Peetriga sugulane. Mari ja Peeter on sugulased. Lähedalt, ligidalt, kaugelt sugulane. Lähedane, kauge sugulane. Ema, isa, õde, vend on lähimad sugulased. Ta on mulle lihane sugulane. Ema poolt, emapoolsed sugulased. Isa poolt, isapoolsed sugulased. Kas olete Liivaku Hansu sugulasi? Pole tal sugulasi ega sõpru. Tal on rikkaid sugulasi. Pärandas oma varanduse sugulastele. Sõitis sugulastele külla. Pulma on kutsutud palju sugulasi. Sugulasi on mul vähe. Elab linnas sugulaste juures. Otsejoones sugulased (ühe isiku vahetul põlvnemisel teisest). Külgjoones sugulased (näit. vennad omavahel). Ülenejad sugulased 'kellegi vanemad ja nende eellased'. Alanejad sugulased 'kellegi järglased'. Mis sa seisad seal ukse juures nagu vaene sugulane, tule istu lauda! Said abiellumise kaudu sugulasteks. Parem hea võõras kui sitt sugulane. || sugulasrahvas v. -keel. Liivlased ja soomlased on meie sugulased. Eesti keele lähim sugulane on vadja keel. || (looma- v. taimerühmade puhul). Rabamuraka lähim sugulane on mesimurakas. Peipsi tint on meritindi kääbuskasvuline sugulane.
▷ Liitsõnad: ligi|sugulane, lähi|sugulane, mees|sugulane, nais|sugulane, veresugulane; keelesugulane.
2. piltl (omavahel sarnaste, samalaadsete, lähedaste inimeste v. nähtuste kohta). Hinge poolest, hingelt on nad sugulased. *Pide, mis koguduse tema külge köitis, jooksis kartuse ja aukartuse vahelt välja, oli sugulane sundusega. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: hinge|sugulane, vaimusugulane.

sund|ravi
jur meditsiiniline mõjutusvahend isiku suhtes, kes on pannud ühiskonnaohtliku teo toime süüdimatusseisundis v. jäänud pärast kuriteo toimepanemist vaimuhaigeks. Liiklusõnnestuse põhjustajale määrati psühhiaatriline sundravi.

sund|toomine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
jur uurimisorganeisse v. kohtusse kutsutud, kuid mõjuva põhjuseta ilmumata jäänud isiku kohaletoimetamine sundkorras politsei abiga

surma|kuulutus
isiku surma puhul ajalehes avaldatav kuulutus. Onu surmakuulutus pandi ajalehte, ilmus ajalehes. Vanaema loeb ajalehest surmakuulutusi.

surma|tunnistus
perekonnaseisuameti poolt välja antav dokument isiku surma kohta. Matmisplatsi saamiseks tuleb esitada surmatunnistus.

oma suud kasima ~ pesema, kasimata ~ pesemata suu(ga)
(siivutu, ropendava, rõvetseva kõnepruugi v. isiku kohta). Pesemata suuga eit ei valinud sõnu. Küll on kasimata suuga meesterahvas, katsuks laste kuuldeski suud kasida!

suur ‹-e, -t 34› ‹adj›

1. (mõõtmeilt, pinnalt, mahult keskmist ületav:) pikk (ja lai), kõrge, kogukas; ulatuslik, ruumikas, mahukas. a. (esemete, loodusobjektide v. -nähtuste kohta). Suur aken, uks, trepp. Suur maja, saal, tuba, korter, koobas. Suur põld, aed, lagendik. Suured Alutaguse metsad. Suur jõgi, järv, meri. Suur rändrahn. Maailma suurimad kivisoola lademed. Suur katel, paak, vann, tünn. Suur kombain, kallur, traktor. Suur puss, kirves. Suur leib, kringel, šokolaaditahvel. Ostsin kilo suuri pirne, suure kobara viinamarju. Hammustas suure suutäie. Joob suurte sõõmudega. Ristküliku suurem külg. Suured jäljed lumel, poris. Sokkides on suured augud. Suure silmaga sukanõel. Lohverdab suurte kummikutega. Reisijad sisenesid suurte kompsudega. Autol on suur koorem peal. Suur tegu õlut, suur laar suppi. Suur korvitäis seeni. Keedab toitu suurel tulel. Kannab suuri päikeseprille, suurt laiaäärelist kübarat. Elab suure tänava ääres. Jalgrada pööras suurelt teelt metsa. Koer lähenes suurte hüpetega. Käin temast suure kaarega mööda. Tegin koju minnes suure ringi mööda linna. Võimleja tegi suure hööri. Torm tõstab merel suuri laineid. Suures rohus on raske liikuda. Kevadel paisub kitsuke oja suureks. Suure vee ajal siit kuiva jalaga läbi ei pääse. Suure lumega, poriga oli tee läbimatu. Kosmoses leidub meie Päikesest palju suuremaid tähti. Suures plaanis 'lähivaates' filmikaadrid. Tal on suur ja selge käekiri. Suurte tähtedega trükitud pealkiri. Pärisnimi algab suure tähega 'suurtähega'. Kella suur osuti 'minutiosuti'. Nende lapsed on kõik suurde (maa)ilma läinud. Laevaühendus suure maa 'mandri' ja saarte vahel. Albatrossid on suure mere 'avamere' linnud. Sõitis üle suure lombi 'Atlandi'. USA-sse. See mantel on mulle (liiga) suur. Põld on neli hektarit suur. Kleit lotendab ta seljas, nagu oleks (talle) mitu numbrit suur. Talvesaapad osta number suuremad. Suure(ma)d riided 'üleriided' paluti maha võtta. Mineja on juba suurel kaugel. Tundsin ta suurelt kaugelt ära. Oh sa suur ja jäme jumal! (imestus- v. imetlushüüatus). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. b. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Suur karu, põder, koer. Haruldaselt suur elevant. Kirp oli suur kui hobune. Suurte sarvedega lehm, jäär, põder. Kukel on suur punane hari. Suure kondiga 'tugeva kehaehitusega' mees, naine, hobune. Lüpsilehma suur udar. Naisel olid suured rinnad. Silmad suured kui tõllarattad, taldrikud. Vaatab suuri(l) silmi(l) enese ümber. Suur kongus nina. Kõrvad suured kui kapsalehed. Suurte käte ja jalgadega mees, naine. Mõlemad vennad olid suured tugevad mehed. Oma vanuse kohta suur laps. Kondor on suurimaid linde. Õngemees püüdis uskumatult suure kala. Suure 'pika' karvaga koeranäss. Suure jõuluvanahabemega mees. Haigutas suure 'pärani' suuga. Sõi suure suuga 'ahnelt, suurte suutäitega'. c. rõhutab suurust mingi liigi, sordi v. tõu, keha- v. taimeosa vm. olulise tunnusena. Suur läätspuu, rododendron. Suur kukehari, teeleht. Suur sirmik. Suur hallhüljes, maakirp. Eesti suurt valget tõugu siga. Peaaju suured poolkerad. Suur varvas, vaagen. Suur vereringe. Suur rinnalihas liigutab õlavart. Marsi ja Maa suur vastasseis. Suur sekund, terts, sekst, septim muus teat. intervallid.
▷ Liitsõnad: hiigla|suur, päratu|suur, ülisuur.
2. arvuliselt, hulgalt v. protsentuaalselt keskmist ületav, ulatuslik, rohke. a. paljudest koosnev v. paljusid hõlmav; rohke, arvukas, massiline, rikkalik. Suured arvud, protsendid. Suur õhuniiskus, paisumistegur, kullasisaldus. Suur sündivus, suremus, iive. Suured saagid, loomused, tiraažid. Suur rahvas, suguharu, perekond. Suur koosolek, meeleavaldus. Suured pidustused, pulmad, matused. Suur rahvaste rändamine. Suur katk, gripilaine. Suur linn, asula, küla. Märja puidu mass on umbes kolmandiku võrra suurem kui kuivalt. Kunstikooli lennud ei olnud suured, keskmiselt 5 inimest. Pealetung suurte jõududega. Vaenlase kaotused olid suured. Suur hulk pealtvaatajaid. Hiirel on suur kari poegi. Suurem jagu naisi jättis tulemata. Ostsin suuremal hulgal tibusid. Põldudele anti väetist suurtes kogustes. Suur salk mehi. Kõnnivad suures summas koos. Tuldi suure sõjasaagiga. Kangelane maeti suurte austusavaldustega. Majand peab suurt karja. Kingavalik selles poes on üllatavalt suur. Teksti võiks suuremal arvul paljundada. Suur(em) osa konservidest oli riknenud. Suuremal või vähemal määral leidub savi üle Eesti. Suure(ma)lt jaolt, suure(ma)lt osalt 'enamasti'. Tal on suured kogemused. Asi tõi suuri sekeldusi. Ära hellita suuri lootusi. Ta on tüütult suure jutuga. Suur söömine ja joomine on kahjulik. Suure söömaga mees. Lõunaks seal vaevalt suur(ema)t süüa tehakse. Vihm lõi suure tolmu kinni. Raputas kübaralt suurema vee maha. Pühkis suure prahi nurka kokku. Suured 'tihedad, lopsakad' juuksed, vuntsid. Suur aitäh! Suur tänu kõigile! Suur slämm bridžis 'mängus kõigi tihide võtmine', tennises 'teat. võistluste võitmine ühe aasta jooksul'. b. (rahaliselt, summalt, väärtuselt). Suur varandus, laen, võlg. Suured palgad, sissetulekud. Suurte rahadega mees. Ehitus nõudis suuri summasid. Teenivad, saavad suurt raha. Panganduses liiguvad suured rahad. Tuleõnnetusest tekkinud kahju on suur. Eidekesele oli kümme kroonigi suur raha. Tahtsin oma suurt raha 500-kroonist poes lahti, peenemaks vahetada. Müüjal polnud suurest rahast tagasi anda. Õppemaks oli üsna suur. Kulutused on läinud liiga suureks. Suur sada van 10 tosinat, 120.
3. kasut. mitmesuguste ajahetkede v. -vahemike kirjeldamisel. a. ajaliselt edenenud, kesk- v. kõrgpunkti jõudnud; täielik, kesk-, süda-. Suur hommik, päev juba käes. Kui ärkasin, oli väljas suur valge. Päike on (juba) suures lõunas, suures kõrges. Pühapäevahommikul magati ikka suure valgeni. Töötasime suure pimedani. Oli juba suur südaöö, kui koju jõudsin. Poiss ei raatsinud tüdruku juurest enne suurt hommikut lahkuda. On suur kevad, suvi. Mai algus, aga puud on lehes nagu suurel suveajal. Aeg kisub suurde sügisesse. Suur talv hakkab mööda saama. b. ajaliselt pikk, pikaajaline; kaua kestev. Suure staažiga õpetaja. Suur lihavõtte-eelne paast. Suur vahetund koolis. Kartulitega tuli suurem vahe sisse. Isa ja poja vahel oli suurem jutuajamine. Suured vaidlused ei tahtnud kuidagi lõppeda. Suuremast mõttevahetusest ei saanud ajapuudusel asja. Jalad on suurest seismisest väsinud. c. täiskasvanud, täisealine; (küllalt v. liiga) vana v. vanem (sageli vihjega ka kasvule). Suured inimesed 'täiskasvanud'. Poisi suured õed. Suuremad lapsed vaatasid väiksemate järele. Suureks kasvama, sirguma, saama. Suurem tüdruk käib tal koolis. Lapsed on neil ammu suured ja oma elu peal. Karjapoisiks on ta juba küllalt suur. Kui saad suuremaks, võid ise otsustada. || ‹substantiivselt› täiskasvanu, täisealine; ant. alaealine, laps. Suurte jutud, meelelahutused. Seda peab mõistma nii suur kui väike. Kuni lapsed mängisid, ajasid suured juttu. Poisikese koht pole suurte hulgas.
4. määralt tavapärast, keskmist ületav, intensiivne, tugev (ja püsiv); äärmuslik, äärmine. a. (kõrvaga tajutuna, kuuldeliselt:) vali. Suur kisa, kära, melu. Naerab, nutab, karjub suure häälega. Laps jooksis suure kisaga, nutuga tuppa. Puu langes suure raginaga. Koerad tõstsid suurt lärmi. Müra läks õige suureks. Rääkis suure naeruga oma äpardusest. Uks langes suure mürtsuga kinni. b. (füüsilise toime v. esinemise poolest:) kõva, kange, käre. Suur torm, maru. Suured tuisud, vihmad, sajud. Suur sula, põud. Suured külmad kaanetasid järve. Oigab suurest valust, suure valu käes. Suur kuumus, leitsak teeb rammetuks. Puud painduvad suure tuule käes, suures tuules. Tuleb suure jooksuga, ajuga, kiiruga. Käed on suurest pesemisest väsinud. On rikkunud suure tööga oma tervise. Suure tegemisega, rassimisega saadi asjad joonde. Suured ponnistused ei andnud tulemusi. *.. nägid Jõessaare kohal suurt vareste lendu ja kisa. A. H. Tammsaare. c. (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ning hingeeluga seoses). Suur isu, näljatunne. Suur armastus, viha, põlgus. Suur mure, kartus, hirm. Suured kahtlused, lootused, pettumused. Tunneb suurt kergendust, uhkust, rõõmu. Tema vastu on mul suur usaldus. Temast peeti suurt lugu. Suure näljaga söödavat ka sealiha ja kanamunad ära. Vandus suure vihaga, suurest vihast kõik maapõhja. Rõõm kingi üle oli suur. Uudis äratas suurt tähelepanu. Suure ähmiga ununes pakk maha. Himu, kiusatus on suur. Räägib temast suure soojusega. Väljendas oma suurt kahjutunnet toimunu pärast. Pole suurt usku asjasse. Tööd tehti suure innuga, õhinaga. Peeter oli olnud ta suur armastus. Abi osutati kõige suurema lahkusega. Igatsus läks talumatult suureks. Tundsime veel suuremat õudu. d. (moraalse vm. hinnanguga:) ränk, jäme. Suur eksitus, viga, rumalus. Temal lasub kõige suurem süü. See on suuremast suurem patt. e. (kulgemiselt) äge, tormiline (ja ulatuslik). Suur tüli, riid, madin. Suured pahandused. f. äärmine, piiritu, ülim; erakordne. Suur kitsikus, ruumipuudus. Suur au, kuulsus, õnn, õnnetus. Sai tunda suurt ülekohut. Elati suures vaesuses, puuduses. Tekib, valitseb suur segadus. Kõikjal valitses suur rahu, vaikus. Suurt vabadust ärgu pruugitagu kurjasti. Žurnalistika osakonda oli ülikoolis suur tung. Esitas oma mõtted suure selgusega. Julgustaval sõnal on suur tähtsus. Suur(ema)t häda, viga polnud kellelgi. Ajas end suure vaevaga, surmaga püsti. Suures hädas lubatakse aitajale ei tea mida. Ronis suurema vaevata aknast sisse. On nähtud suuremaidki imesid. See jutt on lihtsalt suur jamps, soga, möga.
5. millegi poolest väljapaistev, muudest erinev v. neile vastandatav. a. kuulus, tähtis, silmapaistev, ametilt v. seisundilt kõrge, mõjukas; kasut. ka valitsejate nime koostisosana. Suur teadlane, keelemees, matemaatik, filosoof. Suur kirjanik, kunstnik, kujur. Suur valitseja, väejuht, diplomaat. Suured härrad, isandad, saksad, ülemused. Kirjanduses on ta suur nimi. Tal on ees suur tulevik. Ta on oma isamaa suur poeg. Tal on kõik lapsed linnas suurte kohtade peal, suured ninad. Suuri sugulasi mul ei ole. Makedoonia kuningas Aleksander Suur. Vene tsaar Peeter Suur. Raamat sarjast "20. sajandi suuri mõtlejaid”. | piltl. Suur tumm 'tummfilm, tummfilmikino'. Suur külaline 'surm'. Ela kui suure jumala selja taga 'rahus, kaitstult'. || ‹substantiivselt› (kasut. mõjuva isiku, võimukandja vms. kohta). Kõik ei mahu suured olema. Mine vägevaga vaidlema või suurega kohut käima. b. oluline, väga tähtis, põhjapanev; arvestatav, tähelepandav, tunduv; vastutav, kandev; kasut. ka ajaloosündmuste nimetustes. Suur muutus, murrang. Suured probleemid, ülesanded, plaanid, kavatsused. Toimusid suured sündmused. Suured maadeavastused. Venemaal nimetatakse II maailmasõda Suureks isamaasõjaks. Elektrivalguse majja saamine oli tol ajal suur asi. Emal on lastest juba suur abi. Saadetakse korda suuri asju. Agronoomil oli sordiaretuses suuri teeneid. Naised etendavad haridustöös suurt osa. On suuremaidki asju, mille pärast pead valutada. Ei ole suurt vahet, kas teha nii või teisiti. Kavatsusel on midagi suurt. Vaevalt selle jutu taga midagi suurt oli. Andekas näitleja mängib ka väikese rolli suureks. Lugu on asjatult suureks puhutud. Palatites oodati arstide iganädalast suurt visiiti. Tehti ettevalmistusi suurteks pühadeks. Suur nädal kirikl lihavõttepühadele eelnev nädal. Suur neljapäev, suur reede kirikl lihavõttepühadele eelnev neljapäev ja reede. c. innukas, kirglik; suurepärane, silmapaistev, võimekas, eriline; tuntud, teatud, (kuri)kuulus. Suur kõnemees, laulumees, meisterdaja, käsitöö tegija, lugeja. Suur naljahammas, lõuapoolik, vigurivänt. Suur kaabakas, suli, kurjategija. Poiss oli suur maiasmokk. Ta pole suur(em) asi mees. Töö peale pole tast suur(ema)t asja. Õunad polnud tänavu suuremad asjad. Ma pole suur sööja, tülinorija. Istub norgus nagu suur süüdlane. Oled suur eesel, lollpea, patukott. Meremehed pole tavaliselt suured ujujad. Teda tunti suure teatriskäijana. Peab ennast igal alal suureks asjatundjaks. Giid andis seletusi suure asjatundmisega. | rõhuta kasut. irooniliselt, osatades v. ebakindlust väljendades. Ise suur looduskaitsja ja puha. Kuuldi tüdrukul ikka suur kavaler olema. Väimees pidi suur ärimees või pangahärra olema. Ma neid suuri austreid ei tahakski. Käis see suur Toru või mis ta nimi ongi. See suur, et .. (mõtteavalduse kobav, kõhklev sissejuhatus). d. üllas, õilis, austust vääriv. Suure hingega inimene, suur hing. Ka inimesena oli see pedagoog suur. Näitas teoga, et on suurem kõigist oma vastastest. e. suhetelt lähedane; eriline, tõeline. Noored olid omavahel suured sõbrad. Mu suurim sõbranna kooliajal. Suured tuttavad me just pole. Sõpradest said kõige suuremad vaenlased. Vennaste lapsed on omavahel suured sugulased. f. kõrgelennuline; tühi, kõlav; suurustav, lai. Suured sõnad kodumaast ja vabadusest. On meister suuri sõnu tegema. Tema suuri fraase ei armasta. Suurtest kõnedest on hädalistel vähe abi. Sünnipäeva otsustati suurel viisil pühitseda. Nad pole veel suure eluga harjunud. Mõnele meeldib suur joon kõiges. Elati suurel jalal 'rikkalt, laialt'. Ballil kantakse suurt 'pidulikku, esinduslikku' õhtukleiti, tualetti. g. (eriti) oodatud, paljutõotav; meeltülendav, pidulik. Elu, võitluse suur šanss, hetk, silmapilk. Suure tulevikuga tööstusharu, leiutis. Sportlasele ennustatakse suurt tulevikku. Paljud ei näinud võidu suurt tundi. Laulupeo suured päevad ei unune. Suur aeg nõuab suuri tegusid. Midagi suurt liigub mõtteis, hinges. Klassijuhataja tahtis lõpetajaile öelda midagi suurt ja ilusat. h. kõrget klassi, kõrgetasemeline; tipptulemuste, laia publiku v. tarbijaskonnaga seotud. Suur ujumine, jalgpall, korvpall. Iga sportlane suurde sporti ei jõua. Igatseb pääseda suurele lavale. Pürib suurde poliitikasse. Suur ajakirjandus nõuab osavat sulge. Suur kunst eeldab suurt talenti. Suur luule on ajahambale vastu pidanud. i. suursugune, kõrgemat päritolu, ülikas; tähtsamatest v. valitud isikuist koosnev. Suurest soost proua, saksad. Ihkab pääseda suurde seltskonda. Suuremasse seisusse polnud kerge tõusta. Oodati suuri külalisi. Püüab ikka küla suur(ema)tega läbi käia. *Esiotsa peeti kartuhvleid kui võõramaa imeasja kuningate, vürstide ja muu suure rahva aedades .. O. W. Masing.
6. suurt, suuremat ‹eitusega adverbilaadselt› oluliselt, eriliselt, eriti, kuigivõrd; väga, palju. Poisist ei tehtud suurt väljagi. Kas keegi suurt süüdi oligi? Seda autorit pole seni suuremat tõlgitud. Moodne kunst talle suuremat ei meeldi. Sõnu ta suurt ei vali. Ega teda siin suuremat sallitud. Asja suurt polnudki, tulin niisama. Ei saa suurt arugi, et haav valutaks. Autodest pole tal suuremat aimu. Turule müügiks viia suuremat ei olegi. Üksi ei suuda suurt midagi ära teha. Ei saanud asjast suuremat sotti. Ega ta minust suuremat noorem ei ole. Pole viga, sellest pole suuremat ühtigi. Olukord pole tänavugi suurt parem. Raha meil enne palgapäeva suurt pole. Söögist ma praegu suuremat ei hooli. Näe, ei sajagi enam suuremat. Pehme ilmaga pole kinnastest suurt lugugi. Kas mu nägu on veel kriim? – Suur(ema)t mitte.

suve|residents
kõrgema võimukandja suvine asukoht. Kuninga, keisri, kuberneri, valitsuse suveresidents. Soome presidendi suveresidents Naantalis. | nlj (muu isiku suvekodu kohta). Kus kandis on sinu suveresidents?

sõna|vara
kõik mingisse keelde, murdesse v. ühe isiku keelepruuki kuuluvad sõnad ja püsiühendid, leksika. Eesti keele, germaani keelte sõnavara. Kirjakeele, murrete sõnavara. Sugulaskeelte ühine sõnavara. Genuiinne, laenuline sõnavara. Sõnavara päritolu, areng, koostis, rikastamine. Etnograafilise, merendusalase sõnavara kogumine. Inimese aktiivne, passiivne sõnavara. Lapse sõnavara kasv. Tema venekeelne sõnavara oli veel üsna napp. Kirjaniku sõnavara on väga rikkalik. E. Vilde teoste sõnavara.
▷ Liitsõnad: genuiin|sõnavara, laen|sõnavara, murde|sõnavara, oskus|sõnavara, põhi|sõnavara, põlis|sõnavara, üldsõnavara.

sündmus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. juhtuv v. juhtunud asi, nähtus, olukord jne. Tähtis, oluline sündmus. Pöördeline sündmus maailma ajaloos. Tähelepanuväärne, meeldejääv sündmus. Kohutav, traagiline, kurb, kole, õudne, erutav sündmus. Oodatud, ootamatu sündmus. Vanematele oli poja sünd suur ja rõõmus sündmus. Lastele oli laadalkäik omaette, tõeline sündmus. Keskkooli lõpetamine oli abiturientidele pidulikuks sündmuseks. Vastuhaku verised sündmused. Ajaloolised sündmused. Argielu sündmused. 1905. aasta sündmused Eestis. Meenutasin eelmise päeva sündmusi. Romaani sündmused toimuvad Lõuna-Eestis. Pikk sündmuste ahel. Meeleolud tekivad mitmesuguste sündmuste mõjul. Sündmused hakkasid arenema väga kiiresti. Üks sündmus järgnes teisele. Leidis aset sündmus, mis muutis meie plaane. Iga inimese elus on sündmusi, mis jäävad meelde. Levisid ärevad kuuldused sündmustest pealinnas. Seda sündmust peaksime tähistama, pühitsema. Uus lavastus teatris kujunes sündmuseks 'äratas üldist tähelepanu'. *Välised sündmused, sõjad ja revolutsioonid, mis vahepeal olnud, polnud teda palju puudutanud. K. Ristikivi. || jur (teovõimelise isiku tahteta toimuv) juriidiline fakt
▷ Liitsõnad: ajaloo|sündmus, elu|sündmus, kultuuri|sündmus, kunsti|sündmus, maailma|sündmus, muusika|sündmus, noorpõlve|sündmus, nädala|sündmus, päeva|sündmus, revolutsiooni|sündmus, spordi|sündmus, sõja|sündmus, teatri|sündmus, üksiksündmus; pea|sündmus, pisi|sündmus, pöörde|sündmus, suursündmus.
2. mat väide, mille tõesus sõltub juhusest. Kindel sündmus 'selline, mis antud tingimustes kindlasti toimub'. Võimatu sündmus 'selline, mis antud tingimustes kindlasti ei toimu'. Juhuslik sündmus 'selline, mis antud tingimustes võib toimuda, kuid võib ka mitte toimuda'.

sünni|aastapäev
surnud isiku puhul tähtpäev, mida tähistatakse hrl. ümmarguse aastaarvu täitumisel tema sünnist. Suure helilooja 200. sünniaastapäeva tähistati arvukate kontsertidega. Kirjaniku 100. sünniaastapäevaks ilmuvad tema „Kogutud teosed”. A. H. Tammsaare 80. sünniaastapäeval avati Albus tema sünnikodus muuseum.

süstik|diplomaatia
erapooletu isiku katsed edasi-tagasi käikude varal sobitada rahu vaenupoolte vahel

süüdimatus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
jur kuritegu toime paneva isiku vaimne vastutusvõimetus (vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse v. ajutise vaimutegevushäire korral)

süüdivus ‹-e 5› ‹s›
jur kuritegu toime paneva isiku vaimne vastutusvõimelisus

šariif ‹-i 21› ‹s›
araabia hõimuaristokraatiasse kuulunud isiku, eriti Muhamedi järglaste tiitel

tagatis|kiri
maj kirjalik tõend tootja kohustuste kohta; jur kolmanda isiku maksevõimet tagav dokument; sün. garantiikiri

talu|muuseum

1. silmapaistnud isiku talu muuseumina. Carl Robert Jakobsoni talumuuseum Kurgjal.
2. endisaegseid taluhooneid, põllutööriistu jm. talupidamisega seotut tutvustav muuseum. Mihkli talumuuseum on Saaremaa koduloomuuseumi filiaal.

tantsu|lõvi [-lõvi]
piltl (meessoost isiku kohta:) innukas ja hea tantsija. Suur, kange tantsulõvi. Pealinnast tulnud tantsulõvid näitasid kõrget klassi. Joel ei ole just tantsulõvi, aga Reedaga foksis ta üsna vaprasti.

tausta|uuring
uuring teat. ametikohale kandideeriva isiku varasema tegevuse, töö ja selle tulemuslikkuse kohta. Enne töölepingu sõlmimist tehti ulatuslik taustauuring.

tegu ‹teo 27› ‹s›

1. millegi tegemine. Heegelnõelad peene pitsi teoks. Nüüd on natuke aega puhata, enne kui algab leibade tegu.
▷ Liitsõnad: ale|tegu, heina|tegu, kauba|tegu, leiva|tegu, saia|tegu, söögi|tegu, töötegu.
2. tegevus, toimetus, toiming; tegevuse, toimingu tulemus. Jumala esimene tegu oli valguse loomine. Kõige mõistlikum tegu oleks nüüd tagasi pöörduda. Ei tea, kas on tark tegu seda vett juua. Kahtlastel puhkudel on tegevusetus parem kui mõtlematu tegu. Varas tabati teolt 'varguse sooritamiselt'. Mees tabas naise otse teolt 'intiimvahekorralt teise mehega'. Tubli, väärt, julge, ilus, vahva tegu. Halb, alatu, häbistav tegu. Inimest hinnatakse tema tegude järgi. Iga tegu, mis me teeme, on pöördumatu. Nüüd alles hakkame (suuri) tegusid tegema! See on alles mehe tegu! Tegu oli hästi mõeldud, aga kukkus halvasti välja. Kelle tegu see on? Kas poisid tunnistasid oma teo üles? Sellist tegu on raske varjata. Kahetsen oma tegu. Mustad teod ei kannata päevavalgust. Igaüks vastutagu ise oma tegude eest. Lõikab, maitseb oma tegude vilja. Pead oma tegudest aru andma. On see siis nüüd mõni kiita tegu? Mis siin nüüd enam, tegu on tehtud. Eesti teater sai teoks 'sündis' rahvusliku liikumise ajal. See unistus peab kord teoks saama 'teostuma, täituma'. Mõte, kavatsus tehti teoks 'teostati, viidi täide'. Talunikud tegid teoks 'asutasid' piimaühistu. Õunad kui pisikesed pabulad, pole neil tegu ega nägu 'head väljanägemist ega kõlblikkust'. Tüdrukul pole nägu ega tegu 'head välimust ega meeldivat olekut', aga näe, mehele sai. Poiss on oma isa tegu ja nägu 'olekult ja välimuselt isa moodi'. Lamba nägu, hundi tegu. *Naljakas, et ühegi sangari kangelastegude loetelus ei ole kunagi mainitud sellist tegu nagu ootamine. H. Väli. || (tegutsemise kohta, vastandatuna mõtlemisele v. rääkimisele). Erinevus, kuristik sõnade ja tegude vahel. Ei jõutudki sõnadest tegudeni. Jutt käib, aga tegu pole näha. Aidata saab ainult teoga, mitte sõnadega. See mees on olnud õige kristlane nii sõnas kui teos. Sõnad sõlmivad, teod tasuvad. *Lubadus on kosutav; aga tegu on kindlam. J. Sütiste. || jur teovõimelise isiku teadmisel ja tahtel toimuv tegevus v. tegevusetus. Õiguspärane, -vastane tegu. Õigusliku tähendusega tegu.
▷ Liitsõnad: armu|tegu, hea|tegu, hirmu|tegu, häbi|tegu, ime|tegu, kangelas|tegu, kiuste|tegu, kiusu|tegu, käki|tegu, mehe|tegu, nalja|tegu, paha|tegu, patu|tegu, päti|tegu, sangari|tegu, sea|tegu, sund|tegu, usu|tegu, varga|tegu, vägi|tegu, vägilas|tegu, äkktegu; kuri|tegu, süü|tegu, vägivalla|tegu, väärtegu.
3. aj feodaalne töökohustus mõisale (maa kasutamise eest); vastav kohustuslik töö. Korraline tegu. Mõisale tegu tegema. Pärisorjad tegid tegu kaksteist nädalat aastas. Rüütlid hakkasid talupoegadelt tegu nõudma. Linnanaisigi koormas tegu: nad pidid talvel mõisale linu ketrama. Talupojad keeldusid tegu tegemast rohkem kui kolm korda nädalas. Saunik tegi tegu ka talupidajale, kelle maa peal saunahütt asus. Teole minema. Igast talust käidi mõisas teol. Teomees jäi teolt ära. Maa eest tuli teoga tasuda. Terve jalg läheb teole, haige jalg läheb ahju peale.
▷ Liitsõnad: abi|tegu, jala|tegu, korra|tegu, mõisa|tegu, nädala|tegu, rakmetegu.
4. korraga valmis tehtav suurem kogus (hrl. jooki v. sööki), laar. Tegu leiba. Tuleb teha suurem tegu saia. Vaja ruttu uus tegu ahju panna. Tehti teist tegu pulmaõlut. Lasin teo värsket võid kokku lüüa. *.. töö [potitehases] ei võinud seista, uus tegu nõusid tuleb homme ahju laduda. P. Vallak. || portsjon; loomus [2]. Hea kalasupi saamiseks tuleb samas vees keeta mitu tegu ahvenaid. *„On hea tegu vimba sees!” hüüab Tuur Sinkale, sest jõevees vahutav noodapära tõotab head saaki. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: juustu|tegu, käki|tegu, leiva|tegu, puskari|tegu, saia|tegu, vorsti|tegu, või|tegu, õlletegu.
5. vaevanägemine, pingutus, tegemine (3. täh.) Lapse magamapanekuga oli tegu. Koolis on mul kõige rohkem tegu matemaatikaga. Uudishimulikke on palju, oli tegu küsimustele vastamisega. Varase tõusmisega oli tükk tegu. Parandamisega oli rohkem tegu kui asi väärt. Lugeda oskas ta vaevalt, kirjutamisega oli veelgi suurem tegu. Oli päris tegu, et teda lohutada. Meestel oli tublisti tegu, et paati tasakaalus hoida. Meil oli tegu, et libedal põrandal mitte pikali kukkuda. Igavene tegu selle poisiga, ei saa teist kuidagi õppima. No küll on tegu, kuidagi ei pääse läbi. *Oli ikka tegu küll, et õiged detailid õigeks ajaks õigesse kohta saaksid. L. Hainsalu. | ‹da-infinitiiviga›. *Üleüldse seisis õu puutumata rohus, nii et naabri kanal tegu oli seal poegi karjatada .. R. Soar. *Hobustel on tegu masinat läbi vilja vedada, et lõiketera paraja kiirusega liiguks. R. Vaidlo.
6. ‹üksnes sg. partitiivis› tegemine (5. täh.). a. osutab, mis v. kes miski v. keegi on. Selle mehe puhul on tegu sündinud diplomaadiga. Prantsusmaa näol on tegu suurriigiga. On meil tegu haige või simulandiga? Lumel olid jäljed, aga seekord polnud tegu jänestega. Laboratooriumist öeldi, et tegu on kasvajaga. Tegu võib olla lihtsalt arusaamatusega. Oleks ju võinud taibata, kellega sul tegu on. Tema võtab kõike tõsiselt, olgu siis tegu tööga või meelelahutusega. b. pistmine, asi, kokkupuude, läbikäimine. Mis mul teistega tegu. Tal paistab kõigega tegu olevat. Mis on sul sellega tegu, mis teised teevad. Nüüdsest peale pole meil teineteisega vähimatki tegu. Mis sellega tegu, mis teise mehe jagu. *.. mingil kombel pidi sellel inglil juudi või poolakaga tegu olema, miks siis lapse nimeks muidu Verbitski pandi! A. Hint. *Ta on ainus selles seltskonnas peale Irma, kes teeb tegu raamatute ja ajalehtedega. R. Roht.

teie ‹rõhulises asendis›, te ‹rõhutus asendis› ‹teie e. te, teid, teisse, teis, teist, teile, teil, teilt, teieks e. teiks, teieni, teiena, teieta, teiega›
‹pron› mitmuse 2. isiku asesõna vt sina
1. osutab kahele v. enamale isikule, kellest vähemalt üks on kuulaja (lausungi adressaat) ja kelle hulka ei kuulu kõneleja (v. kirjutaja). Teie ja meie. Teie – sina ja tema, sina ja nemad, teie ja nemad. Te töötate, joonistate. Poisid, täna lähete teie poodi. Teie Peetriga enam välja ei lähe. Teie meiega läbi ei käi. Teie kolmekesi. Kas te tulete mulle vastu? Kuidas te ilma minuta hakkama saite? Sain teie pärast riielda. Te riided on mustad. Mitu teid on? Kutsume teid kõiki külla. Olen teis kindel. Üks teist neljast peab minema. Olen teist mõlemast kuulnud. Tõin teile kommi. Annan teile kummalegi õuna. Teil on ilus elamine. Tahtsin teilt nõu küsida. Tuleme teieni. Ilma teieta ma ei lähe. | (personifitseerides). Tervitus teile, kodused metsad! Pauka ja Polla, kuidas siis teie elate? || esineb hüüatustes, ütlustes, püsiühendites. Oh teid lapsukesi! Oh teid küll! Jumal teiega, vennad! Susi teid söögu! Minge, pagan teiega! Kurat teid võtku! || ‹väliskohakäänetes› ka kohavarjundiga, märkides kuulaja peret, kodu, töö- v. elupaika, elukohamaad jne. Kas ma tulen õhtul teile? Teil peetakse täna pidu. Sinna on teilt kaks kilomeetrit. Teile tuleb tööle kaks noort inimest. Kas teil on tööpuudus suur probleem?
2. ‹kirjalikul pöördumisel hrl. suure algustähega› osutab ühele kuulajale (adressaadile), kasut. pöördumisel võõra v. vähem tuttava inimese poole vrd sina Proua Mets, kas see on teie raamat? Teie, noormees, ei tunne filosoofiat! Tahaksin teiega rääkida, härra professor. Ja mina arvasin, et see on teie pruut! Kes te selline olete? Pöördun Teie poole ühe palvega. | (kirja lõpus saatja nime ees). Tervitustega Teie Arnold Mets. | (pöördumisel kõrge võimukandja poole). Teie kõrgeausus, ausus, kõrgus, hiilgus, ekstsellents.

teine ‹teise, teist illat teisesse e. teise 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 2 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 2. (punktiga) v. II (punktita). a. mingis loendis v. reas esimese järgmine. 2. veebruar. II sajand. Juuni teisel nädalal. Augusti teisest poolest alates. Iga kuu teisel pühapäeval. Jõulu teisel pühal. Koduigatsus tekkis juba teisel päeval. Käib teises klassis. Elan teisel korrusel. Ostis piletid teise ritta. Näidendi teine vaatus. Entsüklopeedia teine köide. Paremalt teine aken. Teise põlve haritlane. Teist põlve majaomanik. Laps köhib juba teist kuud. Ainsuse, mitmuse 2. pööre. Teine maailmasõda. Keiser Aleksander II. Kolmekümne teine. Juht lükkas teise käigu sisse. Kas valid esimese või teise võimaluse? b. tähtsuselt v. väärtuselt esimesest madalamal asuv. Kõrgem, esimene ja teine sort. Teise sordi jahu. Teise klassi vagun. Teise ringi pärijad. Teine tüürimees, piloot. Sai romaanivõistlusel teise auhinna. Saavutas võistlustel teise koha. Meie korvpallurid tulid teiseks, teisele kohale. Mängib orkestris teist viiulit. Tunneb ennast teise järgu, teise sordi inimesena. Suuruselt teine reisilaev maailmas. *Nii olen mina siis Jukola karjas teine mees, mis jõusse puutub. F. Tuglas (tlk).
II. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna
1. osutab, et tegemist on kellegagi v. millegagi, kes v. mis ei ole sama kui teada olev v. mainitu, jääb väljapoole mainitut (vastandub v. lisandub sellele). a. ‹substantiivselt› märgib täpsemalt määratlemata elusolendit (hrl. inimest), harvemini midagi elutut. Tema asemel töötab seal nüüd teine. Ajasin ta kellegi teisega segamini. Seda juttu võid teistele rääkida, mina ei usu. Ta pidi meiega tulema, aga läks hoopis teistega. See ei saanud olla keegi teine kui tema. Teisi ei võetagi tööle kui ainult pillimehi. Ei taha seda kaarti, anna sealt mõni teine. Mõtleb üht, kuid räägib teist. Kutsu mõni teine ka kaasa. Ära soovi teisele seda, mida sa endale ei taha. Ela ise ja lase teistel ka elada. Igaüks tegeleb oma asjadega, teiste jaoks pole kellelgi aega. Mine nüüd teiste juurde mängima. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad. Oota, kuni teised koju tulevad. Ma ei taha teiste naeruks saada. Üle teiste kõlas Mari hele hääl. Ehitusele läks teiste hulgas ka minu vend. Poiss sörkis teiste sabas. Kui vähe on tarvis selleks, et teist õnnelikuks teha! Selliseid kirju oli teisigi. See on üks olulisemaid teemasid paljude teiste seas. Tema on teistsugune kui kõik teised. Ainult Priit on puudu, teised on kohal. Sa oled üksi, kus teised on? Sina jääd siia, meie teised lähme koju. Ta vajab armastust nagu iga teinegi. Ainult kolm tomatit olid punased, kõik teised olid alles rohelised. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. *Siiski, küllap see on Liisu, kes teine on vilunud astuma nii ettevaatlikult .. A. Hint. || kõnek (kõneleja enda kohta). Ära võta teise pliiatsit ära! Aga mis ta siis lööb teist! Küll mõnel on kerge elu, teine pingutagu end või surnuks! Ära tule teisele kallale! || ‹omastavalise täiendina› mitte oma, võõras; hrv naabri-, teise pere. Teise vaeva ei hinda keegi. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Elab teiste tööst ja vaevast. Kes see teiste asju teab. Oma häda luu küljes, teise häda puu küljes. *Teiste perenaine käis ennist siin. J. Mändmets. b. ‹adjektiivselt› põhisõna võib tähistada nii elusolendit kui ka midagi elutut. Oodatu asemel tuli üks teine arst. Mis sina rabeled, selle töö jaoks on teised inimesed. Mina teiega ei mängi, mina mängin nüüd teiste poistega. Pane teine kleit selga. Ta viidi üle teisele tööle. Läks teise tuppa. Paat on teisel kaldal. Teisel pool teed. Teeme küll, aga teisel ajal ja teises kohas. Elektrist ei tea ta midagi, ta on teise ala mees. Täna ei saa, jätame teiseks korraks. Pööra koogil teine külg. Läheneb asjale hoopis teisest küljest. Poiss tegi ruttu teist juttu. Jutustage see lugu teiste sõnadega ümber. Püüdis kaaslast teistele mõtetele juhtida. Mul on hoopis teised plaanid. Ei olnudki teist teed kui rääkima hakata. Ma ei olnud üksi, üks teine poiss oli ka. Teist inimest ei vahita nagu puurilooma! Teiste lõpetajate hulgas oli ka meie naabripoiss. Klassis oli peale korrapidajate ka teisi lapsi. Käitu nii nagu teised inimesed. Kuhu teised lapsed jäid? Üks laulis salmi, teised neli refrääni. Ka sina pead kooli minema nagu iga teine laps. Selle hääle tunnen kõigi teiste häälte hulgast alati ära. Veenus on heledam kui teised planeedid. Kass, põrsas ja teised loomad. Sina pead oma vanemaid austama ja need teised sõnad. Võib tuua teisigi näiteid. Teistes tubades on ka vingu. Tule mõni teine päev jälle meile! Seda leiba võib teinegi kord osta. Ostsin 200 grammi vorsti ja teist samapalju juustu. Kolm kilomeetrit poeni, teist niisama palju tagasi. *See oli ju siis nii ilmsüüta vale, et teist sellesarnast otsima peab. O. Luts. || mõni. *Ning juttu sel tüdrukul – nagu teisel mehel aganaid! A. Gailit. || järgmine. Teisel hommikul olid külalised kadunud. Aga juba teisel hetkel oli ta otsustanud. Ei tulnud ta sel ega teistelgi päevadel. *„Selle oled sa hästi teinud,” ütles ta vanainimese tõsidusega .. „Teine kord aga ära ole enam nii rumal, et sa puu asemel sõrme lõikad! ..” E. Aspe. || teistsugune, teistmoodi. Ta näis elavat hoopis teises maailmas. Andres parandab oma kahed ära, aga Toomaga on teine lugu, asi teine. Vaikis hetkeks ja jätkas siis teise tooniga. Jättis joomise maha ja hakkas elama hoopis teist elu. Näen nüüd kõike sootuks teises valguses. Pärast seda sündmust vaatas ta elule hoopis teise pilguga. Ta ei teinud teist nägugi. Tuli uus ülemus ja tööl on kohe teine minek. Üks hetk võib inimese teiseks muuta. Usina lapse elu kujuneb teiseks kui laisa oma. Meie nii ei käitu, meie elulaad on teine. Õel on teine iseloom kui minul. Vanasti olid sa minu vastu hoopis teine kui praegu. Ehk keerab homseks ilma teiseks. *Muidugi on pealinna elu üsna teine kui see seal, kodus. R. Roht. | ‹komparatiivis›. Tal on teisemad mõtted. Kui saunas käidud, on ikka teisem tunne küll. Elu on nüüd hoopis teisem kui varemalt. Sõjaväest tuli tagasi sootuks teisem mees. Igal sügisel on lapsed jälle natuke teisemad. Tema on teisemast puust mees.
2. ‹substantiivselt› viitab tekstis kellelegi v. millelegi varem mainitule. a. kõnek rõhuta positsioonis esineb 3. isiku asesõnana v. tähenduses 'see'. Ei tea, kuhu see tüdruk jääb, pidi teine juba hommikul tulema. Ma ei raatsinud Annet üles ajada, magas teine nii magusasti. Kass toob varsti pojad, vaata kui paks teine juba. Mina seda Antsu ei salli, õel teine mis hirmus. Küll meie naabrimees on otsa jäänud, nagu piitsavars teine. Võtsin lapsele kommi ka, kuidas sa jätad ostmata, kui teine nii väga palub. Poiss on ilmast ilma haige, päris häda teisega. Kopliservast kostis tüdrukute kilkamist, tulid teised jooksuga toa poole. Meil on head lapsed, ei jõua teisi ära kiitagi. Kartsin, et ei tule saali kaunistamisega toime, aga päris ilus sai teine. Nuga kadus ära, pillasin teise kuhugi siiasamasse. Päris tore album on, saab teist ikka vahel vaadatud. Ära söö õunu, toored teised alles. Enam ma raamatuid ei osta, niigi teisi juba ülearu kogunenud. || viitab viimasena mainitud isikule. Ta tahtis tüdrukule midagi kinkida, mille üle teisel hea meel oleks olnud. Isa ärritab meelega poega, et panna teine rääkima. Ta möödus sõbrast sellise näoga, nagu oleks teine paljas õhk. b. ‹koos pronoomeniga üks v. see› asendab eelnevas tekstis esinevaid rinnastatud keelendeid v. tarindeid, eitavas lauses tähenduses 'ei kumbki', jaatavas lauses tähenduses 'mõlemad'. Nüüd pidi küll maapind avanema või taevas alla langema, aga ei juhtunud üht ega teist. Kas tahad kommi või küpsist? – Nii üht kui teist. Oleks veel et haigus kallal või ülearu vana, aga ei seda ega teist. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, mis väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile v. tunnusele
1. ‹ka korduvana› (mitmesugustes ühendites). a. ‹koos pronoomeniga üks v. see› umbkaudu tähenduses 'miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune vms.'. Ta on sel teemal üht ja teist kirjutanud. Pakuti ühte ja teist. Räägiti ühest ja teisest. Neil on alati ühest ja teisest puudus. Siin leidub nii ühte kui teist. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Inimesi vooris mööda, üks kui teine ostis midagi. Kodus on alati üht või teist teha. Rääkisime niisama sellest ja teisest. Tean temast seda ja teist. Noorpõlves sai seda kui teist tehtud. Tahan üht ja teist asja osta. Üks ja teine hädaline käis abi otsimas. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kuskilt ei paistnud kedagi tulemas. Ta on sellele üks kui teine kord mõelnud. On karta, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi. Puudusi on ühel või teisel määral igas kirjandis. Üht, teist või kolmandat moodi see asi ikka laheneb. Asja arutati seda ja teist kanti pidi. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas mind selleks ja teiseks. Mina olevat see ja teine. b. ‹koos pronoomeniga üks, see v. mõni› tõstab mingist tervikust v. hulgast esile lähemalt täpsustamata üksikuid isikuid, asju v. omadusi. Üks silm nutab, teine naerab. Ühes käes tort ja teises lilled. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Klass jagunes pooleks, ühed süüdistasid teda, teised kaitsesid. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed kaabakad on nad kõik, võta üks ja viska teist. Äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Kõigisse ei saa ühtmoodi suhtuda, ühed lapsed vajavad hellust, teised karmi sõna. Ühed tahavad ühte, teised teist. Üks kivi oli liiga suur, teine liiga väike, kolmas liiga teravate servadega. Mõned seisavad, teised istuvad. *Teeradadest olid mõned laiaks tallatud, teised kitsaks kraavistunud .. K. Rumor. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Käega suurrätti, teisega seelikut hoides astus perenaine üle õue. Istub, jalg üle teise. | ‹korduvana›. *„Kaks [last] oli, teine poeg, teine tütar,” vastas saunatädi. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavates tarindites). Ühelt poolt tuleb see asjale kasuks, teiselt poolt teeb kahju. Ühest küljest toob lemmikloom perre palju rõõmu, teisest küljest aga on suureks nuhtluseks. Üks asi on haigust teeselda, hoopis teine asi aga haige olla. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mida ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. *Sel puhul on muidugi kerge teada saada, kus, millal ja kes selle või teise muinasjutu on kirjutanud. H. Niit. || ‹ka korduvana› kummastki paarist kumbki eraldi võetuna (vastandavalt). Apteek ja kauplus asuvad üks ühel, teine teisel pool teed. Kas nad on tülis, et teine istub teises toanurgas? Nad lahkusid teine teises suunas. Kaks õde seisavad teine teisel pool haiget. *Nüüd tõmbas kull kaks sulge seljast, andis nad kuningapoja kätte ja ütles: „Värava suus on kaks karu vahiks. Viska teisele teine sulg ette...” J. Kunder. || vastastikuse tegevuse väljendamisel koos pronoomeniga üks; (harvemini korduvana v. muus ühenduses) tähenduses 'üksteise' v. 'teineteise'. Kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru. Inimesi on palju, üks püüab teise eest teenistust ära võtta. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Õde-venda on kui koer ja kass, üks ei anna teisele asu. Poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist. Nad häbenesid nii väga, et teine ei julgenud teisele silmagi vaadata. Vili on sel aastal kehv, üks kõrs hüüab teist taga. Kumbki ei aimanud, et ta teist sellises paigas kohtab. *Ümberringi sagisid puha võõrad inimesed, keegi ei teinud teist tundmagi. A. Ploom. || ‹koos pronoomeniga üks esineb komparatiivses võrdlustarindis› osutab, et vastav omadus iseloomustab võrdselt kõiki objekte. Nurgas on terve hunnik kitleid, üks räpasem kui teine. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oskagi valida. c. ‹koos pronoomeniga üks› korduvust, järgnevust näidates. Käib ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Üks töö ajab teist taga. Muudkui käi aga ühe arsti juurest teise juurde. Üks vale teise otsa! Otsis ühe sahtli teise järel läbi. Üks maja kerkis teise järel. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. Üks töö lõpetatud, alustas ta kohe teist. Täna polnud muud, kui üks külaline tuli, teine läks. *Pulmi ja pidusid peetud ja magusat õlut joodud ikka ühest pühapäevast teise. E. Aspe. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Künkast alla, teisest üles, ja nii terve tee. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. *Tehku Marie oma prouaga päev otsa nurmel koormaid, nõnda et hobune teises kinni ja vaheaega pole! L. Vaher. || vahelduvust näidates, umbkaudu tähenduses 'edasi-tagasi'. Poiss keksib ühelt jalalt teisele. Pillub tulist kartulit ühest käest teise. Vaarub ühest teeservast teise.
2. üks (kahest). Kassipojal on teine silm alles kinni. Poiss oli teist jalga pidi kraavi kukkunud.
3. mõni. Teinegi kord tunned, et inimesed sind mõistavad. Teine päev juhtub, et pole aega süüagi.

tema ‹rõhulises asendis›, ta ‹rõhutus asendis› ‹tema e. ta, teda e. luulek hrv tend, temasse e. tasse, temas e. tas, temast e. tast, temale e. talle, temal e. tal, temalt e. talt, temaks, temani, temana, temata, temaga e. taga›
‹pron› ainsuse 3. isiku asesõna vt nemad
1. osutab isikule v. olendile, kes ei ole kõneleja ega kuulaja. Ta on õpetaja. Ta elab, sööb, magab. Ta tuli, vaatas. Ta ei käinud siin. Tema usub seda kindlasti. Küsi võõralt, mis ta tahab. Kala paistis suurem, kui ta tegelikult on. See pole teiste asi, kuidas tema oma elu elab. Haigele toodi tema pudrukauss. Rahu tema põrmule! Tulid Mati ja tema sõbrad. Kollane on ta lemmikvärv. Ma olen ta peale pahane. Leidsin ta magamas. See on tema oma. Tema teada, tema arvates on see teisiti. Nägin teda eile. Kuulsin teda laulvat. See ei puutu temasse. Õpetaja suhtub tasse hästi. Temas on palju head. Muusika äratas tas mälestused. Temast ma seda küll ei usu. Kas sul tast kahju pole? Temale pole seda vaja. Soovisime talle õnne. Talle meeldib lugeda. Küll ma talle näitan! Temal tuleb see paremini välja. Tal on hea pea. Kuulsin temalt uudiseid. Talt võeti load ära. Ega ma temaks ole. Sõuame temani. Püüa end temana ette kujutada. Katsume temata hakkama saada. Temaga on vist midagi juhtunud. Kus sa taga tuttavaks said? Ta on üsna hädine, see naabripoiss. „Las tema läheb,” osutas Peeter silmadega venna poole. *Mehel endine kõik lakkas, / silmapilkmel hoidma hakkas, / armastama hakkas tend, / võõrast, kes saand ulualust .. M. Under. || (mitmesugustes ütlustes, püsiühendites). Jäägu peale nii, nagu peigmees tahab, susi teda söögu! Et susi teda sööks! Tont teda võtku! Las Ants jääb koju, jumal temaga. Tühja temaga, las läheb. Istugu siis üksi, kurat temaga! Tehku, nagu tahab, pagan temaga! || ‹ka suure algustähega› (kõrgemate võimukandjate tiitlites). Tema kõrgus, ekstsellents. Tema Majesteet Rootsi kuningas. Tema Pühadus paavst. Tema Pühadus dalai-laama. *Tema keiserlik kõrgus on vali mees, väga vali! E. Särgava. || (austaja, kavaleri kohta, kasut. seoses temakesega). Pargipingil istuvad tema ja temake. Tema püüdis temakest milleski veenda. || tema'p, temap (rõhutavalt, kinnitavalt:) just tema. Tema(')p see oligi, kes kurva sõnumi tõi.
2. hrl. rõhutus asendis osutab varem mainitud (v. mainitavale) esemele, nähtusele, olukorrale. Armastan võilille ta päikesekollase värvuse pärast. *Konjak on maitselt parem, kuid ta paneb jooja targutama. E. Vetemaa. || (ütlustes ja väljendites ka ebamäärasema osutusega v. täitesõnana). Asi ta siis ära pole, auto osta. Seal ta nüüd on, see inimese elu. Ah, mis sest pluusist, tühi temaga! Üks ta kama kõik! Eks ta ole! Ah, küll ta käib! Oli, kuidas ta oli, mis me enam sest arutame. Mis ta praegu ikka nii hilja on! Kui ta nüüd ometi vihma tuleks!
3. hrl. rõhutus asendis osutab esimesena mainitule. Rein ütles Jürile, et ta pole sellest midagi kuulnud. See riie meenutab lavsaani, aga ta on sellest paksem.
4. kõnek (keerutaval v. peenutseval pöördumisel 2. isiku asesõna asemel). „Ja mis siis temal asja oli?” pöördub kõrtsmik lõpuks ootaja poole. *Sellised juuksurid kutsuvad soenguid vesilaineteks, lokitavaid kundedeks, ja räägivad klientidega: „Kuidas tema käsi käib? Tema poeg on juba nii suureks kasvanud!” L. Tungal.

teo|võime

1. võime tegutseda, midagi ette võtta ja teoks teha. Praktiline teovõime. Tal on imepärane teovõime. Poiss paistab silma aususe ja teovõime poolest. Vanaduses teovõime harilikult väheneb.
2. jur isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi ning neid muuta ja lõpetada. Teovõimet piirama. Piiratud teovõimega isik, alaealine.

titulatuur ‹-i 21› ‹s›
isiku ameti- ja aunimetused, tiitlistik. Valitsejate pikad titulatuurid.

toime|tulek

1. hakkamasaamine. Tal on eeldusi oma erialal toimetulekuks. Uute ülesannetega toimetulek nõudis pingutust. Lastele õpetatakse enesega toimetulekut. *Nende [= kultusepaikade] vastu võitlemine ja nende üldine hävitamine oli kahtlemata raskem kui paganlike hiitega toimetulek. A. Viires.
2. jur isiku v. perekonna võime igapäevaelus toime tulla; äraelamine. Aineline, majanduslik toimetulek. Perekond elab toimetuleku piiril. Väikese sissetulekuga inimestele makstakse toimetulekuks toetust.

toores ‹toore 19› ‹adj›

1. küpsemata, valmimata (marjade, puuvilja jms. kohta); ant. küps. Karusmarjad olid alles päris toored. Toorel pirnil pole õiget maiku. Tooreid pähkleid on raske tupest kätte saada. Pani toored tomatid järelvalmima. || piltl (isiku kohta:) kogenematu, vilumatu. Ta on poliitikuna veel üsna roheline ja toores. Esimene armastus koorib tüdrukult toore ja krobelise kesta.
▷ Liitsõnad: pool|toores, veritoores.
2. rohkesti niiskust sisaldav, veel mitte kuivanud. Toores hein, rohumass. Toorena kokkupandud hernest peab enne peksmist korralikult kuivatama. Kuivi puid ei olnud, tuli kütta toorestega. Klopsis kokku lihtsa toorestest laudadest kasti. Ägedalt põlevale lõkkele visati tooreid oksi peale. Mis elu see ka on, visiseb nagu tuli toores puus. *.. õhk oli täis roheliste männinõelte ning tooreste laastude värsket lõhna. F. Tuglas (tlk).
▷ Liitsõnad: pool|toores, veritoores.
3. töötlemata v. pooleldi töödeldud. a. (toiduainete, toidu kohta:) mitte päris valmis (keenud, küpsenud vms.); ilma igasuguse töötlemiseta. Leib on seest tooreks jäänud. Muidugi on kartulid alles toored – kümne minutiga nad ju pehmeks ei kee. Liha oli sitke ja pooleldi toores. Küpsetamisootel toores saiataigen. Ostis tooreid kotlette praadimiseks. Kas osta suitsutatud, soolatud või toorest kala? Lea ei joo toorest piima. Toores puu- ja köögivili on väga tervislik. Titat koheldi õrnalt nagu toorest kanamuna. b. (edasist) töötlust vajav; viimistlemata, toor-. Toores metall, maak, turvas, puuvill. Toored 'parkimata' härjanahad. Mida toorest 'pleegitamata' linasest riidest tehakse? Sein oli täiesti toores – silumata ja krobeline. Ninna tungis toore 'puhastamata, rafineerimata' gaasi lõhn. Külvata on vara, muld on alles toores 'külm ja märg'. Toores käsikiri, tegevuskava. Novelli esimene variant on ilmselt toores. Seaduseelnõu osutus tooreks nii sisuliselt kui ka juriidilise vormistuse poolest. Näitusele pakutav pilt oli kiirustamise tõttu jäänud tooreks. Kantaadi esitus tundus proovis veel sootuks toorena.
▷ Liitsõnad: pool|toores, veritoores.
4. vähearenenud, harimatu, kommetelt robustne, tahumatu, metsik (2. täh.); sellest tunnistust andev. Toores külapoiss pole õpetajapreilile sobilik paariline. Misjonär läks toorestele pärismaalastele haridust viima. Härra põlgas oma tooreid alamaid. Paganaid peeti tooreks rahvaks. Peame keskaja kombeid praegustest palju tooremaks. Kuidas saab olla nii kasvatamatu ja toores ühe daami vastu! Õpipoiste toored naljad. Jämedate, tooreste näojoontega mees. Eedi nägu tundub rohmakama ja tooremana kui vennal. *Sest inimesed, kes käisid seltsides, olid juba puhtamat liiki. Tooremad kihid hoidusid sealt eemale. E. Vilde. *Uued inimesed tõid siia värsket vaimu, milles paljugi jäi Ellerheinale arusaamatuks, tema arvates tooreks ja arenematuks. P. Kuusberg.
5. hoolimatult käituv, jõhker, metsik (3. täh.), julm, halastamatu. Andrus oli toores inimene: peksis naist ja lapsi. Toores peremees, valitseja. Toored sõdalased. Mehed on sõjas läinud, muutunud tooreks. Temast on kujunenud toores ja hoolimatu egoist. Kuidas sa võid teiste vastu nii toores olla! Ärge öelge niimoodi, see on toores! Selle naise olemuses on midagi toorest. Toore näoga, südamega, hingega kurjategija. Hävitas toorel käel, toore käega kõik ettejuhtuva. Toores käitumine, peks, vägivald, tegu. Mõned peavad jalgpalli tooreks mänguks. Ainult toorest jõudu kasutades õnnestus tal rahvahulgast läbi trügida. Neis meestes on vähe vaimsust, seda enam aga toorest jõudu. Filmis on tooreid stseene. Paiskas talle näkku kõige tooremat sõimu. Toores ähvardus, pealekäratamine. Vali ja toores naer. Purjus olles avalduvad ürginstinktid kõige tooremal kujul. Hundikoer aeti lihaga tooreks ja metsikuks. Toores nagu metsloom. || kõlvatu, rõve. *Ikka tooremaks läksid ta nõudmised, ikka metsikumalt rüvetas ta Maalit. M. Metsanurk. *Me idealiseerime naist, et õigustada ja ilustada oma toorest iha. A. Alas (tlk).
6. meeltele ebameeldivalt terav (4. täh.) Toored värvitoonid. Murduvate palkide toores ragin. Vaskpillide toon kippus kohati tooreks minema. Täistuubitud vagunis lämmatasid higihais ja muud inimkehade toored lõhnad.
7. ‹substantiivselt› kõnek (automootori õhuklapi sulgemise kohta). Juht andis toorest.

trabant ‹-bandi 21› ‹s›

1. aj kõrgest soost isiku relvastatud saatja keskajal, ihukaitsja. Kuninga trabandid. || (üldisemalt:) kaaslane, saatja. *.. tundsid nad ära sõjaka ajalehetoimetaja kaks trabantigi: need olid advokaadid Seiler ja Koolmeister .. A. Jakobson.
2. astr taevakeha kaaslane, satelliit

triaad ‹-i 21› ‹s›

1. kolme isiku, eseme v. mõiste ühtekuuluvus, kolmik. Oli kolm venda: nende triaad oli ümbruskonnas üldtuntud. Elemendid liitium, naatrium ja kaalium moodustavad omaette triaadi.
2. filos arengu kolmeastmelisus (eriti Hegeli filosoofias)

triumviraat ‹-raadi 21› ‹s›

1. aj kolme isiku poliitiline liit, kolmemehevalitsus Vana-Roomas. Caesar, Pompeius ja Crassus moodustasid esimese triumviraadi.
2. piltl kolm ühiseks tegutsemiseks ühinenud isikut. Kolme sõbra triumviraat.

tsiviil|hagi
jur hagi kriminaalasjas süüdistatava v. tema tegude eest varalist vastutust kandva(te) isiku(te) vastu

tsiviil|õigus
jur
1. õigusnormide kogum, mis reguleerib isikutevahelisi varalisi ja muid õigussuhteid
2. sellest lähtuv isiku õigus

tsiviil|õigusvõime
jur isiku võime omada tsiviilõigusi ja kanda nendega seotud kohustusi

tugitooli|sportlane
kõnek (isiku kohta, kelle sporditegemine piirdub võistluste ülekannete jälgimisega)

tuleviku|lootus

1. ‹hrl. pl.› tulevikule, millelegi tulevikus toimuvale rajatud lootus. Hellitab tulevikulootusi. Roosiliste tulevikulootuste purunemine. Asus tulevikulootuses, suurte tulevikulootustega maalt linna. Tulevikulootusteta masenduses inimesed.
2. piltl (isiku kohta, kellest tulevikus loodetakse väga palju). Hugo, vanaperemehe pärija ning tulevikulootus. Suusatajana on ta meie riigi ja rahva tulevikulootus. *Tartakover ruttas teda [= Euwet] Euroopa tulevikulootuseks tembeldama ... V. Heuer.

tulu ‹11› ‹s›

1. teat. perioodil isiku, majandusüksuse v. kogu ühiskonna poolt omandatud raha v. hüved. Rahaline tulu. Natsionaalne, rahvuslik tulu 'rahvatulu'. Töine, mittetöine tulu. Maksuvaba tulu. Tulud maamüügist, mitmesugustest ärioperatsioonidest. Hoiustelt saadav tulu. Omandilt laekuvad tulud. Tulu aktsia kohta. Tulude koondkonto (näit. raamatupidamises). Tulude-kulude analüüs. Tehase, majandi, seltsi tulud. Tõuloomade kasvatamine toob, annab majandile märkimisväärset tulu. Ärimeeste tulud kasvasid. Lootis selle tehinguga suurt tulu saada. Võtsin kõik oma tulud ja kulud kokku.
▷ Liitsõnad: aasta|tulu, bruto|tulu, finants|tulu, hõlp|tulu, isiku|tulu, juhu|tulu, kogu|tulu, lisa|tulu, naturaal|tulu, neto|tulu, puhas|tulu, põhi|tulu, rahva|tulu, reaal|tulu, riigi|tulu, ühikutulu; ekspordi|tulu, intressi|tulu, maksu|tulu, müügi|tulu, töö|tulu, äritulu.
2. kasu, abi. Temast oli meil asjaajamisel palju tulu. Metsa pagemisest on vähe tulu. Nendest uuendustest võiks ehk tulu tõusta. Rääkimisest ja õpetamisest polnud mingit tulu: poeg tegi kõike ikka omamoodi. Küllap ta lootis minust tulu saada. Iga oskus on, tuleb tuluks. Kõik teeb ta teiste tuluks. Need nõuanded tulid mulle tuluks. Kõik meie valvamine oli tuluta: varast ei õnnestunud tabada. *Salgavad kaebealused süüd või kirjeldavad sündmust endi tuludes [= kasuks] teisiti, siis nad nurjatud valetavad. E. Vilde.

tõeline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›

1. tegelikkusesse kuuluv, tegelik, reaalne, päris (vastandatult illusoorsele, kujutletavale, väljamõeldule vms.). Galaktikate tõeline kuju ei tarvitse ühtida näivaga. Tähistaeva näiv pöörlemine on Maa tõelise pöörlemise peegeldus. Muistendid käsitlevad tõelisi või tõeks peetud sündmusi. Tuleb kindlaks teha, kas tegu on tõelise inimese või kodukäijaga. Ma pole kindel, kas see, mis ma näen, ikka on tõeline. Äkitselt kuulsime tõelisi püssipauke. Tõelise ja unenäolise põimumine sümbolistlikes novellides. Tõelise eluga pole sinu ehitatud pettemaailmal midagi ühist. Tõelised ja kujuteldavad patud. Tema armastus oli tõeline, mitte väljamõeldud. *Ei, see pole mingi unenägu. See kõik on tõelisest tõelisem. F. Tuglas. *Unistused kestavad seni, kuni nad pole muutunud tõeliseks .. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: ebatõeline.
2. ehtne, päris(-), tegelik v. tõele vastav, õige (vastandatult tehislikule, järeletehtule, teeseldule, arvatavale vms.). Paberist roosid tundusid tõelistena. Peibutised meenutasid tõelisi linde. Kumb silm on tal tehissilm, kumb tõeline? See on mängupüstol, mitte tõeline. Valeprohvetid on just seetõttu ohtlikud, et sarnanevad väliselt tõelistega. Ei tea, kas ta tervisehäired on tõelised või teeseldud. Ta ei rääkinud kellelegi oma puudumise tõelisest põhjusest. Ega ta teagi, kes on tema tõelised vanemad. Ta tõeline nimi oli Johan, aga kutsuti teda Jossiks. Tegin seda üksnes kohusetundest, mu tõeline huvi oli mujal. Keegi ei tea mu tõelisi mõtteid. Sa ei tunne tema tõelist palet. Mis on selle krundi tõeline väärtus? *Ella hoolitses innuga, et piimatonnid oleksid tõelised, et neile poleks vaja kraanivett või valet juurde lisada. V. Saar.
3. (esineb mitmesugustes terminites). Päikese liikumisega seotud aega nimetatakse tõeliseks päikeseajaks. Tõeline ja keskmine keskpäev. Tõeline ja näiline ehk ebakujutis. Tõeline hallutsinatsioon ja pseudohallutsinatsioon. Tõeline asimuut. Laeva tõeline kurss. Tõeline ja näiv tuul.
4. just selline, nagu olema peab, igas suhtes mõõtu välja andev, kõiki nõudeid täitev, teat. asja, nähtuse v. isiku tüüpilisele olemusele vastav, õige; (tugevdavalt ka:) väga hea, suurepärane, täiuslik. Varjusurm pole veel tõeline surm. Tõeliste kullidega pole öökullidel midagi ühist. Pandi alus küberneetikale selle sõna tõelises tähenduses. Kuidas käituks sellises olukorras tõeline daam? Milline peaks olema tõeline juht? Eesliinil nägid ajakirjanikud tõelist sõda. Vaat see on juba tõeline torm! Ta elu tehti kodus tõeliseks põrguks. Mind valdas tõeline hirm. Alles teisel päeval tundsin tõelist nälga. Kas tõelist armastust ongi olemas? Ta on oma ala tõeline meister. Imekaunis neiu, tõeline kaunitar. Eeva on üks tõeline naine. Asjaarmastajate arvustused ei asenda tõelist kriitikat. Tõeline kunstiteos. Ta on mulle tõeline sõber. Sa oled tõeline ingel! Oli esimene tõeline kevadpäev.

umbusaldus|hääletus
hääletus, millega selgitatakse välja seisukoht juhtiva(te) isiku(te) suhtes. Valitsusvastane umbusaldushääletus. Umbusaldushääletusel ei kogutud revisjonikomisjoni laialisaatmiseks vajalikku 25 poolthäält.

usaldus|hääletus
hääletus, millega kinnitatakse usaldust juhtiva(te) isiku(te) vastu. Usaldushääletust algatama. Parlamendis toimunud usaldushääletusel sai valitsus ülekaaluka võidu.

usaldus|küsimus
isiku v. institutsiooni usaldusväärsuse küsimus. Valitsus võib tõstatada usaldusküsimuse, kui ta kahtleb parlamendi toetuses.

va ‹indekl. adj›
kõnek (rõhutus asendis, kuid on tunderõhulise hinnanguga:) vana, igavene. a. (üleolevalt, põlglikult v. halvustavalt isiku, eseme vm. kohta). Kes see muu oli kui va Tontu Toomas! Rein ise oli mõistlik mees, aga see va Madli! Oled ikka va arg mehike, va hädavares. Mis sa ka oled, va näljarott! Tule rutem, va uimerdis! Kade ja kitsi oled, va nöörija! Mis ta peaks õiendama selle va joodikuga! Va lõhverdis, va kerglane! Viiu oli va jonnakas plika. Kustas oli va nigel kiitsakas mees. See va koeravolask lesis trepil ukse ees. Va vareseraisad kanade toidu kallal! Va parmud ja kärbserojud ei anna loomadele rahu. Elamiseks on tal va pime ja rõske tuba. Põllud metsa veeres on va liivasossid. Mis viht see ka on, va sorakas! See va uks käib jälle nii raskesti. See va lahja õllevirre nüüd midagi mehele mõjub. Inimestes on seda va õelust nii palju! b. (tunnustavalt, lugupidavalt kellegi v. millegi kohta). Va kadunuke oli ütlemata hea inimene. Va koolivend, va vennas, aita mind jälle! Ta ju va nupukas mees. Naabritaat on va mõnus vanamees. Va viks naisterahvas. See Volli on ikka va hambamees küll! Kiitis mind va heaks poisiks. Va kohusetruu Reks aitas poisil karja hoida. Peab ikka seda va nuppu ka olema, siis jõuab elus edasi. *Ta oli küll kõva kuulmisega, aga seda va ihurammu oli tal küllalt. E. Õun. c. esineb tihti kinnitavalt koos raha ja alkoholi märkivate sõnadega. Tal seda va nodi laialt käes. Muudkui ehitab, va rahapuru näib tal jätkuvat. Kas sul seda va kibedat on? Lonks va kärakat kuluks nüüd ära! Mõned mehed olid poolvintis, ju olid seda va märjukest mekkinud. *.. või oli kõiges [= uppumises] süüdi va porujomm, see vähipüügi kaasnähtus. I. Sikemäe. *Arve sehkendab üksi rahadega, .. ta sülgab pöidlale ja lappab edasi neid va krabisevaid. H. Kiik.

vaba ‹7 komp vabam superl kõige vabam› ‹adj›

1. iseseisev, sõltumatu. a. (inimese kohta:); selline, kelle üle teistel ei ole käsutamisõigust, täielike õigustega. Nad olid vabad inimesed, mitte orjad. Vabaks ostetud ori. 19. sajandi alguse talurahvaseadustega kuulutati eesti talupoeg isiklikult vabaks. | ‹substantiivselt›. Orjandusliku korra ajal jagunes elanikkond vabadeks ja orjadeks. b. (rahva, riigi v. maa kohta:) selline, kes v. mis ei ole alistatud, suveräänne. Vaba rahvas, maa. Vaba Eesti. Kodumaa on jälle vaba, võõras ike murtud. Koloniaalsõltuvuses olevad maad, rahvad võitlevad end vabaks. c. (riiklike v. ühiskondlike olude kohta:) selline, kus kodanike õigused, tegevus, üldine seisund ei ole ülemäära kitsendatud. Vaba ühiskond. Vaba maailm (nimetus mittetotalitaarsete ja mittekommunistlike maade kohta). Elame vabal maal, kus igaüks võib oma arvamust avaldada. Vaba ajakirjandus, trükisõna. Vabad valimised. Vaba turumajandus, ettevõtlus, konkurents. Lõpuks ometi hakkasid vabamad tuuled puhuma 'muutusid olud vabamaks'.
▷ Liitsõnad: liht|vaba, maa|vaba, õilisvaba.
2. selline, kes (v. mis) ei ole vangistatud, kinniseotud v. -hoitud olekus vms. Ta oli vaba, mitte enam vang. Sai vangist, vangilaagrist vabaks. Osa vange, kinnipeetuid lasti vabaks. Mees lasti süütõendite puudumisel vabaks. Sai lunaraha eest vabaks. Ta päästeti köidikuist vabaks. Rabeles end kinnihoidjate käest vabaks. Sai käe teise haardest vabaks tõmmata. Laskis linnu puurist vabaks. Päästis endal vöö vabamaks 'lõdvemaks'. *Lase vasikas koplist vabaks, vaata mis ta teeb! A. Antson. || füüs keem mitteühinenud millegi teisega; sidumata. Vaba aatom. Vaba hape, hapnik, süsinik, ioon, neutron. Vabad elektronid, radikaalid. Vaba laeng. Vaba energia (energia termodünaamiline parameeter). Vaba vesi (mineraalides).
3. selline, keda ei takista, piira, seo korraldused, keelud, kohustused vms. ning kes võib oma tahte järgi toimida. a. (inimese, harvemini muu elusolendi kohta). Ma olen vaba mees: lähen, kuhu tahan. Vaba inimesena ei pruukinud ta teisi arvestada. Saad töö varem valmis, oled vaba mees. Ma olen täiesti vaba, ei sõltu kellestki. Minu poolest oled sa nüüdsest vaba. Lõpuks oli ta kõikidest kohustustest vaba. Sai kroonuteenistusest, sõjaväest vabaks. Ta oli nõus lahutama ja naist vabaks andma. Lõpuks ometi tundis ta end vabana nagu linnuke oksal. b. (tahte, otsustuse jne. kohta). See on meie vaba tahe. Tulime siia oma vabal tahtmisel, vabal soovil. Sul on vaba voli otsustada. Nad tegid seda vabal kokkuleppel. See on kirjaniku vaba fantaasia vili. Kirjand vabal 'ette mittemääratud' teemal. Reegli järgimine anti vabaks 'jäeti igaühe enda otsustada, kuidas kasutada'. *Oleme inimesed, kes oskavad hinnata vaba mõtte juhtivat tähtsust avalikkuses .. A. Saarna. c. (mingi tegevuse v. olukorraga ühenduses:) mittepiiratud; kitsendamatu. Elas suvel vaba hulkurielu. Loengutest osavõtt, raamatukogu kasutamine on kõigile vaba. Vaba planeering, hoonestus (näit. linnaosa tänavate kujunduses). Sõja ajal ei olnud vabal müügil paljusid tarbekaupu. || ‹pl.› (koos sõnaga käsi piiramata toimimisvõimaluse kohta). Peremees jättis, andis töödejuhatajale kõiges vabad käed. Sai pangadirektorina kõikideks operatsioonideks vabad käed. Nõudis kulutusteks vabu käsi. Uus seadus jättis mõisnikele talumaade suhtes vabad käed. Repertuaari valikul olid esindusteatril mõnevõrra vabamad käed.
4. selline, kus ei arvestata, järgita täiel määral eeskujusid, originaali, üldisi reegleid, kombeid vms. Vaba 'mitte sõnasõnaline' tõlge. Raamatuke on vaba mugandus saksa keelest. Rahvajuttudel on enamasti vaba vorm. Vaba 'täpselt reeglistamata' sõnajärjestus. Vaba improvisatsioon rahvamuusika ainetel. Skitseeriv ja vaba maalitehnika. Kunstniku pintslitõmme on julge ja vaba. Tal on liiga vabad vaated. Võõristust äratavalt vaba käitumine. Vabade elukommetega naised. *Elen ei sallinud liiga purjus mehi, ehkki muidu oli ta väga vaba. M. Mutt.
5. oma olekus sundimatu, mittepingutatud, lahe. Ole nii vaba ja loomulik, kui vähegi suudad! Ta on muutunud enesekindlamaks ja vabamaks. Meeste olek muutus vabamaks, juba naerdi. Kõiki haaras vaba ja sundimatu meeleolu. Vestlus oli vaba ja otsekohene. Mind valdas selles seltskonnas kerge, vaba tunne. *Ja samm oli tal vaba nagu inimesel, kes pärast päevatööd, ilusal kevadisel õhtul ajaviiteks ringi luusib ... A. Kaal. || (avara, laheda, mittepingul rõivastuse kohta). Vaba ja lohmakas pintsak. Eelistatud on vaba ja lai rõivas. Vaba 'mitterange' tegumoega mantel, kombinesoon.
6. kasutuses mitteolev, mittehõivatud v. mida ei ole mingiks otstarbeks kinni pandud. a. (mingi koha, eseme vm. kohta). Kas see koht, tool on vaba? Kohvikus polnud vabu kohti, vabu laudu. Üks pinginurk oli veel vaba, istusin sinna. Mihkli voodi on praegu vaba, lama natuke! Hotellis polnud enam ühtki vaba tuba. Keldrikorter jäi, sai hiljaaegu vabaks. Igale kalendrilehele on jäetud märkuste jaoks vaba ruumi. Kui leidub mõni vaba reha, ma tulen appi! Võtsin möödasõitva vaba takso. Meie asutuses on üks toimetajakoht vaba, see peaks sulle sobima. Põgenikud asustati vabadele ääremaadele. Ühes käes oli korv, teine käsi vaba. b. (palgatööst v. muudest kohustuslikest ja vajalikest toiminguist hõivamata aja kohta). Ametitööst, õppetööst vabal ajal. Käis vabal ajal kalal. Kella kaheni on meil pool tundi vaba aega. Küsisin, sain töölt vaba päeva. Mul on täna vaba õhtu, õhtupoolik. Kõik vabad tunnid istus ta õpikute taga. Kas sul on mõni vaba minut minu jaoks? Tuli igal vabal hetkel haiget sõpra vaatama. c. (parajasti kasutuses mitteoleva vara kohta). Ma ei saa sulle laenata, mul ei ole praegu vaba raha. Oma vaba raha viib ta panka. Vaba kapital 'sularaha'. d. (millegi v. kellegi poolt mittehõivatud isiku kohta). Ma ei ole kahjuks täna õhtul vaba. Paari tunni pärast lõpeb tööaeg, siis olen vaba. Küsisin end töölt paariks tunniks vabaks. Vahikorrast vabad mehed kogunesid ruhvi. Meil on külluses vaba tööjõudu. Tüdrukul on juba keegi, ta ei ole enam vaba. Kas Kreeta süda on ikka veel vaba? *Varsti kolmkümmend täis, kust ta endale siis vaba meesterahva leiab. L. Tungal.
7. (liikumise, kulgemistee, nähtavuse kohta:) tõkketa, takistusteta. Kutsar karjus: „Tee vabaks!” Vaata, et taganemistee vaba oleks! Pääs keldrisse peab olema vaba. Otsisime kaljude vahel vaba käiku. Vaba liin tsentris (näit. males). Õhu vaba juurdepääs. Kõrgendikult avaneb vaba vaade merele. Vaba langemine füüs keha liikumine maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. | piltl. Tuulele avaneb kõrbes vaba tegevusväli. Ollakse huvitatud kapitali võimalikult vabast liikumisest üle riigipiiride.
8. katmata; lahtine. a. (vee, veekogu kohta). Jõgi, järv on jääga kaetud, ainult kallastest kaugemal on vaba vett. Soostuvas järves on vaba pinda suhteliselt vähe. Mõne aerutõmbega libisesime roostikust välja vabasse vette. Jää oli läinud ja meri jälle vaba. *Vaheti oli jää vahel siin-seal lahva vett, aga mida kaugemale laevad jõudsid, seda kitsamaks vabad veed läksid. A. Kalmus. b. (palja kehaosa kohta). Õhtukleidi dekoltee jättis õlad ja selja vabaks. Haavatul oli sidemeist vaba vaid tilluke lapike näost. See soeng jätab lauba vabaks. c. (muu pinna kohta). Liustikest vaba maapind. Kiviktaimlakivide vahele peab jääma vaba pinda lillede istutamiseks. d. (looduslikus keskkonnas v. ruumidest väljasoleku kohta). Pühapäeval ruttavad inimesed vabasse loodusesse. Peaksime rohkem viibima vabas looduses, vabas õhus. Rahvapidusid korraldatakse vabas õhus. Õhtust söödi vabas õhus väikese lõkke ääres. Kohvikus kaetakse suviti mõned lauad vaba taeva alla, terrassile.
9. millestki v. kellestki ilmaolev; millestki v. kellestki lahti saanud. Ta on vaba eelarvamustest, valskusest, himudest ja ihadest. Ka mina ei olnud taolisest arvamusest päriselt vaba. Elu oli nüüd muredest vaba. On väidetud, et tõeline kunst on poliitikast vaba. Püüti hankida viirushaigustest vaba kartuliseemet. Lõpuks sai ta tüütavatest külalistest vabaks. Need päevad võis ta tööst vabana lihtsalt puhata. *Tuba oli niisama vaba kunstist kui raamatukapp kauniskirjandusest. K. Ristikivi. || sport (pallimängudes:) vastastest mittetakistatud. Mängis end korvi all vabaks ja asus pealeviskele. Mängus on oluline osata rünnakul kohta valida ja ennast vabaks joosta.
▷ Liitsõnad: aatomi|vaba, alkoholi|vaba, eelarvamus|vaba, haigus|vaba, happe|vaba, illusiooni|vaba, jää|vaba, kahjuri|vaba, kompleksi|vaba, koormus|vaba, kriisi|vaba, kõhklus|vaba, leelis|vaba, limiidi|vaba, lume|vaba, lämmastiku|vaba, maksu|vaba, mikroobi|vaba, mängu|vaba, müra|vaba, mürgi|vaba, nakkus|vaba, pinge|vaba, pisiku(te)|vaba, plii|vaba, rasva|vaba, reklaami|vaba, riski|vaba, rooste|vaba, soola|vaba, stambi|vaba, suitsu|vaba, žürii|vaba, taudi|vaba, teenistus|vaba, tolli|vaba, tolmu|vaba, tuuma|vaba, täi|vaba, töö|vaba, umbrohu|vaba, vee|vaba, viisavaba.
10. tasuta, prii. Vaba pääse kontserdile, ballile, teatrisse.
11. Vabad kunstid aj Vana-Roomas ja keskajal vabale (1. täh.) haritud mehele sobivaks peetud teadmiste ja oskuste alad (grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), artes liberales.

vabaduse|kaotus
jur isiku kriminaalkaristusena kinnipidamine vanglas seadusega sätestatud alustel kohtuotsusega määratud tähtaja jooksul, vangistus. Eluaegne, pikaajaline vabadusekaotus. Süüdlast karistati 10-aastase vabadusekaotusega. Mehele mõisteti kolm aastat vabadusekaotust, kolmeaastane vabadusekaotus.

vaba|kutseline
(hrl. loometööga tegeleva isiku kohta, kellel pole palgalist ametikohta). Vabakutseline kirjanik, kunstnik, tõlkija, helilooja, arhitekt, kirjamees, literaat. Vabakutselised loometöötajad, haritlased. Läks riigitöölt vabakutseliseks advokaadiks. | ‹substantiivselt›. Töötan nüüd vabakutselisena, tulin toimetusest ära. *Praegu eelistab Roman vabakutselise sõltumatut seisundit. Ta tõlgib, peab loenguid, avaldab vahetevahel ajakirjanduses artikleid .. P. Kuusberg.

vahel
I. ‹postp› [gen] viitab objekti v. nähtuse paiknemisele mingis vahemikus
1. ruumiliselt asetuselt hrl. kahe isiku, eseme, koha vm. suhtes nii, et üks neist on ühel, teine teisel pool. Istub autos isa ja ema vahel. Vahistatu viidi püssimeeste vahel ära. Kahe akna vahel 'vahekohas' oli suur raamaturiiul. Õpetaja kõnnib klassis pingiridade vahel. Hobune on juba aiste vahel 'ette rakendatud'. Mõnus oli lesida puhaste linade vahel. Konutad kogu aeg nelja seina vahel 'toas, sees'. Saime ukse vahel 'uksel, ukse peal' kokku. Poiss luuras põõsaste vahel. Esialgu kulges tee villade vahel. Kitsas rada kahe viljavälja vahel. Jalutasime õhtul küla vahel. Hulkusin niisama linna vahel 'mööda linna'. Metsa vahel oli tuulevaikne. Jõevesi kallaste vahel on tõusnud. Kõrgendike vahel orgudes on järvi. Nüpli ja Pühajärve vahel asetseb kõrge seljandik. Vahemaa sõitjate vahel ei vähenenud. Istus laua taga, pea käte vahel. Mitugi korvi valmis ta vilunud käte vahel 'kätega, kätes'. Vanaisa suri karu käppade vahel. Pabeross sõrmede vahel. Tuli, võtmed näppude vahel. Taadil on piip hammaste vahel 'suus'. Varesel oli kõrs noka vahel. Koer tuli häbelikult, saba jalge vahel. Krae vahel torkisid mingid okkad. Tal raamat juba kaante vahel 'trükis ilmunud'. *".. Veel üks rumkatäis?” – „Mul juba sarvede vahel [= peas] sumiseb ...” O. Tooming.
2. kahe ajamomendi v. sündmuse vahelisel ajal. Tulen homme kella kümne ja üheteistkümne vahel. Tema surmaaeg on arvatavasti 1700. ja 1710. aasta vahel. Kevadkülvi ja heinateo vahel on pisut vabamat aega. Sai öelda mõne sõna köhahoogude vahel. Noorepoolne, kolmekümne viie kuni neljakümne vahel olev mees. *Läksin muude talituste vahel venna pooleldi suletud ärri .. M. Metsanurk.
3. osutab kahe v. mitme objekti v. nähtuse omavahelisele suhtele, vahekorrale. a. (võrdlemisel, vahetegemisel). Kaksikute vahel oli võimatu vahet teha. Sarnasust polnud vendade vahel põrmugi. Erinevused kolme murderühma vahel on küllaltki suured. Ta ei oska veel vahet teha üksikute seeneliikide vahel. Seisuste vahel olid suured vahed. On suur erinevus tema sõnade ja tegude vahel. Unistuse ja tegelikkuse vahel laiutas tohutu kuristik. Nende meeste süütegude vahel oli ikkagi vahe. *Missugune vahe nende vahel siin säravas saalis ja nende vahel seal suitsvais saunus! E. Vilde. b. (jaotamisel v. valiku tegemisel). Toit jagati võrdselt nelja vahel. Eesti ala oli jagatud mitme feodaalvõimu vahel. Tööjaotus osanike vahel. Õppematerjal jagatakse üksikute tundide vahel. Hääletamisel tuli valida mitme kandidaadi vahel. Meil on valida kahe võimaluse vahel. c. (teat. olukorras v. tegevuses olekul). Tüli mehe ja naise vahel. Noorte vahel tekib sõprus, armastus. Peetri ja Mardi vahel hõõgus vana vaen. Vastuolu vaeste ja rikaste vahel. Vaidlused pärijate vahel. Jutuajamine meie vahel jäi pooleli. Mis nende vahel võis küll juhtuda? Meie vahel on kõik lõppenud! Omade vahel võib sellest rääkida. Tükk aega valitses nende vahel vaikus. Kaasautorite vahel on vajalik tihe koostöö. Põhiline võistlus toimus Soome ja Norra kiiruisutajate vahel. Puhkes sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. *Kõik, mis varem nende vahel oli ilus ja hea olnud, tundus nüüd hävinemisel olevat. E. Krusten. d. (mingi vahepealse kõikuva seisundi korral). Ta vaakus elu ja surma vahel. Kõikusime kartuse ja lootuse vahel. e. (arvsuuruste vaheldumisel teat. piires). Kultusekivide lohkude läbimõõt on tavaliselt 15–30 cm vahel. Palk oli korralik, 5000–8000 krooni vahel.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Hõlmad vöö vahel. Istub kahe tooli vahel. Sellest sai ainult ridade vahel rääkida. Kahe tule vahel. Kellelgi hammaste vahel olema. Pihtide vahel olema. Küünte vahel 'küüsis'. Saba jalge vahel. Krae vahel istuma. Hirm naha vahel. Haamri ja alasi vahel. Nagu eesel kahe kuhja vahel.
II. ‹adv›
1. mõnikord, aeg-ajalt, vahetevahel. Käisime vahel kinos või teatris. Tule vahel ka mind vaatama! Vahel oli ta tõsine, vahel lõkerdas naerda. Vahel sain ta käest kiita, vahel laita. Tegin vahel ka ajalehtedele kaastööd. Enamasti jõudis ta õigel ajal tööle, ainult vahel harva hilines. Tahaksin vahelgi õnnelik olla! Vahel ei tulnud nädalate kaupa vihma. Vahel oli meil ka Tartusse asja. Vahel tikkus karjas hirmsasti uni peale. Laps jonnib vahel. *Tuglase teostes kerkib vahel esile Tammel nähtud inimesi .. N. Andresen.
2. osutab millegi paiknemisele kusagil, milleski. Uks ei lähe kinni, midagi on vahel 'takistamas'. Raamatul oli järjehoidja vahel. See oli ikka seesama tänav, ainult suur plats oli vahel. *.. hoolikalt [lauanõud] suurde korvi laotud, käterätikuid ja muid riidetükke vahel, et midagi katki ei põruks. E. Raud.
3. kõnek sisse kukkunud, vahele jäänud, sees, pigis. Haa! Nüüd olete omadega vahel. Kui lähed meid üles andma, oled kohe ise vahel. *„Nüüd oleme siis Evega vahel!” .. Taipan. Neil on konjak laual. A. Biin.
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|vahel, omavahel

vahele
I. ‹postp› [gen] viitab objekti v. nähtuse asetamisele v. paigutumisele mingite teiste objektide v. nähtuste vahemikku
1. ruumiliselt asetuselt hrl. kahe isiku, eseme, koha vm. suhtes nii, et üks neist jääb ühele, teine teisele poole. Seisa siia minu ja Juhani vahele! Keegi paksuke puges meie vahele, kiilus end sabasseisjate vahele. Asetas tooli seina äärde ukse ja akna vahele. Kuuri ja müüri vahele on jäetud kitsas käik. Töödeldav ese kinnitatakse kruustangide vahele. Jäi kättpidi masina vahele. Üks puu jäi langetamisel teiste vahele kinni. Pani kahe leivakääru vahele tüki praeliha. Juttude lõppu ja vahele oli põimitud õpetlikke vanasõnu ja manitsusi. Peremees rakendas ruuna aiste vahele 'rakendas ette'. Jäin terveks päevaks nelja seina vahele 'ruumi sisse'. Ema tuli ukse vahele 'uksele' ja kutsus sööma. Läks põldude vahele uitama. Jõudsime küla, metsa vahele. Peitis häbenedes näo käte vahele. Tõmbas kohmetunult pea õlgade vahele. Võta aga müts näpu vahele 'alandlikult peast' ja mine paluma. Koer tõmbas saba jalge vahele. Sai kõrvalseisjalt sõbraliku müksu ribide vahele. Salakiri oli õmmeldud pintsaku voodri vahele. Vihma tilkus krae vahele. Külm hakkas naha vahele tükkima 'tunda andma'. Koondas oma ilmunud artiklid ühiste kaante vahele 'raamatuks'. *Trah-holla oli juba valmis oma ägeduses üles kargama ning igaühele rusikaga sarvede vahele [= pähe] virutama, kes teda asjata solvab. E. Männik.
2. kahe ajamomendi v. sündmuse vahelisele ajale. Nende sündmuste vahele jääb mitu aastakümmet. Naiste finaal planeeriti meeste võistluste vahele. Hästi kasvatatud lapsed ei kõnele suurte inimeste jutu vahele. Õlut joodi nii söögi alla kui vahele.
3. osutab hrl. kahe objekti v. nähtuse omavahelisele suhtele, vahekorrale. a. (inimestevahelistes suhetes toimuvale). Jäägu see jutt esialgu meie (kahe) vahele. Kõrtsmik asus tülitsejate vahele lepitajaks. Ära sega end, ära tüki meie vahele! Alailma segas ta end teiste asjade vahele. Nende vahele on tekkinud sügav lõhe. Mingi tume vari langes selle sündmusega kahe pere vahele. b. (arvsuuruste vaheldumisele teat. piires). Temperatuur võib öösel langeda 3–5 kraadi vahele. Kalamarja terade arv mahub enamasti poolesaja tuhande ja poole miljoni vahele.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Haamri ja alasi vahele jääma. Kahe silma vahele, silmapaari vahele jääma, jätma. Hõlmu vöö vahele panema. Kahe tule vahele sattuma, jääma. Kedagi pihtide vahele võtma. Küünte vahele 'küüsi'. Mis tal nüüd naha vahele läks? 'hakkas'. Kellegi hammaste vahele sattuma. Kaikaid kodarate vahele pilduma. Saba jalgade vahele tõmbama. Rataste vahele jääma. Krae vahele trügima, tükkima.
II. ‹adv›
1. kellegi v. millegi vahel [1] (1. täh.) olevale alale, mingisse vahemikku. Avas kirstukaane ja pani pulga püsti vahele. Ust kinni tõmmates jäid sõrmed vahele. Pange alati raamatule järjehoidja vahele! Seelikusse oli erksavärvilisi triipe vahele kootud. Püüdis järjekorras vahele trügida. Kirjutas tekstile veel pisikese lõigu vahele. Tõmbas arvudele joone vahele.
2. põhilisele sekka, üldise hulka. Sõi tatraputru, hammustades vahele metsiseliha. Kirjanik põimib mõnes kohas vahele ka anekdootlikke episoode. Päevad olid hallid, harva juhtus vahele mõni päikesepaisteline. Käekiri polnud kiita ja ka õigekirjavead kippusid vahele. *Minu arust on eksamitel isegi kaval väheolulisi detaile siin-seal nagu muuseas vahele lükkida. U. Mikelsaar.
3. osutab segavale, takistavale tulekule mingisse tegevusse v. protsessi. Tuli, tormas vahele ja lahutas kähmlejad. Isa oleks poissi veelgi rihmutanud, aga ema tuli vahele. Ametivõimud olid sunnitud korrarikkujatele jõuga vahele astuma. Ära sega end nende tülisse vahele! Segab teiste töödesse ja tegemistesse vahele. „Seda kaske ei tohi maha võtta,” astusin otsustavalt vahele. Sõda tuli vahele ja nii jäigi hoone pooleli. Oleksin juba ammu Tartu sõitnud, aga ikka tuli midagi pakilisemat vahele. *.. kurdab, ta mõrsja libisevat käest. Keegi vana jäär kippuvat vahele. H. Raudsepp.
4. (katkestades) kellegi jutu sekka. Kõnelejale hüüti aeg-ajalt vahele. Ole vait, ära sega vahele! Kuulas vaikselt, lausumata sõnagi vahele. „Meid ei huvita teie arvamused,” kähvati vahele. „Täiesti õige!” poetas keegi meistri jutule vahele. Teineteisele vahele rääkides hüpati ühelt teemalt teisele. *Tal ei lastud mõtteid lõpunigi arendada. Eriti naised olid agarad vahele lõikama. V. Gross.
5. ‹tähenduslikult lahutamatut tervikut moodustava ühendverbi koostisosa› näit. vahele jääma, vahele jätma, vahele kukkuma, vahele vedama, vahele võtma (ülekantud tähenduses)
Omaette tähendusega liitsõnad: kahe|vahele, omavahele

vahetama ‹37›

1. midagi (v. kedagi) omanduses, valduses olevat teisele andma ja samalaadset v. midagi muud asemele saama. Ta soovis oma korterit suurema vastu vahetada. Abielludes õnnestus kaks korterit kokku vahetada. Suuremad poisid vahetasid omavahel nuge, postmarke. Ära sa mustlasega hobust vaheta! Vaenupooled vahetasid vange. Mul on suur raha, pean selle peenemaks vahetama. Vahetage, palun, see sajaline lahti! Vahetas mõned dollarid peesodeks. Vahetas kampsuni, saapad maal jahu vastu. Kütid vahetavad loomanahad toiduaineteks. Mõni vang vahetas oma leivaportsjoni tubaka vastu. Vilja eest oli võimalik kalurite käest värsket kala vahetada. Oli juhtunud, et orje vahetati hobuse või koeragi vastu. Mari vahetas Maaliga söögilauas kohad. Vahetatav valuuta maj kõva, kindel valuuta, mida saab vahetada teiseks valuutaks. Vahetatavad väärtpaberid, aktsiad, obligatsioonid. | piltl. Kui sa rahul ei ole, vahetame osad: mina lähen tööle, sina toimetad kodus. Sa oled nii armas, et ma ei vahetaks sind kellegi teise vastu. Keegi ei vaheta vabatahtlikult priiust vangipõlve vastu. *Ei ole mõtet luua kergemeelseid suhteid. Elsa ei ole niisugune, kes oma tunded peenrahaks vahetab. H. Angervaks. || (malemängus mõlemapoolse samaväärsete malendite löömise kohta). Partiis vahetati varakult lipud.
2. midagi v. kedagi olemasoleva asemele panema, paigutama v. võtma, seda uuega asendama. Vahetas endale puhta pesu selga. Vaheta endal teine särk! Koju jõudnud, vahetas tööriided teiste vastu. Istus toolile ja hakkas jalatseid vahetama. Vahetas haaval sidemeid. Lapsel vahetati mähkmeid. Külma kompressi tuleb iga poole tunni tagant vahetada. Vahetas grammofonil plaati. Autojuht oli teel kummi vahetanud. Kaevule tuleb uued rakked vahetada. Alpikirka on vahetatava teravikuga. Vahetas küll sageli lilledel vett, kuid need närtsisid siiski. Postijaamas vahetati hobuseid ja puhati vähe aega. Talus vahetati sageli teenijaid. Valveposte vahetati iga kahe tunni tagant. Treener vahetas väljakule kaks uut mängijat. Vahetati auvalvet. Oma püsimatu loomu tõttu vahetas ta tihti armukesi. Pani kohvri korraks maha ja vahetas kätt. Voodi nagises, kui magaja külge vahetas 'keeras'. Vahetas seismisel jalga 'viis keharaskuse ühelt jalalt teisele'. Metsloomad vahetavad sügisel karva 'nende karvkate asendub uuega'.
3. (vastastikuse samalaadse tegevuse kohta). Tehti visiite naabermaadesse, vahetati delegatsioone. Valitsused vahetasid tüliküsimuse üle noote. Lahing soikus, vahetati veel vaid üksikuid laske. Mõned kirjad algul vahetasime, siis jäi kirjavahetus soiku. Lahkumisel vahetasime aadresse, lubasime kirjutada. Uurimisrühmad vahetasid informatsiooni. Noored vahetasid käepigistusi, suudlusi. Vahetasime nõutult pilke: mida teha. Uudist kuuldes vahetas poeg isaga kiire pilgu. Nad on omavahel üksnes paar sõna vahetanud. Kõndisime hulk aega vaikides, ainsatki sõna või lauset vahetamata. Kohtumisel vahetati tervitusi 'tervitati vastastikku'. Vahetasime omavahel mõtteid nähtud filmi üle. Tundis suurt vajadust kellegagi mõtteid vahetada, kellelegi oma südant puistata. Reisiseltskond vahetas oma muljeid. Uudised vahetatud, võidi lõpuks tööle asuda. Nõupidamisel vahetati töökogemusi. Koerad külas vahetasid laisalt haugatusi.
4. muutma. Ta vahetas sageli töökohti, ametit. Kuulsin, et sa oled elukohta vahetanud. Võitlejad vahetasid positsioone. Vahetas esimese kursuse järel teaduskonda, eriala. Ta on välismaal elades nime vahetanud. Usku vahetati hingemaa saamise lootuses. Mõni vahetab oma veendumusi õige kergesti. Toimetaja vahetas mõnes lauses sõnade järjekorda. Vestlejad vahetasid varsti teemat, kõneainet. Autojuht vahetas kiiresti käiku. Ajakiri on viimase viie aasta jooksul mitu korda kuju ja värvi vahetanud. Jõgi on vahetanud sängi. || uue isiku kätte, uue omaniku valdusse minema. Mõis on korduvalt peremeest vahetanud. Kaardimängus vahetasid rahatähed järjest omanikku.

vale|nimi
enda tõelise isiku varjamiseks kasutatav ebaõige nimi, varjunimi. Kurjategija, tagaotsitav varjas end, elas valenime all. *.. ah, sa ei teagi, ta on lavale läinud. .. ta esineb valenime all .. K. Ristikivi.

vale|pass
enda tõelise isiku varjamiseks kasutatav järeletehtud, võltsitud v. teise isiku pass, võltspass. Tagaotsitav elas välismaal valepassiga. Kasutas piiriületamisel valepassi.

vampiir ‹-i 21› ‹s›

1. zool Lõuna- ja Kesk-Ameerika käsitiivaline, kelle mõned liigid imevad verd. Vampiirid toituvad imetajate ja lindude verest.
2. folkl verd imev kuri, enamasti inimese kujul esinev vaimolend (näit. lõunaslaavlaste folklooris). Rahvauskumuste luupainajad, deemonid ja vampiirid. || (üldisemalt kellestki elujõudu imeva isiku v. nähtuse kohta). *Põgenege inimeste seast, / vabrikandid, hangeldajad, ärimehed, teised / vampiirid .. J. Barbarus. *Junkrust vampiir hoidis teda [= talupoega] raudküüntega kõvasti nagu varemgi ja imes ta südameverd. E. Vilde.

vara|kahju
isiku varale tekitatud kahju

vastastikku ‹adv›

1. (kahe v. enama isiku v. nähtuse vahel toimuva v. olemasoleva kirjeldamisel:) üks ühte ja teine teist, üks ühel(e) ja teine teisel(e), üks ühega ja teine teisega jne., omavahel; mõlema- v. kõigipoolselt. Algul vahtisid vastastikku, siis hakkasid rääkima. Hääletati vastastikku teineteise poolt. Poisid mõnitavad üksteist vastastikku. Marjulised hõiklevad vastastikku. Voorimehed sõimlesid vastastikku. Käidi vastastikku sünnipäevadel. Esitati vastastikku küsimusi. Tegid vastastikku ettepaneku ära leppida. Üritame vastastikku midagi õppida. Suruti vastastikku kätt. Istuti laua ümber ja jutustati vastastikku oma reisimuljeid. Sõbrad täiendasid teineteist vastastikku. Laevad tervitasid vastastikku pika vilega. Organismis peab kõik olema vastastikku reguleeritud. Signaalid on vastastikku mõistetavad leppemärgid. Vastastikku soovitud suhe. Sõlmiti vastastikku kasulik leping. Lugupidamisest tuleb neil vastastikku puudu. Tegi palju mõõtmisi, mis pidid üksteist vastastikku kinnitama.
2. (asendi kohta:) üksteise vastu v. vastas, vastamisi, vastakuti. Surub hambad vastastikku. Istuti, seljad vastastikku. Voodite peatsid asetati vastastikku. Kaks pulmarongi juhtus mäel vastastikku. Põrkasime pimedas vastastikku. Lööb saapad vastastikku tolmust puhtaks. Mehed istusid vastastikku ja mängisid kaarte. Uksed seisid vastastikku lahti. Pani saiaviilud moosipooltega vastastikku. || piltl (vaenutsemist, opositsioonis olemist märkivana). Suurriigid seisid vastastikku. Ära mine naabrimehega vastastikku.

vastastikune ‹-se 4 või -se 5› ‹adj›
kahe v. enama isiku, nähtuse vm. vahel toimuv v. olemasolev, omavaheline (1. täh.) Vastastikune usaldus, lugupidamine, austus, sümpaatia. Algas vastastikune süüdistamine. Vastastikuse meeldivuse korral võib järgneda abielu. Suhe ei pakkunud vastastikust rahuldust. Tegutsesime vastastikusel kokkuleppel. Vastastikused asesõnad. Kõlasid vastastikused tervitused. Elava ja eluta looduse vastastikused seosed. Taimede vastastikune mõju. Õhu ja vee vastastikune toime.

veksli|portfell
maj ühe isiku käes olevate vekslite hulk

visiit|kaart
kontaktandmetega nimekaart (esitluseks). Andis, ulatas, jättis mulle oma visiitkaardi. Vahetati visiitkaarte. Lillekorvis oli saatja visiitkaart. || piltl (isiku v. asja kohta, kelle v. mille põhjal kujuneb millestki (esma)mulje). Piirivalvur kui riigi visiitkaart. Sekretäri võib pidada asutuse visiitkaardiks. *Värav on maja visiitkaart ja kõneleb võõrastele selle elanikest ja nende kommetest. E. Õun. *Kõigepealt jaamahoone. Pole pealinna mannetuma visiitkaardiga kui meie oma. V. Lattik.

voli|kiri

1. jur teise isiku esindamise õigust tõendav dokument, kirjalik volitus. Ühekordne, notariaalselt tõestatud volikiri. Kohtuasjade ajamise, sõiduki kasutamise volikiri. Ilma volikirjata raha välja ei maksta.
▷ Liitsõnad: üldvolikiri.
2. pol dokument, millega riigipea tõendab isiku määramist diplomaatiliseks esindajaks teise riiki. Suursaadik esitab volikirja asukohariigi riigipeale. President võttis vastu välisriigi diplomaatilise esindaja volikirja. Volikirja üleandmise tseremoonia.

volinik ‹-niku, -nikku 30› ‹s›

1. jur isik, kellel on volikirja alusel õigus tegutseda teise isiku huvides, volitatud esindaja. Autori volinik. Volinik kuritarvitas volitaja usaldust.
▷ Liitsõnad: patendivolinik.
2. valitud v. nimetatud esindaja; volikogu liige; teat. organisatsiooni koosseisuline töötaja. Kohaliku omavalitsuse volinikud. Kuressaare, Tallinna volinikud. Erakonna esimees ja volinikud. Volinike koosolek. Igal volinikul on üks hääl. Euroopa Komisjoni volinikud.
▷ Liitsõnad: linnavolinik; küla|volinik, külvi|volinik, maja|volinik, miilitsa|volinik, piirkonna|volinik, rajooni|volinik, viljavarumisvolinik.

volitus ‹-e 5› ‹s›

1. kellelegi antud õigus esindada teise isiku huve ja tegutseda esindatava nimel; sellekohane dokument, volikiri. Suuline, kirjalik volitus. Tähtajaline, tähtajatu volitus. Notariaalne volitus. Konto käsutamise volitus. Volitus auto kasutamise kohta, kasutamiseks. Volituse tähtaeg. Volitust andma, kirjutama, tagasi võtma, tühistama. Tehing teostati volituse alusel. Volitust esitama. || volitamine. Peab juhatuse volitusel läbirääkimisi. Ajas asju oma venna volitusel.
▷ Liitsõnad: blanko|volitus, ühisvolitus.
2. ‹hrl. pl.› teat. ameti v. institutsiooniga kaasnevad õigused ja kohustused; võimupiirid, volipiirid; õigus ja kohustus teostada (ameti)võimu ja täita teat. ülesandeid. Riigikogu esimehe, linnavolikogu liikme volitused. Piiramata, piiratud volitused. Presidendil on laialdased, suured volitused. Peaministrikandidaat sai volitused uue valitsuse moodustamiseks. Valitsus pani oma volitused maha. Rektori volitused lõppevad kevadel. Direktor ületas oma volitusi. *Esimees valitakse kaheks aastaks, aga peaks korraga viie aasta volitused pihku andma .. H. Kiik.
▷ Liitsõnad: ameti|volitus, eri|volitus, saadiku|volitus, võimuvolitused.

võimkond ‹-konna 22› ‹s›
teat. isiku v. institutsiooni võimu alla kuuluvad piirkonnad, isikud v. küsimused, pädevus, kompetents. Paavsti võimkond. Katariina klooster ei kuulunud rae võimkonda. Põhikirja muutmine on korteriühistu üldkoosoleku võimkonnas. Igas ministri võimkonda puutuvas küsimuses pidi tema nõu kuulda võetama. Vägivaldne inimene pole ohtlik mitte ainult tema võimkonnas olevatele lastele, vaid kogu ühiskonnale. *Sellest saadik, kui ema kaitsetöödele sõitis, läks köök vanaisa võimkonda. Joh. Tamm (tlk).

võõr|nimi
võõra päritoluga isiku- v. kohanimi, selline ettevõtte, ajalehe vm. nimetus. Moodi on läinud panna lapsele raskesti hääldatav võõrnimi.

välja|pressimine ‹-se 5› ‹s›
(< tn välja pressima). Mahla väljapressimine. || jur varalise kasu nõudmine ähvardusega kasutada vägivalda, piirata isiku vabadust vms. Lunaraha väljapressimine. Sattus väljapressimise ohvriks.

õigus|võime
jur füüsilise v. juriidilise isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi

ämblik ‹-liku, -likku 30› ‹s›

1. ämblikuliste seltsi kuuluv lülijalgne, valdavalt võrgu abil saaki püüdev röövloom. Suur, väike, pikakoivaline ämblik. Mürgine ämblik. Ämblik koob võrku, laskub niidi otsas alla, püüab oma võrkudega kärbseid. Hall ämblik õnneämblik, must ämblik mureämblik.
▷ Liitsõnad: hiid|ämblik, hunt|ämblik, hüpik|ämblik, kaevur|ämblik, krabi|ämblik, maja|ämblik, rist|ämblik, vesiämblik; mürkämblik.
2. piltl (pahatahtliku, kurjade kavatsustega isiku kohta). Sa oled üks vereimeja ämblik! Ole ettevaatlik, üks ämblik koob juba ammu sinu ümber võrku! *Sepp Villu ei olnud aga ei saksa ega taani soost mõisnik, ei ordurüütel ega piiskop, ei munk ega ristisõitja – ühe sõnaga, Villu ei olnud ämblikkude killast .. E. Bornhöhe.

ühis|kassa
mitme isiku ühine kassa, kuhu kogutakse raha ühiskasutuseks

ühis|omand
jur mitme isiku ühine omand kindlaks määramata osadega. Noodad olid mitme pere ühisomand. Abikaasade ühisomand.

üks ‹ühe, üht e. ühte, ühesse e. ühte, ühtede, ühtesid e. üksi, ühtedesse e. üksisse 22›
I. ‹num›
1. põhiarv 1. Kaks pluss üks on kolm. Üks viiendik. Null koma üks. Kaheksakümmend üks. Sada üks. Üks, kaks ja – korraga! | (kellaaja kohta). Kell üks öösel, päeval. Kell oli kolmveerand üks. Kell üks kakskümmend viis minutit. Kell on viis minutit ühe peal. Ma jõuan ehk kohale (kella) üheks. See võis juhtuda kaheteistkümne ja poole ühe vahel. || arvult, hulgalt 1. Selles majas elab ainult üks inimene. Sügisel müüs ühe lehma ära, kaks jäi alles. Praegu töötab vaid üks masin. Raamatust on säilinud üks eksemplar. Neid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ühe jalaga mees. Särgil ei olnud ees enam mitte ühte 'ühtegi' nööpi. Kas ühtedest kinnastest ei aita? Ühe päevaga seda tööd ära ei tee. Olen seal käinud ainult ühe korra. Kui ta mulle ühegi hea sõna ütleks! Sobib ainult üks variant. Tühjendas peekri ühe sõõmuga. Meil on ju ainult üks elu elada. Üks tee ja kaks asja. Üks pääsuke ei too kevadet. Ega puu ühe laastuga lange. Üks ühe vastu tulen temaga toime. Mida üks ei suuda, seda üheksa suudavad. Üks kõigi eest, kõik ühe eest. Üks kärnane lammas ajab terve karja kärna. Üks rumal oskab enam küsida kui üheksa tarka vastata. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. | (piltlikes väljendites). Kas nii või teisiti, aga asjad olgu lõpuks ühel pool 'korras, selged'. Oodati, et asi kord ühele poole saaks. Ants ei läinudki kaebama, oli ühe sõnaga 'lühidalt öeldes' täitsapoiss. *„Poisi eluga on siis ühel pool,” ohkas isa kergendatult .. M. Mutt. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Punkt, paragrahv üks. Lehekülg (number) üks.
2. ‹s›. a. number 1. Rooma, araabia üks. Ühega lõppevad liitarvud. b. hinne 1. Sai matemaatikas ühe. Karm õpetaja jagas küsitlemisel ühtesid ja kahtesid. c. (muid juhte). Viskas täringuga ühe. Mängiti kahtkümmend üht 'teat. kaardimängu'.
▷ Liitsõnad: ükskordüks.
II. ‹pron› umbmäärane asesõna: osutab, et tegemist on objektiga, keda v. mida ei identifitseerita
1. ‹adjektiivselt› kasut. kellegi v. millegi esmakordsel mainimisel, kui põhisõnaga tähistatavat ei konkretiseerita. Elas kord üks kuningas. Üks kirjanik on kusagil öelnud, et .. Seal on üks võõras mees. Mulle helistas üks tuttav inimene. Ta käitus nagu üks korralik kodanik kunagi. See on üks kuulus laulja. Meile tuleb tuleval nädalal üks praktikant. Kas ma tohin ühe sõbra kaasa võtta? Jõe ääres on ühed suvitajad. Ühed nurjatud viskasid mu akna sisse. Kelle juurde sa lähed? – On üks Sirje, sa ei tunne teda. Olid sa üksi? – Üks teine oli ka. Kusagil meres on üks saar. Sõime lõunat ühes kohvikus. Ja siis tuli üks põhjalikum jutuajamine. Mul on sulle üks palve. Tal on üks veider komme. Ta lubas üks teine kord tulla. Ma tulen ühel õhtul sinu juurest läbi. Mulle meenub üks suveöö. Ja ühel heal päeval tuligi asi ilmsiks. Otsis hoones viimse kui ühe urka 'kõik kohad' läbi. *.. ja jutt aina voolas Jaani suust nagu üks otsata lai ja laisa vooluga jõgi. A. Ploom. | aitab põhisõna emotsionaalselt esile tõsta. See Gustav on üks ütlemata lahke inimene. Sirje on ikka üks vahva ja elav tüdruk! Sa oled ka üks naljatilk! Oled ikka üks ohmu küll! Ta tormas mööda nagu üks keravälk. Metsatöö on üks raske töö. See jutt pole muud kui üks totter jama. See joomine on ikka üks hirmus asi. Oli see vast üks võit! Oled sina ka üks! Miks sa varem ei rääkinud? | rõhutab mingi tegevuse v. olukorra pidevat jätkuvust. Üks töö ja õiendamine ilmast ilma, ei mingit puhkust. Nende vahel käib kogu aeg üks kisklemine ja riid. Üks lõpmata kisa ja lärm iga päev! *Hommikust õhtuni üks mürin, kolin ja gaasiving ... akent ära parem lahti teegi .. V. Lattik. | ‹koos sõnaga mitte eitavalt› (mitmesugustes fraseoloogilist laadi väljendites:) mitte sugugi, üldsegi mitte, mitte natukestki. See lugu ei meeldi mulle mitte üks raas. Toit ei maitsenud mitte üks põrm. Ma ei usalda teda mitte üks tera. Tütar ei ole mitte üks mõhk ema moodi. Aga meie jutust Mihklile mitte üks noh! || kõnek hulka väljendava sõna ees ebamääraselt tähenduses 'umbes, umbkaudu, võiks öelda vms.'. Sinna tuleb maad üks kolm kilomeetrit. See läheb maksma üks kuus-seitsesada krooni. Kas tahad veel kohvi? – Vala üks pool tassi. *.. aga äkki seal vana veskikere kohal ratsutab meile vastu üks paarkümmend punast. Andsime kohe tuld. A. Kivikas.
2. ‹ka pl., substantiivselt› (isiku vm. olendi kohta:) keegi. Ole tasa, üks tuleb. Üks tuli mulle teel vastu, aga ma ei tundnud teda. Üks on mu magustoidu ära söönud. Pean nüüd minema, üks juba hüüdis. Ärkasin, kui üks koputas. Ühed räägivad seal. *Lähedal tegi üks: „Ku-kuu-kuu-ku” ja kaugel vastas talle teine ... V. Luik.
3. ‹substantiivselt› tähistab konkretiseerimata üksikobjekti mingi hulga seast v. konkretiseerimata hulka (lähedane numeraalile). Üks meist. Üks neist, nende seast tegi seda. Kutsututest jäi üks tulemata. Lahkus peolt ühena esimestest. Üks lastest uppus. Viimane kui üks põgenikest tabati. Onul on palju maale, üks neist meeldis mulle eriti. Õunad on köögis, too mulle sealt üks. Täna müüdi ilusaid kingi, ostsin endale ka ühed. Mis sa enam valid, võta üks ära! Ta on üks väheseid õnnelikke, kes pääses. See mees on üks meie tuntumaid kunstnikke. Ta on üks andekamaid õpilasi klassis. Penitsilliin oli omal ajal üks efektiivsemaid ravimeid. *Kuningas teab isegi, et sõduril peab olema kas viin ja veri või viin ja naine, üks kahest. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: igaüks.
4. ‹substantiivselt› (mingi asjaolu, olukorra kohta, millest hrl. järeldub midagi). Üks on selge – alustatu tuleb lõpule viia. Üks mis selge: töömeest temast enam ei saa. Teist sellist võimalust enam ei tule, see on üks mis kindel. Kuid ühes ta ei kahelnud: naine rääkis tõtt. Ühte arvasid kõik: see oli Jaagupi kättemaks. *Mina ütlen ühte: enne kui neid baase ükskord ehitama hakatakse, on sakslased meil ammugi sees. J. Semper.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, esineb koos asesõnaga teine ja väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile täpsemalt konkretiseerimata asjale, olendile v. olukorrale
1. (mitmesugustes ühendites umbkaudu tähenduses:) see, miski, mõni, mõnesugune vms. Uustulnukalt küsiti üht ja teist. Olen sellest üht ja teist kuulnud, aga täpselt ei tea. Rääkisime ühest ja teisest. Ta on sel teemal üht-teist kirjutanud. Poest oli tarvis veel üht-teist osta. Lobiseti niisama ühest-teisest. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Võõrastelt oli võimalik ühte kui teist õppida. Ei kuulnud ma temast ühte ega teist. Kodus on alati ühte või teist teha. Üht või teist võis ju tema vaikimisest oletada. Üks ja teine hädaline käis abi palumas. Külas pakuti ühte ja teist paremat. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kusagil ei olnud kedagi näha. Ta oli sellele juba üks kui teine kord mõelnud. Kartsin, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi.
2. tõstab kahe (v. mitme) objekti hulgast lähemalt täpsustamata esile ühe v. üksiku(id). Üks mees saagis, teine hööveldas. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Ühele meeldib ema, teisele tütar. Ühes käes tort, teises lilled. Üks kivi oli liiga suur, teine väike, kolmas liiga teravate servadega. Kompassinõel näitab ühe otsaga põhja, teisega lõunasse. Siis äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Sõideti, kord üks ees, kord teine. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed juba lõpetavad, teised alles alustavad. Ühtedega rääkis spordist, teistega arutles kirjandusprobleeme. Ühed kivimid murenevad kiiremini, teised aeglasemalt. *Rääkisin öömaja pärast küll ühega, küll teisega, aga kaubale ei saanud. H. Sergo. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mis ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Meile õpetati, kuidas ühel või teisel juhul käituda. *.. seadis Mari liha ja vorstid ahju ning kerisele, nagu ühele või teisele kohane. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavalt). Täna üks meeleolu, homme hoopis teine. Ühelt poolt oli sellest kasu, aga teiselt poolt tuli uusi muresid lisaks. Raadio räägib üht, tegelik elu näitab hoopis teist. *Rahvalaul teeb vahet töö ja töö vahel, üks töö on endale, teine – töö võõrale, orjastajale. Ü. Tedre. || (objektide vastastikuse tegevuse v. olukorra puhul). Nad saavad hästi läbi, üks aitab teist. Hõikasid ja hüüdsid küll, aga üks ei kuulnud teist. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Üks maja on ühel pool, teine teisel pool teed. Vili on kehv, üks kõrs hüüab teist taga. || ‹komparatiivses võrdlustarindis›. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oska valida.
3. esineb korduvuse, järgnevuse osutamisel. Käis rahutuna ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Poiss pääses raskusteta ühest klassist teise. Üks koorem metsamaterjali teise järel toimetati laoplatsile. Polegi vahet: üks külaline läheb, teine tuleb. Üks töö ajab teist taga. Teda tabas üks häda teise otsa. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. || (vahelduvuse osutamisel). Poiss keksis ühelt jalalt teisele. Kaldub oma meeleoludes ühest äärmusest teise.
IV. ‹pron› lähedane omadussõnalisele näitavale asesõnale
1. osutab objektide, nähtuste, olukordade identsusele, samasusele v. sellele, et miski on kahele v. enamale ühine; sün. sama (sobib sageli). Seisab kui naelutatult ühe koha peal. Ta läheb igal õhtul ühel ajal magama. Ole ettevaatlik: nad on kõik üks kamp. Šamaan oli preester ja arst ühes isikus. Neis on nii palju ühist, et nad on kui üks olend. Meil olid ühte värvi mantlid. Üht tüüpi laevad. Seadused kehtivad ühte viisi kõigi kohta. Olime ühel nõul, arvamusel, seisukohal. Selles asjas on nad ühel meelel. Riis on tatraga ühes hinnas. Mõlemad raamatud on ühe hinnaga. Ametiredelil olime enam-vähem ühel pulgal. Kõiki inimesi ei saa mõõta ühe mõõdupuuga. Temperatuur püsis kogu aja ühel tasemel. Kasutati küll eri vahendeid, kuid eesmärk oli üks. Nad istusid ühe laua taga. Ühiselamus elasime temaga ühes toas. Temaga on võimatu ühe katuse all 'samas majas' elada. Tuleb välja, et sõitsime ühes rongis. Oleme käinud ühes koolis, kuigi eri aegadel. Lähme koos, meil on üks tee! Koer ja kass sõid ühest kausist. | esineb koos sõnadega sama ja seesama, mis aitavad identsust rõhutada. Ei mingit vaheldust, aina ühed ja samad inimesed ümberringi. Nende nimetustega mõeldakse tegelikult üht ja sama asja. Kuidas ka arvutati, tulemuseks oli ikka üks ning sama summa. Mart käib kogu aeg ühe ja sellesama tüdrukuga. Ma ei saa ju ühel ja selsamal ajal mitmes kohas olla. Aastast aastasse korduvad kirjandites ühed ja needsamad vead. Päevast päeva kordub üks ja seesama.
2. ühesugune, samasugune. Vennad on ühte nägu 'näolt sarnased'. Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. *„Ei usu ma enam kedagi ega midagi. Ühed petised olete te, mehed, kõik!” karjatas Ene-Age .. O. Kruus.

üksteise|mõistmine ‹-se 5 või -se 4› ‹s›
(mitme v. kahe isiku v. isikuterühma vahel). Pereliikmete vahel valitses täielik üksteisemõistmine. Armastus põhineb üksteisemõistmisel. Hea oleks, kui kõik rahvad elaksid rahus ja üksteisemõistmises.