[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ringkond ‹-konna 22› ‹s›

1. provintsile vastav põhiline haldusüksus paljudes riikides. Island jaotub seitsmeks ringkonnaks. || mõnes riigis teise järgu haldusüksus
2. keskalluvusega maa-ala, mis hõlmab hrl. pealinna ja selle lähiümbruse, osariigilise alluvusega maades föderaalringkond
▷ Liitsõnad: föderaalringkond.
3. teat. (ühiskondlik-)territoriaalne üksus, sageli mingi piirkond kellegi haldusalana. Jalgpallivõistluse eelvoorude korraldamiseks moodustati neli ringkonda: Põhja-, Ida-, Lõuna- ja Kesk-Eesti. Politseiülem peab teadma, mis tema ringkonnas sünnib. *Ehk küll suurem osa Tuhalaane valda Paistu kihelkonna piirides on, loeti ta III Pärnu kihelkonnakohtu ringkonda.. A. Kitzberg. *Moona varumiseks moodustati iga postijaama juurde kinnistatud mõisatest ringkonnad.. E. Selli.
▷ Liitsõnad: kohtu|ringkond, rahvus|ringkond, sõjaväe|ringkond, valitsusringkond.
4. ameti, positsiooni, huvide, vaadete vms. tunnusega ühendatav inimeste kogum, seltskond. „Päevalehe” ringkonnad on vaba turumajanduse pooldajad. Ta abiellus oma ringkonna tõekspidamiste vastaselt. See noormees on teretulnud linna kõige peenemates ringkondades. Ta liigub kirjanduslikes, haritud ringkondades, kõrgemas ringkonnas. Valitsevad, sõjaväelised ringkonnad. Jutt pärines otse pankurite ringkonnast. Tartu ülikooli ringkondades liikvele läinud mõte. Kolleegide ringkonnas kutsuti teda Vanaks.
▷ Liitsõnad: eriala|ringkond, kiriku|ringkond, kunsti|ringkond, lugejas|ringkond, majandus|ringkond, male|ringkond, pangandus|ringkond, spordi|ringkond, sõprus|ringkond, teadlas|ringkond, teadus|ringkond, tutvus|ringkond, valitsus|ringkond, äri|ringkond, ülikooliringkond.