[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

all
I. ‹postp› [gen] ‹luulekeeles mõnikord ka prep.›
1. millestki, kellestki allpool, madalamal; millegagi kaetuna, millestki varjatuna; ant. peal. Laua, silla all. Kivi, kännu all. Lume, jää, sambla all. Maa, vee, mulla all. Tuli hõõgub tuha all. Kärbsed lendavad lae all. Pääsukesepesa on räästa all. Hoone on juba katuse all 'hoonel on juba katus peal'. Ta elab samas majas otse minu all. Pori lirtsus jalge all. Külje all on õled. Pea all on padi. Puupakk istumise all. Hobune tantsiskles ratsaniku all. Sild vajus auto all kokku. Tuli on pliidi, paja all. Seisime puu all. Metsa all oli pime. Ööbisime lageda taeva all. Silmade all on kotid. Valu on rinde all. Nagu oleks tuli hänna all. Tal oli viht kaenla all. Jutt ilmus ajalehes joone all. Kirja all oli selgesti loetav nimi. Pind on küüne all. Veri naha all. Kaane, klaasi all. Tekkide ja kasuka all hakkas soe. Pintsaku all oli vaid õhuke särk. Tõi hõlma all pätsi leiba. Kuuri all 'kuurialuses'. Rehe all 'rehealuses'. Hein on juba varju all 'varjualuses, küünis'. *Kõik oli korraliku värvi all, uus ja ja alles viltu vajumata. H. Sergo. *All tänavalaterna tüdruk ja poiss. R. Rimmel.
2. millestki hõlmatud v. hõivatud. Põllud on kartuli ja teravilja all. Suur osa aiast on viljapuude ja marjapõõsaste all. Metsa, lennuvälja all olev maa-ala. Neli tuba on näituse all. Kõik purgid on piima all (kinni). Kogu raha on kauba all (kinni).
3. millegi juures, lähedal (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamal). Paisu all on sügav koht. Meri on siinsamas paekalda all. Noored on kiige all. Pood on otse ukse all. Maja on Tallinna külje all. Mäng käis vastasmeeskonna värava all. Istub akna all. Koer magab ukse all. Kohtusime ülikooli suure kella all. Viimane lahing Narva all. Vastasvägede võit Moskva all. Seisime oma laevaga Kuivastu all. *Juhuslikult sinnapoole vaadanud ja näinud nina all ilvest, oli Enn rabatud. J. Kello.
4. tegevus- v. mõjupiirkonnas, mingi tegevuse v. mõju objektiks olles. Kuulide, mürskude all jooksma. Küla on tule all. Operatsioon tehti narkoosi all. Skulptuur sünnib kujuri peitli all. Aparaat on voolu all. Kepi, nuudi, piitsa all töötama. Maa ägas ikke, surve all. Tõmbas end vastase löökide all küüru. Park on looduskaitse all. Kohtu, eeluurimise all olema. Valve, vahi all. Vara oli aresti all. Ta on hooldajate eestkoste all. Hoole, keelu, kontrolli all. Elab pideva hirmu all. Teiste meelevalla, käsu, mõju, rõhumise, valitsuse, võimu all. Kannatab unepuuduse all. Ta on kahtluse, põlu, viha, naeru all. Hääl oli nagu sordiini all. Arutuse, kõne all olema. Tunnistas seda vande all. Mehed olid kõva auru all 'tublisti purjus'. Kirjanikul on uus raamat sule all 'kirjutamisel'. Tal hakkas minu pilgu all ebamugav. Minu tulek on küsimärgi all 'küsitav'. || kõnek kellegi alluvuses, juhtimisel v. käsutuses. Ma teenisin sõjaväes tema all. *Adelheid Heidegg oli preili Ritteri all oma üldise hariduse omandanud. E. Vilde.
5. osutab mingile eristavale tunnusele, nimetusele v. muule. Kiri saadeti välja selle numbri all. Selle märksõna all on kartoteegis vähe materjali. Luuletused saadetakse võistlusele märgusõna all. Avaldas romaani varjunime all. Teos ilmus uue pealkirja all. Laev sõidab Libeeria lipu all. Elas, varjas end võõra nime all.
6. ‹koos verbidega mõtlema, mõistma› (kasut. nime, termini, sõnade jne. tähenduse, mõtte avamisel). Viidumäe all mõeldakse üht osa Saaremaa keskkõrgustikust. Mida te mõistate ekspressionismi all? Lõngaõli all mõisteti vanasti lahjendatud väävelhapet. *Spetsialistide all mõtles ta iseennast. A. Valton.
7. kasut. ühendites nurga all, kraadi all 'teat. nurka moodustades'. Reaktiivlennuk tõusis järsu nurga all. Sirged lõikuvad 45° all. *Maapoolsel küljel tõusevad peauulitsalt täisnurga all mäkke paralleelsed tänavad. J. Sütiste.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Pind kõigub jalge all. Püssi all seisma. Tanu all olema. Viies ratas vankri all. Küsimärgi all olema. Oma küünalt vaka all hoidma. (Kellegi) käpa, päka, tuhvli all olema. Nelja silma all. Mitte silma allgi kannatama, sallima. Mingi tähe all. Ühe mütsi all olema. (Mingi) lipu, loosungi, sildi all.
II. ‹adv› allpool, madalamal; varjatud, kaetud olekus; ant. ülal, üleval; ant. peal. Ülalt tornist vaadates paistsid inimesed all väikestena. Ma olin all keldris. All orus oli veel pime. Ratsanikul tantsis hobune all. Jalad käisid väsimusest all risti. Jookseb nagu oleks tal sada paari jalgu all. Tarel ei ole veel põrandat all. Kastil pole põhja all. Magasin põrandal, õhuke madrats all. Kirjal oli tema nimi all. All 'korrus allpool v. kõige alumisel korrusel' elas keegi vanem mees. Kinos ja teatris armastas ta alati all 'parteris' istuda, kuna mina eelistasin rõdu. Hobusel on rauad all. Suusad, uisud on all. Mantel on peal ja kampsun all. *Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal – kord Piibeleht all ja Vestmann peal, aga ikka suurelt, ikka julgelt .. E. Vilde.

elbakalt ‹adv›
(< elbakas). *Ei passiks Mallel küll võrgusulasega sedasi külg külje kõrval istuda ja nõnda elbakalt naerda. B. Alver.

eranema ‹37›
hrv
1. eralduma (3. täh.), eristuma. *Ees oli org. Orus järv. Tinahall vesi eranes veidi ümbritsevast tumedast lagedast maastikust. R. Roht.
2. lahkuma, lahku minema, eralduma (2. täh.); hargnema. *Ei Helmi kaua raatsi toas istuda .. Helmi eraneb sealt, nõndapea kui saab .. M. Raud. *Kuuvalguses nähtusid [hirve] sarved, eranevad nagu väikesed oksad .. R. Roht.

eriti ‹adv›

1. iseäranis, eriliselt; eeskätt, ennekõike. See küsimus, probleem, raamat huvitas teda eriti. Eriti viimasel ajal tundis ta end väsinuna. Maitsekas riietus tõstis ta ilu eriti esile. Ta tegi seda eriti siis, kui kedagi nägemas ei olnud. Lamades ei tohi lugeda, eriti veel viletsa valgusega. Marju, eriti maasikaid, oli tänavu palju. Mul hakkas külm, eriti jalgadel. Kõike tuleb ette, välitöödel eriti. Nad olid kanged spordipoisid, eriti Riks. *Vestlesime maailma elust üldse ja tänasest päevast eriti .. O. Luts.
2. omadussõna, kesksõna v. määrsõna laiendades rõhutab tugevasti selle tähendust: väga, eriliselt, iseäranis. Eriti suur, väike, oluline, tähtis, hea, halb, hinnatav, palju. Eriti pingeline töö. Eriti kirkad värvid. Selles sööklas on eriti maitsvad toidud. Ahju paistel on eriti õdus istuda. Eriti huvitavalt kujundatud näitus. Püüdsin talle eriti tasa juurde hiilida. Eriti rängalt sai linn kannatada Põhjasõjas. Eriti valitud sõnastusega kiri. Eriti mõistev suhtumine. || ‹eitusega› kuigivõrd. Mitte eriti tark. Ettepanekust ei oldud eriti vaimustatud. Tööd jaotades ei koormata kedagi eriti üle. Väsinuna ei tulnud tööst eriti välja. „Kas sulle meeldis?” – „Mitte eriti.”. *Mitmendat päeva vagunis, pesta kuskil pole, süüa eriti pole, tuju eriti pole. R. Vaidlo.
3. hrv spetsiaalselt, nimelt, just. *.. nägus ettekandja – Tamaara poolt eriti selleks korraks kutsutud – tõi sinna kohvi likööri ja konjakiga .. M. Metsanurk. *.. [admirali] asupaigaks oli suur transportlaev, mis tema jaoks eriti ümber ehitatud. R. Roht.
4. van eraldi. *.. õnnelik oli see perekond, kes sai [moonakate] kasarmus oma eriti toakese .. A. Kitzberg.

ettepoole ‹adv›

1. (kaugemale) ette, teatavasse kaugusse näo-, esiküljepoolsesse külge; ant. tahapoole. Ettepoole kummarduma, vaatama. Käsi ettepoole sirutama. Ettepoole vimmas, kumaras, köökus. Samm ettepoole. Trügis teiste vahelt ettepoole. Lapsed armastavad kinos ettepoole 'eesmistesse ridadesse' istuda. Ettepoole kammitud soeng. Sirvis raamatut tagant ettepoole. Temast ettepoole platseerus ainult kaks võistlejat. *Raudvoodil, üsna välisseina ääres, istus hall, ettepoole kõveraks langenud mehekogu .. A. Jakobson.
2. hrv ajaliselt lähemale; ajaliselt kaugemale, tulevikku. Koosoleku algus on tunni võrra ettepoole nihutatud. *Ühtlasi suunas Kreutzwald oma pilgud kolmkümmend aastat ettepoole, uskudes, et siis hoopis teisiti õpetuse väärtust hinnatakse .. A. Vinkel.

halb ‹halva 23›
ant. hea
1. ‹adj› oma laadilt, omaduste poolest nõuetele mittevastav, mittekvaliteetne, ebarahuldav. a. (võimete, oskuste v. nende omajate, ka füüsilise v. psüühilise seisundi vms. kohta). Halb nägemine, haistmine. Vanakese kuulmine oli halb. Halva peaga õpilane. Tal on halb maitse. Mu mälu läks iga päevaga halvemaks. Halb joonistaja, õppija, ujuja. Ta polnud sugugi halb luuletaja, näitleja, organisaator. Veelinnud, kes hästi sukelduvad, on enamasti halvad lendajad. Halb enesetunne. Halb jume, välimus. Halb meeleolu, tuju. Tervis läheb järjest halvemaks. Ta näeb halb välja. Süda läks halvaks 'hakkas iiveldama'. Tal hakkas bussis halb. *Väga halb ja raske oli olla. Tusk tegi pea otse valusaks. R. Janno. b. (esemete, ainete vms. kohta). Halb sulg, pliiats, labidas, paber. Halb supp, toit, vein. Nende korter on halb. Tee on halb ja porine. Halb sõnaraamat, õpik. Halb näidend, maal. Puu on halb soojusejuht. Ventilatsioon oli ruumis halb. Halvemad põllud jäeti metsa alla. Mu riided pole sugugi halvad. || riknenud; roiskunud. Halvaks läinud kala, toit, vorst. Haav on halvaks läinud. Toas oli halb õhk. *Järsku on halb liha ja rahvas saab süües mürgituse .. L. Vaher. || vastumeelne, vastik. Halb lõhn, hais. Mehe hingeõhk oli halb. Pudrul on halb maitse. *Maailmaparandaja! Millise halva maigu oli see sõna aja jooksul omandanud. E. Krusten. c. (nähtuste, olukordade, tegevuste vms. kohta). Halb ajalehekeel, stiil. Halb meetod, süsteem. Halvad omadused, tingimused. Haige halb hooldamine, põetamine, ravimine. Ega see ettepanek, kavatsus, mõte halb ole. Tunnistusel oli ka halbu hindeid. Tema õppeedukus on halvim kogu klassis.
2. ‹adj› negatiivsete eetiliste omadustega, moraalselt vääritu; laiduväärt. Halb inimene, naine. Halvad kaaslased, sõbrad. Ta oli olnud halb isa. Halvad harjumused, kalduvused, kombed. Ära pea mind halvemaks, kui ma olen. Poisi käitumine ja iseloom on halvad. Sattus halba seltskonda. Läks halvale teele. Näitas ennast halvast küljest. See tegu heidab sulle halba varju. Kahetseb oma halba tegu. Ära anna teistele halba eeskuju! Tal on halb kuulsus. Ta on elanud halba elu. Halb haigus 'suguhaigus'. || ebasõbralik, ebalahke. Halb kohtlemine, vastuvõtt. Halvad suhted. Tüdrukud tegid Mardiga halba nalja. Tal on töökaaslastega halb vahekord. Ma ei öelnud talle ainsatki halba sõna.
3. ‹adj› mingis suhtes ebasoodus, mittekasulik. Halb ilm, kliima. Halb vilja-, marja-, õuna-aasta. Halvad kaardid (mängus). Halvad teated, uudised. Halvad ajad. Halb eelaimus, enne, üllatus. Halb juhus, tagajärg, tulemus. Halb mulje, arvamus. Andis mulle halba nõu. Tal oli halb õnn. Haigus võttis halva pöörde. Asjad, lood on väga halvad. Lootsin pääseda halvimast. *Ah, sel kevadel ei saa ta mehele, / halbu märke metsas pani tähele. M. Veetamm (tlk).
4. ‹adj› ebamugav, tülikas. Linakitkumine on halb töö. Jalgadel oli halb asend. Kõval asemel on halb magada. Sellel kohal on halb istuda. Libedast paadiservast oli halb kinni hoida. Tee oli nii porine, et oli halb käia. Halb on, kui väljendate oma mõtteid segaselt.
5. ‹adj› van odav. *Hinna poolest võiks raamat natuke halvem olla. F. R. Kreutzwald. *Toad olid [võõrastemajas] imeilusad .. ja hinnad naeruväärt halvad. E. Bornhöhe.
6. ‹s› halb, mittehea asi v. nähtus. Endale, teistele halba tegema. Ega ma seda halva pärast tee. Ega ma sulle halba soovi. Aimasin halba. Pole halba ilma heata. Sellest tuleb ainult halba. Kaardid ennustasid halba. Ärge rääkige teistest halba! Hea ja halb võitlesid tema hinges.

helklema ‹helgelda 49›
korduvalt helkima, läiklema, sädelema. Päikesekiir helkles aknal. Lumi helkles sinakates ja hõbedastes varjundites. Tänavalaternate valgus helkles asfaldil. Ta vaatles loojangus helklevat merd. *..oli hea otse põrandal istuda, ahjupaiste näol helklemas ja kuumamas. J. Tuulik. *Silmad naeratasid, neis helkles vaikne leplik rõõm. O. Tooming.

hundi|laut
(külma ruumi kohta, hrl. võrdlustes). Tuba oli külm nagu hundilaut. Koolimaja oli nagu hundilaut – ei pidanud tuult ega sooja. Päev otsa siin hundilaudas istuda ei paku kellelegi lõbu.

härrased ‹4› ‹s› pl

1. jõukasse, eesõigustega kihti kuuluv pererahvas, saksad; härrad. Muuga mõisa härrased. Teenis toapoisina suurtsugu härraste juures. Härrased ohvitserid sõitsid kalessiga. „Härraseid ei ole kodus,” teatas teenija.
2. kõnetlussõna mitme meesisiku v. ka mees- ning naisisikute poole pöördumisel. Tänan teid, härrased! Härrased, palun lauda istuda! *„Mina olen matemaatik, härrased...” sõnas Quensel.. A. Sinkel.

iga ‹ea 27› ‹s›

1. kellegi v. millegi kogu elu- v. olemasoluaeg. Inimese keskmine iga. Noorpaarile sooviti pikka iga. Minu eaks jätkub sellestki. Kodulindudest on eriti pika eaga haned. Puulaeva eaks loeti 15 aastat. Korralik hooldamine pikendab mootori, heki, rõivaste iga. Rekordi iga oli üsna lühike. Vägivallal ei olnud pikka iga. Romantism oli oma ea ära elanud.
▷ Liitsõnad: elu|iga, inim|iga, kasutus|iga, tööiga.
2. aeg, mille keegi v. miski on käesoleva momendini elanud v. olemas olnud, vanus. Ealt üle viiekümne. Oma ea kohta arukas laps. Vaatamata oma kõrgele eale loeb ta ilma prillideta. Näeb oma east noorem välja. Võistelda võis autodel, millede iga on vähemalt neli aastakümmet. *Nojah, eks ole juba igagi, nii teil kui minul ja hobuselgi. F. Tuglas.
3. ‹ainult täiendiga, siis hrl. sisekohakäänetes, v. täiendlausega› teat. järk kellegi eluajast, vanusejärk, vanus. Vanas, kõrges, auväärses, küpses eas. Ohtlik, kardetav iga. Mees paremas eas. Ebamäärases eas daam. Õitsvas eas naisterahvas. Soliidses eas kiilaspäine meeskodanik. Noore(ma)s eas oli ta iludus olnud. Hilises eas tekkinud huvi. Igas eas inimesi. Iluuisutaja parim iga. Mehe iga, aga poisikese aru. Kõrgesse ikka jõuavad ainult tugevad inimesed. Niisuguses eas on natuke piinlik koolipinki istuda. Sellest east peale, mis ma mäletama hakkan. Poiss on just (selles) eas, kus tüdrukuid vaatama hakatakse. Nüüd oleme sellest east väljas, kus igasuguseid tükke tehti. Kuuskümmend pole veel iga, kus surma ootama peaks. Põrsad on just parajas eas. || vastavas vanusejärgus olevad inimesed. *Juttude valikus on silmas peetud algkooli nooremat iga. J. Parijõgi.
▷ Liitsõnad: imiku|iga, kesk|iga, lapse|iga, loote|iga, mehe|iga, neiu|iga, nooruki|iga, plika|iga, poisi(kese)|iga, rauga|iga, täis|iga, väikelapseiga; abiellumis|iga, häälemurde|iga, kasvu|iga, kooli|iga, küpsus|iga, murde|iga, mängu|iga, pensioni|iga, puberteedi|iga, üleminekuiga.
4. geol ajastiku alajaotus, ajavahemik, mille kestel kujunesid ladet moodustavad kivimid

istuma ‹42›

1. asendi kohta, kus istmiku ja reitega toetutakse mingile alusele (vahel liitub sellega mingi tegevus). a. sellises asendis olema (ka loomade vastava asendi ning lindude, putukate kuskil asetsemise kohta). Vankril, vankris, sadulas, autos, trammis, rongis istuma. Nad istusid akna all, ahju juures, pimedas toanurgas. Istusime murul, maas, puu all, lõkke ääres. Istun rõdul, aias lehtlas. Istusime kõrvu, vastastikku, kaelakuti, vaikselt, omaette, mõtetes. Laps istub ema süles, isa kukil. Taat istus kössis voodiserval. Eit istus, käed rüpes. Istusin pingil, toolil, sohval, diivanil, mugavalt tugitoolis. Istu rahulikult paigal! Istusime laua ääres, laua taga, lauas, veiniklaasi taga. Külaline istus peremehe paremal käel, perenaise kõrval. Me pole juba ammu koos istunud. Arno istub kogu öö raamatute taga, töö kallal. Istusin pea iga õhtu kinos, teatris. Ta on mitu aastat koolipingis istunud. Istus nagu nõeltel, nagu tulistel sütel. Koer istus tagumistel käppadel. Karu istus pakul. Kana istub pesal, kukk õrrel. Lind istub oksal, kajakas kivi otsas. Kärbes istus seinal, sääsk nina otsas. Istuv eluviis. | piltl. Mõisnik istus talupoja kukil. Uus diktaator istus kindlalt pukis. b. sellist asendit võtma. Toolile, pingile, vankrile, sadulasse, autosse, jalgrattale, saani istuma. Istusin rooli taha, hobuse selga ja sõitsin ära. Istusime akna alla, murule maha, lõkke äärde, rõdule. Istusin esimesse ritta oma tavalisele kohale. Istuti televiisorit vaatama. Istu minu kõrvale, ettepoole. Istuge koomale. Palun istuge lauda! Istusin jälle raamatute taha. *Vahel istuvad linavästrikud jäätükkidele.. F. Jüssi. | piltl. *Kui igale hakka „palun” ütlema, siis istub varsti mõni sulle kukile. I. Maran (tlk).
2. (otsesemalt v. kaudsemalt eelmise tähendusega seoses:) pikemat aega mingis kohas v. olukorras viibima. Redus, peidus istuma. Ei saanud tööd ja istus kodus. Muudkui istu ja oota, ei tea, millal ta ükskord tuleb. Külas istuvad ikka veel vaenlased. Istub juba mitmendat aastat tähtsal ametikohal. Juhatuses istuvad omad poisid. Poiss ei viitsinud õppida ja jäi kevadel istuma 'klassikursust kordama'. Mõni iluski neiu on istuma jäänud 'pole mehele saanud'. Endised võimumehed istuvad jälle valitsuses. Istus viletsa palga peal mitu aastat. Tuli paar päeva istuda leival ja heeringal. *Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja – teopäevi teinud. A. Kitzberg. *.. plikakesele on päris paras, kui ta ilma õunteta istub – nälga ta seepärast ei sure. V. Lattik.
3. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) vabadusekaotust kandma, vangistatud olema. Vangis, vanglas, arestikambris, pogris, trellide taga istuma. Istub süütult, asja eest. Oma karistust, aega istuma. Mees istus neli aastat üksikkongis. Neil tuli varastatud asjade müümise eest istuma minna. Selle teo eest, pärast võidakse ta mitmeks aastaks istuma panna. Ta istub juba viiendat aastat. Mispärast sa õieti istusid? *Ta istub kümmet aastat. H. Kiik.
4. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) ühel kohal, millegi peal v. sees (kinni) olema. Auto istub poris. Jaht istub sügavalt vees. Laev istus kõvasti madalikul. Hammasratas, laager istub võllil vabalt, liikumatult. Lips istub viltu. Ta kohevail juustel istus uljas soni. Kaabu istus viltu peas. Sügaval koobastes istuvad silmad. || kelleski v. milleski olemas v. juurdunud olema. Nõrkus istub kehas. Laiskus, väsimus istub kontides. Kohusetunne istub tal lihas ja veres. Südamesopis istus hirm. Sul istub jonn, tants veres. Kaotusevalu istus hinges nagu nüri teivas. Põgenemismõte istus kangekaelselt ta peas.
5. (hrl. vabamas, kõnekeelsemas pruugis:) sobima, sobiv olema, oma kohal olema, vastuvõetav v. meeldiv olema. Needid istusid aukudesse nagu valatud. See amet, töö ei istu talle. Maaelu istus mulle iga päevaga üha enam. Vastus istus nagu rusikas silmaauku. Mossitamine sulle ei istu. *Ei meeldinud talle siin majalogus, ei istunud hästi see rahvas, kes koos käis. R. Sirge. || paras, sobiv olema, figuuriga, muu riietuse vms. sobima. Ülikond istus nagu valatud. Kuub istub seljas kui kott. Munder istub ta seljas laitmatult, elegantselt. Tume lips selle ülikonnaga ei istu. Habe sulle ei istu. Hästi, halvasti istuv kleit, mantel. || klappima, laabuma, välja tulema. Töö ei istu täna. Korvpallurite pealevisked seekord istusid. Näitlejal mäng veel ei istunud. Mõne inimesega rääkides ei taha jutt kuidagi istuda. *Lugemine ei istunud, kohvikus oli igav. M. Unt. || maitsema, hea olema. Mulle see jook ei istu. Kohv istub likööri peale suurepäraselt. *Ega ma suur suitsumees olegi, aga pärast sööki istub see päris mõnusasti. M. Kesamaa.

maha istuma
istet võtma, kuhugi istuma. Silla äärde istunud tüdrukud maha jalgu puhkama. Saad maha istuda, juba kisa lahti. *Õunapuude alla pingile istub ta maha, paneb raamatu kõrvale ja andub vaatlusele.. M. Metsanurk.

ümber istuma
sõidukit (v. kohta) vahetama. Sõlmjaamas tuleb meil ümber istuda. Istusin rongilt ümber laevale. Tööle sõites tuleb mul ühelt trammilt teisele ümber istuda. *.. istusime ümber vabadele klapptoolidele esimeses reas.. M. Lott (tlk).

joogi|maja
van kõrts, trahter vm. joomakoht. *Võid minna joogimajja, veinikeldri, istuda seal sõpradega poole ööni. M. Metsanurk.

jutu|tuba
info Internetis paiknev suhtluskanal, mis võimaldab osalejatel üksteisele reaalajas teksti saata ja saadud tekstile vastata. Tüdruk tavatseb tundide kaupa jututoas istuda. Jututuppa minema, sisenema.

kabel ‹-i 2› ‹s›

1. väiksem usukultuslik ehitis (näit. abikirik) v. usukultuslik ruum. *.. pühapäeval oli tal õigus istuda kabelis esimesel pingil otse Lenströmi lugemispuldi vastas. J. Mändmets. *Tsirkusega ühenduses on väike kabel, kus härjavõitlejad enne esinemist palvetavad .. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: linnuse|kabel, lossi|kabel, mälestuskabel.
2. hoone kalmistul surnute hoidmiseks ja matusetalituseks. Metsakalmistu kabel. Hüvastijätt lahkunuga toimub kabelis.
3. ehitis matmiseks (hrl. kalmistul). *Enne surma oli ta lasknud ehitada üsna kiriku lähedale väikese kabeli. Sinna kabelisse käskis ta ennast matta .. M. J. Eisen.
▷ Liitsõnad: haua|kabel, matusekabel.
4. murd surnuaed, kalmistu. *Nüüd magad siin / kabelis mulla all. J. Kärner.

kabinet ‹-neti, -netti 21› ‹s›

1. vastuvõtu- v. töötuba. Arsti kabinet. Dr. Niglase kabinet. Direktori, peainseneri kabinet. Professor on oma kabinetis. Tal tuli kõrge ülemuse kabineti ukse taga oodata.
▷ Liitsõnad: arsti|kabinet, töökabinet.
2. eriotstarbeline vastava sisseseadega ruum (v. ruumid) õppeasutuses, polikliinikus v. mujal. Võõrkeelte kabinet. Eesti keele ja kirjanduse kabinet. Kutsekoolil on hulk kabinette ja töökodasid. Hambaarsti, ravivõimlemise, protseduuride kabinet (polikliinikus). *Aitan koolimaja ehitada, kabinette sisustada .. V. Saar.
▷ Liitsõnad: aine|kabinet, eriala|kabinet, füsioteraapia|kabinet, füüsika|kabinet, geograafia|kabinet, hambaravi|kabinet, keemia|kabinet, kodundus|kabinet, käsitöö|kabinet, metoodika|kabinet, ravi|kabinet, röntgeni|kabinet, õppekabinet.
3. eraldatud ruum restoranis väikesele seltskonnale. *Kelner soovitab neile kabinetti istuda, sest [restorani] üldine saal pannakse kinni .. M. Mõtslane.
4. pol valitsuse, ministrite kogu nimetus. Ministrite kabinet. Peaminister nimetas kabineti. Kabineti koosseisus oli 15 ministrit.

kaebe|alune ‹s›
süüdistatav. Kaebealust süüdistati mõrvas. Sõjakohus mõistis kümme kaebealust surma. Tal tuli kohtus kaebealuste pingis istuda 'süüdistatav olla'.

kas või ‹adv›
‹esineb ka liitsõnana›
1. (kasut. viitamisel mingile äärmisele võimalusele:) isegi või, (äärmisel juhul) isegi. Lähen kas või kohe. Ootan kas või õhtuni. Lähme kas või jalgsi. Ta annaks kas või sada rubla, et aga raamatut endale saada. Siin tapa end tööga kas või ära. Ta kas või sureb, aga alla ei anna. Tüdruk on nii kurb, et kas või puhkeb nutma. Jõekaldal võis poiss kas või tundide kaupa istuda. „Oled ise nõus kaasa tulema?” – „Kas või!”. | (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Poeb ülemuste ees kas või nahast välja. Seda ma teen, kas või nui neljaks. Häda on suur, roni kas või mööda seina üles. Kas mine või hulluks.
2. (kasut. öeldava piiramiseks, konkretiseerimiseks:) (kui mitte rohkem, siis) vähemalt. Ütle kas või ainuski sõna! Tule kas või natukeseks ajaks! Laena kas või homseni! Püüdku kas või paari lausega olukorda iseloomustada. Oleks ta kas või muianudki! Ta tegi seda kas või ainult selleks, et teiste ees kelkida.
3. (tõstab esile ühe võimaluse teiste hulgast:) näiteks. Võtame kas või niisuguse näite. Saavutustest kõneleb kas või järgmine fakt. Selle maja võiks korda seada ja kas või klubiks teha. Las läheb mõni poistest, kas või Tõnu! *Jõe ääres hakkab siis .. kasvama peen ja pehme arurohi, kas või metshärjapea ja hiirehernes. A. H. Tammsaare.

kena ‹8› ‹adj›

1. meeldiva välimusega, nägus. Ta on kena poiss: sirge nagu osi. Ta oli pildi peal palju kenam kui tõeliselt. Kui kenaks ta on muutunud! Teeb end peegli ees kenamaks. Sa näed täna eriti kena välja. Iluduseks ei saa teda just nimetada, aga kena on ta kahtlemata. Tal on kena keha, näolapp, välimus. Hobune on kenamaid koduloomi. Lambatalled olid kenad. Kena maja. Sain sünnipäevaks palju keni asju. Võtsin paar kenamat kleiti kaasa. Loodus oli kõige kenamas kevadeehtes.
▷ Liitsõnad: imekena.
2. meeldiva olemisega, hea, tore, sümpaatne; vastutulelik, lahke. Ta oli vanasti kena ja korralik mees. Ta on kõigi vastu viisakas ja igati kena inimene. Võiksid minu vastu kenam olla. Kas sa oleksid nii kena ja ootaksid pisut! Ole kena mees ja uuri välja, millal on koosolek! *Õppustel olid sa [= hobune] ikka kena ja vagune, ei hakanud nimme vigurdama .. J. Peegel.
3. (olukorra, tegevuse, nähtuse vms. kohta:) meeldiv, päris hea. Tal on päris kena hääl. Üsna kena kontsert, luuletus. Kena ilm, hommik. Kena ajaviide, plaan. Puhkus on kena asi. Kena töö, konti ei riku. Ta oli täna päris kenas tujus. Meil on kena komme töökaaslaste sünnipäevi tähistada. Majapidamine on kenas korras. Lapsed on tal juba kenal järjel. Neil oli omavahel päris kena klapp. Kaunis kena tunne, kui sinust lugu peetakse. Siin on kena istuda, kõndida. Küll oleks kena, kui see koosolek ära jääks! Väga kena, et sa tulid! *Oli kena olemine, niisugune perekondlik. E. Männik. | iroon. Kena lugu küll, laps häbeneb oma vanemaid! Teisi südaööl tülitada, kena komme küll! || (teatavaksvõtu-, nõustumissõna mingi arvamuse v. jutu peale). *Nojah, kena. Targutada võib. Aga lõpuni targutada on mõttetu. J. Kross. *„Peremees on kodumail?” küsis ta. – „On, on,” noogutas Priit. – „Ahah, kena.” V. Ilus.
4. üsna suur, kaunikene; tubli, võrdlemisi korralik. Bussipeatuses oli kena hulk inimesi. Lauanurgal oli kena kuhi raamatuid. Kena hulk aastaid turjal. Kena patakas raha. Auto sõitis päris kena kiirusega. Noorik tõi kaasa kena kaasavara. Põld andis üsna kena saaki. Kena palk, honorar, teenistus. Selle pealt teenib kena summakese, kopika. *.. sõudmine üle Harku järve võtab oma kena aja .. R. Parve. *Juhan oli veel läinud suvel kaunis kena niitja .. R. Roht.
5. kõnek (käitumiselt, olemiselt) imelik, naljakas, veider. Minul nüüd midagi sinu vastu – ära ole kena! See mees on nagu natuke kena. *Teda peeti sellepärast pisut naljakaks või kenaks, nagu seda keegi nimetas. A. H. Tammsaare. *Ei just karda, aga ikka nii nagu natuke kena on. O. Luts.

kodune ‹-se 4›

1. ‹adj› kodus esinev, toimuv, valmistatav, kasutatav vms.; koduga seostuv. Kodune riietus, kleit, toit, elu, majapidamine. Kodused talitused, toimetused, askeldused. Aitas vanemaid kodustes töödes. Õpetaja kontrollis koduseid ülesandeid. Arst ruttas kodustele visiitidele. Range kodune kasvatus. Õpilase kodune olukord oli hea. Mõisnike koduseks keeleks oli saksa keel. Kooliajal oli kodune toetus vähene. Kodune arest. Kodusel teel valmistatud tööriistad. Kodune aadress, telefon. || (laiemalt:) kodupaigas, koduümbruses, kodumaal esinev, sellega seostuv. *Pealegi on siin [= kodupaigas] kõik tuntud: kodune tuul, kodune taevas, kodune päike, kodune maa ja mets ja kodune olek. J. Mändmets. *.. nüüd kõnnivad ka mõtted kaugeid kui ka koduseid teid. K. A. Hindrey.
2. ‹adj› kodus viibiv, sealt vähe väljas käiv; väljas tööl mittekäiv. Mees töötab, naine on kodune. Niikaua kui lapsed väikesed, oli ema kodune. Pensioniea saabumisega jäi isa koduseks. *Kitzbergid ise olid kodune rahvas, külas käisid nad harva .. V. Alttoa.
3. ‹s› ‹pl.› kodus elavad perekonnaliikmed. Külastas koduseid. Sain kodustelt kirja. Kuidas kodused elavad? Tervita koduseid minu poolt! Tunneb muret koduste pärast. Kodused ei tea minu kavatsustest veel midagi.
4. ‹adj› kodutunnet tekitav; mõnus, hubane. Seal oli kõik nii kodune, nagu oleksin olnud päris kodus. Krakov oli hästi kodune linn. Tuba oli väike, aga kodune. Einestati köögis, seal oli kodusem. Oli nii kodune istuda kamina ees. Mul oli seal väga kodune tunne. Kogu ümbruses valitses kodune rahu. || vaba, sundimatu, mitteametlik. Tekkis usalduslikult kodune vestlus. Kui ametiasjad räägitud, muutus jutt kodusemaks. Tal oli oma alluvatega üsna kodune vahekord. Tundsin end nende seltsis kohe kodusena.
5. ‹adj› oma olemuselt kellelegi lähedane, omane, mõistetav vms. Aja jooksul muutus ümbruskond mulle kodusemaks. Ta rääkis ka eesti keelt, kuid saksa keel oli talle siiski kodusem.

kohevil ‹adv›

1. kohevas olekus; nagu kohevaks paisutatud v. kerkinud. Heinad küünis olid alles kohevil ja vajumata. Kohevil juuksed, soeng. Kuke suled olid kohevil. Kohevil sabaga orav. Kohevil seelik.
2. piltl elevil, erutatud, ärevil v. ärritatud; turris. Poisid olid rõõmsalt kohevil. Kõik olid sündmusest natuke kohevil. Mees käis uhkelt ringi, kohevil nagu kalkun. *Kell on üheksa – kõik on kihevil, kohevil, meie isaga ei saa istuda, seista ega keeltki õieti liigutada. M. Metsanurk. *Olgu [emand] kohevil – ega ma kõike jõua! Ma olen siin küll mitme vaimu eest orjanud .. A. Mälk.

kribama ‹37›
kõnek (kokku) kirjutama. *Võiks isegi vaikselt kusagil kantseleis istuda ja tasapisi pabereid kribada. H. Rajamets (tlk).

kuivale jääma ~ jooksma ~ sattuma, kuival istuma ~ olema, kuivale jätma

1. (täbarasse, väljapääsmatusse, nurjumisele määratud olukorda jäämise, sattumise v. sellises olukorras viibimise kohta). Jooksis oma suurte plaanidega kuivale. Rahadega oleme varsti kuival.
2. (ilmajäämise v. ilmaoleku kohta). Poiss valis liiga tüdrukuid, pärast jäi hoopis kuivale. *.. Liina ei jäänud ühekski tantsuks kuivale. L. Hainsalu. *.. temal on Maie ja mina hoolitsegu ise enda eest, kui ei taha kuival istuda. O. Tooming.

kuke|pea
kõnek (bravuuritsevalt:) olukord v. töö, mis on v. tundub olevat äärmiselt lihtne ja kerge; sün. naljaasi, naljategu, käkitegu. Tema käes on raadio parandamine kukepea. Antsule on matemaatika eksam kukepea (ära teha). *Kui palju sul veel jäänud on [vangis istuda]? Poolteist aastat? Kukepea, naljanumber. R. Kaugver.

kuri|tegu

1. ka jur süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud karistus. Kuritegu ühiskonna, inimkonna, inimsuse vastu. Raske, eriti ohtlik, ränk, hirmus, koletu kuritegu. Tahtmatu, tahtlik, ettekavatsetud kuritegu. Isiku-, vara-, omandi-, inimsuse-, riigivastane, riiklik, ametialane, sõjaväeline kuritegu. Kuriteo ajend, motiiv, eesmärk. Kuriteo koht, riist, jäljed. Kuriteo ettevalmistamine, varjamine, tõkestamine, avastamine. Vastutus kuriteo eest. Kuriteole kihutaja, kaasaaitaja. Kuriteost osavõtt. Saatis korda, pani toime, sooritas enneolematu kuriteo. Meest süüdistati kuriteos. Ta tabati kuriteolt. Sai kuriteo eest karmi karistuse.
▷ Liitsõnad: finants|kuritegu, kriminaal|kuritegu, majandus|kuritegu, seksuaalkuritegu.
2. (tähenduselt nõrgenenud:) halb, kahjulik tegu, pahategu. Oleks kuritegu tal sportimist keelata. Sellise ilmaga toas istuda on lausa kuritegu. *Uus kett oli seda tarvilikum, et Mossa oli oma viimast vabadust kasutanud kuriteoks: ta oli kuuendikumehel murdnud kana.. A. H. Tammsaare.

kuulutama ‹37›

1. midagi avalikult, ametlikult teatavaks tegema (suuliselt v. kirjalikult). Sõda kuulutama. Kohtuotsust kuulutama. Uue seaduse kehtimahakkamisest kuulutati rahvale kirikukantslist. Pärast mitmetunnilist istungit kuulutati vaheaeg. Kuulutas ajalehes, et tal on maja müüa. Edumeelsed kuulutasid avalikult, et toetavad uut korda. || kedagi v. midagi avalikult kellekski v. millekski, teat. seisundis olevaks tunnistama. Kuningaks, keisriks, presidendiks, pealikuks kuulutama. Endine asumaa kuulutati iseseisvaks. Katoliku kirik kuulutas Jeanne d'Arci pühakuks. Looduskaitsealaks kuulutatud piirkond. Mees kuulutati tagaotsitavaks. Kirik kuulutas teisitimõtlejad ketseriteks. Koosolek kuulutati avatuks. Diskussioon kuulutati lõpetatuks. Kõrgkoolis kuulutati mitu kohta vakantseks. Määrus, seadus kuulutati kehtetuks. Võlad kuulutati kustutatuks. *Sümbolistid kuulutasid oma õpetajaks Paul Verlaine'i.. N. Andresen. *Riik oli kuulutatud sõjaseisukorda. Väeosades kästi moodustada väljakohtud.. K. Rumor. || maha kuulutama. *Hilda kuulutati täna esimest korda kirikus ... Madjakuga. O. Luts.
2. rääkima, seletama, ütlema, teada andma. Ruttas teistele head uudist, oma rõõmu, muret, kartusi kuulutama. Kaupmehed kuulutasid laadaplatsil valju häälega oma kaupa. Mis sellest ikka võõrastele, kogu maailmale kuulutada! Ta kuulutas suure suuga kõigile, mis ta teel nägi. „Palun kõiki lauda istuda!” kuulutas perenaine pidulikult. „Seda ei või mingil juhul lubada!” kuulutasin resoluutselt. Marika kuulutas, et tema ei tule homme kaasa. *Valvsa ja terase haraka kädistamine, kes kõike näeb ja kõigest kuulutab, päästab mõnegi looma elu. O. Tooming. || piltl millestki märku v. tunnistust andma. Kellahelin kuulutab vahetunni lõppu, tunni algust. Raekoja kell kuulutas südaöötundi. Vabrikuvile kuulutas tööpäeva algust. Lõokesed ja kuldnokad kuulutavad kevade saabumist. *Varsti kuulutab vägev norskamine, et väsimus tast on võitu saanud. E. Vilde. *Söö kui hästi, aga nägu seda ei kuuluta. P. Krusten.
3. jutlustama, levitama, propageerima. Jumalasõna, evangeeliumi, ristiusku kuulutama. Kuulutati võrdsust ja vendlust. *Ma kuulutasin üht aadet. G. Suits.
4. ennustama, ette kuulutama. Oraakel kuulutas kreeklastele võitu. Kaardimoor kuulutas kaartidelt tulevikku. Käevaataja oli talle kuulutanud pikka iga, rikast meest. Jutlustaja kuulutas viimsepäeva tulekut. Ta kuulutas oma vastastele kadu. Kaardid ei kuulutanud talle midagi head. *Nagu saunaeit suvel kuulutanud, nõnda see ka oli: Krõõdal sündis tütar. A. H. Tammsaare. || saabuva, tulevikus toimuva kohta tunnistust andma, midagi aimata laskma. Meeste vihased näod kuulutasid kurja, ei kuulutanud midagi head. Kõik taevamärgid kuulutasid ilmamuutust. Pikad varjud kuulutasid õhtu lähenemist. *Tuul rebib pilvi, kisub kübaraid peast, kuulutab sula. J. Semper.

kõdu|hõng
kõdulõhn. *..kes tahtis, võis istuda niisketel vahtralehtedel, mis levitasid kõduhõngu. V. Gross.

kõhmitsema ‹37›
hrv nokutama, jorutama; konutama. *Kas nõnda istutakse kõrtsis? Kui oled kord juba tulnud, ära siis kõhmitse – joo! A. Gailit. *..küürakas kõhmitses istuda ta magamislava juures, mõõk põlvil.. A. Mälk.

kõvasti ‹adv›

1. vastupidavalt, kindlalt, tugevasti, püsivalt. Ankrul oli punn kõvasti ees. Topi augud kõvasti kinni! Kotisuu on kõvasti kinni. Sidus paki kõvasti kinni. Uks on kõvasti kinni. Tõmba köis kõvasti koormale ümber. Õng jäi puujuurika taha kõvasti kinni.
2. jõuliselt, jõuga, tugevasti. Pigistas minu kätt nii kõvasti, et hakkas valus. Sikutas kõvasti, kõigest jõust. Ta hoidis vastasest kõvasti kinni. Tõukas, lõi nii kõvasti, et teine kukkus maha. Tal olid huuled kõvasti kokku litsutud. *Juhan viskas värava nii kõvasti enese järel kinni, et mõned varvad langesid maha. M. Metsanurk.
3. järeleandmatult, kindlalt, kõigest väest; visalt. Talupojad seisid kõvasti oma õiguste eest. Vaenlane pani kõvasti vastu. Lepingust, tavadest peeti kõvasti kinni. Seda pidage kõvasti meeles. *Niiviisi nägin siis ise ka ära, kui kõvasti need igandid veel inimesel sees võivad istuda. L. Kerge.
4. rangelt, karmilt. Suitsetamine oli kõvasti keelatud. Teda noomiti, ähvardati kõvasti. Karjapoiss sai kõvasti pragada. Põrutas tülitsejaile kõvasti peale. *..ja kui neid [= tüdrukuid] nähti noormeestega tänaval rääkimas, siis võeti nad kõvasti käsile.. H. Sepamaa (tlk).
5. kõnek valjusti, valju häälega, kõva häälega. Hõikas, huikas, hüüdis kõvasti. Keegi karjus kõvasti appi. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad! Laps puhkes kõvasti nutma. Mees hakkas kõvasti norskama. Raadio mängis kõvasti. *Ta tõmbas säärikud jalga ja käis nendega nõnda kõvasti, et õedki ärkasid tagakambris.. M. Metsanurk.
6. kõnek palju, rohkesti. Loomi on siinkandis kõvasti. Tänavu on kõvasti seeni. Paatkond sai kõvasti kala. Vesi jões on kõvasti tõusnud. Toitu tuleb kõvasti kaasa võtta. Põld vajab kõvasti sõnnikut. Selle tööga teenib kõvasti. Rahvast tuli kõvasti kokku. Raske töö puhul peab kõvasti sööma. Mehed olid kõvasti (viina) võtnud. Aega on kõvasti mööda läinud. Kella seitsmeni on veel kõvasti aega. Öösel on kõvasti vihma sadanud. Puulehtedes on juba kõvasti kollast. Tal on kõvasti tööd. Ta on külmaga väga kõvasti riides.
7. kõnek (üldse intensiivsust väljendav sõna:) väga, suurel määral, tugevasti, kangesti. a. (tunde- ja tahteavaldustes). Ma kartsin, ehmusin kõvasti. Ta oli kõvasti väsinud. Poisid olid kõvasti hirmul, ärevil. Mehel oli hing kõvasti täis. Ma kahtlen selles kõvasti. Daamid olid temast kõvasti sisse võetud. See asi on kõvasti südamel. Seda pandi talle kõvasti pahaks. Algul punnis kõvasti vastu, aga hiljem andis järele. Ta jäi kõvasti mõttesse. Ta sai kõvasti kiita. b. (seisundi kohta). Ta hingeldab, lõõtsutab kõvasti. Süda peksleb, pulss taob kõvasti. Ta higistas öösel kõvasti. Sain kõvasti külmetada. Jalg on kõvasti paistes, paistetanud. Pea valutas kõvasti. Olin päris kõvasti haige. Käsi on kõvasti valus. Mees oli kõvasti habemesse kasvanud. Nägu punetas kõvasti, oli kõvasti verine. Laev lekib kõvasti. Mehed olid väga kõvasti purjus. Ta sai kõvasti klobida. Ta magas nii kõvasti, et ei ärganud koputuse peale. Rong oli rahvast kõvasti täis. Päike sulatas kõvasti. Tee on kõvasti tuisanud, hanges. Kõht on kõvasti täis. Tuli põleb kõvasti. Seep lõhnab kõvasti. Poeg on kõvasti isasse. || vähemalt, mitte vähem kui. Tal on oma nelikümmend kõvasti turjal. See maksab oma kümme krooni kõvasti. Poiss on kõvasti kaheksateist. Maanteed mööda saab sinna kõvasti viisteist kilomeetrit. c. (füüsilise v. vaimse tegevuse kohta). Põrandat tuleb kõvasti pesta. Turul kaubeldi kõvasti. Ta oli kõvasti tegevuses, ametis. Tehti kõvasti tööd. Majand ehitab kõvasti. Perenaine toimetab, askeldab kõvasti köögis. Poisid lõid tüdrukule kõvasti külge. Tüdruk kurameerinud kõvasti. Mees plaanitseb midagi kõvasti. Räägitakse kõvasti, et ta minevat meilt ära. *Juuksedki võeti kõvasti käsile: enne suur kamm, siis tihe kamm, siis veel harjaga üle. E. Rängel.

kärsima ‹42›

1. millekski kannatust omama, maldama, läbema. Ei kärsi paigal olla, seista. Kes nüüd enam toas istuda kärsis! Kärsib ta sul venna kojutulekut ära oodata! Poisid ei kärsinud süüagi, nii huvitav tegevus oli pooleli. Ta pole küll veel terve, kuid ei kärsi enam lamada. Ma räägin, kui kärsid kuulata.
2. hrv (ära, välja) kannatama, taluma. *Te ei oska kujutella, mida tollal kärsisin. A. Oras (tlk). *..tõepoolest oli ta küll tuhat korda kurvemaid õnnetusi kärsinud.. A. Saareste (tlk).

käsi rüppe laskma ~ panema, käed rüpes istuma, käsi rüpes hoidma
tegutsemast, töötamast lakkama; mitte midagi tegema v. ette võtma, tegevusetult olema (kuigi oleks vaja töötada, tegutseda vms.). Ta ei lasknud ka pensionil olles käsi rüppe. Kibedal tööajal ei saa istuda käed rüpes. *.. ei või käsi rüpes hoides pealt vaadata, kui maad nii suur hädaoht ähvardab. A. Saal.

köögutama ‹37›
midagi tehes kummargil, köökus olema v. kööku tõmbama, koogutama. Naised köögutasid kogu päeva kartulipõllul. Vanamees köögutab sängiveerel istuda. *Sügavas kruusaaugus köögutasid kaks lapseohtu tüdrukut, kraapisid kruusa laiali.. V. Saar. *..siis lauldi ja mitmed võhivõõrad vanad naised nutsid sinna sekka ja köögutasid pead ja oma ennegi konksus süsimusti selgi.. A. Maripuu.

laskma ‹lasta, lasen, lasksin e. lasin, laskis e. lasi, lasku, laskev, lasknud, lastakse, lastud 44›

1. lubama, võimaldama, mitte takistama. a. ‹imperatiivi jaatavas kõnes kasutusel ka lühivorm las› midagi teha v. juhtuda. Lase mind, mul minna. Ema, lase meid, meil veel mängida, las me mängime veel. Ärge laske tal midagi rasket tõsta. Laskem tal rääkida, las ta räägib. Lase neid, neil natuke magada, las nad magavad natuke. Las(ke) ma laulan, laske mul laulda. Las sadada, saab magada. Tal ei lastud suudki lahti teha. Ta ei lase endaga mängida, end petta. Sa ei lase teisi, teistel rahus olla. Töö ei lase hinge tõmmata. Ära lase end segada, kõrvale tõrjuda, nurka suruda. Ma lasksin ta akna alla istuma, järjekorras endast ette. Lase mind, mul rahulikult istuda. Las(e) ma proovin ka. Poiss tahtis musi võtta, aga tüdruk ei lasknud. Maksis arve ära ja laskis takso minema. Õhuke papp laseb end rulli keerata. See asi laseb end paremini korraldada. Kuub laseb aimata, et mees on kõhnemaks jäänud. Ära lase välja paista, et oled pettunud. b. kuhugi v. kuskilt pääseda. Me ei lase sind kuhugi, jääd koju. Laske lapsed õue hullama. Talutütar ei lasknud sulaspoissi ligi, oma aita. Kõiki koore ei lastud laulupeole. Lehmad lasti laudast karjamaale, ädala peale. Laske leivataldrik siiapoole! c. mingisse seisundisse minna. Millal sind puhkusele, pensionile lastakse? Vangid lasti vabaks, mees lasti vangist vabaks. Laseb lihased lõdvaks. Ära lase piima hapuks minna. Ta laseb kõik nässu, lörri, untsu minna. Põllud on umbrohtu (kasvada) lastud, käest ära lastud, raisku lastud.
2. kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama. Lasksime ankru vette, põhja. Laseb ämbri kaevu ning võtab vett. Kirst lasti hauda. Ribakardinad, rulood lasti (akende) ette. Lasksin kirja postkasti. Võrku, noota, põhjaõngi vette laskma. Polnud mahti käsi rüppe lasta. Vahepeal ujub, siis laseb jälle jalad põhja. Laseb traksid õlgadelt, püksid rebadele. Laseb end redelipulgalt rippu. Laseb lapse sülest põrandale. Laseb süüdlaslikult pea norgu. Laseb pea viltu ja kuulatab. Koer laskis kõrvad lonti ja saba sorgu. Mõned taimed lasevad kuivaga lehed longu. Päästepaadid lasti vette. Lipud lasti poolde vardasse. Lase uks sneprisse. *Poiss laskis pea tüdruku sülle .. F. Tuglas. || laskuma; heitma. Lase voodisse, kušetile pikali. Laskis vaiba peale kõhuli, käpuli. Laseb end seljakile kiiktooli. Laps laskis rohu sisse kükakile. Armulaualised lasevad altari ette põlvili. *Kõrtsmik laskis rinnuli letile. A. H. Tammsaare.
3. kuskilt v. kuhugi voolata võimaldama, voolama panema, jooksetama. Laseb kraanist vett, vaadist õlut. Lase vesi jooksma, vett potti, vann vett täis. Paisjärv lasti kuivaks. Kas tänavu kasemahla laseme? Laskis kümme tilka tinktuuri lusikasse, lusika peale. Lase (hea) lonks, punnsuutäis! Terad, vili lasti kottidest salve. Kasvuhoonemuld lastakse läbi sõela. Hoia pihk all, lasen sulle päevalilleseemneid. Sülitab, laseb läbi hammaste lirtsu. Katlast lasti aur välja. Tõmbab piipu ning laseb suust suitsurõngaid. *Katsume, kumb kummal vere laseb! .. Tule mehe vastu! Tule soolikaid laskma! A. H. Tammsaare. || kõnek (kusemise v. roojamise kohta). Vett, kust laskma. Laseb pissi voodisse. Laskis pika sorina. Nii kange häda, et lase või püksi. Oli püksid täis lasknud. Koer laseb iga puu ja posti peale sirtsu. Olen rahast nii lage, et koer laseb jala peale.
4. (hoogsalt) mingit heli tekitama v. häälitsema. Vilet, laulu laskma. Kass laseb nurru. Laps laseb joru, viripilli. Laseb laia naeru. Muusikat tantsuks lasti plaatidelt. Lase, pillimees, üks polka! Koer laskis kuuldavale pika kaebliku ulu. Laseb suupillil lugusid. || (jutu, kõne kohta). Ta laseb juba ladusasti saksa keelt. Lase kuulda, lase tulla, mis sul öelda on. || kõnek. Peeru, puuksu, paha haisu laskma 'peeretama'. *Natukese aja pärast laseb Sass ema süles parinal kõhutuult .. M. Traat.
5. midagi tegema. Kukerpalli, uperpalli laskma. Sõrmedega nipsu, nippi, keelega laksu laskma. Lase piim soojaks, vesi keema. Laskis seeliku pikemaks, laiemaks. Lase tuli surnuks 'kustuta valgus'. Üks teeb kõike hoolikalt, teine laseb, kuidas juhtub. Tuttav töö, lase või pimesi. Laske samas, vanas vaimus edasi! *Pista siis juuretis hakkama, lase meile üks tubli tegu leiba. R. Sirge. || mingi tööriista või masinaga töötama; töötlema. Lase puuriga, oherdiga auk sisse. Kirves on nüri, tahab natuke käia peal lasta. Juuksed lasti nulliga 'väga madalalt' maha. Ära nii madalalt künna, lase sügavamalt. Käsitsi õmblemine on igav, mis viga masinaga lasta. *.. siis sega neid [= villu], kraasi kaks korda ja lase ka lõngaks, nii et näpud kuumavad. E. Vilde.
6. (kiiresti, hoogsalt) liikuma (käima, jooksma, sõitma, tantsima jne.). Perenaine laseb toa ja aida vahet. Päev läbi lasime kauplusi mööda. Laseb noolelt kodu poole. Laseb suvi läbi palja jalu. Lase nagu orav rattas, nagu süstik edasi-tagasi. Laseme siit otse, silmnäolt üle põllu. Laseb ülejala kodu poole. Hobused lasevad sörki, traavi, galoppi. Vasikad lasevad koplis ringiratast. Lasksime head, kiiret sõitu. Lase auto heinakuhja kõrvale. Vastlapäeval lasti liugu, kelguga mäest alla. Tantsu laskma. *.. ma ei pidanudki teed, vaid lasksin silmalt läbi soo .. M. Metsanurk. *.. laseb teine reinlendrit, polkat, polkamasurkat, galoppi, aagenpitsi ja labajalga nii mis laksub. A. H. Tammsaare.
7. midagi kellelgi teha paluma v. käskima; millegi sooritamiseks korraldust andma. Õpetaja laseb õpilastel vastata, lugeda, luuletusi pähe õppida. Laskis endale uue ülikonna õmmelda. Tahan lasta (endast) pilti teha. Ostja lasi riidetüki üle mõõta. Laskis majale uue katuse panna. Lasksid end kiriklikult laulatada. Laskis end mehest lahutada. Noorsõdureid lasti gaasimaskides joosta, roomata. Mõisnik laskis talupoegi peksta. Laskis nad vangi panna, hukata, üles puua. || vahendaja kaudu mingit sõnumit edasi andma (soovi v. käsu puhul ka lühivormiga las). Tädi laseb teid kõiki tervitada. Professor laseb teatada, et tema loeng jääb täna ära. Las ta võtab mulle ka pileti. Las nad tulevad meile jaama vastu. Las ema katsub teda ümber veenda.
8. (hrl. käsi)tulirelvast tulistama; muud laskeriista vinnastusest lahti päästma ning sel teel noolt vm. (märgi suunas) lendu paiskama; (ka märgi tabamise kohta). Püssi, püstolit, õhupüssi, vibu laskma. Vintpüssiga, jahipüssiga, ammuga laskma. Püssist kuuli, kuulipildujast valangut, kahurist mürsku, vibust v. vibult noolt, lingust kivi laskma. Sihib ja laseb. Seisa, või ma lasen! Laskis hoiatuspaugu õhku. Märki, märklaua pihta laskma. Parti, rebast, hunti laskma. Laskis endale kuuli pähe. Maja on kuulidest sõelapõhjaks lastud. Küla lasti leekkuulidega põlema. Lasti värvilisi rakette. Lastud jänes jahipaunas. Vigaseks lastud põder. *.. et Vargamäe koerad käivad teineteise akna all [kükitamas]. Lase või soolaga, ei kuula teised mädandid .. A. H. Tammsaare. || õhkima. Silda, kindlust õhku laskma. Partisanid olid raudtee lõhkeainega puruks lasknud.

välja laskma

1. väljapääsemist, väljapääsu võimaldama. a. (kellelegi). Hoidke ukse eest kõrvale, laske meid välja. Lasin nad uksest, väravast välja. Kevadel lastakse kari välja. Millal ta haiglast välja lastakse? b. (millelegi). Vedur laseb pahinal auru välja. Laseb ninast, nina kaudu suitsu välja. Kummimadratsist lasti õhk välja.
2. väljastama; välja andma. a. (toodangut, tooteid). Järgmises kvartalis hakkab tehas välja laskma kolme uudistoodet. Kellatehas laseb välja ka kvartskelli. b. (trükiseid jm. väljaandeid). Kirjastus laskis välja 14 uut õnnesoovikaarti. Tammsaare juubeli puhul lasti välja postmark. c. piltl (õppeasutus lõpetajaid). Kõrgkoolid lasevad igal aastal välja tuhandeid noori spetsialiste. Kool laseb sel kevadel välja oma kahekümnenda lennu.
3. rõivast õmblusvaru arvel laiemaks tegema, järele laskma. *Aga kas me [kleiti] pisut välja ei laseks, te ei saa vahest muidu istuda ... A. Taar.
4. hrv (välja) tulistama. *Ametnik võttis revolvri ja leidis, et sellest viis laengut hiljuti välja lastud .. A. H. Tammsaare.

leiva|laud
söögilaud. *Ei tahaks teiste leivalauas istuda, kuigi see leivalaud oleks mu lihase poja oma .. P. Vallak. | piltl. Rikkal on lai, vaesel kitsas leivalaud.

ligistikku ‹adv›
lähestikku. Autos tuli istuda ligistikku. Hooned ehitati ligistikku üksteise kõrvale. Tal oli läinud aastal mitu õnnetust ligistikku. Ligistikku asetsevad silmad.

lilline ‹-se 4› ‹adj›
hrv lilleline. *Sel lillisel rõdul armastas alati istuda Liivimaa ordumeister .. E. Kippel.

läbema ‹37›
‹hrl. eitavas lauses› maldama, kärsima, kannatlikkust omama. Ta on kärsitu, ei läbe (teist) lõpuni kuulata, ei läbe oodata, ei läbe üksikasjadesse tungida. Kes siis läbeb ilusa ilmaga toas istuda! Vaevalt läbeb süüa, ja jälle tööle. *Mis sa nüüd latseke, jälle vokiga? Läbe ometi ka pühapäeva pidada! A. Kitzberg. *Ma ei mäleta, kas läbesime head eite tänadagi .. O. Luts.

välja magama
magades end korralikult välja puhkama, unetarvet täiel määral rahuldama. Homme on pühapäev, saab korralikult välja magada. Kibekiirel heinaajal ei olnud aega end välja magada. Reisiväsimus on välja magatud. || end kaineks, pead selgeks magama. Maga end välja, joobnuna ei tohi rooli istuda. Mees magab toas peatäit, viinaväsimust välja. Joobnu viidi soolaputkasse, kainestusmajja välja magama.

maha ‹adv›

1. maapinnale v. mingile muule aluspinnale (v. selle lähedale). Isa pani lapse sülest maha. Hüppas, kukkus kiigelaualt, põhukuhja otsast maha. Roni koorma otsast, autokastist, hobuse seljast maha! Tuleb, kobib sadulast, vankrilt, jalgrattalt maha. Õled laotati põrandale maha. Paneme uue vaiba maha. Pane puusületäis pliidi ette maha! Laadisime koorma, tõstsime kastid maha. Viskas kivi käest maha. Pillas tassi, kohvikannu, noa maha. Võti libises käest, sõrmede vahelt maha. Õun potsatas puu otsast maha. Ära pillu pabereid, prahti maha! Ettevaatlikult, et sa midagi laua pealt maha ei aja! Kallab, valab vee maha. Natuke kohvi loksus üle tassiääre maha. Leivaraasukesi pudenes maha. Astusime bussist, vagunist maha. Selles peatuses, jaamas ei läinud keegi maha. Vikatid toodi lakast maha. Talv jõudis kätte, lumi tuli maha. Kaste, udu langes maha. Ehitusgeodeedid märgivad rajatavad hooned maha. Saia ei saja taevast maha. || allapoole, madalamale, alla. Marjade kättesaamiseks painutasime pihlaka, oksa maha. Poiss laskis püksid maha. Õmblus triigitakse, pressitakse maha. Ära noruta, ära löö, lase pead maha! Ants ohkas ja vaatas maha. Lööb häbelikult silmad, pilgu maha. *.. ta väljasirutatud käsi langeb lõdvalt maha. E. Vilde. *.. ostis endale punase ning läikiva auto, millel katus maha käis. A. Beekman. || püstiasendist pikali, siruli vms. asendisse. Istusime, kükitasime põrandale, kraavipervele, kuuseheki äärde maha. Tuleb maha istuda 'istet võtta' ja tööle hakata. Paiskas, rabas, tõukas, lõi teise pikali maha. Heitsin, viskusin murule kõhuli maha. Ta kukkus selili maha. Mees prantsatas, vajus täies pikkuses maha. Kogupauk niitis esimesed ründajad maha. Mis sa tormad, jooksed teise jalust maha! Ta joob end lausa käpuli maha. Vedasin õhtul oma kere koiku peale maha. Jooksis, kuni varises jõuetult maha. Viruta talle nii, et maha jääb! Pani jõukatsumisel oma vastase maha. Haigus võtab, murrab tugevadki mehed maha. Kaamelid heitsid maha. Hunt langes lasust surnult maha. Torm murdis mitu puud maha. Auto ajas väravaposti maha. Rohi on maha tallatud. | piltl. *Elu surus maha, kippus tülbistama, ära väsitama. R. Sirge.
2. mullasse, maa sisse (näit. kasvama, peitu). Kartuleid maha panema. Tulbisibulad pannakse maha sügisel. Kapsataimed istutati maha. Kui palju otra, lina maha teete 'külvate'? Rukis sai õigel ajal maha. Koer matab kondi maha. Laip, surnud maeti maha. Majaperemees matnud oma kulla ja väärtasjad sõja ajal aeda maha. *Matusepäeva hommikul pani ta enese riidesse ja sõitis Jussi maha viima. A. H. Tammsaare. | piltl. Mine linna, mis mõtet on sul end sellesse maakolkasse maha matta! *Hea on vahel, kui on raske, / mure maha matta. L. Seppel.
3. küljest, otsast v. pealt ära. Jalg tulevat amputeerida, pealtpoolt põlve maha võtta. Vargal raiuti käsi, tapjal pea maha. Nülgis, võttis rebasel naha maha. Nahk tuli kestendades turjalt maha. Ajab habeme, vuntsid maha. Pea aeti paljaks, juuksed aeti masinaga maha. Hakkas tapetud seal karva maha võtma. Põder, sokk ajab aasta lõpupoole sarved maha. Puu laseb sügisel lehed, okkad maha. Saagisin palgil, latil tüki otsast maha. Viljapuudel tuleb kuivanud oksad maha lõigata. Väejooksikul kisti pagunid maha. Trellid võeti akende eest maha. Traktoril tuli roomik maha. Kruvis aparaadil paar detaili maha. Siit tuleks paari millimeetri jagu maha viilida. Seintelt, laualt on värv kohati maha koorunud, maha tulnud. Hõõru, nühi rooste maha. Pühkis jalanõudelt suurema pori maha. Hakkasin riietelt tolmu maha rapsima. Pesin duši all päevase higi maha. Kustuta tahvlilt need kritseldused maha! Sukasilm jooksis maha 'hargnes'. | piltl. Kes suudab seda häbiplekki enam maha pesta! Oma kõnega rebis ta vastaskandidaatidelt maskid maha. See komme harjuta endast maha! *Meid kujundab kollektiiv, lihvib liigse maha, annab puuduva juurde. J. Smuul. || (riiete v. jalanõude äravõtmise kohta:) ült, seljast, peast, jalast. Võta mantel, pintsak, kampsun, särk (seljast) maha. Ajab püksid jalast maha. Võtsin üleriided, kasuka maha. Koorib endal paksud vammused maha. Müts maha söögilauas! Kisub, sikutab, tirib saapad, säärikud maha.
4. kõnek hulgalt, määralt vähemaks. Peremees võttis palka maha, mitu krooni palgast maha. Tingib, kaupleb hinda maha. Hinnast ei jäetud kopikatki maha. Honorarist arvati maksud maha. Peaksid vähem sööma, et kaalu, kaalust maha võtta. Ma olen haiguse ajal mitu kilo maha võtnud. Hoogu, kiirust, tempot maha võtma. Ära kihuta, võta gaasi maha! Kui õnnestuks endalt kümmekond aastat maha raputada! *Kaheksast kolm maha arvata, üheksa juurde panna ... Palju see on? M. Traat. || (seoses tunnete talitsemisega, nende vaigistamisega). Hirmu, pahameelt, ärevust, erutust, viha, vastikustunnet maha suruma. Püüdis valutunnet, iiveldust, haigutust maha suruda. Surusin endas maha soovi, kiusatuse pikali heita. Lugu tegi talle nalja, ent ta surus muige maha. Mees oli algul äge, kuid rahunes pikkamööda maha. Kähvanud oma pahameele välja, jahtus osakonnajuhataja maha. Püüdsin vihamehi, sõnelejaid maha rahustada. Mehe viha jahtus peagi maha. || mitteväärtuslikuks, kehvaks, kõlbmatuks. Ma laitsin tal selle kavatsuse, plaani, mõtte maha. Arvustus tegi, laitis teose, lavastuse täiesti, maani maha. Ta ei kiitnud ennast ega teinud ka teisi maha. Ettepanek, kandidaat hääletati maha. *Teiste tööd materdab maha, ise ei oska midagi teha. E. Tennov. *Veel sajand-kaks tagasi elasid tõelised mehed – miks ometi on nad meie ajal nii maha käinud? V. Lattik.
5. kellestki v. millestki (sellega mitte kaasa jõudes) tahapoole. a. (ruumiliselt). Ta tuleb koos minuga ega jää sammugi maha. Ta oli juba minust tüki maad maha jäänud. Astu kiiremini, ära jää maha! Voor oli polgust maha jäänud. b. (tegevuses, arengus, võimetes, tasemes vms.). Kippusime põllutöödega, põllutöödes naabritest maha jääma. Poiss jääb õppimises, aritmeetikas teistest maha. Inglise keele oskuses jättis ta klassikaaslased kaugele maha. Meie võistleja jääb turniiri liidrist maha poole punktiga. Sa oled ajast, elust maha jäänud. Ants ei jää sõbrast julguses ja ettevõtlikkuses sugugi maha. Mõned taimed jäid teistest kasvus maha. Hotell ei jää millegi poolest maha suuremate keskuste omadest. *Vallak kui sotsioloog või filosoof jääb tunduvalt maha Vallakust kui psühholoogist. H. Puhvel.
6. osutab rõhutavalt millegi sooritamisele, läbitegemisele, teostamisele; lõpuni, täielikult, ära. Käisime, kõmpisime, vantsisime, marssisime paarkümmend kilomeetrit maha. Autoga sõideti maha üle kahesaja kilomeetri. Kas sa jõuad nii pikka maad maha käia? Magasin tervelt pool päeva maha. Logelesin pühapäeva niisama maha. Peeti maha künnivõistlused, kõnekoosolek. Piim tuleb korralikult maha jahutada. Pidasime maha väikese peo. Keerutasin minagi peol paar tantsu maha. Giid vuristas oma seletuse kiiresti maha. Rääkisime, ajasime temaga pikad jutud maha. Pidasime maha tulise vaidluse. Kell oli maha käinud. || (hrl. hävimisega v. hävitamisega ühenduses). Maja, saun põles maani maha. Aegade jooksul on osa müüri maha varisenud. Vaenlane põletas linna, mitu küla maha. Kuur, ahi lõhuti, kisti maha. Tõmbas, kriipsutas sõna, terve lõigu maha. || (mõnikord osutab kasvavate puude v. taimede langetamisele raiumisega v. lõikamisega). Raius, võttis, saagis mõned puud maha. Mets võeti, raiuti, saeti maha. Võsa, põõsastik tuleb maha raiuda. Niitsin eile osa kaera, heina maha. *Laupäeval oli Maret ristikupõllu masinaga maha niitnud .. R. Sirge. || ‹ka ühendverbi osana› (tapmisega, surmamisega v. suremisega ühenduses). Vaenlane tappis, nottis küla elanikud viimseni maha. Hundid murdsid põdra maha. Ta on nii armetu, et võib tänapäev maha surra. Mitu vangi, kurjategija lasti maha. Laskis, kõmmutas paar ründajat maha. Ähvardas varga nagu marukoera maha lüüa. Röövlid koksasid mehe maha. || ‹ühendverbi osana› ka piltl esineb müümist, ka raiskamist, kulutamist märkivates ühendverbides. Müüs maja, loomad, auto, kõik viimseni maha. Laohoidja äritses, sahkerdas osa kaupa maha. Ta parseldas, äris hobuse laadal maha. Mees jõi, laristas, prassis raha, kogu teenistuse, varanduse maha. Parun mänginud oma mõisa kaartidega maha. Ta on reetur, vaata et müüb veel meid kõiki maha. *Niiviisi mängid maha sellegi usaldusenatukese, mida sinu vastu veel on tuntud! V. Lattik. || osutab aja, mingi olulise momendi v. sündmuse märkamatult, tegutsematult mööduda laskmisele. Passi peale, et sa õiget momenti maha ei maga! Lähme, sellist võimalust, juhust ei tohi maha magada! Väärtuslik aeg jookseb kasutult maha. *Armas jumal, kui elu on antud, kuidas ma ta maha magan! H. Raudsepp.
7. ‹ühendverbi osana› osutab vabatahtlikule v. sunnitud loobumisele millestki v. kellestki. a. (ühenduses ameti v. töökohaga). Kustas pani õpetajaameti, treenerikohustused maha. Ta otsustas vanuse, haiguse tõttu oma ameti maha panna. Kui sa ülemustega vastuollu lähed, võetakse sind (kohalt) maha! Mehed maksti laevalt maha 'vallandati ja neile anti lõpparve'. b. hrl. ühenduses verbiga jätma osutab kellegi v. millegi hülgamisele. Mees jättis oma perekonna, naise ja lapsed maha. Ta olevat leidnud uue kallima ja jätnud vana pruudi maha. Kõik sõbrad on Villemi maha jätnud. Jättis maha oma kodukoha ja läks võõrsile. Üksus jättis oma positsioonid maha. Linn jäeti taganemisel maha. Hoone, veski on ammu maha jäetud ja pooleldi lagunenud. Jätsin suitsetamise, kaardimängu maha. Niisugused mõtted jäta küll maha! Uni jättis mu täna varakult maha. Õnn on mind maha jätnud.
8. osutab kellegi (v. millegi) tegutsemast, toimimast lakkama sundimisele (vahel ka ilma konkreetse tegusõnata). Kõneleja karjuti maha. Maha türannid, okupandid! Maha sõda! Ülestõus, mäss, vandenõu, vastuhakk suruti julmalt maha. Tsaarivalitsusel õnnestus 1905. a. revolutsioon maha suruda. Kõik rahva protestiavaldused suruti maha. Suurtükitulega suruti vaenlase tulepesad maha. „Jama,” suruti seegi oletus maha.
9. ‹hrl. koos verbidega jääma, jätma› kellegi (v. millegi) lahkumisel endisesse paika püsima, sinna alles. Vanemad surid noorelt, neil jäid maha väikesed lapsed. Jättis surres maha korras talu, suure varanduse. Tal jäi perekond kodumaale maha. Lehvitasin veel sõpradele, kes perroonile maha jäid. Miia läks emaga kaasa, ei tahtnud vanaema juurde maha jääda. Põgenemisel jäeti osa asju teele maha. Ma unustasin oma käekella maha. Jäin eile rongist, bussist maha. Teekäänaku taha kaduv buss jättis maha tolmupilve. Lumme jäid jäljed maha.
10. osutab, et midagi tehakse millegi järgi, midagi jäljendades. Poiss kirjutas matemaatikaülesanded pinginaabrilt maha. Kirjutasin valemi tahvlilt maha. Joonistage see pilt raamatust maha! Kust sa selle loo maha vehkisid, viksisid, treisid? Kas ta rääkis peast või luges paberilt maha?
11. arvelt (3. täh.), arvestusest ära, nimistust v. koosseisust välja. Amortiseerunud masinad, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Riknenud kaup, puuvili tuli maha kanda. Ma ei tule, tõmmake mind nimekirjast maha! Küsimus tuleb päevakorrast maha võtta. *.. mõis peab mind uppunuks, arvab hingekirjast maha, mina ise kaon aga metsa! A. Hint.
12. ‹hrl. koos verbidega salgama, vaikima› olematuks, mitteesinevaks v. -esinenuks. Juhtunut polnud võimalik maha salata. Ta räägib puhast tõtt, ei salga midagi maha. Parem, kui me selle fakti, loo maha vaikime. Partii lõpul mängisin oma paremuse maha.
13. ‹koos verbiga saama› toime, valmis, midagi sooritanuks. Naine sai lapsega maha 'sünnitas lapse', sai enneaegu maha 'sünnitas enneaegu'. Kirjanik sai maha uue romaaniga, filmistsenaariumiga. Kuidagi saime selle eksamiga maha. Mis tembuga, rumalusega sa nüüd oled maha saanud!
14. kindlaks, otsustatuks, kokkulepituks. Tingimused olid vastuvõetavad ja mehed tegid kaubad maha. Mul oli Antsuga maha tehtud, et lähen tema asemel karja. *.. aga mina tegin endamisi maha, et olgu jonniga, kuidas on, Hansu-Tooma lugemistele ma küll enam ei lähe. J. Rannap.
15. ‹hrl. koos verbiga kuulutama› avalikult teatavaks (eriti abiellu astumise eelteatena). Maali ja Tõnis kuulutati pühapäeval esimest korda (kantslist) maha. *Mäletan veel selgesti, kui alles hiljem kirikust maha öeldi: nüüd olla luba ka ilma mõisakirjata lugema ja laulatusele tulla. A. Kitzberg.
16. ‹hrl. koos verbiga viskama› osutab millelegi, mida on kulutatud asjata, tulemusteta. Ravimitest polnud abi, ainult hulk raha maha visatud. Kui nüüd ka ei õnnestu, siis on meie vaev maha visatud.

maldama ‹mallata 48›

1. läbema, kärsima, kannatust, püsi omama. Ta ei mallanud minutitki oodata, järjekorras seista. Ei malda haigenagi töölt eemal olla. Poisid ei mallanud süüagi, vaid tormasid jõe äärde. Nii ilusa ilmaga ei malda keegi toas istuda. Maldamata korralikult riietudagi, tormati välja. Kes siis jaaniööl magada maldab! Laps nüüd maldab vaikselt lamada! Ma räägin selle loo ära, kui maldad kuulata. *.. seisti jalul, oldi minekuõhinal, ei mallatud istuda. M. Metsanurk.
2. hrv raatsima, tihkama. *Sa tead, et ma ei maldaks sinule eluilmaski midagi halba teha ega öelda .. A. Jakobson.

mees|olevus
meesolend. *Mis teha selle meesolevusega? Midagi ta ju ei räägi, suvatseb niisama istuda. L. Hainsalu.

mehe|tegu
mehele sobiv, tema väärikusele v. võimeile vastav tegu v. käitumine. Nüüd on aeg mehetegusid teha, mitte istuda, käed rüpes. Kaebamine ja virisemine pole mehetegu. Kas perekond maha jätta on mehetegu? Mehesõnale peavad järgnema meheteod. See oli kordaminekute ja mehetegude aeg. See oli hästi tehtud – mehetegu!

mekutama ‹37›

1. kõnek mekkides vähehaaval, veidi sööma v. jooma. Mõni rüüpab klaasi korraga põhjani, mõni mekutab tilkhaaval. Söö, ära mekuta! Joob väikeste mekutavate sõõmudega. *Sellel [pakul] armastas ta istuda ja omatehtud marja- või õunaveini mekutada. A. Beekman.
2. kõnek saamatult, venitades midagi tegema v. rääkima, mökutama. Ütle välja, kui midagi öelda on, ära mekuta! *Aliide mekutas pisut koha peal, tõusis siis üles ja läks teisele järele. A. Maripuu.
3. mökitama. Kitsed mekutavad. *.. naeris nüüd juba lausa valju häälega, lausa hirnus, lausa mekutas nagu sikk. A. Jakobson.

mujale ‹adv›
teise, muusse kohta. Kolime siit kuhugi mujale. Sõitsime Saksamaale ja ka mujale Kesk-Euroopasse. Lähen kaubamajja ja võib-olla mujalegi. Kes keelab teda mujale tööle minemast. Istus voodi servale, sest mujale polnud istuda. Tuleb koju, kuhu mujale tal ikka minna on. Muusika kisub mõtted töö juurest mujale. Juhib jutu mujale. *Ema on haiglane, pole enam mujale kui koju sukki nõeluma ja supikatla juurde. A. Hint.

mukkima ‹mukin 42›
kõnek (edevalt, eputavalt) ehtima, ilusaks tegema, üles lööma. a. (inimese kohta). Tüdrukud mukivad end peole minekuks. Meigivad ja mukivad (end) tükk aega peegli ees. Naine püüdis end nooremaks mukkida. Klanitud ja mukitud lapsed nagu nukukesed. Mukitud keigar. b. (muu kohta). Korter, tuba nii vuntsitud ja mukitud, et ei julge istuda ega astuda. *.. ja ehitas endale maja nagu mängukanni: lakkis seest ja mukkis väljast .. O. Tooming. *Ühe terve hommikupoole mukkis vanaonu vedruvankrit .. H. Kross.

mõnu ‹11› ‹s›

1. rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding. Sööb, joob, vihtleb, ringutab mõnuga. Vihmastest puhkepäevadest pole õiget, täit mõnu. Tunneb elust mõnu. Milline mõnu on istuda küdeva ahju ees! Kass lööb mõnust, mõnu pärast nurru. Jutustas kuuldust suure, ilmse mõnuga. Mis mõnu see sulle pakub, valmistab? Sai sadistlikku mõnu teise mõnitamisest. Maalib enese mõnuks, mitte näituste jaoks. Ta näis elavat täielikus õnnes ja mõnus. *Vahel ootavad nad [= artistid] publikult tasu, kuid peamine näib siiski olevat enda näitamise ja esinemise mõnu. J. Kangilaski.
▷ Liitsõnad: meelemõnu.
2. miski meeldivat, rõõmu, rahuldust pakkuv asjaolu v. omadus; mõnusus, meeldivus. Külma ilmaga pole suplusel mingit mõnu. Suvel on matkamisel hoopis teine mõnu kui hilissügisel. Saladuses hoidmine selle asja mõnu oligi. Hea jutumehe lugudes, juba tema hääleski on eriline mõnu. Oskab oma sõnadele, ettekandele imelise mõnu anda. *Meile on jäetud kolm mõnu: töö, naised ja viin. O. Tooming. *.. see armsus, mis paistab tal silmist, ja see mõnu, mis kuuldub ta kõnest. E. Vilde. || ‹hrl. pl.› elukondlikud hüved, mugavused. Maaelu, puhkekodu mõnud. Ühiskorteri „mõnusid” ei soovitaks küll kellelegi.
▷ Liitsõnad: elu|mõnu, talvemõnu.
3. van toon, meloodia. *„Nii kui armuline preili soovivad!” ütles Martin oma häälele veidi naljakat mõnu andes. Chr. Kannike.

napsi|klaas
väike klaas napsi võtmiseks, pits(klaas). Likööri-, konjaki- jm. napsiklaasid. Jalaga, jalata napsiklaasid. Valas napsiklaasi täis. Armastab napsiklaasi taga istuda, napsiklaasi tõsta 'napsi võtta'.

nokastanult ‹adv›
(kergelt) purjus, vintis. Nokastanult ei tohi rooli taha istuda. Tuleb mõnikord õhtuti nokastanult koju.

nokutama ‹37›
kõnek
1. noogutama. Nõusolevalt, jaatavalt, heakskiitvalt (pead, peaga) nokutama. Nokutab vastuseks, tervituseks, hüvastijätuks (pead, peaga). *Ja Mai aitas elavalt pead nokutades toapoisi sõnu takka tõendada .. E. Vilde.
2. konutama; (aega viites) jokutama, jorutama. Nokutab omaette nurgas istuda. Hakkame ükskord minema, mis te nokutate! Kaua ta nokutab, võtku naine. *Tund aega peame siin [= trahteris] vähemasti nokutama, enne kui midagi kõhtu saame. E. Bornhöhe.

norutama ‹37›

1. norgus olema. a. (norguspäi) konutama, seisma v. istuma. Kõrtsiliste hobused norutasid lasipuu küljes. Lehmad norutavad karjamaal külma vihma käes. Milvi norutas nurgas (istuda), keegi teda tantsima ei võtnud. Norutab, pea käte vahel, laua ääres nagu hunnik õnnetust. Oleme hommikust peale kontori juures norutanud ja tööd oodanud. Istutatud kapsataimed algul norutavad, siis lähevad kikki. *Viin mõjus .. Nõrgemad pead norutasid juba ammu seina ääres pikkadel pinkidel, tukkusid; tugevamad seisid veel püsti .. E. Särgava. *Puud norutasid enne raagujäämist, kuulsin nende valu. A. Valton. b. rõhutud meeleolus, tusatujus, teotahteta olema. Pea püsti, ära noruta! Maksab siis sellise tühja asja pärast norutada! Ta on parandamatu optimist, ei jää kunagi norutama. Vahel norutab, siis äkki on jälle lõbusas tujus. Petetud peigmees ei jäänud kauaks norutama. Mis sa nii ilusa ilmaga linnas norutad, lähme maale. Kusagil ta ei käi, istub norutades kodus. *Polnuks Laikmaa moodigi norutama jääda; veelgi innukamalt sukeldus ta oma töösse ja ettevõtteisse. E. Nirk.
2. norgu laskma. Ära pead noruta, kõik saab jälle heaks!

nuku|kodu
(lastel nukkudega mängides). *.. tuba kirendas iga värvi [riide]lappidest, ja väikese Anni nukukodu sai veel kõige soliidsemad tagavarad. K. Ristikivi. || piltl (mukitult kauni kodu kohta). Eramute linnaosa oma nukukodudega. Pole tarvis mingisugust nukukodu, kus ei julge istuda ega astuda.

nägema ‹näha, näen, nägin, nägi, nähku, nägev, näinud, nähakse, nähtud 42›

1. silmadega, silmade vahendusel, nägemisaistingu(te) kaudu tajuma (valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis). Näeb hästi, selgesti, halvasti, ähmaselt. Näeb paremini lähedale, kaugele. Ta näeb ainult vasaku silmaga. Pime ei näe. Hämaraks läheb, ei näe enam lugeda. Vanad silmad ei näe peenikest kirja. Tehke valgust, muidu ei näe. Vaata terasemalt, siis näed. Kas sa näed seda üksikut puud seal? Vaatetornist näeb, ulatub (silm) nägema kümnete kilomeetrite kaugusele. Kõik on näha nagu peo peal, peopesal. Nende prillidega ma ei näe. Seda võib näha palja silmaga, mikroskoobi all. Kui õigesti näen, on tulijaid kaks. Nägin üle hulga aja tuttavaid paiku. Teda pole tööl näha olnud, vist on haigeks jäänud. Enne ei usu, kui oma silmaga näen. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. Kedagi oma ihusilmaga 'isiklikult, otseselt' nägema. Teiste nähes ja kuuldes. Kedagi polnud nägemas. Niisugust asja pole minu silmad enne näinud. Valvurite (silma) nägemata ei pääse siia keegi. Pealt näha 'väliselt' kena inimene. Ma ei või, taha teda silma otsas(ki) näha, ma ei või, taha ta varju(gi) näha 'ei salli teda'. Merehaige ei võinud toitu nähagi. Rohi kasvab lausa silma nähes, silmnähtavalt 'väga kiiresti'. Surm, nälg on silmaga näha 'väga ligidal, saabumas'. Haige vist järgmist hommikut, päeva, suve enam ei näe 'sureb enne'. | (tegelike nägemisaistinguteta). Und, unenägusid nägema. Mida sa unes nägid? Näeb viirastusi, kummitusi, tonte, vaime. Nägi vaimus, kuidas ta rikkaks saab. *Näen nagu topelt. Ukse taga koputajana kujutlen end avajana .. I. Jaks. || (tähelepanuga, süvenenult) vaatama. Olen seda filmi, etendust, näitust juba näinud. Anna kirja mulle ka näha! Kas saaksin seda raamatut lähemalt näha? Töö käib, nii et lust näha. Ilus näha, kuidas noored tantsivad. Komberdab nii vaevaliselt, et kahju, häda näha. Reisib, et maailma näha. Loomaaias on lapsel palju näha. Näe kui ilus maja! Võta näe see õun! Näe, näete, niimoodi tuleb sellest kinni hoida. || märkama, tähele panema. Kas sa oled kuskil mu prille näinud? Ei jõudnud näha, kes see oli. Ei näinud, millal sa mööda läksid. Nägin teda juba suurelt kaugelt. Nägi silmanurgast, et poiss teda vaatab. Loeb nii, et ei näe midagi, mis ümber toimub. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Küll ma näen, kui poiss väiksematele peaks liiga tegema. Näidendi elust nähtud tüübid. Teise silmas näed pindu, oma silmas palki ei näe. *Sa näed ainult võõramaa naisi, aga Iisraeli häbi ja viletsuse jaoks pole sul silmi! H. Raudsepp. || (nägemise kaudu) teada saama, millegi üle otsustada võima. Nägin ajalehest, et hakkad maja müüma, et su maja on müüa. Hobuse vanust näeb hammastest. Nägin ta silmist, pilgust, olekust, et midagi on juhtunud. Näeb käejoontest, kaartidelt tulevikku. Näost näha, et valetab. Kaugelt, silmaga näha, et mees on purjus. Temast näeb kohe, et on õige inimene. *Sest näeme, et meie esivanemad ka südame poolest kaunis haritud olid .. C. R. Jakobson. || kellegagi kohtuma, kedagi kohtama, kellegagi koos viibima. Tere, Jaan, rõõm näha üle hulga aja! Saab sindki harvasti näha! Pean sind kiires asjas kohe nägema. Jääb siis nii, et homme näeme. Kui näeme, räägime pikemalt. Näeksin sind millalgi meeleldi enda pool. Tahaks vanu koolikaaslasi näha ja mälestusi heietada. Ei tea, kas näemegi veel kunagi.
2. aru saama, mõistma, tõdema. Nüüd ma näen, mis mees sa oled. Ta ei osanud näha viletsuse tõelist põhjust. Tuleb õppida ka enese vigu nägema. Näen, et olen siin soovimatu külaline. Näen, et sa pole millestki õppust võtnud. Nägime, et mingit lootust enam ei ole. Nägi, et teda on petetud. Varsti nähti, et niimoodi elu ei lähe. Näen küll, mis tal mõttes on. Näed nüüd, et mul oli õigus. Lugu oli näe(d) nii: .. Näed ju, et mul on kiire. *Ja vaata: kuu või paari pärast ma juba näen, et võib elada isegi Narvas. O. Luts. || kõnek (hrl. etteheitvalt:) taipama, märkama; oskama. Ei näe ta ka halva ilmaga kodus istuda, pühapäevalgi puhata. Kas sa ei näinud suud pidada, vastu hakata, õigel ajal koju tulla, heast võimalusest kinni hakata! Nägid riidu minna, näe leppida ka. *Mis sa peaksid küll kohmitsema, kui ei näe magada! R. Sirge. *Oleksin juba ammu surra näinud, ma vilets inimeseloomake! A. Jakobson.
3. tajuma, tunnetama; (ette) aimama. Ma ei näe selles midagi imelikku, taunitavat, halba. Ei näe põhjust, vajadust kohtuda. Näen temas sõpra, võistlejat. Mida küll poisid selles tüdrukus näevad? Ta näeb igas inimeses (midagi) head. Näeme tihtipeale üksnes nähtuste pealispinda. Muud väljapääsu olukorrast ma ei näe. Keegi ei osanud temas tulevast kuulsat heliloojat näha. Juhtumis nähti provokatsiooni. Näen selles ohtu, ähvardust, halba ennet. Pillerkaaritavad, nagu näeks kadu, viimsetpäeva. *Kondid valutavad. Näevad vist teisi ilmu. R. Sirge. | piltl. Elu kainelt, roosilisena, mustades värvides nägema.
4. kogema, tunda saama. a. (kellegi kohta). Ta on elus mõndagi, ühte ja teist, risti ja viletsust näinud. Vaeva, häda, muret, näguripäevi, nälga, puudust nägema. On nähtud häid ja halbu päevi, aegu. Oled tikandi kallal, tikandiga, tikkides palju vaeva näinud. Nägi kurja vaeva, et ärkvel püsida. Sellist tormi, nii vihmast suve pole enam ammu nähtud. Kes kõik pühad peab, see kõik näljad näeb. *Ta sinu rõõmust rõõmu näeb .. L. Koidula. *Aga Eedule anti näha viletsat elujärge. Ta lapsed said õnnetult otsa. A. Schmuul. b. (millegi kohta). See põrand pole ammu luuda näinud. Põld pole mitu aastat sõnnikut näinud. Sellist laulupeorongkäiku polnud Tallinna tänavad enne näinud. Kaevikuelu näinud sinel. *Oli palju ohtusid ja uhkeidki päevi näinud see rand. A. Mälk.
5. (tulevikus) teada saama, milleski selgust saama. Saab näha, kas jõuame õhtuks valmis. Eks me näe, mis sest välja tuleb. Elame, näeme! Sellest tuleb suur pahandus, küll te näete. Eelöeldust näeme, et asjad polegi halvad. Tahaks näha, mis ta selle peale kostab. Siis nähku kõik, kellel meist oli õigus. *Näeb sügisel, mis põld annab, lööme ehk tuleval kevadel uued kambrid üles .. A. H. Tammsaare.
6. soovima, tahtma. Igaüks meist näeks hea meelega, et meie lapsed oleksid edukad. Näeks meeleldi, et mees viinast, suitsetamisest loobuks. Keda näed oma järglasena, asetäitjana? *Seda nähti isegi hää meelega, kui saksa soost õpetajate poole saksa keeles pöörduti. K. A. Hindrey. || heaks arvama. Tehke, nagu ise näete. *Kui sa ei taha Tallinnasse sõita, siis tee, mis sa ise näed. J. Kärner.
7. hrv näima, paistma. *Tema näeb nagu aimavat või oletavat .. A. H. Tammsaare.
8. ‹imperatiivi v. indikatiivi 2. pöörde vormid adverbi- v. interjektsioonilaadselt› kõnek (kasut. nõrgenenud tähenduses). a. tähelepanu juhtides, seletades, nentides v. kinnitades. Näe(d) oledki tagasi. Tahab näe(d) kangesti kooli minna. Mõnel, näed sa, on niisugune iseloom. Näed, kuidas olid lood. Näed siis, kui hästi (läks). Tema, näete, otsustas teisiti. Ei ole näe(d) aega saanud. Plaanitsed küll, aga läheb näe(d) teisiti. Läks näed sa meelest ära. Ei anna näe(d) kätte, tee mis tahad. Tule ära! – Näe(d) mitte ei tule! Näed seal inimest, muudkui jonnib vastu! b. imestust, halvakspanu vms. väljendades v. kirudes. Näe imet, või tema naisemees! Kas sa näe, või sina oled vanaemaks saanud! Näe nalja, või temal on õigus! Näe, mida tema teada tahab! Näe maita, või katki läks. Näe aga näe, kui uhkeks läinud. Näed siis, seisa ometi paigal! Näe(d) nüüd, oota mind ka! Näe(d) kus kurivaim, ei lähe ega lähe niit nõela taha.

olema ‹olla, olen, (ta) on, olin, ollakse; ‹eitavas kõnes ka vormid:› pole, polnud, poleks, polnuks, polevat, polnuvat, poldaks, poldud, poldavat 39›

1. väljendab subjekti (olendi, eseme, sündmuse, nähtuse, seisundi, olukorra vm.) üldist, antud hetkel v. minevikus eksisteerimise fakti: eksisteerima, olemas olema. a. (üldse, tegelikkuses). Olla või mitte olla? Ma mõtlen, järelikult ma olen. Oli kord üks kuningas. Siis oli kõigest puudus. Ei ole head ilma halvata. On sündmusi, mis ei unune. On inimesi, kes tahavad teiste tööst elada. Juhtus olema halb ilm. On nähtusi, mille olemust tänini ei tunta. Vanaduse vastu ei ole rohtu. Olema hakkama, olemas olema, olemast lakkama. See tegu oleks võinud olemata olla. Vanaisa ei ole enam 'suri, on surnud'. On ainult üks pääsemisvõimalus. Ei ole muud nõu kui ise selgusele jõuda. Pole muud kui istuda ja oodata. Toit on valmis, pole muud kui sööma istuda. On oht haigestuda leetritesse. Raskusi on, aga neist saame üle. On põhjust arvata, et.. Kas sellest on abi, kasu, tulu? Temas on näitlejat. Seda on näha, kuulda, tunda. Sellest oli ajalehes lugeda. Süüa tuleb muretseda, ükskõik, kas raha on või pole. b. (mingis kohas, kuskil). Metsa all on veel lund. Tänaval oli palju rahvast. Toas polnud kedagi. Köögis oli kärbseid musttuhat. Väljas on sügis, porine, pakane, kõva tuul. Peol oli olnud tore. Kas laual võid on? Temast polnud seal jälgegi. Kotis oli ainult kroon raha. Majas ei ole veevärki. Õhus on äikest. c. (mingil ajal, millalgi). Praegu on talv, veebruar, aasta 1986, 20. sajand, õhtu, tööaeg. Täna on soe, vihmane, tuuline ilm. Homme koolitööd ei ole. Praegu on juba aeg minna. Rongi väljumiseni on veel kümme minutit. Kunagi oli selle metsa asemel küla. Lambal oli 'sündis' eile utetall. d. (kellegi v. millegi valduses, omanduses, käsutuses). Mehel on uus ülikond, suured majad, loks auto. Mitu last neil on? Kas teil juhtub tikku olema? Meil ei ole midagi süüa. Mul ei ole kohta, kus elada. Neil ei ole kinos käimiseks aega. Kas sul on mahti see töö ära teha? Tal on ju võimalus lepingust loobuda. Tal on mantel seljas, saapad jalas, põll ees, piip hambus, kohver käes. e. (kellegagi v. millegagi ühtekuuluvana: osana, omadusena, tunnusena, funktsioonina, seisundina, protsessina, tegevusena jne.). Tal on käharad juuksed, ilusad silmad, paras kasv, parajalt pikkust. Kirvel on puust vars. Tal on talenti, eeldusi, võimeid, jaksu, jõudu, visadust (midagi teha). Mul pole isu, tahtmist, lusti, soovi kinno minna. Tal oli hirm, häbi, kõhe tunne. Mul polnud asjast aimugi. Mis sul viga, häda on? Mul on peavalu, paha olla. Mul pole midagi selle vastu. Juulal oli armastus Mihkli vastu. Meil polnud pileti muretsemisega mingit vaeva, tüli, raskust. Tema kurbusel, rõõmul polnud piiri. Tal ei ole endasse usku. Poisil polnud kaaslastega õiget klappi. Isal on palju tööd ja tegemist. Kõigil oli kiire, temast kahju. Mul pole sellega mingit asja, tegemist. Tal ei olnud kuskil püsi, asu, rahu. Kas teil on midagi öelda? Teil on õigus. Sul ei ole põhjust, alust, tarvidust seda teha. Tal on kombeks, moeks, viisiks kutsumata külla tulla. Tal on midagi südamel, plaanis, kavas, mõttes. Tüdrukul oli nutt varuks, nutt kurgus, hirm nahas. Asjal on oma mõte sees. Tal oli hale, kurb, halb, lõbus, piinlik, soe, külm, valus. Tal on hea olla. Sinuga on raske vaielda. Pole sul vastu joriseda midagi. Mul on ootamisest villand, isu täis, isu otsas, kõrini. f. (kellelegi v. millekski mõelduna v. määratuna). See kingitus on ema jaoks, too teine sulle. Raamat on Mardile. See tee on jalgratastele, jalakäijatele. Need lõngad on heegeldamiseks, heegeldustööks. Mul on su abi vaja, tarvis. Sulle oleks vitsa, malka vaja. „Mida teile võiks olla?” küsis müüja. Kas mulle kirja ei olnud? Võõrastel(e) on sissepääs keelatud.
2. väljendab subjekti eksisteerimisprotsessi: asetsema, asuma, paiknema, viibima; elama; funktsioneerima, käituma. a. (mingis kohas). Ta on maal, linnas, Siberis, koolis, kodus, kodunt ära, apteegis, aias, toas. Laev on merel, sadamas. Sadam on veel kaugel. Vaas on laual, riiulil. Maja on tee ääres, orus, jõe kaldal, teistest eemal. Ta oli juba väravast väljas. Olemegi päral, kohal. Kus ta on? Sisukord on raamatu lõpus. Viga on temas endas. Koer oli rebase kannul. Hobused on trepis. Olin sugulaste pool, haiglas, ööd võõrastemajas. Õlu on all, vaht on peal. | piltl. Ta nimi on pidevalt kõigi suus. Luuletus on peas. Pühad, lõikusaeg on ukse ees. Südames oli rõõm, kurbus, valu. Nutt, pisarad ei olnud kaugel. Ta oli oma sõiduvees. Oleme omadega enam-vähem mäel. Asi on selles, et.. Seal see asi nüüd on! b. (mingil ajal). Olen varsti tagasi. Olin ammu enne teisi kohal. Olime möödunud pühapäeval maal. c. (mingis tegevuses, milleski osalemas). Olen kalal, jahil, õngel, noodal, tulusel, marjul, seenil. Vend on õitsil, veskil, karjas, õunavargil. Olime pulmas, matustel, külas. Oleme kohvil, lõunal. Olen tööl, reisil, praktikal. Olen praegu dieedil, ravil. Kes on roolis, aerudel? Poiss on õngede kallal ametis, tegevuses õngede korrastamisega. Ta on tegev mitmes ühingus. Olime ootel, valvel. Olin just kinno minemas, koju tulemas. Auto on remondis, paranduses. See sõna on juba mõnikümmend aastat käibel, tarvitusel, kasutusel. Mis siin teoksil on? Vili on jahvatusel, töö on tegemisel. Olen juba varahommikust peale liikvel. Mullikas oli terve talve nuumal. d. (mingil viisil, vahel viisi näitamata). Kuidas olla – minna või mitte minna? Nii peenes seltskonnas ei oska kuidagi olla. Tema oskab ülemuste ees olla. Ole viisakalt, vagusi, vait! Keegi ei ole jõude. Las ma olen natuke aega rahus. Lase kass olla, ära kiusa teda. Kuidas sa elad ja oled ka? Kuidas asjad, lood on? Vaata, nii on lood. Asi, lugu, asjalugu on niisugune, et.. Oli, kuidas oli, aga kuidagi ikka oli. Võib ju olla, et.. Kõik on nii, nagu peab. Kuidas teil seal kodus on? Ole nii nagu omas kodus. e. (mingis (ajutises) olukorras, seisundis v. suhtes). Mees oli purjus, joobnud, jokkis, vintis, täis. Olin ärevuses, mures, mõttes, pabinas, närvis, elevil, lusti täis, pinevil, kahevahel, marus, norus, turris, hirmul, halvas tujus, tujust ära, ähmi täis. Lapsed on kodus üksi, omapäi, omaette. Ettepanekuga oleme päri, nõus. Kas te olete minu poolt või vastu? Oled juba nii vara ärkvel, üleval, jalul. Nad on teineteisega tülis, pahuksis, riius, sõjajalal. Ta on hädas, jännis, pigis, kehval järjel, kõigile võlgu. Poiss oli kui tulistel sütel. Olen oma toidul, omas leivas. Olime jooksust päris läbi, otsas, võhmal. Nüüd oleme sinuga tasa. Aparaat on korrast ära, nässus, rikkis, mokas. See asi on nüüd korras, juttis, joones, kombes. Majapidamine on tal laokil, räämas, ui-ai. Särk on poriga koos. Koeral on saba rõngas, sorgus. Uks on lahti, kinni, lukus, irvakil. Puud on raagus, pungas, õites, hiirekõrvul. Akna klaasid on katki. Käsi on paistes, krampis. Teed on umbes. Taevas on pilves. Meri on jääs. Ma pole praegu vormis. Kas kaubad on koos? Prillid on alles, kaotsis. Raha on läbi, otsas. Tema aeg on ümber. Raskem osa teest on möödas. Vihm on üle. Õhtu on käes. Mis siin lahti on? 'mis on juhtunud v. mis toimub'. Kell oli 6, kui Sohvi tuli. f. (mingis asendis v. suunas). Ta on püsti, pikali, põlvili, kummargil, kägaras, siruli, laatsakil. Klaasid on kummuli kuivamas. Lipuvarras oli otse, veidike viltu, kaldu. Majad on vastastikku. Aknad on lõunasse, põhja, õue poole, tänavale. Istujad olid näoga, seljaga üksteise poole. Vaadake, et rivis oleks kõigi varbad ühel joonel! Täisnurkse kolmnurga kaatetid on teineteise suhtes risti. g. (kellegagi v. millegagi koos; kellestki v. millestki eraldi). Ära karda, ma olen sinuga. Ta soovis minu seltsis olla. Praegu oleme veel koos, varsti enam mitte. Olin temaga ühel kursusel, ühes klassis. Poisid on kogu aeg ninapidi koos. Õu ja aed on eraldi, aed on õuest eraldi. Rõõm ja kurbus on alati käsikäes. Kes on sinuga kaasas? Kas kohv on koorega või ilma? Too mees on enne Marit juba kümne teisega olnud (armuvahekorra kohta). Miina on 'kurameerib' nüüd Mihkliga.
3. iseseisva tähenduseta v. väga üldise tähendusega olles iseloomustab koos predikatiivi v. adverbiaaliga subjekti omadust, olemust, tunnust, kuuluvust (kuhugi v. kellelegi) jms.. a. klassifitseerib, identifitseerib v. defineerib subjekti. Ta on kunstnik, õpetaja, treial. Varblane on lind. Sääsk on putukas. Meie oleme inimesed. Igaüks on oma õnne sepp. Tallinn on Läänemere tähtsamaid sadamaid. Ukraina pealinn on Kiiev. See tütarlaps on minu venna pruut. Mis ta nimi on? Tema nimi on Raimo Saar. Ta on üks Järvidest, üks Järvisid. „Hund” on saksa keeles koer. Einstein on relatiivsusteooria rajaja. Mikroskoop on suurendusseade. Koer oli ta alatine kaaslane. Kes te olete? See on minu poeg Arno. Kes teist on Jaan? Jaan olen mina. Mina olen Jaan. Kaks korda kolm on kuus. Kahe ja kolme korrutis on kuus. Ta on 36-aastane. Üks sentimeeter on kümme millimeetrit. Mütsi hind on 50 krooni. „Nissan” on levinumaid autosid. Äri on äri. Sõda on sõda, mis parata. Kaks meest on ikka kaks meest. b. iseloomustab subjekti laadi. Vesi on soe. Ämber oli raske. Kui hea on olla noor! Ta nägu on kahvatu, tedretähti täis. Kingad on pruunid, pruuni värvi, kõrge kontsaga, ninast kitsad, mulle parajad. Poiss oli väikest kasvu, valget verd, lokkis juustega. Ta on andekas, hea peaga, keeltes tugev. Mees on aeglane, rahuliku loomuga. Ta on just niisugune, nagu mees peab olema. Ta on kahtlane tüüp, isevärki mees, üle küla poiss, igal pool esimene. Ole ikka mees! Igaüks peab olema iseenese üle peremees. Ta on kasvatusküsimustes täielik võhik. See ülesanne on kerge, keeruline, raskesti täidetav, mulle jõudu mööda, erilise tähtsusega. Sinu jutt ei ole eriti loogiline, usutav, kuulamist väärt. Ei ole ilus vanematele inimestele vastu vaielda. Tema süda on süüst puhas. Selle asja pärast ole üsna mureta. Tuba oli akendeta. Oli see nüüd tark tegu? Näidendist ei olnud suuremat asja, näidend ei olnud suurem asi. Oleks rumalus loobuda sellest võimalusest. Nüüd on hea nõu kallis. Käsk on vanem kui meie. Pikuke see suvi siis ära ei ole! Lobisemine pole kunagi kasuks. Keegi on kellelegi koormaks, nuhtluseks, ristiks kaelas, risuks ees. Poiss on tööl juba päris asja eest, täie mehe eest. Tahan olla samasugune kui teised. Kleit on põlvini, allapoole või ülespoole põlvi. Poeg oli isale õlast saadik, õlani. Tema tervis polnud kiita, laita. Kohver oli kerge kanda. Sa oled nagu karu. Olen väsinud kui koer. Maja oli nagu maja kunagi, nagu maja ikka. Tüdruk on ema nägu, täiesti emasse. Nende sarnasus on lausa rabav. Oskar on jõu poolest Aadust üle. Olen näljane nagu hunt. Kas see pilet on veel kehtiv? Olin ta käitumisest liigutatud, rabatud, ärritatud, pahv. Olgu ta tuhandest terve! (tänuvormel). Oma on ikka oma. c. osutab subjekti (kellegi) omanduses v. käsutuses olekut, kuuluvust kellelegi v. millelegi, millegi olemasolu kellelgi. Idee oli sinu, tegutse! Sinul, sinu käes on vägi ja võim. Mul on niisugune tunne, arvamus. Rätik on õe jagu. Nokk on tal nagu kure oma. Tulevik on noorte päralt. Terve korter oli minu käsutuses. Küpsised olid laste jaoks. d. osutab subjekti päritolu. Kust kandist sa (pärit) oled? Ta on (pärit) Tartust, Saaremaalt, töölisperekonnast. Kust niisugune jutt pärit on? See tsitaat on „Iliasest”. Arhitektuurimälestis, raamat, skulptuur on 16. sajandist. Apelsinid on Marokost, õunad Ukrainast. Kiri on ema käest, emalt. Kas ta on Mardi tütreid? See mõte oli sinult. Kas sa oled kuu pealt, et seda ei tea? Ma olen ajalehe juurest, aiandist. e. osutab subjekti ainet, materjali. Sõrmus on kullast. Kirjutuslaud on tamme(puu)st. Kringel oli pärmitaignast. Sild on raudbetoonist. Sinu süda on lausa kivist. Anna meile ka, ega meiegi suud sarvest ei ole!
4. abiverb verbi liitaegade koosseisus. a. isikulise tegumoe täisminevikus. Olen, oled, on, oleme, olete, on kaotanud. Ei ole, pole kaotanud. Oleksin, oleksid, oleks, oleksime, oleksite, nad oleksid kaotanud. Ei oleks, poleks kaotanud. Olgu kaotanud! Ärgu olgu kaotanud! Olevat kaotanud. Ei olevat, polevat kaotanud. b. umbisikulise tegumoe täisminevikus. On kaotatud. Ei ole, pole kaotatud. Oleks kaotatud. Ei oleks, poleks kaotatud. Olgu kaotatud! Ärgu olgu kaotatud. Olevat kaotatud. Ei olevat, polevat kaotatud. c. isikulise tegumoe enneminevikus. Olin, olid, oli, olime, olite, nad olid kaotanud. Ei olnud, polnud kaotanud. Olnud kaotanud. d. umbisikulise tegumoe enneminevikus. Oli kaotatud. Ei olnud, polnud kaotatud. Olnud kaotatud.
5. esineb mõningates püsiühendites, mis väljendavad:. a. möönmist, nõusolekut, (ka eitavat) kinnitust. Olgu kuidas on (, aga teha see töö tuleb). Olgu mis on (– ma lähen). Sa tuled ju ka, eks ole? Eks ta ole (, või ta vale). Mis sa teed või oled! Olgu muud mis on (, aga joodik ta ei ole). Olgu, olen nõus. Olgu pealegi. Olgu siis nii! Ja olgu olla (kõik tipp-topp korras)! Ei ole [kedagi v. midagi] ollagi. Tüdruk on kena, pole midagi öelda. Nad ilmselt liialdasid, olgu siis tahtlikult või tahtmatult. Sinust on ta ikkagi ette, olgu küll, et sa muidu üsna tore poiss oled. b. tõrjumist, halvakspanu, pahandamist. Las olla (pealegi), kulub sulle endalegi ära. Ole (mul) nüüd asja, juttu! Ole sind oma lobaga! Seal see (asi nüüd) on! Mis jooksmine see olgu! Mis jutt see olgu! Mis mood see on (teiste asjades sorida, kaebamas käia)! See pahandus oleks võinud olemata olla. c. suhtlusvormelites palvet ning tänu vm. soovimist. Ole armas, aita natuke. Ole hea, võta millist tahad. Tõstke ette, olge kena! Ole, olge terve (söötmast, aitamast)! Ole meheks (aitamast, et appi tulid)! Ole, olge (tuhandest) tänatud! – Ei ole tänu väärt.

omaette ‹adv›

1. eraldi, teistest v. üksteisest lahus; teistest eraldununa, omavahel, isekeskis. a. ‹adverbiaalina›. Kas läheme koos või igaüks omaette? Istub, konutab omaette nurgas. Tüdrukud mängisid omaette, poisid omaette. Vooder õmmeldakse omaette kokku ja ühendatakse siis pealisriidega. Omaette võetuna, vaadelduna on see maal õnnestunud. Omaette pole kummastki poisist asja, kuid koos on nad tragid küll. b. ‹atribuudina›. Mitu väikest omaette töörühma. Kirjutis ilmus omaette brošüürina. Kõik selle probleemi kohta käiv on koondatud omaette peatükki. Lääne- ja Saaremaa moodustavad omaette kultuurivaldkonna. See on omaette jutt, mis siia ei puutu. Ilu ei ole teoses omaette eesmärk, eesmärk omaette. Aedvilja süüakse liha juurde või omaette toiduna.
2. segamatult; endasse süvenenult; iseendas, iseendale. a. ‹adverbiaalina›. Igaühel on vahel vajadus omaette olla. Vanainimestele meeldib omaette millegagi tegelda, omaette millegi kallal nokitseda. Räägib tööd tehes omaette. Ümiseb, vilistab, nutab, muigab omaette. Olen omaette imestanud, miks ta just nii tegi. *Aga ikka keegi norskab, mitte küll kõvasti, aga nii – omaette. L. Tigane. b. ‹atribuudina› hrv. Kihistab tasast omaette naeru. Vaikne omaette inimene.
3. sõltumatult, iseseisvalt, oma käe peal. a. ‹adverbiaalina› hrv. Tuleb omaette, teiste abita toime. Ta pole enam õpipoiss, vaid töötab juba omaette. b. ‹atribuudina› sõltumatu, iseseisev. Noored elavad omaette elu, on juba omaette inimesed. Lõpetad kooli, saad omaette meheks. Oled omaette eluks veel liiga noor. On omaette peremees. Silmad ta näos elavad otsekui omaette elu.
4. individuaalselt, spetsiaalselt (kellegi kasutuses, käsutuses, päralt). a. ‹adverbiaalina› hrv. Kas see tuba jääb sulle omaette, on sul omaette? b. ‹atribuudina› individuaalne, spetsiaalne. Sain üürida omaette sissekäiguga toa. Tal on omaette maja, korter, tuba. Vanaemal oli omaette tugitool, millel keegi teine istuda ei tohtinud.
5. (tähtsust, esileküündivust, eripära, väärtust rõhutavalt:) omamoodi. a. ‹adverbiaalina› hrv. Teema, ülesanne on omaette leidlikult lahendatud. Omaette huvipakkuv ekskursioon, etendus. Omaette kanged mehed mõlemad. Omaette kujukas fakt. b. ‹atribuudina›. Näitus kujunes omaette sündmuseks, elamuseks. Teda nõusse saada oli omaette vägitükk, number, pähkel, kunst. Ole valvel, see on omaette mees, suli, tegelane! Tema kirjutised on teistega võrreldes klass omaette. *Kirju seltskond, igaüks tüüp omaette. J. Semper.

osutama ‹37›

1. näitama, viitama. a. suunda v. kohta, kellegi v. millegi suunas, kellelegi v. millelegi. Osutades käega diivanile, enda kõrvale palus perenaine külalist istuda. Laps osutas sõrmega mänguasjadele. Osutas käega ettepoole, pöidlaga üle õla. Õpetaja osutas raamatus koha, kust pidin ette lugema. Teejuht osutas rajale, küla poole. Vaatas ta õieli nimetissõrme poolt osutatud suunas. Teeviit osutas vasakule, lõunasse, asula suunas. Magnetnõel osutab põhja, põhjasuunda. Märk osutas ühesuunalise liiklusega teed. Kriitika osutab teose puudustele, väärtustele. b. hrv tegevust, aega vm. Päikese seis osutab keskpäevale. Õhutemperatuuri langus osutab saju lõppemisele.
2. ilmutama, avaldama, üles v. välja näitama. Osutas elavat huvi meie kavatsuste vastu. Ei osutanud millegagi oma rahulolematust. Koolis osutas ta erilist andekust matemaatikas. Kas soovite meile seda teenet osutada? Ei osutanud soovi siit lahkuda. Salk sõdureid osutas vaenlasele tõsist vastupanu. Riik osutab talu rajajaile abi. Ta uus romaan osutab ajutisest loomekriisist ülesaamist. Kreeta maalikunst osutab ilmseid egiptuse mõjusid. Arheoloogilised leiud osutavad, et siin on olnud linnus. Pole õigustanud talle osutatud usaldust. Olin liigutatud mulle osutatud tähelepanust, austusest.

paha ‹7›
ant. hea vrd halb
1. ‹adj› oma laadilt, omaduste poolest nõuetele mittevastav, mittekvaliteetne, ebarahuldav, vilets, kehv. a. (inimese, eriti ta füüsilise v. psüühilise seisundi kohta). Mul on paha mälu. Tuju, meel on paha. Ta on täna pahas tujus. Miski tegi, ajas meele pahaks. Miks sa täna nii paha välja näed? Tervis läks iga päevaga pahemaks. Mul on paha (olla). Tal hakkas bussis paha. Süda on paha, läks pahaks 'iiveldab'. Miski ajab, teeb südame pahaks 'ajab iiveldama'. || (psüühilise ebamugavustunde kohta). Paha tunne südames. Tal hakkas endalgi paha oma vale pärast. Paha on olla teiste pilgu all. Enne olid kange küll, aga kui politseinik tuli, siis lõid nii kartma, et paha oli vaadata. b. (esemete, ainete vms. kohta). Paha paber, materjal, pliiats, saag. Pahad tee(olu)d. Soine ja paha pinnas. Paha söök, puder. Paha järsk trepp. Pahad kingad pikka maad käia. || riknenud, roiskunud. Konserv, rosolje on pahaks läinud. Toas on paha õhk. Küünehaav võib kergesti pahaks minna. *..ihu läks pahaks, hakkas mädanema. K. Saaber. || vastumeelne, vastik. Paha hais, lehk. Paha lõhn käib suust välja. Paha maitsega köharohi. Tegi, lasi paha haisu 'peeretas, pussutas'. c. (nähtuste, olukordade, tegevuste vms. kohta). Paha käekiri. Nägin paha und. „Kaks” on paha hinne. Pahad mälestused, kavatsused. Ega see mõte paha ole. Asjad on pahad. Paha lugu, et sa maha jäid. Lavastus ei olnudki nii paha, kui räägiti. Olukord läks järjest pahemaks. Kõige pahem oli, et me ei kohtunudki. Pahad päevad 'menstruatsioon'. *Mehed tahtvat teda kohe näha, aga paha lugu – nüüd pole teda kodus. M. Rebane.
2. ‹adj› negatiivsete moraalsete omadustega, moraalselt vääritu; laiduväärt, halb; kuri, õel. Paha mees, inimene. Ervin on paha poiss. Tal on paha iseloom, pahad sõbrad. Paha südametunnistus. Talle oleks nagu paha vaim sisse läinud. Kassil on paha komme voodi peale hüpata. Alkohol on inimese pahim vaenlane. Paha haigus 'suguhaigus'. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. Paha siga, mitu viga: kärss kärnas ja maa külmanud. *Ühel kevadel sattus tallu paha sulane, kes rääkis ropusti ja tagus hobuseid. V. Gross. *Saaremaa ja Hiiumaa randadel olnud väga paha kuulsus. A. Luige. || ebasõbralik, ebalahke. Ära tee paha nalja! Ta ei öelnud (mulle) ühtki paha sõna. Vend oli õe vastu paha olnud.
3. ‹adj› mingis suhtes ebasoodus, mittesobiv, mittekasulik. Paha ilm. Meile sattusid teatris pahad kohad. Pahad ajad, uudised, tagajärjed. Paha õnn, nõu(anne), enne. See on paha märk, kui naine vastu tuleb. Mul jäi temast paha mulje. Asja pahemad küljed. Jutuajamiseks on praegu paha aeg. Ega praaga vedamine paha amet olnud, sealt jäi midagi ka oma sigadele. Pahimal juhul peame ööseks jääma. Seda pahem, mida rohkem aega kulub. Poleks paha natuke külmarohtu võtta.
4. ‹adj› ebamugav, tülikas, raske hakkama saada. Seale kartulite raiumine on paha töö. Paha haav, tõbi, köha. Poisil on paha viga küljes – ta kokutab. Kõige pahemad puudused. Palja jalu on kruusasel teel paha käia. Suurt kohvrit on paha tassida. Seda sonaati on paha mängida. Küll on paha haige olla! Kõva peal on paha istuda. *Talvel oli lastel paha ja kitsas, sest igal perekonnal oli vaid üks tuba. J. Parijõgi.
5. ‹s› midagi halba, kurja, ebameeldivat, ebamoraalset, vääritut. Kellelegi paha tegema, soovima. Süda aimas paha. Paha aimamata astus ta uksest sisse. Olime valmis pahimaks, kõige pahemaks. Pahim, kõige pahem on juba möödas. Temast räägitakse palju paha. Katsu ikka heaga läbi saada, mitte pahaga. Ega ma seda paha pärast ütelnud. Temast võib kõike paha karta. Naabrite vahel polnud midagi paha olnud. Pisike naps ei teeks praegu paha. Mis paha nad on siis teinud? Parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid. *Pane oma vibu ära, mees! Meil pole su vastu midagi paha mõttes. J. Sang (tlk). || ‹genitiivis koos postpositsioonidega peale, peal, pealt› (mingi keelatud v. hukkamõistetava teo v. toimingu kohta). Vaata, et loomad paha peale ei lähe! Kanad on aias paha peal käinud. Lambad on jälle paha peale pääsenud. Laskis sead paha peale. Kukub jooma või läheb muidu paha peale. Antsul on paha pealt tabatu kohkunud nägu peas.
▷ Liitsõnad: meelepaha.

paigal ‹adv›

1. ühe ja sama koha peal, kohalt liikumata. Mees seisab tardunult, nagu naelutatult paigal. Ta ei suuda rahulikult paigal istuda. Ära nihele, ole ilusasti paigal! Poiss ei püsi minutitki paigal, ei läbe paigal püsida. Miski nagu hoidis mind paigal. Suudab vaevu hobust paigal pidada. Auto rattad käivad libedaga paigal ringi. Põlvetõstejooks paigal. Lennuk, kellaosuti näikse paigal seisvat. Tuult polnud ollagi, õhk seisis paigal. Olime mõned päevad paigal, enne kui edasi sõitsime. Olen kogu päeva paigal istunud 'kohal olnud, pole ära käinud'. *See oli majahoidja korter ja siin kavatseti ainult nii kaua paigal olla, kuni isa tööd leiab. L. Kibuvits. | (abstraktsemais ja piltlikes väljendites). Aeg ja elu ei saa ju paigal seista! Viimased aastad on ettevõte paigal tammunud. Registri koostamine tammub teist aastat paigal.
2. murd alati. *Ma naeran ja laulan / ja räägin lahkeste / ja selget silma näitan / ma paigal sinule. L. Koidula.

paljas ‹palja 19› ‹adj›

1. katmata, katteta, ilma millegi tavaliselt katva v. varjavata. a. alasti, rõivasteta. Paljas keha, ihu. Võttis, kooris enda paljaks. Rannaliival mängis paljaid lapsi. Paljad sääred, reied. Kõht, tagumik paljas. Paljaste rindadega. Katkistest sukkadest paistsid paljad varbad. Paljaste käte, jalgadega. Poiss oli paljas kui porgand. Palja peaga 'ilma peakatteta'. *On argipäev, plaaž pole nii tüütult paljast liha täis tuubitud.. R. Kaugver. || ainult teat. rõivastusesemes, ilma selle peal kantavata. Paljais sukis, paljaste sukkadega. Palja aluspesu väel. Jooksis palja särgiga õue. On juba nii soe, et võib palja kleidiga käia. b. juusteta, habemeta. Paljas läikiv pealagi. Noorsõduritel aeti pea paljaks. Paljaks raseeritud nägu, lõug. *..peainsener, terava nina ja paljaste meelekohtadega mees, istus oma kabinetis.. M. Traat. c. karvadeta, sulgedeta. Roti-, hiirepojad sünnivad paljaina. Tapetud kanad olid paljaks kitkutud. Tõuke on paljaid ja karvaseid. *Nad [= linnupojad] on täiesti paljad, ainult pea peal on mõned helehallid ebemed. J. Piik. d. lehtedeta, raagus. Leppadel on veel lehti, kased on juba paljad. Paljaks jäänud mets, kaasik. || (taimeosi katvate karvakesteta). Paljaste õievartega taim. *Näiteks on pöögi noored lehed roodude kohalt kaetud pikkade peente karvadega, kuid täiskasvanuna on lehed paljad. A. Vaga. e. taimkatteta. Paljad kaljud, kaljusaared, karid, rahnud. Rohukamarata paljas paas. Suur osa kõrbest on täiesti paljas. Rukkiorases on paljaid laike. Põud on põllud paljaks kõrvetanud. Samblast paljaks kaabitud kivi. || ärasöödud, lühikeseks näritud rohuga. Lambad närisid õueaia paljaks. Karjakoplid on paljad, loomad ei saa sealt enam süüa. || puudeta, metsata; lage. Puudeta, paljas raba, heinamaa. Sügisesed põllud on paljad. Marjanaised tegid raba ühe päevaga jõhvikatest paljaks. f. lumeta, lumetu. Sel kevadel läks maa varakult paljaks. Tee oli paljas, reega ei pääsenud enam läbi. Jaanuar oli paljas, alles veebruaris tuli lumi. Paljas talv. Paljas 'lumeta' külm. g. katva, pehmendava kihita. Magab paljal põrandal, pingil, lavatsil. Palja maa peal oli külm istuda. h. kestata, kooreta, tupeta, ümbriseta; katva, kaitsva, isoleeriva kihita. Paljas mõõk. Kõrrelistel on paljad, pungasoomusteta pungad. Paljad, isoleerimata elektrijuhtmed. Paljad, krohvimata kiviseinad. Paljad, värvimata puupaneelid. Koer ajas, tõmbas urisedes hambad paljaks. Muudkui irvitab, hambad paljad. i. piltl varjamata, peitmata, alasti. Koorusid välja paljad, alasti tõsiasjad, faktid. Paljas, ilustamata tõde. *See oli paljas äri, kus jõuti edasi ainult äärmise närususega. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: poolpaljas.
2. varanduseta, omandita, vaene. Okupeeritud maad riisuti, rööviti paljaks. Sõja läbi paljaks jäänud inimesed. Kolm korda kolida olevat sama, mis üks kord paljaks põleda. Paljas kui kirikurott, püksinööp. Rikas ta pole, aga päris paljas ka mitte. Ta on enda paljaks joonud. Kes läheb vaesele vaderiks või paljale pulma. *Marta oli ju nõnda paljas tüdruk, et tema äratoomiseks poleks tarvis olnud hobustki saata.. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: puru|paljas, puu|paljas, tühipaljas.
3. pelk, puhas. a. lisanditeta; lahjendamata, ehtne. Lapsed sõid paljast moosi, mett. Sõi paljast liha ilma leivata. Mis sa paljast leiba sööd, pane võid ka peale. Haige tahtis paljast vett. Paljas piiritus, äädikas. b. (vastab adverbidele ainult, vaid, üksnes). Seekord pääses ta palja ehmatusega. See ei saa paljas juhus olla. See on sul paljas kujutlus, sundmõte. Paljas mõte sellele ajab hirmu peale. Paljastest sõnadest, lubadustest on vähe. Välismaareis jäi paljaks unistuseks. Palja käsutamisega ei saavuta midagi. See on tal paljas jonn, kelkimine. *Sest mis aitab paljas noorus, kui pole kangust. A. H. Tammsaare. *Ja Illimar oli kuulnud, et juba paljas see lõhngi purju paneb. F. Tuglas.

palkne ‹-se 2› ‹adj›
hrv palkidest tehtud. *Ning oli hea istuda nikerdatud pingil palkse laua ääres.. A. Mälk.

parter ‹-i, -it 2› ‹s›

1. vaatesaali põrand ja selle istekohad. Parter on välja müüdud. Armastab istuda parteris.
2. terviklikult kujundatud avar murune aia- v. pargiosa, kus on lilli, purskkaev, skulptuure jm.
▷ Liitsõnad: lilleparter.
3. sport (maadluses:). a. parterasend, toengpõlvitus. Maadlus algas mati keskel parterist. b. partermaadluses lubatud asend (põlvili, kõhuli, küljeli, sillas); partermaadlus. Heida vastane parterisse! Ta tõmbas vastase parterisse, kuid ei suutnud teda seljatada. Eelistab parterit püstimaadlusele.

patsas ‹patsa 19› ‹s›
murd ahjuga v. truubiga külgnev madalam kivimüür. Öömajaline pandi patsale magama. Ahju kõrval patsa peal olid leivad jahtumas. Soojal patsal on mõnus istuda.
▷ Liitsõnad: ahjupatsas.

patt ‹patu 21› ‹s›

1. kirikl sõna, mõtte v. teoga jumaluse, religioossete ettekirjutiste, usulis-kõlbeliste põhimõtete vastu eksimine; selline eksimus, üleastumine. Suur, raske patt. Vanemate patud nuheldakse laste kätte. Pattu tegema. Patu sisse, pattu langema. Patust lunastama, (ära) pöörama. Pattu kahetsema, pihtima, (üles) tunnistama. Pattu andeks paluma, andeks saama. Pattude andeksandmine, lunastamine. Tema hingel, hinge peal ei ole seda pattu. Ei taha pattu oma hingele, hinge peale võtta. Elab patus. *„See nagu patt kohe, et esimesel pühal lõhud muudkui tööd teha!” noomis ema vaikselt. M. Metsanurk. *Vanades Muhu pulmades oli komme, et peiupoiss pidi pulmaööl magama pruuttüdrukuga. Ära sa .. mõtle, et siin midagi pattu oli. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: liha|patt, mõtte|patt, päris|patt, sala|patt, surma|patt, verepatt; kuripatt.
2. kõnek hrl nlj taunitav tegu, eksimus, süü; vigur, vemp, harjumus. Noorpõlve patud ja patukesed. Pidime koolis teiste poiste pattude pärast kannatama. Pihib sõbratarile kõik oma väikesed patud. Eks nad ise oma patte tea. Lubab vanad patud maha jätta. Teda süüdistatakse igasugustes pattudes. Polnud nemadki sellest patust puhtad. Püüdis kingitustega oma pattu heaks teha. Mis viga teiste patte piitsutada! Viinavõtmist arvati, pandi talle suureks patuks. Mis seal pattu salata, on sedagi tempu tehtud. On mitmedki seda pattu teinud, et käsku ei täitnud. Ilusa ilmaga on patt kodus istuda. Oleks patt öömaja üle nuriseda. Poleks patt tedagi väikese kingitusega meeles pidada. *Juulius Kilimit luuletas veelgi. Ta polnud seda pattu ka möödunud aastatel jätnud.. K. Ristikivi.

peal
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna adessiivilõpuga›
1. millestki v. kellestki pealpool, ülalpool, kõrgemal, millegi pealispinnal; millegi kohal, midagi katmas, varjamas; ant. all. Kivi, kännu peal. Lume, jää, liiva peal. Lamab kõhuli muru peal. Magas palja maa, põranda peal. Leib on laua, riiuli peal. Voodi peal ei sobi istuda. Magas ahju peal. Kastid on virnas üksteise peal. Lae peal on heinu. Heinad on aida peal 'aidalael'. Seisab purde peal. Aluspõhja peal lasuvad kivimid. Ta elab kontori peal väikeses toakeses. Pudeli põhja peal on veidi veini. Purgi peal on tsellofaankate. Piima peal on koorekiht. Naine kandis korvi pea peal. Joob, pudel suu peal. Haavatu kanti käte peal ära. Pilt on seina peal. Käed selja, rinna peal. Rinna peal on tätoveering. Huule peal oli vill. Tassi peal on rahvuslikus mustris kirjad. Kandis kampsunit särgi peal. Rihm on pükste peal. Tal on nüüd oma katus pea peal. See on ju nii ainult paberi peal 'tegelikkusele mittevastav'. Selgesti näha nagu peo peal. Teda hoitakse nagu pilpa peal. Ta oli nagu süte peal. || (kehaasendist kõneldes:) nii et põhisõnaga märgitud kehaosa on all, sellele toetutakse. Lamab selja, kõhu, külje peal. Laps roomab kõhu peal. Poisikesed harjutasid pea peal seismist ja käte peal käimist. Olen juba varahommikust jalgade peal 'jalul, tegevuses'.
2. kasut. viitamaks kohale, kus miski v. keegi on v. kus miski toimub. Maa peal ja taevas. Mere peal on torm. Olin paadiga jõe, järve peal. Turu peal oli suur sagimine. Auto seisis otse tee peal. Ta elab hoovi peal majas. Lageda peal tuul tõmbab. Kari sööb ristikupõllu, ädala peal. See juhtus käänaku, kurvi peal. Ära seisa kogu aeg ühe koha peal! Saime laada peal kokku. Ma elan temaga sama koridori peal. Nad on ühe köögi peal 'kasutavad sedasama kööki'. Perenaine oli ukse peal 'ukselävel v. ukse ees' vastas. Ta pilk viibis minu peal. *Mis ma seal kivide peal [= linnas] tegema hakkan? E. Maasik. | ‹asendatav ka põhisõna inessiivilõpuga› kõnek. Käisime linna peal jalutamas. Hulgub küla peal ringi. Maja peal liiguvad mitmesugused kuuldused. Mis Tartu peal uudist? Sellist meest pole teist terve Eesti peal. *„Saime kõrtsi peal juhuslikult kokku,” ütles Neeme Ormuski poole osutades. E. Raud. || teat. kaugusel, teat. vahemaa taga. Olime juba poole maa, poole tee peal. Ta seisis meist natukese maa peal. Iga mõne sammu peal ta seisatas. Asulas oli iga poole versta peal kõrts.
3. kasut. viitamaks mingile ametile, tööle, tegevusele, millega keegi tegeleb. Ta on linnas tähtsa, kõrge koha peal. Poeg olevat tal linnas advokaadiameti peal. Ta töötab raudtee peal 'on raudteelane'. Töötab posti peal 'postkontoris'. Oli suurtalus noorkarja, vasikate, sigade peal. Muidu olen olnud traktorist, kuid sel sügisel olin kombaini peal. Ta on tehases keevitamise, kraana peal. Juta on kantseleitöö peal. Sellest nädalast olen uue töö peal. Poisil on veel kroonu peal käimata 'ei ole veel sõjaväes teeninud'. *Vastu sõuab Kalda Priidu kiiluta käula, Priidu ise ja tütar Milli aerude peal. H. Sergo. *Ütles enese olevat ülikoolis juura peal [= juristiks õppimas] ja otsivat tööd. H. Raudsepp. || viitab tegevuse eesmärgile v. iseloomule. Mehed olid metsas jahi peal. Olin ostmise peal väljas. Jõuk oli röövimise, teiste petmise peal väljas. Paljud on omakasu, äri, kerge teenistuse peal väljas. Vanamees olevat jälle jooma peal. Poiss on kusagil ula peal. Sõja ajal tuli elu ja surma peal väljas olla. Loomad on viljas kurja, paha peal. *Noor koer vist, vigureid ja tempe täis, lonkimise ja luusimise peal väljas. J. Parijõgi.
4. kasut. viitamaks millelegi, mille varal elatakse v. mille abil, millega midagi tehakse. a. (ühenduses elamisega, toimetulemisega). Nad on korraliku, viletsa toidu peal. Lapsed on ühe vanamammi juures kosti peal. Elati kartulite peal, leiba sai harva. Lehmad lähevad jõusööda peal rammusaks. Siga on nuuma peal. Ta on korraliku palga peal. Ta on hea elu peal tüsedaks läinud. Mis viga vanemate rahakoti, tasku peal elada! *Korporandid prassisid suurte rahade peal.. A. Kaal. b. viitab mingile riistale, esemele v. vahendile. Palgid lõigati saekaatri peal laudadeks. Käia, luisu peal teritama. Mängi klaveri, viiuli peal ette! Neid võib sõrmede peal üles lugeda. Eks katseta seda enda peal!
5. kasut. viitamaks hrl. mingile ajaühikule v. ajalisele seosele. Kell on, käib kolme peal. Kell on kaksteist minutit kaheteistkümne peal. Poiss on juba kuueteistkümne peal. Päev, töö on juba poole peal. Mul on see raamat, selle raamatu lugemine alles poole peal. *Nüüd on ta juba neljakümnendate aastate peal, mingit varandust ei ole hinge taga.. M. Metsanurk.
6. kõnek kasut. viitamaks tegevusele v. olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal. Olin just minemise, mineku peal, kui telefon helises. Raamat oli laua serval päris kukkumise peal. Taat on väga haige, päris mineku peal 'suremas'.
7. kasut. viitamaks sellele, kellel v. millel miski lasub, on kohustuseks vms. Kahtlus on sinu peal. Minu lootus on nüüd veel ainult Märdi peal. Arvati, et tema peal lasub jumalate viha. Koha, maja peal on võlga. Kogu majapidamine oli ema peal. Tema peal olid ka külavanema kohustused.
8. kasut. viitamaks mingile käimasolevale tegevusele, protsessile, mille ajal midagi toimub v. juhtub. Võttis käigu peal mantli seljast. Laadis jooksu peal püssi. Raha lõppes tee, reisi peal otsa.
9. kasut. viitamaks teat. hindele, millele keegi püsivamalt õpib. Püsis koolis kogu aeg neljade ja viite peal.
10. kõnek kasut. viitamaks laadile, viisile, kuidas miski toimub v. on korraldatud. Laulis vale viisi peal. Jutt käis mitme keele peal. Me oleme temaga sina peal 'räägime omavahel „sina”'. Raha on pangas isa nime peal. Koht on pooletera peal.
11. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites). Miski püsib, seisab ainult ausõna peal. Hinge, südame peal olema, kipitama. Ilma peal(gi). Kahe jalaga maa peal. (Hea) järje peal olema. Kaela peal olema, istuma, elama. Keel on vesti peal. Keele peal olema, kipitama, sügelema. Käima peal (olema). Oma käe peal elama, töötama. Kedagi käte peal kandma. Loorberite peal puhkama. Kellegi naha peal elama, liugu laskma. Midagi oma naha peal tunda saama. Asi on noatera peal. Kellegagi nugade peal olema. Kellegagi ühe pulga peal olema. Karjub nagu ratta peal. Kellelgi on silmad märja, vesise koha peal. Tuule peal elama, olema. End vee peal hoidma. Vee ja leiva peal istuma, olema.
II. ‹adv›
1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant. all. Õlu on all, vaht on peal. Loikudel oli jääkirme peal. Jääl on paks lumikate peal. Piimal on koor peal. Magajal oli kaks tekki peal. Purgil on tsellofaanist kate peal. Pudelil on kork peal. Vankril, reel on suur koorem peal. Vastu tuli mootorratas, kaks meest peal. Jää on juba nii tugev, et kannab peal. Laev ei vajunud kohe põhja, sest puulaadung hoidis teda peal. Uuel hoonel ei ole veel katust peal. Ojal ei ole purret peal. Tal oli kampsun seljas ja mantel peal. Tassil on kirjad peal. Tünnil on raudvitsad peal. Ümbrikul on margid peal. *..kuni tuli nähtavale pere hobune, kõrge look peal ja saan järel.. A. H. Tammsaare. | (üldisemalt, mitteotseselt). Kempluses, vaidluses oli kord üks, kord teine peal. *Isa aga jäi alati selleks, kelle sõna peal püsis, kelle otsused ikka ellu viidi.. R. Kaugver. || millegi kasvavaga kaetud. Uudismaal on oder peal. Osal krundist on, kasvab mets peal.
2. kõnek kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. Mul on hirm, tüdimus peal. Sõidukil oli kõva kiirus, hoog peal. Töödega oli kogu aeg mahv, tamp peal. Talul on suured maksud, võlad peal. Koosolekul on kohe lõpp peal. Tema heal elul on ots peal. Tal käivad krambid, märatsemishood peal. Poistel hommikust saadik minekutuhin peal. Meestel on viinavõtmise neelud peal. Avaldusel on juba direktori resolutsioon peal. *On küll [tore tüdruk], aga minul pole naisevõtmise tuure peal. H. Angervaks.
Omaette tähendusega liitsõnad: koha|peal, vahepeal

pehme ‹1› ‹adj›

1. survele kergesti järeleandev; vetruv, painduv, ka kergesti töödeldav; ant. kõva. Pehme pinnas, soo, heinamaa. Madalate, pehmete kallastega järv. Järve põhi on mudane ja pehme. Teerada muutus poriseks ja järjest pehmemaks. Kohev, pehme muld, lumi. Kuumusest pehme asfalt. Pehme ja pude liivakivi. Pehme kivim, metall. Haava puit on pehme. Kurgid on tünnis pehmeks läinud. Rukkitera on alles pehme. Pehme liha 'kontideta liha'. Pehme muna 'keetmisel vedelaks jäänud kollasega muna'. Pehme 'pehme südamikuga' pliiats. Kartulid, herned keesid pehmeks. Liiga pehmeks haudunud puder. Värske ja pehme sai, leib. Pehmed juustud. Pehme, kergesti määritav või. Pehmete kaantega raamat. Pehmest nahast käekott. Pehmed tuhvlid, kingad, saapad. Pehme krae 'tärgeldamata krae'. || istumisel, lamamisel vetruvuse, painduvuse vms. omaduse tõttu mugav. Pehme ase, voodi. Pehme kušett, tugitool, iste. Pehme padi. Keeldus pehmest küljealusest. Kas oli hea pehme magada? Pane endale midagi pehmet istumise alla. Heintel, mättal oli pehme istuda. Pehme mööbel 'polstri ja kattematerjaliga mööbel'. Pehme vagun 'pehmete istmetega vagun'. || paindlik, painduv, mittejäik (liikudes, liigutustel). Saun teeb ihuliikmed, luud-kondid pehmeks. *.. läheb kuulama, kas pill juba hüüab, et võiks pehmeks tantsida tööga kangenenud keha. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: pool|pehme, vahapehme.
2. puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn; ant. kare. Täissiid on pehme ja voogav materjal. Pehmed mähised. Pehme tekk, vaip, sall. Pehme rohi. Pehme villaga lambad. Silitas kassi pehmet karva. Lapse pehmed juuksed. Vihad on kuumas vees hästi pehmeks hautatud. Õrn ja pehme näonahk. Väikese lapse pehme käsi. Ümarad, pehmed puusad, õlad. Pehme kõht. Pehmed huuled. Kassil on pehmed käpad. Pehme jahu 'peen jahu'. Pehme suulagi 'suulae tagumine, ainult pehmeist kudedest koosnev osa'. Pehme šanker 'teat. suguhaigus'. Pehme koht, kehaosa kõnek istmik. Ihu on pehme kui siid. Pehme kui samet, vatt. *Mine Mari juurde! .. Tema on samuti tüdruk ... ümarik ja pehme... F. Tuglas. | (taimenimetustes). Pehme kibuvits, luste, madar, kurereha, koeratubakas. Pehme nisu.
▷ Liitsõnad: ime|pehme, padi|pehme, samet|pehme, sammal|pehme, siid|pehme, sulg|pehme, vatt|pehme, villpehme.
3. (haigusest, väsimusest, purjutamisest) lõtv (ja jõuetu); ebakindlate liigutustega. Jalad, põlved on pehmed, ei kanna hästi. Viimane pits tegi mehe üsna pehmeks. Oled juba päris pehme poiss! Kedagi pehmeks kloppima, taguma, tegema 'läbi peksma'. *Kaks gallat katsusid teda püsti upitada, aga ta oli pehme ja lontis nagu riidest nukk. A. Ravel (tlk).
4. (hrl. inimloomuse ja selle väljenduste kohta:) heasüdamlik, leebe; mitte (liiga) karm v. range; järeleandlik. Ta on pehme iseloomuga, loomult pehme. Uus peremees oli eelmisest pehmem. Lapse nutt tegi, võttis ema (südame) pehmeks. Ka kõige kõvem süda võib pehmeks minna, muutuda. See mees on pehme ja tahtejõuetu. Poiss pole pehmest puust (visa, sitke poisi kohta). Ta on laste vastu liiga pehme. Kedagi sõnadega pehmeks tegema 'ümber veenma; järeleandlikuks muutma'. Küll ma ta pehmeks 'järele andma, nõustuma' räägin! Pehme naeratus näol. Tal on pehmed näojooned, head ja pehmed silmad. Pehme pilk, ilme. Pehme huumor. Loobus teravustest ja kasutas pehmemat tooni. Pehme märkus, etteheide. *.. aastatelt juba viiekümne ligi, pehme näoga, hea loomuga mees.. G. Helbemäe. || (üldisemalt:) talutav, kerge. Palun pehmemat karistust, kohtuotsust. Mõnes paigas olnud orjus pehmem. *Muidugi oli see [raha]puudus mõnikord pehmem, teinekord teravam olnud.. E. Krusten.
5. meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv. a. (häälte, helide kohta:) mahe, tasane, mitte terav. Tal oli madal pehme hääl. Pehme alt, bariton, bass. Eesti keele pehme kõla. Räägib pehmes kodumurdes. Kostis pehme mütsatus. *Nendega [= Toomkiriku kelladega] seltsivad madalamast Niguliste tömptornist tagasihoidliku Maarjakella pehmed vesperihelid. H. Salu. b. (valguse, värvide kohta:) mahe, õrn. Öölambi pehme valgus. Pehmed rohelised toonid. Hilissuve värvid on pehmemad. Pehmetes pastelltoonides maal. Veele langes loojuva päikese pehme helk. c. (joonte, vormide kohta:) ümar, mittenurgeline; vabalt langev. Keha pehmed kumerused. Pehme õlajoonega mantel. Pehmed voldid 'pressimata voldid'. *.. [Inglismaa] mäed olid aga palju pehmemad kui Norras. A. Hint. d. (liigutuste kohta:) sujuv, paindlik, graatsiline. Astus pehmel kassikõnnakul. *.. ta [= dirigent] juhatas graatsiliselt, pehmete löökidega, peaaegu et tantsiskledes.. A. Liives. e. (maitse kohta:) mitte terav v. vänge. Pehme maitsega juust. Pehme tume õlu. Jook meenutas samagonni, kuid oli pehmem.
▷ Liitsõnad: imepehme.
6. (ilma, ilmastikunähtuste kohta:) suhteliselt soe, mahe; mitte karm. Ilm muutus, läks, pööras pehmemaks. Jaanuaris püsisid pikemat aega pehmed ilmad. Talved on siin üldiselt pehmed. Hiline ja pehme sügis. Vahemeremaade pehme kliima. Oli pehme talvepäev, varakevadine hommik. Pehme suveöö. Puhus pehme tuul. Õhk oli pehme ja soe. Pehme kevadine vihm.
7. ka keem (vee kohta:) vähe kaltsiumi- ja magneesiumisooli sisaldav; ant. kare. Pehme veega pesemisel kulub vähem seepi. Pehme vihmavesi.
8. kõnek (klusiilide kohta:) nõrk. Pehme b, d.

piin ‹-a 23› ‹s›

1. kõva füüsiline valu v. vaev. Füüsiline, kehaline piin. Väljakannatamatu, talumatu piin. Haav teeb põrgulikku 'väga tugevat' piina. Suri hirmsates, õudsetes piinades. Vaevleb pikas piinas. Tal tuli kannatada suuri piinu. Põetaja püüdis vaigistada haigete piinu. Ma ei suuda enam taluda seda piina. Surmaheitluse, merehaiguse piinad. Iga samm valmistab, teeb talle piina. Haige jalg teeb liikumise tõeliseks piinaks. Surm vabastas ta piinadest. Haige näos on piin. Loom on piinas, tuleb midagi ette võtta. *Koju peab minema, loomad tahavad vaadata. Lehmad lüpsmata, elajaloomal piin. A. Mägi.
▷ Liitsõnad: ihu|piin, põrgu|piin, surma|piin, valupiin.
2. (suur) hingeline kannatus, valu v. vaev, ahistus. Hingeline, sisemine piin. Vaevleb südametunnistuse, sisetunde piinades. Igatsuse, üksinduse piin. Päästa mind sellest teadmatuse ja kahtluse piinast. On Hiina piin 'väga raske' seda kõike taluda. Hinges, südames on piin. Hing on piinas. Kauem oodata, tegevuseta istuda oli tuline piin. On piin elada inimesega, keda ei armasta. Üksildus oli talle piinaks. Edasine kooselu oleks meile mõlemale piinaks. Su lonkamist on lausa piin vaadata. *.. ta aimas, mis emal oodata on ja see tegi talle piina.. O. Truu. || sellist olukorda tekitav asjaolu. Lõuna valmistamine on talle tõeline piin. *„Mis on sinul halba, Joosep?” / „Vanadus on minu piin..” J. Smuul.
▷ Liitsõnad: armu|piin, armukadedus|piin, hinge|piin, kadedus|piin, kiivuse|piin, nälja|piin, ootamis|piin, sise|piin, südame|piin, südametunnistus(e)|piin, süüme|piin, üksinduspiin.

piinlik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›

1. (häbi-, sisetundest tingitult, psüühiliselt) ebamugav. Piinlik oli raha laenuks küsida. On piinlik teid tülitada. Sellele on piinlik mõeldagi. Kõigil hakkas piinlik sobimatu sõnavõtu pärast. Tal oli külaliste ees korrastamata korteri pärast piinlik. Mul on piinlik, et lasksin teid oodata. Meil on – piinlik küll – kõik veel pooleli. Piinlik tunnistada, kuid.. On näha, et tal on natuke piinlik. Mul on väga, kole, kohutavalt piinlik. Mul oli kuidagi piinlik niisama istuda, kui teised töötasid. Et tal ka piinlik ei olnud niiviisi toimida! Jäin ainsana hiljaks. Kui piinlik! Hirmus piinlik tunne. *Aga tüdrukul oli nähtavasti [vaikimine] piinlikum kui mehel, sest tema ei kannatanud välja ja hakkas jällegi rääkima.. A. H. Tammsaare. *Meister Wittelbach köhatas. Talle oli piinlik, et tema isik riiu sekka kisti. E. Vilde. || seda väljendav. Naise huultel, näol oli piinlik naeratus.
2. ebamugavust, halba sisetunnet tekitav, seda esile kutsuv. Piinlik vahejuhtum, äpardus. Piinlik vestlus, kõnelus. Piinlikud mälestused. Küll on piinlik lugu! Piinlikust asjast ei tahetud rääkida. Sattusin piinlikku olukorda. Olime väga piinlikus seisukorras. Vaikus muutus juba piinlikuks. Saime piinlikust momendist naljaga üle. Kõige piinlikum hetk oli siis, kui kiri ette loeti.
3. ülisuur, äärmine. Kõikjal valitses piinlik puhtus, kord. Piinlik täpsus. Aparatuuri kontrolliti piinliku hoolega. *.. tallan jaluseid ja libistan kätt mööda pöörlevat peeglit. Ülitähelepanelikult. Piinlikus keskenduses. J. Kross. || väga täpne, väga hoolikas. Nakkuse vältimiseks on vajalik hügieeninõuete piinlik täitmine. Nõuti piinlikku eeskirjadest kinnipidamist.
4. van piinarikas, piinaline. *.. sellest tuleb palavik, pakitus ja puudutusel piinlik valu. Ansomardi.

piirama ‹piirata 48›

1. midagi ümbritsema, millegi ümber olema. Eestit piirab kahest küljest meri. Vahemerd piirab peaaegu igast küljest mander. Põhja-eesti keskmurde ala piiravad põhjas rannikumurre, läänes läänemurre ja idas idamurre. Soodega piiratud ala. Rabast piiratud metsajärv. Tihe kuusik piiras kaarena heinamaad. Kahest küljest piiras küla kõrge mäeahelik. Põldusid piirasid kiviaiad. Ümberringi piiravad madalat hoonet põlised puud. Ehitusplatsi piirab kõrge plank. Hekiga piiratud viljapuuaed. Traataiaga piiratud vangilaager. Kindlust piiras vallikraav. Kloostrit piirasid paksud müürid. Hoonetest piiratud õu. Lumehangedest piiratud onnile oli raske ligi pääseda. Aknaid piiravad pruunid raamid. Lõuga piiras võruna tihe habe. Hulktahukaks nimetatakse hulknurkadega piiratud geomeetrilist keha. Ta silmi piirasid kortsukeste võrgud. | piltl. Küünal kustus ja pilkane pimedus piiras mind äkki. *Ta tahtis .. mõneks ajaks kõigest sellest tüütavast ja üksluisest eemale pääseda, mis teda Karjamäel piiras. M. Traat. || (inimeste kohta:) koondununa ümbritsema. Õnnetuspaika piiras tihe rahvahulk. Noormeeste summ piiras uut autot. Uudishimulik lasteparv piiras maalivat kunstnikku. *.. jalavägi püssidega ja kasakad hobuste seljas, kes voori tihedalt piirasid, hoidsid kõik neist [= vangidest] eemale. E. Vilde.
2. midagi millegagi ümbritsema v. piirjoontega, piirimärkidega tähistama. Mu vanaisa piiras põllud kiviaedadega. Istandus piirati taraga kaitseks metsloomade eest. Koppel piirati lattaia või traadiga. Tööstusettevõtte territoorium peab olema millegagi piiratud. Tulease piirati kividega. Ujumisala on piiratud poidega. Enne võistlusi tuli spordiväljak piirata valge joonega. Puude langetamise koht tuleb piirata keelumärkidega. Seinnoodapüügil piiratakse kalaparv poole kilomeetri pikkuse noodaga, mis siis alt kokku veetakse.
3. tiirutades millegi v. kellegi läheduses liikuma; millegi v. kellegi kohal tiirlema. Kass piiras nurru lüües perenaise jalgu. Liblikas piirab õit. Mesilased piirasid õitsvat pärnapuud. Parmud piirasid hobust. Poiss piiras hulk aega ümber maja ega julgenud sisse astuda. *Äkisti lendasid kaks suurt kulli minu poole ning jäid mu pea kohale piirama. A. Saal. || millestki kaarega mööduma. *Õhtuti nähti mõnd noormeest naabrusse minemas, lompisid piirates, kivilt kivile hüpates.. M. Metsanurk. *Nad piirasid [laevaga] ümber Skandinaavia põhjanurga, rand nihkus kaugemale, aga jäi siiski kogu ajaks tüürpoordi. A. Hint.
4. kedagi v. midagi mingi eesmärgiga luurama, jälitama v. passima. Kull piiras õuel siblivat kanakarja. Jahimehed hakkasid hunti piirama mitmest küljest. Vargad piirasid pikemat aega kauplust, oodates soodsat hetke. Ta langes tulevahetuses maja piiravate politseinikega. Lehemehed piirasid olümpiavõitjat. Väljarändajate hulgad piirasid konsulaati. *Järvamaa piiril on liikumas foogti sõjasulaste salgad, piiratakse vabadusse pagenud maarahvast. A. Sinkel. *Mõni päev hiljem piiras ta silla juures seisvaid autosid. Pidi ju padruneid kusagilt saama.. M. Rebane.
5. kellegagi lähemat kontakti taotlema, ligi tikkuma, kellegi tähelepanu, poolehoidu, sümpaatiat, armastust taotlema. Jaan piiras ja jahtis Malle. Noormees oli piiranud tüdrukut kauemat aega: oli kutsunud teda jalutama, kinno ja tantsupidudele. Haigla õed hakkasid noort arsti piirama. Sõbranna on Riina meest piirama hakanud. *Kogu oma vaba aja pühendas Loog tutvuste ja sidemete soetamisele. Tükk aega piiras ta pataljoni adjutanti. P. Kuusberg.
6. sõj mingit vastase objekti v. väeüksusi piiramisrõngasse võtma ning vallutada v. hävitada püüdma. Linnust, kindlust, linna piirama. Liivi sõja ajal piirasid Tallinna edutult Vene väed. Vanad kreeklased piirasid Troojat kümme aastat. Mitu päeva piirati maja, kus asus ülestõusnute staap. Mässuliste poolt piiratud kindlus alistus.
7. millegi v. kellegi esinemusele, levikule, tegevusele, toimele kindlaid, hrl. kitsendavaid piire seadma, midagi v. kedagi tõkestama, tagasi hoidma v. midagi vähendama. Suitsetamist, joomist, söömist piirama. Peame oma väljaminekuid, tarbimist piirama. Mu väitekirja teemat piirati. Kalapüüki järves tuli ajutiseks piirata. Piirati relvade, alkoholi müüki. Peaks piirama autode kiirust. Seltsi juhatuse liikmete arv piirati kümnelt seitsmele. Üürikasarmute kõrgust piirati tollal 21 meetrini. Piirati vastuvõetavate õpilaste arvu. Huntide arvu peab piirama nii, et nad säiliksid vaid liigina. Esinemisaega ei piiratud. Jahiaeg, kalapüügiaeg on kuupäevadega piiratud. Põllumeeste piiramata tööpäev. Piiramata vabadus, võim. Saate asjaajamiseks piiramata voli. Rootsi valitsus piiras Liivimaa aadli poliitilisi õigusi. Ilmalik võim hakkas pikapeale vaimulikku võimu piirama. Mu liikumisvabadust piirati paljude keeldudega. Meie tegevus on mitmesuguste eeskirjade ja määrustega üsnagi piiratud. Termini puhul võib sõna üldkasutatavat tähendust piirata. Rõugepuhanguid õnnestus kiiresti piirata ja lokaliseerida. Väike palk piiras ta ostuvõimalusi. Veekogude reostatus piirab nende kasutamist. Ajalehtede levikut piiras esialgu rahva umbusk kirjasõna vastu. Antibiootikumid ei ole alati suutelised puhkenud epideemiat piirama. Fanatism piirab silmaringi. Igal pool piirasid mind mu kohustused. Tundis end vabana: miski ei seganud ega piiranud. Silmaringi piirav mets. Nähtavust piirav sadu. Tegevusvabadust piiravad asjaolud. *.. algul veel paluvad, siis juba raevused / nõuded, et šahh ja ta nõunikud piiraksid / liiale minevat kuberner Iraxit. J. Kross. *Piirata ennast [= oma tarbimist] aastate jooksul, koguda rubla rubla kõrvale, et siis istuda peremehetundega rooli taha – mina pole selleks võimeline. Mart Kalda. || ‹hrl. tud-partitsiibis› vähene, kitsas, (liiga) väike, kitsendatud, limiteeritud. Vorsti sortiment on piiratud. Uudistoodet valmistati piiratud koguses. Uuendusi võidi teostada piiratud ulatuses. Raamatu piiratud maht ei luba teemat põhjalikumalt käsitleda. Kikkapuu levimisala Eestis on väga piiratud. Teose tegelaste arv on üsna piiratud. Piiratud majanduslikud võimalused. Orkestri võimed olid piiratud: osati mängida ainult mõnda marssi. Selline ettekanne on mõistetav väga piiratud auditooriumile, ainult selle eriala spetsialistidele. Vigastatud liigese liikuvus on piiratud. Turistide majutusvõimalused on esialgu väga piiratud. Nõupidamine oli ajaliselt piiratud. Piiratud aeg ei luba mul siia kauemaks jääda. Selle ajalehe tellimine on piiratud.
8. piiratud mitte eriti arukas v. arenemisvõimeline, vaimselt vähe arenenud, kitsarinnaline, ahta silmaringiga. Piiratud mõistusega, huvidega, võimetega, silmaringiga inimene. Ta on tubli töömees, ehkki mõnevõrra piiratud. Ta on üks piiratud ja nüri inimene. Mida piiratuma muusikalise silmaringiga kuulaja, seda vähenõudlikum ta on. Tema vaadetes on veel palju naiivset ja piiratut. *Tema jutuaine on harilikult piiratud: mõni jube anekdoot, ajalehe kriminaalne sõnum.. F. Tuglas.
9. (korrapäraselt) lõikama, kärpima; pügama. Juukseid, habet piirama. Laskis kord kuus endal juukseid piirata. Ta vurrud olid alati korralikult piiratud. Nüriks piiratud habe. Nudiks piiratud pea. Piirake oma küüsi igal nädalal. Piirasime hobuse lakka, saba. Aednik piiras kääridega hekki, põõsaid. Piiramata kuusehekk oli suureks kasvanud.

pink ‹pingi 21› ‹s›

1. hrl. kõva jalgadega iste, mis enamasti mahutab mitut istujat. Pingi jalad, iste, seljatugi. Valgeks värvitud puust pink. Lai, kahest lauast kokkulöödud pink. Lihtne, ilma seljatoeta pink. Tahapoole painutatud seljatoega pink. Puiestee pingid. Pikad pingid kahel pool lauda, seina ääres. Pingi peal on kõva istuda. Istus pingil(e), pingi otsal(e). Tegi endale ööseks aseme kahele pikale pingile. Kohver on vagunis pingi all. Ainult esimesed pingid olid kuulajaid täis. Tagumistelgi pinkidel ei olnud vabu kohti. Kaebealuste pink. Varumängijate, vahetusmängijate pink (võistlustel). || kooli- v. kirikupink. Klassiruumis oli kolm rida pinke. Vanamoelised ülestõstetava klapiga pingid. Õpilane istub pingis. Õpetaja käskis tal pinki istuda. Tagumisest pingist tõusis, tuli välja pikk poiss. Istusime temaga seitse aastat ühes pingis. Kellegagi koos pinki nühkima, kulutama 'koos koolis käima'. Matuselised võtsid istet esimestes pinkides.
▷ Liitsõnad: kivi|pink, puu|pink, tsementpink; ahju|pink, aia|pink, kalmistu|pink, kiriku|pink, kohtu|pink, kooli|pink, pargi|pink, pikk|pink, sauna|pink, seinapink; aeru|pink, iste|pink, jala|pink, kiige|pink, lüpsi|pink, sõudepink; pära|pink, tagapink; häbi|pink, karistus|pink, süü|pink, trahvipink; muldpink.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› pinki (1. täh.) meenutav töö- vm. vahend; tööpink. Rukkirabamise pink.
▷ Liitsõnad: automaat|pink, frees|pink, graveer|pink, höövel|pink, karussell|pink, keermestus|pink, kruu|pink, lihv|pink, metallilõike|pink, puur|pink, puusepa|pink, revolver|pink, teritus|pink, tisleri|pink, trei|pink, töö|pink, valtspink; peksu|pink, pesu|pink, piina|pink, rabamis|pink, tuuli|pink, võimlemispink.
3. mingi eseme v. seadeldise lauakujuline osa, mille külge miski kinnitub. Keskelt kitsama, väliskujult viiulit meenutava pingiga vokk.
▷ Liitsõnad: naagel|pink, vokipink.

pisut ‹adv›
väljendab lähemalt piiritlemata vähest hulka: veidi, natuke, vähe(ke). a. ‹verbiga›. Oota pisut! Vestleme pisut. Ta rahunes pisut. Laps köhib pisut. Ta jalutas pisut koeraga. Tume kogu oleks nagu pisut liigutanud. Tarvis pisutki puhata. Ta on pisut-pisut väsinud. Otsustasime pisut süüa. Ma hakkasin pisut kahtlema. Ta on alati naist pisut kartnud. Kui ta pisutki armastaks mind! Enn pingutab oma naljadega pisut üle. Otto nagu pisut kohmetus seda kuuldes. Taat muheles pisut. Ta suhtub Joonasse üleolevalt, pisut puudub, et põlglikult. Jalg vääratas pisut. Kõndis pisut longates. Selle üle on vaja veel pisut järele mõelda. Astus pisut kõheldes sisse. Jooksul on kere pisut ette kallutatud. Hobune võdises pisut. Pilvitab, hämardub pisut. Valu annab pisut järele. See vähendas pisut minu süütunnet. Pisut kulunud kingad. Värvid olid pisut tuhmunud. Pisut kähisev hääl. *Pisut või palju – saagi viid salve, astudes talve. K. Merilaas. b. ‹substantiivi partitiiviga›. Mul läheb pisut aega. Räägime pisut juttu. Mul on sinuga pisut rääkimist. Lisa pisut soola. Saunas oli vist pisut vingu. Ta saatis mind pisut maad. Aeglustasin pisut sammu. Mall teeb pisut käsitööd. Juba pisutki võimu hakkas vennale pähe. Iga inimene vajab pisut lugupidamist. Pisut julgust ja ettevõtlikkust ning asi laabub! Selles jutus on pisut tõtt ja palju valet. Kas sul ei ole pisut kahju siit ära minna! Kas sul võid on? – On pisut. *Sa võid nüüd minna üle Peipsi. Ja peadki, sest seal on sul suguseltsi pisut. K. A. Hindrey. c. ‹seoses adjektiivi ja adverbiga›. Pisut hämar tuba. Oli nagu pisut kõhe tunne. Poiss on pisut laisk. Mul on pisut piinlik. Pisut saamatu perenaine. Ann on pisut õnnetu. Pisut rumal olukord. Ta tegi pisut naeruse näo. Tüdruk oli pisut arg ja kohmetu. Ta on pisut pikaldase mõtlemisega. Muutus pisut ebakindlaks. Keera raadio pisut vaiksemaks! Vihm jäi pisut harvemaks. Väljas oli läinud juba pisut valgeks. Ta on minust pisut vanem, lühem. Siin on pisut parem istuda. Pisut liiga lamedad õlad. Sel segul on pisut rohekas toon. Lugu on pisut imelik. Nad rääkisid asjast pisut erinevalt. Ma mõtlen pisut teisiti. Vaatas pisut üllatunult, kahtlevalt mulle otsa. Viivitas pisut veel. Pisut liiga püüdlikult tehtud töö. Soola sai nüüd küll pisut palju. Siin on pisut vähem kui kilo. Ta on pisut purjus. Pisut pungis silmad. Pisut vimmas turi. Hoia pisut kõrvale, eemale, kaugemale, tugevamini! Hoidis end käies pisut ettepoole. See on maanteest pisut eemal. Buss tuli pisut varem. Tee pisut paremini! See on juba pisut ülearu. *Kuusikud on eriti talvel ilusad. Igirohelised, tõsised, pisut-pisut süngevõitu. O. Tooming. d. (muudel juhtudel). Ta on pisut üle neljakümne. Vanaisa on oma jutus pisut filosoof. Pisut tüsedusele kalduv noor mees. Ta on pisut oma venna moodi. Tulime pisut enne lõunat. Aega on veel pisut üle nädala. Räägib pisut läbi nina. *On juba pisut videvik ja sellepärast ei seleta Mari silm hästi, mis need lapsed seal aia ääres teevad. A. H. Tammsaare.

punnu ‹6› ‹s›
lastek kõht. Söö punnu ilusasti täis. *Lapsepõnnidest ma ei räägigi, võivad palja punnuga ahju peal istuda.. D. Vaarandi (tlk).

põlev ‹-a 2›

1. (< partits põlema (hrl. 1., 2., 5., 6., 7. täh.)) Põlev lõke, sigaret, lamp. Põlevad maavarad. Kõrvakiilust põlev põsk. Päikeseloojangus põlev taevas. Kassi põlevad silmad.
2. ‹adj› südamest tulev, tuline, palav. Põlev armastus. Põlev vaimustus, ootus. Lugesin seda raamatut põleva uudishimuga. Ta on täis põlevat viha. *Ikka põlevamaks läks soov istuda laevale ning kihutada meredel ringi kui romantiline röövel.. A. Gailit. *Nõnda, just nõnda kirjutab .. tema mõrsja, kelle kirja ta otse põleval igatsusel ootab. E. Vilde.
3. ‹adj› pakiline; aktuaalne, põletav. Koosolekul arutati põlevaid päevaküsimusi. Uus valitsus asus viibimata põlevate ülesannete kallale. Viisin jutu kohe kõige põlevamatele probleemidele. *Uuesti muutus põlevaks küsimus, kuidas kokku saada. A. H. Tammsaare.
4. ‹s› hrv kõnek põlevkivi. *Kuue tunniga peab mehe kohta andma 10 tonni põlevat, niisugune kirjutamata seadus on Aleks Holmi brigaadis. O. Kool.

püsi ‹11› ‹s›

1. paigal v. ühe tegevuse juures püsimine; selleks vajalik kannatlik, kärsituseta seisund, püsivus. Rändajal pole kuskil pikema(l)t püsi. Polnud tal pikka püsi, astus korra sisse ja läks jälle edasi. Enne külaliste tulekut pole perenaisel püsi. Koduigatsus ei andnud enam püsi. Rahutu loomus ei anna talle kauaks püsi kodus olla. Libiseb ühelt tegevuselt teisele, miski ei võta tas õiget püsi. Käin püsi leidmata toast tuppa. Tal pole püsi paigal istuda, raamatutes tuhnida, haige olla. Järelduste tegemiseks sel tuulepeal püsi ei piisa. Kellel jätkukski püsi nii vana mehe targutusi kuulata. Küll töö õpetab, ainult püsi peab olema. Käed ei leidnud püsi, aina kobasid taskuid ja näppisid salli. Silmad jooksevad ilma püsita üle kirjaridade. Tormiga polnud lainetel püsi. *.. söögilauale lähenedes ta silmis näisid kaotavat liuad oma püsi, irduvat linalt ning keerlevat. M. Jürna. || sport võimlemises asendi hoidmine teatud aja vältel
▷ Liitsõnad: paigalpüsi.
2. jätkuv eksisteerimine, püsimine, kestmine. Ilmateade ennustas kuivadele ilmadele pikemat püsi. Külmaga pole neil lilledel püsi. Neil kingadel polnud kauaks püsi: varsti olid tallad lahti. Soovime juubilarile elujõu ja huumorimeele püsi. Ta tõotustel pole pikka püsi. Kurbusel ärgu täna püsi olgu. Kõrvu sõnaalgulise „h” püsiga leidub murdematerjalis näiteid ka selle kao kohta. *Aeg-ajalt sadas juba lund, aga sellel polnud veel püsi – maha langenud, muutus ta varsti veeks. M. Metsanurk. *Polnud püsi ta sugukonnal, ainult tema ise, vana väike mehike, elas oma põliseid päevi. R. Roht.

püsima ‹37›

1. jätkuvalt olema. a. (kuskil, mingis kohas, sealt lahkumata v. ära kippumata). Et ma ka ei taibanud täna kodus püsida! Kes maldaks, läbeks, suudaks nii ilusa ilmaga toas püsida. Varitsejad peavad neile määratud kohtades püsima. Linnamees nüüd kaua maal püsib! Tahaksin siia püsima jääda. Ta jäi Tartusse mitmeks aastakümneks püsima. Selles talus tüdrukud ei püsinud. Sulane või asi, ei püsi jüripäevast teisenigi paigas. Ema ei püsi sugugi paigal: istub natuke ja kaob jälle kööki. Püsi paigal, mis sa niheled! Nii elav tüdruk, et ei püsi pudeliski (paigal). See marakratt püsib vaevu pükstes 'rahmeldab hirmsasti'. Ta on kogu elu mehe kõrval püsinud. Aastaid esirinnas, tipus püsinud sportlane. Nad ei suuda graafikus, konkurentsis püsida. Püsige oma nõudmiste juures! Haige laps püsis ilusasti voodis. Oinas ei püsinud enam karja juures. Kalad, linnud ei püsi ju paigal! Katsu sadulas püsida! Väikemees ei püsinud kelgul. Kanäe poissi, püsib juba vee peal. Jõgi püsib kallastes. Luited ei jää tekkepaigale püsima, vaid liiguvad edasi. Laev, palgiparv püsib ikka veel samal kohal. Värv ei tahtnud seinas püsida. Soni ei püsi peas. Ader ei püsi maa sees. Sülitas pihku, et labidavars paremini peos püsiks. Lugu, mis püsis nädalapäevad ajalehe esikülgedel. See ooper püsib tänini laval, mängukavas. Huvitav raamat kaua lettidel ei püsi 'müüakse peagi läbi'. | piltl. Vaba hing puuris ei püsi. Selle naise keel ei püsi ka hetkegi paigal. Kogu elu püsib vanaisa õlul. Nutikas püsib ikka sadulas. Noormehe pilk püsib Merikesel. Ema mõtted püsivad lapse juures. Mälestus õest püsis meeles, hinges. See seik jäi mällu püsima. Ükskordüks ei püsi peas. Hing püsib vaevu sees. Mänguhoog püsib veel sees. b. (mingis muutumatus asendis, seisundis, olukorras). See mees on pikka aega ministrikohal püsinud. Püsisin haiguse ajal pikali. Ta püsib jonnakalt seljaga kõneleja poole. Nii tugev tuul, et lapsed püsivad vaevu jalul. On nii nõrk, purjus, et ei püsi jalgel. Poisike ei suuda veel tasakaalus püsida. Kas sa, poiss, püsid töö juures! Püsi me kodunt eemal! Tagaajajad püsisid takjana kannul Üritas nii teha, et perekond koos püsiks. Nad on kolm aastakümmet paaris püsinud. Vanaisa püsib veel elus, hinges. Mu mälestustes püsib ema noor(ena). Kuidas ta küll suudab vanas eas nii töövõimeline püsida. Püsi ikka vormis! Ta käed ei püsi hetkegi rahul. Silmad ei taha enam lahti püsida, ma ei suuda ärkvel püsida. Kas sa püsid vakka, kas su suu kinni ka püsib? Mees püsib mõtteis. Olen selles veendumuses kaua püsinud. Püüdke asjadega kursis püsida. Ta püsib oma vande juures. Jüri püsib matemaatikas kolme piiril. See loss on tänini terve püsinud. Nii vana maja, et laed ei taha ülal püsida. Uks püsib vaevalt hingedel. Värav ei püsi hästi haagis. Rukis püsib veel püsti. Tühi kott püsti ei püsi. Lilled püsivad jahedas kauem värsked. Tamm püsib veel haljana. Ilm püsis udusena, hämarana, endisena. Päevad püsivad soojad. Ümberringi püsis vaikus. Temperatuur püsis muutumatu, sama. Palavik püsib 38 kraadi ringis. Kompassi nõelaots püsib kogu aeg põhja suunas. Metsiste arv on aastaid stabiilsena püsinud. Miski ei püsinud endises headuses. Kokkulepe püsib jõus. Võim püsis punaste käes. Tagurlased püsivad võimul. Pank püsib riigi omanduses. Püsigu see maa ja rahvas rahus. Nende suhe püsis hea seltskondlikkuse piirides, mõõdukuse raamides. Jaht püsib kursil. Mõtted ei püsi koos. Hirm püsis selge ja terav. Rahuldamatuna püsinud viha. *Miski ei püsi, kõik on muutlik, nagu õnn, nagu armastus, nagu igatsus. L. Hainsalu. | piltl. Me firma püsib hästi jalul. Suutis ränkade murede kiuste püsti püsida.
2. jätkuvalt eksisteerima, kestma, säilima, mitte hävima, mitte olemast lakkama. Aastasadu püsinud ehitis. Vana loss on alles püsinud. Suure kirjaniku looming püsib. Ettevõte, ühistu ei jäänud püsima. Imelik, et järjekord kaupluse ukse taga püsib! See kord ei jää enam kauaks püsima. Diktatuur püsib kolmandat aastat. Palavik ja haigusnähud püsivad. Vihmane ilm jäi püsima. Tihe udu on nädalapäevad püsinud. Lumi ei püsi enam kaua. Need taimed ületalve ei püsi. Mõned umbrohud püsivad ka peale tõrjet. Vitamiinid püsivad toorhoidises paremini kui keedises. Tänaseni püsinud legendid, traditsioonid. Üks keel jääb püsima, teine kaob. Vajadus abi järele püsib. Kui kaua selline olukord võib püsida? Vastik maitse püsis kaua suus. Me armastus, sõprus jääb püsima. Mälestus lahkunust püsib. Vihavimm, umbusk, rõhutud olek püsivad. Tugevad jäävad püsima. *.. kõige suuremgi õnn haihtub ära, kõige ilusam õis õitseb ära. Midagi ei püsi! E. Ilbak.
3. maldama, läbema; tihkama. Reisiärevuses ei püsinud ta magada. Poisid ei püsi ilusa ilmaga toas konutada. Vanamemm sul nüüd paigal püsib olla! *Kui Rannamäest alla sõitsime, ei püsinud enam istuda, tõusin püsti ja püüdsin kiirustada postipoissi.. J. Parijõgi. *Mina ei püsinud lahket andjat pahandada, läkastasin ja kiitsin [sigareid]. E. Bornhöhe.

ratsukil ‹adv›
hrv ratsa(asendis), kaksiratsa, kaksiratsi. Armastab ratsukil toolil istuda. Poisid sõitsid tiigi peal ratsukil vaadi seljas.

redu ‹11› ‹s›

1. (hulguste, jooksikute, põgenike jt.) peiduurgas, pelgupaik. Redu otsima. Varemed pakkusid hulgustele redu. Teda süüdistati ärakaranud vangi redu varjamises. || ‹sisekohakäänetes adverbilaadselt› peit, pagu, vari. Tagaajajate, sündmuste eest rettu minema. Sõja ajal pageti rettu metsadesse ja soosaartele. Talveks poeb siil kuhugi auku rettu ja jääb talveunne. Läks ühe kauge sugulase juurde rettu. Naised-lapsed viidi redusse, ise mindi võitlusse. Pääsesime metsa redusse. Poisid olid politsei eest redus. Kus te jooksikut redus hoiate? Ta varjas end aastaid ja elas redus. Kui lahing läbi, tulid inimesed redust välja. *Ei olevat nagu mehe amet redus istuda ja kõrvalt vaadata. R. Sirge.
2. hrv redutaja. *Ähää, pojuke, kuhu sa jooksiku panid? Kuhu sa peitsid redu? E. Bornhöhe.
3. (sõimusõnana:) reo. Oh sa viimane, vana redu! *Sina ei ole siia ühtegi palgi otsa ristati pannud ja mina olin enne siin, kui niisugune võõra valla redu .. Jak. Liiv. *Öösel, siis aetakse igasuguste mustapäiste redudega ringi ja tõmmatakse ennast nii tühjaks, et põõnatakse päev aega tagantjärele. E. Maasik.

reis ‹-i 21 või kõnek -u 21› ‹s›

1. sõit kuhugi kaugemale, eriti välismaale (koos lühema kohalviibimisega, peatumisega, ka turismi vormina); teekond; hrv jalgsirännak. Reis Pariisi, Põhja-Aafrikasse, välismaale, ümber maakera. See oli mu esimene pikem reis. Ees seisab suur reis Ameerikasse, üle Atlandi ookeani. Kinos jookseb film „Reis Kuule”. Tellisime reisibüroolt Euroopa-reisi. Peaksime tegema reisi lõunasse. Tal on komme istuda enne reisi sõpradega koos ja süüa-juua. Reisile asuma, minema. Kus sa reisil käisid? Tulime, saabusime reisilt. Igalt reisilt toob ta suveniire kaasa. Olen reisist väsinud. Täna võid sa reisist puhata, homme pead juba tööl olema. Lapsena unistasin reisidest kaugetesse maadesse. Kuidas reis läks? Kuidas te reisiga rahule jäite? Head, õnnelikku reisi! (reisileasujale hüvastijätuks). *Ühelt mättalt teisele, ühest sügavast kohast teise läks [mägra] reis. R. Roht. | piltl. Reis minevikku. Täna võtame ette reisi maailmakirjandusse. || hrv käik teat. kohta, paika (mingi asja õiendamiseks vms.). *Tunaeile tõusis vanamees hommikul sängist varakult nagu ikka. Käis oma reisid ära ja istus laua äärde .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: avastus|reis, huvi|reis, inspektsiooni|reis, kauba|reis, kontserdi|reis, lõbu|reis, ostu|reis, preemia|reis, pulma|reis, ravi|reis, ring|reis, turismi|reis, töö|reis, uurimis|reis, võistlus|reis, õppe|reis, ärireis; laeva|reis, lennu|reis, mere|reis, ookeani|reis, vee|reis, õhureis; tšarterreis; kosmose|reis, maailma|reis, välismaa|reis, välis|reis, ülemere|reis, ümbermaailmareis; koju|reis, tagasireis.
2. (regulaarselt kulgeva) liiklusvahendi teekond (lähte- ja lõpp-punkti vahel). „Estonian Air'i” lennukid sooritavad Tallinnast reise Frankfurti, Amsterdami ja mujale. Heeringalaev läks oma selle aasta kolmandale reisile. Laev tuleb varustada neli kuud kestvaks reisiks. *„Kapellalt” lossiti Poola vilja, oli sellega Narvikis sel aastal juba teist reisi. A. Hint. *Laeva kandejõud on ühe reisiga veetava lasti maksimaalne kaal. A. Pärna.

riiul ‹-i 2› ‹s›
seina vm. vertikaalpinna külge kinnitatud rõhtne alus asjade paigutamiseks; sellistest alustest koosnev mööbliese. Voodi kohal, peegli kõrval on riiul. Riiulil on telefon. Kõik seinad on riiuleid täis. Seinast seina ulatuvad riiulid. Maast laeni küündiv riiul. Kapi ülemises osas on riiulid ja allosas sahtlid. Sektsioonmööbli riiuleid saab ära võtta, ümber paigutada. Puhveti kõik riiulid on pudeleid täis. Mänguasjade, teatmeteoste, kuivainete, mütside riiul. Müüja sikutas ülemiselt riiulilt kangarulli. Kuivad nõud on riiulile pandud. Köögiviljahoidla riiulid. Haarab riiulilt paki ja tõttab vagunist välja. Tegime toa riiuliga kaheks. || kõnek (vaguni) nari. *Pikal talveõhtul on soojas toas mugavam istuda kui .. raudtee kõval riiulil pikutada. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: ava|riiul, kauba|riiul, kaupluse|riiul, klaas|riiul, köögi|riiul, kübara|riiul, laud|riiul, lille|riiul, noodi|riiul, nurga|riiul, nõude|riiul, pagasi|riiul, paki|riiul, poe|riiul, pöörd|riiul, raamatu|riiul, rest|riiul, sahvri|riiul, seina|riiul, sektsioon|riiul, toidu|riiul, varnriiul.

rool ‹-i 21› ‹s›
sõidukile, liikurmasinale v. laevale soovitud liikumissuuna andmise seade; mer (ka:) tüür. Rooli hoidma, keerama. Roolis, rooli taga olema, istuma. Rool vasakule, paremale! Rooli asusid noored mehed. Alkoholijoobes ei tohi rooli taha istuda. Juht kummardus rooli kohale, võttis käed roolilt. | piltl. Direktor hoiab kindlalt asutuse rooli.
▷ Liitsõnad: auto|rool, kombaini|rool, traktorirool.

rõdu ‹11› ‹s›

1. hoone v. ruumi seinast eenduv rinnatisega platvorm. a. välisrõdu. Rõduga majake. Teise korruse tubasid ühendab rõdu. Uks rõdule. Rõdu metallvõre. Pani pesu rõdule kuivama. Suitsetab rõdul. Lapsed mängivad rõdu all. Ehitas rõdu kinni, panipaigaks. || taandrõdu, lodža b. siserõdu. Teatri saal ja rõdud on rahvast tulvil. Tahtsin rõdul istuda, mitte parteris. Põrand ja rõdu. Pilet esimesele, teisele rõdule, vasaku rõdu esimesse ritta. Rõdul laulab koor.
▷ Liitsõnad: hotelli|rõdu, kohviku|rõdu, lamamis|rõdu, oreli|rõdu, sammas|rõdu, trepirõdu.
2. (veranda kohta). Elutuppa pääseb rõdu kaudu. Õhtuti joodi teed avarate akendega rõdul.

saama ‹imperf sain, sai 41›

1. väljendab objekti siirdumist kellegi omandusse, valdusse v. kasutusse, lähtudes selle vaatepunktist, kellele see antakse, võimaldatakse, pakutakse, müüakse jne..; ant. andma. a. (konkreetsete esemete, olendite vms. kohta). Sain isalt sünnipäevaks koera, nukumaja. Kogust saab huvitavaid raamatuid. Sain uue passi. Lapsed ei saa terariistu oma kätte. Haige saab rohtu, ravimeid. Täna lõunaks saame head süüa, toitu. Kas saaksin klaasi vett? (tagasihoidlik palve). Võileiva kõrvale saime piima. Kas kõik on nüüd suppi saanud? Saan palka 4000 krooni kuus. Viljast saadi head hinda. Mis ta turul kartulikilost on saanud? Sain kirja, postipaki. Sai raamatu laenuks, mälestuseks, kingiks, päriseks. Saab kaasavaraks maja ja auto. Sai mõisamaadest asunikukoha. Kas ta kaupa võlgu ei saa? Osa töötasu saadi avansina, avansiks. Viiekuune laps saab rinda 'teda imetatakse'. Mida ma selle eest saan? Kes teab, millal ta viimati iva suhu sai. Ta pole tilka viina suhu saanud. Väeosa sai täiendust. Põgenik sai kuuli, tuld, tina 'teda tulistati'. Sai kuuli keresse, kõhtu. Emalt on ta saanud 'pärinud' tumedad juuksed, isalt sinised silmad. Nüüd saite endale nõiamoori kraesse. b. (abstraktsemates seostes). Tööd, ametit saama. Sai loa, käsu, korralduse koju minna. Märt sai puhkust, naisest lahutuse. Poiss sai koolist hea tunnistuse. Joonistuse eest sain viie 'hinde 5'. Suusahüppaja sai kõigilt kohtunikelt ainult 16 punkti. Praeguse nime sai tänav alles hiljuti. Rein sai koosolekul esimesena sõna. Tema käest ei ole ma eal paha sõna saanud 'ei ole ta mulle pahasti ütelnud'. Sain sõna 'teate', et vajate mu abi. Prantsuse keele algteadmised sai ta kodus. Ta on vähe haridust saanud. Kas võib asjast veel kindlamat tunnistust saada? Sai õiguse toimida oma äranägemist mööda. Poeg tahtis talupidamises ohje enda kätte saada. Kust võiks selle kohta infot saada? Sain võimaluse uuesti katsetada. Sain oma teo andeks. Sain esmaabi, mudaravi. Sai lastelt tuge, abi. Täna võime saada tormi. Nendega saab alati nalja. Peeter on õpetust saanud, ei kiusa enam tüdrukuid. Kui aega saan, räägin pikemalt. Ei saanud aega külla tulla. Tulen, kui toimetustest mahti saan. Ei saanud ta kuskil asu, rahu ööl ega päeval. Tahan natukesekski nende eest, nendest rahu saada. Kes meist on elult hõlpu saanud? Selle teeme siis, kui muust tööst hõlpu saame. Siit sai alguse Pedja jõgi. Tüli sai alguse arusaamatusest. | piltl. Sai oma uhkusele valusa hoobi. Temata saaks meeskond kabelimatsu. Mehed saavad õppustel kõva mahvi. Kosilane sai hundipassi. c. (karistuse, hrl. löömise, peksmise kohta). Aga sa saad, kui isa koju tuleb! Mul on kaigas, kes ligi tuleb, see saab! Poiss sai kõvasti, aga sai ka asja eest. Sa saad mu käest ükskord nii, et ei tea, kui vana oled! Ants sai eilegi valetamise eest. Selle eest saab ta mu oma rusikaga. Sai nuudiga selga, rihmaga tagumiku peale. Saime isa käest pükste alla ja peale. Vanasti saadud koolmeistrilt joonlauaga näppude peale, näppude pihta. Sõnakuulmatuse eest võis saada vitsa, vitsu, malka, rihma 'peksukaristust'. Sai teiselt hoobi, kopsu, laksu, matsu, müksu, obaduse, põntsu, võmaka 'löögi'. Aga ta sai kõva koosa, nahatäie! Noormees sai neiult kõrvakiilu, vastu kõrvu. Paras, nüüd said ka sina oma jao, karistuse! Hobused said piitsa ja tõld läks liikvele. Varas sai poolteist aastat (vangistust). Rahurikkuja oli saanud trahvi, kolm päeva (aresti). Vangirauad saate mõlemad! d. (parastusena, kahjurõõmu avaldusena). Ahah, said nüüd! Kas said, va kiitleja! Said nüüd, hoopis minul oli õigus! e. (objekti mainimata). Kui ilusasti küsite, saate kindlasti. Küll saad, kui küsid. Ära nuru, sa oled juba küllalt saanud. Kui palju sul on veel saada? 'sulle võlgnetakse'. Mees oli kaunikesti saanud 'joobnud', sellepärast noriski tüli. Kutt hooples, et on saanud igalt tüdrukult, kellelt on tahtnud (sugulises vahekorras olemise kohta). f. saada saadaval. Maja on nüüd odavalt saada. Seda raamatut ei ole enam ühes(t)ki poes(t) saada. Naaberkihelkonnas olevat koolmeistrikoht saada. See ei ole enam saada tüdruk, tal on juba peigmees. Mõlemad olid noored saada 'vallalised' inimesed.
2. kellelegi, millelegi tunda, kogeda, omandada tulema. a. (haiguste, vigastuste vm. seisundi v. mõjustustega seoses). Ega sa kukkudes häda, haiget saanud? Puhus haiget saanud sõrmele. Terariistaga võib kergesti viga saada. Haige sai palaviku, tugeva köhahoo. Sai külmetusest kopsupõletiku. Sai nutukrambid, vihastamisest peaaegu rabanduse. Terve öö ei saanud ta und. Joostes saab sooja. Olen külma saanud, kurk valutab. Külma saanud kartulid ei kõlba enam toiduks. Leivad olid ahjus pisut liiga saanud. Tal oli pruun, päikest saanud nägu. b. (juurde) võtma, omandama (3. täh.) Seistes saab melon õige maitse ja lõhna. Höövli all saab laud vajaliku paksuse, kuju. Küpsetis on ahjus isuäratava näo, välimuse saanud. Lugu sai loomuliku seletuse. Ajapikku on sõna saanud uue tähenduse. Oras on saanud tubli kasvuhoo. c. ‹aistimisverbide da-infinitiiviga› (millegi kogemise kohta). Kas minu silmad seda enam näha saavad? Saime kuulda häid uudiseid. Sain temalt kuulda, et kõik on hästi läinud. Selle eest saad malka maitsta 'peksukaristust'. Olen ka head elu maitsta saanud. Ta on küllalt muret tunda saanud. Ülekohut tunda saanud inimene. Elu ja unistuste erinevust sai ta varsti omal nahal tunda. Tahan täit tõde teada saada. Sain sellest sõbranna kaudu teada. d. ‹da-infinitiiviga› rõhutab tegevuse kestust v. paratamatust. Emad said poegade pärast nutta, muretseda, silmavett valada. Saime hulga aega oodata, enne kui teised tulid. Vanamees sai sasitud võrke mitu päeva harutada. Selle kallal saame mitu päeva tööd teha, vaeva näha. Eks saab näha, mis sest loost tuleb! *.. igatahes ta haiged jalad said käia pika edasi-tagasi tee. L. Promet. e. ‹hrl. da-infinitiiviga› teat. kohtlemise, hinnangu, menetluse vms. alla langema. Linn sai sõja ajal raskesti kannatada, rängalt purustada. Sõdur oli jalast haavata saanud. Selg sai kukkumisel, kukkumisest põrutada. Olime teel külmetada saanud. Sai koera käest pureda. Sain mesilaselt nõelata. Laps sai kassilt küünistada. Kukkusin nõgesepõõsasse ja sain kõrvetada. Poiss sai emalt kiita. Keegi ei taha laita saada. Kes tahaks peksa, pekstud saada! Vaata ette, et sa petta ei saaks! Alati oled sa kõigilt petta saanud. Põrkasin tagasi, nagu oleksin lüüa saanud. Vaenlase väed said kõvasti lüüa. Laps sai ema käest riielda, vallatuste eest tõrelda. Aga ma sain õpetajalt võtta! 'noomida'. Sain temalt sõimata, kui vastu vaielda püüdsin. Selle eest saate isa käest sugeda, kolkida, nahutada, tuuseldada 'kehalist karistust'. Tõnu sai õelt tutistada. Lüpsta, nühkida 'petta' saama. *.. leiva saamiseks tuleb [järjekorras] rüselda, trügida, pigistada ja pigistatud saada. L. Kibuvits. *Sest [mõõgavõitluses] lõpuni minna tähendas tappa või saada tapetud. J. Kross. | piltl. Seekord sai meie naiskond lüüa 'kaotas'. Meie meeskond sai selles mängus haledasti sugeda 'kaotas'.
3. omaks tulema enese tegevuse läbi. a. hankima, muretsema (3. täh.), soetama. Nendest kaevandustest saadakse põlevkivi. Tuld saadi vanasti tuleraua ja tulekivi abil. Sai oma elatise kauplemisest. Ta on elu jooksul palju sõpru saanud. Kust saaks nüüd abilisi? Riks on endale hea, rikka naise saanud. *Saan riided selga, saapad jalga – eks siis või jälle maa peal ringi vaatama hakata... V. Saar. | (järglaste kohta). Jaan ja Juuli said juba teise lapse. Teenijatüdruk saanud perepojalt lapse. Selle poja on ta oma teise mehega saanud. b. (jahi-, põllu- jm. saagi kohta). Ants sai täna paisu juurest kolmekilose havi. Jahilised olid saanud põdra ja kaks metssiga. Kass on saanud öö jooksul mitu hiirt. Talvel saime lõksuga viis tuhkrut. Heina saadi tänavu kolm kuhja. Kartulit saime mullu tublisti. Kaera saame sel aastal rohkem kui otra. Piima saab napilt, lehm hakkab kinni jääma. Vaenlastelt saadi lahingus mitu suurtükki ja kuulipildujaid. c. (arvutamise, järeldamise vms. tulemuse kohta). Kui korrutame kahe kolmega, saame kuus. Kui palju saad, kui liidad kümnele viis? Jagamisel saadud arvust lahutage 7. Uuringutel, katsetega saadi ootamatuid tulemusi. d. saavutama. Sportlane sai kõrgushüppes isiklikuks rekordiks 2.05. Sain mälumängus 20 punkti. Meie võistkond sai esikoha. Mida sa heaga ei saa, seda ära pahaga püüa. Vend ei saanud alati oma tahtmist. Teo motiividest ei saadudki täit selgust. Ära lase oma kätel voli saada! Viha sai tema üle, temast võimust. Ta sai nende üle võidu. Rahune, katsu endast võitu saada! Saime hirmust, uudishimust, häbitundest võitu. Nüüd hakati loost selgemat pilti saama. Ta ei tohi millestki enneaegu aimu saada. Ülekaalu said uued tavad.
4. väljendab tegevust, millega õnnestub objekt panna, siirda, suunata, viia mingisse kohta, olukorda, seisundisse v. tegevusse. a. (kohta). Raske ankur saadi siiski paati. Saime venna viimaks tuppa. Lõpuks sai ta hobuse aiste vahele. Surumises sai tõstja sirgetele kätele 222,5 kg. Sain keti koera kaela ümber. Vaevaga sai ta kuue seljast, kingad jalast. Mai ei saanud toitu suust alla. Ta sai joogist alla ainult suutäie. Kas saad lambi lakke (tagasi)? Mis mees see on, kes naela seina sisse ei saa! Sügiseks saame majale katuse peale. Saime viljad maha, nüüd võib veidi puhata. Saab vastuse vaevaliselt üle huulte. Ta maigutab ega saa häält kurgust. Alles pooleldi möödas, sai suust tere. Sain talle aru pähe. Pole ammu kätt saepea külge saanud 'saaginud'. Tüdruk ei saanud pilku, silmi peeglilt, maast. Lohutamatu ema ei saanud silmi peost 'nuttis'. *Nõnda tuli uus põhjus uute kambrite ehitamiseks: et saaks sead ukse eest tänavasse ja et saaks lauad toaukse piitade küljest. A. H. Tammsaare. b. (seisundisse, olekusse, asendisse). Uppunu saadi jälle hinge. Sai enda kähku jalule. Küllap mehed saadakse nõusse. Lapsi ei saadud nii kaugele, et nad oleksid üksi läinud. Selle asja saame hõlpsasti joonde, jutti, ühele poole. Sain teised enese poole 'oma nõusse', Antsu vastu. Nüri kirvega ei saanud puud kuidagi lõhki. Heina saame õhtuks maha 'niidetud'. Ei saanud pilli häälde. Ähvardustega olid nad ta keelepaelad valla saanud. Sain poisi magamast üles. Suure tööga oli ta oma maja üles saanud. Läks aega, kuni sarikad püsti saadi. Sepp sai raua kuumaks. Suurt ahju ei saa kergesti soojaks. Meest saime kõik oma suu magusaks. Sain kingad porist puhtaks. Räägid siis, kui oled suu söögist tühjaks saanud. Sain oma une segamatult täis. Sellel karjamaal ei saa loomad kõhtu täis. Haigus sai mehe pikali. | piltl. Ta on kamba oma käpa alla, meelevalda saanud. Mehi ei saadud mundri alla 'sõjaväkke'. Ta on nad küüsi, pihku, võrku 'meelevalda' saanud. Tehti kõik, et mehi ühe mütsi alla, ühele nõule saada. Naised on Mari oma hambusse 'kõne alla' saanud. c. (tegevusse, teole). Pingutasime, et rasket paati liikuma saada. Poiss ei saanud mootorratast käima. Tüdruk ei saanud nuttu pidama. Lapsed saadi õhtul varakult magama. Tehast ei saadudki sel aastal käiku. Lõpuks saadi mehed minekule. Kõva sõnaga saadi ka loodrid tööle. *.. nõudis ikka tööd ja ränkamist, enne kui sai puud taeva poole tõusma [= korralikult kasvama]. H. Sergo.
5. muutuma, kujunema, arenema. a. uut omadust v. tunnust omandama, mingisuguseks muutuma. Ära saa pahaseks! Sain tigedaks, kurjaks, vihaseks, ägedaks. Meel sai haigeks, haledaks, kurvaks, heaks, rõõmsaks. Hing sai hellaks, liigutatuks. Ämber on tühjaks saanud. Näidend saab varsti lavaküpseks. Märkamatult on lapsed suureks saanud. Iga poiss tahab tugevaks saada. Kõik on muutunud, teiseks saanud. Ta oskas igal pool omaseks, koduseks saada. Tõde saab ükskord avalikuks. See viga sai talle saatuslikuks. Kes ei tahaks tuntuks, kuulsaks, rikkaks saada! Poeg oli joodikuks saamas. Vihm tuleb, saate märjaks! Pluus on mustaks, tõrvaga, tahmaga saanud. Rohijal saavad käed ikka mullaseks, mullaga. Küll särk saab pesus jälle puhtaks. Tuli tublisti kütta, enne kui ahi soojaks sai. Päikesest sai tuba rõõmsaks ja säravaks. Küll sa saad jälle terveks! Paljast õhust ei saa keegi söönuks. Käisin armsaks saanud paikades. Vähemalt ühes asjas olen targemaks saanud. Järk-järgult said lapsed julgemaks ja hakkasid üksteisega mängima. Kas tervis hakkab juba paremaks saama? See lugu sai kõigile selgeks, teatavaks, tuntuks, tuttavaks. Tahaksin temaga tuttavaks saada. Ta rahutus sai teistelegi märgatavaks. Sumina seast sai üks hääl selgesti kuuldavaks. Elu on teiseks, teistsuguseks saanud. Poiss sai viieaastaseks, viieseks, viis aastat vanaks. *Valitseja sai neist sõnadest otse liigutatud.. M. Metsanurk. b. uut seisundit, olekut v. funktsiooni omandama; kellekski v. millekski kujunema, selleks arenema. Kelleks sa tahad saada? Tahan saada näitlejaks, õpetajaks. Ta on oma ala meistriks saanud. Tüdruk on saanud tubliks ujujaks. Poiss on juba noorukiks saanud. Paljud said selle õpetuse pooldajaks. Noor õpetaja sai kooli direktoriks. Viimased saavad vahel esimesteks. Orb sai oma tädi kasvandikuks. Sain temaga sõbraks, sugulaseks. Jüri võttis naise ja sai aasta pärast isaks. Mari on varsti emaks saamas 'sünnitab lapse'. Laps mängis, et on linnuks saanud. Rahu Lähis-Idas on saanud rahvusvaheliseks küsimuseks. Kohtla-Järve sai 1946. a. linnaks. Ülikooli õppekeeleks sai eesti keel. Luuletus on saanud rahvalauluks. Sai tavaks, kombeks suuri töid ühiselt teha. Luuleharrastus on moeks saanud. Iga mõte ei saa teoks. Rahvatarkus on jälle kord tõeks saanud. Selline au ei saa mu osaks iga päev. Tänu asemel sai nende osaks sõimuvaling. Maja oli tulekahjus tuhaks saanud. Kunagi peab igaüks mullaks, põrmuks saama. Nii võid teiste naeruks, naerualuseks saada. See poeg sai vanemate(le) kirstunaelaks. Armastus võib saada vihkamiseks.
6. ‹hrl. 3. pöördes› (välja) tulema (hrl. mis, kes, missugune, kui palju vms.). a. (millegi v. kellegi tekkimise, sündimise, ilmsikstulemise v. saabumise kohta). Kogusin materjali, kuni sai artikkel. Otsustati, et saagu matk ja matk sai. Kevadel võib õue all päris järv saada. Kas homme saab ilus ilm? Sai talv ja lumi tuli maha. Temast oleks võinud kunstnik saada. Küll sinustki saab mees. Kaarlist on saanud hea traktorist. Katist ja Matist sai paar. Sellest kutsikast saab kuri koer. Sälust saab varsti sõiduhobune. Kahtlane, kas minust täna sinna minejat saab. Pole viga, sinust saab pikapeale asja. Soost saab põllumaa. Neist palkidest saab saun. Puuvillast saab riie. Ei saa sellest muud kui haamrivars. Mis tast saada muud kui tulehakatust. Nädalatest said kuud. Talvest sai kevad, kevadest suvi. Õhtust on juba saanud öö, hämarusest pimedus. Sellest näitusest sai kunstielu nael. Kas sellest pillilogust enam asja saab? Armastusloost nende vahel ei saanud midagi. *Saed vihisevad. Saavad talad, / seinapalgid, paarid, katus.. H. Visnapuu. *Võttis vitsakimbu, vehkis ümber pea ja hüüdis: „Saagu siia suur linn ja hulk inimesi linna!” J. Kunder. || ‹seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega› juhtuma, tulema. Mis niimoodi saab? Mis saab siis, kui meid koos nähakse? Mis siis minust saab? Ja mis sellest põgenikust sai? Mis nende puudega edasi saab? – Ei saa nendega muud kui pannakse pliidi alla. *Mis „Pääsukesest” [= laevast] saab, seda ei teadnud Martingi, sest Uudepere Anna tuleb ka ise kaasa.. H. Sergo. b. (seoses omadusega). Öö sai tuulevaikne. Remont sai korralik, hea. Pesu saab keetes puhas. On lõng ilus, saab ka kangas ilus. Maja on saanud hästi ruumikas. Retsensioon sai julgustav. Sall sai soe ja kaelale pehme. Rukis sai mullusest kehvem. Laste rõõm sai suurem, kui arvata oskasime. Lapse kleit saagu pigem lühike kui pikk. Eeskava saavat huvitav, lõbus. Romaani teine osa saab esimesest lühem, ainult 250 lehekülge. Tütar saab ema nägu 'ema moodi (näoga)'. Jumestasin hoolikalt, et saaksin võimalikult kena. Õlu on saanud samasugune kui möödunud jõuluks. Jõuluvanata saaks laste kingirõõm poolik. *„Ükskõik, saagu või sitem, aga siit lähme ära,” toonitas poiss. A. H. Tammsaare. c. kõnek (seoses seisundiga:) hakkama. Tal oli kõndides üsna soe saanud. Joo klaas vett, kohe saab sul parem! Tüdrukul sai kiitusest hea meel. *Tundide kaupa võib ta .. istuda ilma sõna lausumata, nii et emal mõnikord tema pärast õudne hakkab, temast kahju saab.. A. H. Tammsaare. d. (seoses teat. hulga, määraga). Külalisi sai tosin. Iga sööja kohta saab kaks muna. Nii sai meid ühtekokku palju. Meie ümbruskonnas saab järvi ligemale poolsada. Koolimajja saab siit napilt kilomeeter, ei saa kilomeetritki. Otse astudes saab meilt naabritele paarsada meetrit. Nüüd sai minu mõõt ka täis 'kannatus lõppes otsa'. e. (seoses ajamääraga). Naabertaluni sai veerand tundi tiidsat astumist. Pühapäeval sai nädal, kui teda viimati nägin. Saab juba oma kümme aastat kooli lõpetamisest. See kõik polnud kuigi ammu, sinna saab aastat kaks või kolm. Kevadel saab meie abiellumisest juba neli aastat. || (kellaajaga seoses). Kell saab üks, hakkab üks saama. Kell saab viie minuti pärast seitse. Kell sai kaheksa, siis üheksa, aga ema polnud ikka veel koju tulnud. f. (seoses kuuluvusega). Väiksem karp saab märkide jaoks, märkidele. See pluus saab kostüümi juurde. Talle sai üks kook, mulle teine. Poistele said välivoodid. Anule sai omaette tuba. Saaks see töö mulle!
7. jõudma (2. täh.); pääsema (3. täh.). a. (kohta v. kohast). Saa siis ilusasti koju! Kes koju sai, see kohe puhkama heitis. Varsti saime kohale, pärale. Mees sai lehmaga varakult laadale. Sina pole siit ka veel kaugemale saanud? Saame metsast läbi, kohe ongi Pirgu. Mine, aga vaata, et sa ruttu tagasi saad. Sina ka üle hulga aja linna saanud! Kuidas sa nii äkki siia said? Ma pole ammu kodukanti saanud 'seal käinud'. Kust need lilled on siia vaasi saanud? Nii kui pea padjale sain, jäin kohe magama. Ei mina tea, kuhu su raamat on saanud 'jäänud'. Laev sai sadamasse, mehed maale. Homme saame kohe aega viitmata põllule. Ei saanud paigast, kohalt, edasi ega tagasi. Läks tükike aega, enne kui buss paigalt sai. Katsusin, et kiusajatest eemale sain. Majja sai kahe ukse kaudu. Vanaema sai harva kodunt välja, tütrele külla. Linna oleks saanud jalgsigi. Siga teeb pahandust, kui kartulisse saab. Ma ei saanud hobuse selga muidu kui kivi pealt. Eidekene ei saanud aknalt, nii huvitav oli välja vaadata. Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka. *Aga kuhu ta siis nii pimedas tahtis saada? A. Saal. | piltl. Nende partei mehed on pukki saanud. Kust selline jutt inimeste suhu sai? Kas saad ükskord maast lahti? 'magamast üles'. b. (olukorda, seisundisse, asendisse). Jüri ja Mari said paari. Haige sai ise istukile, püsti. Jookse, et saaksid pakku, peitu! Aegamööda said päevad õhtusse. Talv hakkab jõusse saama. Kõrbes võib ilma veeta hukka saada. Sai sõjas, tulevahetusel, autoavariis surma. Koer sai lapsele õigel ajal appi. Asi saab varsti kombesse, joonde. Kuidas ma sinuga tasa saan, kui sa oma töö eest raha ei võta? Hein sai tänavu kuivana kuhja. Toit saab varsti valmis. Nende maja on nüüd valmis, sarikate alla, katuse alla saanud. Ploomid saavad hiljem valmis kui murelid. Kui aasta täis saab, lähen mujale tööle. Aeg sai täis ja noorik tõi lapse ilmale. Isa sai just äsja 70 täis. Müüja lisas marju, kuni kilo sai täis. Kõigest saab viimaks himu, isu, tahtmine täis. Mul sai sellest küll(alt), villand. Varsti saab kuu täis 'tuleb täiskuu aeg'. Su soovid saavad täide. Asjaga tuleks kiiremini ühele poole saada. Tuleme, kui tööd koomale saavad. Täna saame varakult õhtule. Tema päevad saavad varsti õhtusse 'lõpevad'. Mari sai noorelt sepale mehele. Ta olevat saanud uue töö peale. Nad said sõidu asjus autojuhiga kaubale, kokkuleppele. Lõpuks saadi üksmeelele, ühele meelele. Nad on üsna jõukale järjele saanud. Kui lapsed juba järjele saanud, läheb vanematel kergemaks. Saime viimaks jutu peale, jutuotsale, jutujärjele, jutusoonele. Selles asjas saime selgusele. Laev sai jälle auru alla ja sõideti edasi. Viljasalv on poole peale saanud. | piltl. Tütar olevat linnas leiva otsa, külla otsa saanud. c. (kellegagi v. millegagi ühendusse, seosesse, kokkupuutesse). Järjekord sai minu kätte, minuni. Kõik koolid said ministeeriumi alla. Uudismaa sai kaera alla. Sai varastele, kaklejatele jaole. Sain teie saladuse jälile. Ta oli saanud (hingekarjaseks) suure koguduse peale. Hiired on leiva kallale saanud. Kui see mees toidu kallale saab, teeb puhta töö 'sööb kõik ära'. Sina oma lauluga ööbiku ligi ei saa 'võrreldav ei ole'. d. (tegevusse, teole:) pääsema. Buss sai lõpuks liikuma. Kulus aega, enne kui mehed astuma, liikvele said. Oli juba hilja, kui magama saime. Kui tema kõnelema saab, ei ole jutul lõppu. Jooksu pealt ei saa kohe pidama. Tüdruk oli saanud sakste juurde teenima. Ei saa siit kuidagi põgenema. Oleks hea, kui me varsti minema saaksime, sest kodus oodatakse. Selle ettekäändega saimegi sealt tulema. Jüri katsus, kuidas kähku äestama sai. Kui lapsel õpitud ei ole, siis jalutama ei saa. Vesi sai viimaks jooksma ja loik tühjenes. Lind sai natukese aja pärast jälle lendu. || kõnek (tegevusse käskides, sundides:) hakkama; kasima (2. täh.) Tehke silmapilk, et minema saate! Kas sa kuriloom saad minema! Kas saate juba ükskord astuma! Tee, et kähku turule saad! Kas saad juba ahju otsast alla! *„Kas saate õue! Või ma võtan rihma!” kisendas Helvi laste peale. L. Promet. e. ajaliselt midagi jõudma. Sain ukse sissetungija ees kinni tõmmata. Sai kontrolltöö enne teisi lõpetatud. Sain kartulid kooritud, kirja kirjutatud. Sain just puhkama heita, kui telefon helises. Kui ta sai istet võtnud, koguneti tema ümber. Kui kõik said söönud, asuti minekule. Sai eit lugema hakata, kostis taadi poolt norin. *Sai karu saba tükk aega järves olnud, käskis rebane katsuda, kas saak otsas. A. Jakobson.
8. väljendab tegevuse võimalikkust ja subjekti võimelisust v. võimalust selleks. a. võimeline olema, suutma, võima. Kas sa ikka saad ise käia? Ma ei saanud mõtelda. Ma ei saa seda uskuda. Ei saanud enam pisaraid tagasi hoida. Kui jooma kukub, siis ei saa enam pidama. Prooviti, kes saab kauem vee all olla. Ta ei saanud teistega kaasa rõõmutseda. Kas te ei saa siis omavahel kuidagi leppida? Ta ei saa teisiti toimida. Või temagi saab sinna, selle vastu siin midagi parata. Ta ei saanud olla kirjutamata. Ma ei saanud muidu, teisiti, kui pidin kaasa minema. Ära aita, ma saan isegi, üksigi. Sirutas käe välja nii pikalt kui sai. Üksi sa kahe vastu ei saa. Jooksmises ei saanud keegi Jaani vastu. Surma vastu ei saa. Ei saa sina ka ennast peetud, ikka pead midagi vastu nähvama! Saad sa oma haige käega veel midagi tehtud? Poiss ei saanud tüdrukule kuidagi öeldud, et armastab teda. *Ikka jälle tuleb see taltsutamatu viha, ja mina ei saa selle vastu! A. Kitzberg. b. võimalust omama. Ta ei saa sinna minna. Tegime kraavile tammi, et vesi ei saaks joosta. Kas saad mulle natuke laenata? Ta on saanud segamatult töötada. Kas sa saad pühadeks maale sõita? Ta sai jälle omas kodus elada. Nad said magada ainult mõne tunni ööpäevas. Kella viieks saan ma küll tulla. Läheks jaanitulele, seal saaks oma nurga rahvast näha. Oma käigust saime teistele rääkida alles õhtul. Istuti, kuhu keegi sai. Ööbis, kus sai. Hoidsime kinni, kust saime. c. ‹hrl. sg. 3. pöördes› võimalik olema, võima. Sirgel teel saab sõita suure kiirusega. Lahkarvamusi saaks ehk klaarida ka riiuta. Kuidas saab sõpra reeta? Too midagi, millest saab süüa teha. Selle rahaga saanuks ehitada mitu maja. Kas saab üldse tõsta sellist süüdistust? Tema juttu ei saa võtta puhta kullana. Seda tegu ei saanud ema eest varjata. Ei saa salata, et pakkumine tundub ahvatlev. Kui õigust rääkida ei saa, tuleb valetada. Osavõtjaid sai ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ei saa öelda, et nende suhted oleksid sõbralikud. Tema käitumist ei saa kiiduväärseks pidada. Teda ei saa kenaks nimetada. Nii ei saa enam edasi elada. Temaga saab rääkida kõigest. Koolis tuleb käia, ilma koolita ei saa. Ei saa muidu, kui pean seal ise ära käima. Kui suvilat pole, saab ilma selletagi. Sellise asjaga ei saa naljatada. *Ei saa nii, saab teisiti. Aga saama peab! G. Ernesaks. d. tohtima, võima. Sellest ma ei saa sulle rääkida. Räägi ikka, kui vähegi saad! Ma ei saa kojuminekuga, kohtumisele, lõunalauda hilineda. Saan sulle ainult mõne vihje anda. Ma ei saa ju sinu eest alla kirjutada.
9. ‹hrl. sg. 3. pöördes› piisama, aitama, jätkuma. Saab tänasest, homme teeme edasi! Kas talle ühest naisest ei saa? Saab ainsast sõnast, et tüli jälle puhkeks. Kassile saab hiirtest, jätku linnupesad rahule. Saab juba jutust, asume tegudele! Vihmast hakkab juba saama, nüüd võiks jälle kuiva pidada. Kas saab sellest või valan lisa? Rahast saab veel umbes nädalaks. Mõnele saab vähesest. Sellest kogusest saab talle küllalt. Vihtlesin, et küll sai. Võiks veelgi näiteid tuua, kuid saagu sellest. Raamatuid saab tal riiulile, lauale ja põrandalegi. Tööd on palju, saab kõigile ja mitmeks päevaks. Siit saab endal süüa ja teistele müüa. Saiadest sai lastel terve õhtu maiustada. Seda nalja sai mitmeks ajaks naerda. Nii rasket kotti saab endalgi tirida, mis siis laps sellega teeks! Kelder on hoidiseid täis, saab perenaisel talv läbi võtta. Saiast sai ainult paar korda ampsata. Temast, teda sai ka igale poole. *Ma riidlesin Oskari läbi, et sai. A. Tigane.
10. ‹pöördelised vormid ma-infinitiiviga› esineb tulevikku väljendavates liitvormides. Meie elu saab olema raske. Uuel aastal saavad töönormid suuremad olema, suurenema. Ma kardan, et jalg ei saa nii pea paranema. Ema saaks seda kuuldes pahandama. Saame talle alati tänumeeli mõtlema. Saagu need sütitavad laulud ikka kõlama! Aega saavat tal oma töö jaoks küllalt jääma. *Teie mind ei tundnud ega tunne ega saagi tundma. V. Panso. || (sajatades). Saagu ta kondid soos mädanema! Ärgu saagu su silmavesi lõppema! Saagu su lehmad verd lüpsma!
11. kõnek esineb sisult 1. isikut (v. impersonaali) esindavates passiivilausetes. a. ‹tulevikus›. Kõik saab tehtud 'tehakse' nii, nagu sina soovisid. Kohe homme saavad asjad selgeks räägitud. Saab tuldud 'tulen, tuleme', nagu kokku lepitud. Kooliga on mul lõpp, saab hoopis tööle mindud. b. ‹olevikus›. Tööd saab murtud 'murran, murrame, murtakse' iga päev. *.. ise saab päeviti roogitud uulitsat.. L. Kibuvits. *„Napsi võtad?” Einar muigas: „Noh, vahel saab ka väikselt tehtud”. H. Angervaks. c. ‹lihtminevikus›. Mäletan, et koolis sai käidud 'käisin, käisime' mardipäevast jüripäevani. Terve kilomeeter sai ilmaaegu maha käidud. Lapsepõlves sai kuulatud vanaema lugusid. Külas sai kõvasti söödud ja joodud. Suvel sai aidatud rohimistöödel. Nooremast peast sai tublisti tööd tehtud, ehal käidud, vempe visatud. Sai kätte võetud ja suitsutegemine maha jäetud. Sai poegi koju oodatud, aga ei tulnud neid ühti. Mõnikord sai ööd läbi tantsu vihtuda. Noormehena sai kõvasti tööd teha, tüdrukuid passida. *Jõnn: Oled sa kohaotsimise peal väljas? Mann: Jah, sellepärast sai tuldud. J. Smuul. *.. vahel sai võtta päris looma moodi, küll õlut, küll viina.. R. Vellend. d. ‹täisminevikus›. Õlut on saanud ikka teha, küll endale, küll teistele. *„Sa oskad siis ehitustööd?” päris Kusta. „Saanud kõike tehtud,” vastas Vello. E. J. Voitk. *.. kuida need kahjud iseenesest oleksid saanud sündima ja tulema. O. W. Masing.
12. esineb püsiühendites, mis väljendavad:. a. ‹ka eitavalt› kinnitust, möönmist. Saagu mis saab, mina lähen. Saagu mis saab või tulgu mis tuleb, seda poissi ma ei jäta. Räägin kõik ära, saagu (siis), mis saab. Saagu muud, mis saab, aga uus auto tuleb muretseda. Pean lubaduse täitma, saagu mis tahes. Pole aega jännata, saagu tast, mis saab. Õiget hobust ei saa sellest varsanirust saamagi. Mehele ta ei saanud saamaski. Ta pole targemaks saanud ega saa saamagi. *„Laevale teie selle ilmaga koguni ei saa”. – „Saagu või saamata, see on jumala tahtmine..” ütlesid mehed.. Suve Jaan. b. ebamäärast lubadust. Too mulle ka poest leiba! – Küll(ap) saab. Üks „säh” on parem kui kaks „küll saab!”. || kõnek tagasihoidlik vastus millegi pakkumisele. Tule võta istet! – Küll saab. *„Sööge, võtke ette ja maitske veini!” – „Aitäh, küll saab, väga maitsev..” V. Gross.

sasi ‹11› ‹s›

1. pahmatud v. masinaga pekstud viljakõrred, põhk, pahn. Peksumasinast läbi käinud sasi. Rehetoas rabati vihke ja puistati sasi. Pane vankrisse sasi, et pehmem istuda oleks. Heideti põrandale laotatud sasile küljeli. Küljealused õled on juba üsna sasiks muutunud. *Ta tõusis püsti, rabas paari järsu liigutusega oma kuue sasidest puhtaks.. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: õlesasi.
2. millegi sassis pundar v. pahmakas. Õngenööri sasi andis tükk aega lahti harutada. *Paberlintide sasi ripendas laest nagu juudi habe. L. Mölder (tlk).
▷ Liitsõnad: juukse|sasi, nööri|sasi, võrgusasi.

sedasi ‹adv›

1. niimoodi, sedaviisi, sel kombel. Sul on sedasi halb istuda. Pööras vaadeldavat eset käes sedasi ja teisiti 'mitut moodi'. Nii ei ole hea, ära tee sedasi! Vaata, kas sedasi on õige! Ära näpuga näita, sedasi ei ole kombeks! Miks sa sedasi arvad? Sedasi on kirjas ka maaseaduses. Muuta enam ei saa, meil oli juba sedasi kokku lepitud. Sedasi meeletult ei jõua sa küll kaua rügada. Mis viga sedasi teiste kulul elada! Asi on sedasi, et peame hakkama minema. Sedasi märatses maru mitu päeva. Kes võis arvata, et kõik sedasi läheb. Ja juhtuski sedasi, et kohavahetamisest ei tulnud midagi välja. Peremehe meelest oli uus töömees natuke sedasi 'mitte päris täie aruga'. *Kuhu me sedasi jõuame? Üks kaebab ühe, teine teise peale... J. Semper. *„Paar aastat!” – „Sedasi küll. Kaks pikka aastat juba.” R. Janno. | või sedasi kõnek või midagi taolist, või umbes nii. Meil on täna väike tähtpäev või sedasi. *Varsti, nii kümmekonna päeva pärast või sedasi, oli ta tagasi. H. Heinoja (tlk).
2. kõnek (raseoleku kohta). *Terve aasta käisime kahekesi metsas [tööl], .. ise olin esimese tütrega sedasi. O. Anton.

sees
I. ‹postp› [gen] ‹sageli asendatav põhisõna inessiivilõpuga›
1. millegi (v. kellegi) sisemuses, pealispinnast sügavamal; millestki ümbritsetuna, mingi piirava ala keskel. Tassi, karbi, ämbri sees. Maja sees oli jahedam kui väljas. Püramiidi sees on vaarao hauakamber. Puu juured on sügaval maa sees. Soonte sees voolab veri. Istub raske kasuka sees. Sumpas lume, lobjaka sees. Pesi linikut leige vee sees. Põrsas püherdab pori sees. Lapsed mängisid liiva sees. Lilled on paberi sees. Udu sees ei näe kuigi kaugele. Rasva sees küpsetatud pirukad. Seina sees oli auk. Ta silmad olid sügaval pealuu sees. Karu elab paksu metsa sees. Lind laulis põõsa sees. Heinamaa sees voolab väike oja. Enne elasime linna piiril, nüüd aga päris linna sees. Tõbi minu sees läks järjest kangemaks. *.. tal poleks mõttessegi tulnud, et lauldakse surnuaia taga, mitte aia sees. A. H. Tammsaare. *Ja õieti ei tahtnudki ta olla käratseva hulga sees. M. Saat.
2. kasut. viitamaks mingis olukorras viibimisele, mingis seisundis olemisele. Oma palehigi sees pead sa leiba teenima. Roomas armu paludes põrmu sees põrandal. Töötasime mootorite müra sees. Siin kisa ja kära sees ei saa naabri jutust küll aru. Ma tahaksin rahu sees 'rahulikult' tööd teha. Jutu sees tuli välja huvitavaid asju. Suure rutu sees unustas ta pooled asjad maha. Sa oled rohkem selle asja sees 'tunned seda asja paremini'. Olime siis veel jõu sees mehed. Meie kauba sees seda tingimust ei olnud. Talukoht oli võlgade sees. Koolmeistrit peeti igal pool au sees. Töö, sport on meil au sees.
3. ‹mõnel juhul asendatav ka põhisõna adessiivilõpuga› (mingi ajaühiku) vältel, kestel, jooksul. Maja peab veel selle aasta(numbri) sees valmima. Mats on oma seitsmekümne eluaasta sees, oma pika elu sees mõndagi näinud. Suve sees pääsesin ainult mõned korrad randa. Maikuu sees teen eksami ära. Tulge laupäeval, nädala sees pole mul aega. Ärkab öö sees mitu korda. Lähemate päevade sees algab kartulivõtt. See pidi juhtuma viimase veerandtunni sees. Vanade päevade, vana ea sees ei pea sa puudust tundma. Selle aja sees, kui ta kaupa uuris, oli rahakott kadunud. Ta ei tee elu sees(ki) 'eales, mitte iialgi' kellelegi kurja. *Et ostuhind nii lühikese aja sees maksta tuli, tegi ostmise väga raskeks. A. Kitzberg.
4. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites inimese, tema siseelu kohta). Mehel on amet kindlalt käe sees. Ükskordüks peaks tal pealuu sees olema. Eks te proovi minu naha sees olla. Kõik ta sees kobrutas pahameelest. Lapse sees ei ole kavalust. *Juba kõneles miski ta sees, et ta oli poissi liiga julmalt kohelnud. P. Viiding (tlk).
5. hrv seas. *Ja sellepärast rõõmustab noor Sikusarv oma sümpaatiat lauluga sellest koolkonnast, mis päris laialt meie noorsoo sees on maad võtnud. J. Smuul.
II. ‹adv›
1. sisemuses, seespool, pealispinnast sügavamal v. millestki ümbritsetuna; koostises, hulgas. Tassis oli piim sees. Kast avatakse, kuid sees pole midagi. Laps lõikas nuku kõhu lõhki, et vaadata, mis seal sees on. Viskas palli umbropsu korvi suunas ja – sees! Paadis oli kaks meest sees. Lasteraamatus peaks palju pilte sees olema. Artiklis on kõik viimse kui üksikasjani sees. Lumi oli sügav, sumpasime põlvini sees. Porisel külavaheteel istub üks auto sees 'on porri kinni jäänud'. Supil, supis pole soola sees. Igas ravimis on pisut mürki sees. *Tüdruk ütles, et kaks kolme olla olnud [lõputunnistusel] sees, füüsikas ja algebras. M. Unt. || ka väliselt, pealispinnal nähtavana. Sokis, sokil on auk sees. Vaas ei pea vett, vist on pragu sees. Autol on külje peal mõlk sees. Pükstel olid teravad viigid sees. Tema juustel püsivad lained hästi sees. || siseruumi(de)s, majas vm. kitsamalt piiritletud alal; ant. väljas. Vihmase ilmaga toimub kontsert sees. Koputasin, kuid sees jäi kõik vaikseks. Mine ometi õue, mis sa kogu aeg sees istud! Nii ilusa ilmaga ei tihka toas sees istuda. Juhataja kabinetis on praegu keegi sees. Läks peatuses perroonile, sest sees 'vagunis' oli väga umbne. Olin kopsupõletikuga hulk aega sees 'haiglas'. Linna sattudes käi ka tädi pool sees 'külas'. Suurfarmis peeti loomi aasta läbi sees 'laudas'. Igas majas on elekter, telefon, soe vesi sees. Müüja ütles, et punast sametit praegu sees 'poes' ei ole. Kui me jaama jõudsime, oli rong juba sees. Kui laev on sees 'sadamas', käib kibekiire lossimine. || kasut. viitamaks kellegi võimu all olekule, valitsemisele. Sakslased, punased olevat maal sees. Linnas on vaenlane sees, sealt peab eemale hoidma. *Rinne oli küla puutumata üle läinud, uus võim oli sees.. K. Saaber.
2. kinnitab, fikseerib mingi olukorra, seisundi olemasolu. a. kasut. viitamaks inimese enesetundele v. siseelus toimuvale. Süda peksab, puperdab sees rõõmust. Süda valutab, väriseb tema pärast sees. Hirm võttis südame sees külmaks. Jooksin kogu jõust, kuni sees hakkas pistma. Vanamees kurtis sees kõrvetisi, valusid. Tundis, et sees kõik keerab 'süda on paha'. Haigel ei püsinud ükski toit sees. Võtab pitsi ja tunneb sees kohe mõnusat soojust. Veel mitu nädalat istus mul nõrkus sees. Nende sõnade peale mehel kihvatas sees. Väliselt on ta rahulik, aga sees keeb ja kobrutab viha. Tal oli Maimu vastu väike vimm sees. Toomal on lapsest saati ettevõtlik vaim sees. Poleks arvanud, et tal veel vanad vigurid sees on. Tädil paistab veel küllalt särtsu sees olevat. Kohe näha, et sul teised tuurid, teistsugune olemine sees. Mul on kohe niisugune tunne sees, et midagi on juhtumas. Arst tegi kindlaks, et haigel on hing, eluvaim veel sees. Süüa anti vangidele ainult niipalju, et neil hing sees seisis. *.. mõni kissitas silmi, teine köhis paukudes, inimestes oli veel talv sees ega tahtnud sealt kuidagi taganeda. M. Traat. b. kasut. üldisemalt viitamaks millegi toimumisele v. esinemisele. Tal olid tüdrukuga juba ammu sotid, plaanid, head suhted sees. Hobusel on hea hoog sees. Õppimisel oli kõva hoog sees. Oskab tegutseda nii, et igal asjal on jooks sees. Nüüd pole tal küll muud kui minek sees. Kaubal peab ikka kasu sees olema. Selles loos on vist oma mõte, iva, tuum, tõetera sees. Traktoril oli käik sees 'sisse lülitatud'. Suvel on treeningutel pikem vahe sees. Varsti on meil pühad sees. Kirik on sees 'jumalateenistus käib'. *Merekoolis olid Kasel kõvad järjed sees, aga nüüd ainult lakub.. A. Hint.
3. (piltlikes väljendites). On ninapidi raamatus sees. Autol oli sada sees 'sõitis sajase kiirusega'. Vana autologu, mootoril vaevalt hing sees. Ella on Atsist lootusetult sees 'armunud'. Oligi poiss oma valega sees mis sees 'valelt tabatud, valega vahele jäänud'. Sulasel on terve suve palk sees 'välja võtmata, kätte saamata'. Mehel olid kõvad aurud sees 'oli alkoholi pruukinud'. Taadi jutul on konksud sees. *Aga muidu ma olen Tallinna kirjanduslikus elus kõrvuni sees. M. Raud.

semlak ‹-i 2 või -u 2› ‹s›
kõnek
1. kellegagi samast kohast pärinev v. samas kohas elanud inimene, samanurgamees, omakandimees. Kodulinnas võtsid semlakid olümpiavõitja juubeldustega vastu. Kuulsin ühelt semlakilt koduküla uudiseid.
2. sõbramees, sõber, semu. Küllap selle vembu on mõni su oma semlak teinud. Parajate semlakitega võis ta tundide kaupa koos istuda. Ta oskab kõigiga semlak olla. Sulle ja su semlakutele oleks malka vaja. *Teine asi on mõni Köögats! Sel olgu muidugi semlakid valitsuses ja pankades, sest muidu ei saa. A. H. Tammsaare.
3. kerge sõimu- v. kirumissõna. Oh te igavesed semlakud ja masuurikad! Selle semlakuga ära tegemist tee!
▷ Liitsõnad: poisisemlak.

spontaanne ‹-taanse 2› ‹adj›

1. ettekavatsematu, loomulikult, sundimatult esiletulev, vahetu. Puhkes spontaanne naer, aplaus. See rünnak oli spontaanne enesekaitse. Võimleja liigutused muutusid ajapikku spontaansemaks. Tegime spontaanse ärasõiduotsuse kohe ka teoks. Tundsin spontaanset soovi istuda. Tekkis midagi spontaanse karnevali taolist. Spontaanne loojanatuur. *Ta on ju nii spontaanne, räägib nii suure innuga oma tööst, oma õpinguist.. R. Kaugver.
2. sisemistel põhjustel, ilma otsese välise tõuketa tekkiv, iseeneslik. Spontaanne luumurd, abort. Aatomituuma spontaanne lõhustumine.

sume ‹-da 2› ‹adj›

1. pehme (5., 6. täh.) ja mahe. Sajujärgne sume öö. Sume ja soe ilm, sügispäev. Sumedad augustiõhtud. Õhk oli sametiselt sume ja soe. Tuuletu ja sume on siin metsa ääres. Sume videvik. Toa sumedas soojuses oli mõnus istuda. Sume hämarus levis puude all. Linnake paistis unelevat sumedas virvendavas kevadõhus. Sumedast sügisest sai hangine talv. Maa ja taeva piirjoon on sulav ja sume. Taevas tõmbus sumedasse pilve. Läbi tiheda kardina paistis sume kuma. Tagasihoidlik sume värvigamma. Kasutab sumedaid käreduseta värvitoone. | piltl. Pühapäeva sume rahu. Heinalõhna sume magusus. *Nende [= lindude] laulud olid sumedad nagu reseeda lõhn. U. Masing.
2. pilvine, sombune, sumune, (kerges) vines. Ilm, taevas tõmbus sumedaks. Päike paistis läbi sumeda pilveloori. Ei sadanud, kuid päev oli sume ja niiske. *On sume ilm, päike nagu tahaks-tahaks tulla, kuid veel ei suuda tungida läbi roosaka uduloori .. O. Luts. *Õhk oli aina sumedamaks läinud, lahvanduse ääred enam ei paistnudki. H. Sergo.
3. hämar. Toas oli ettetõmmatud kardinatest sume ja jahe. Põles sume öölamp. Puude põimunud oksad moodustasid alleel sumedaid käike. Viinapuulehed akna taga teevad toa valguse sumedaks. Jalutasime suvises sumedas öövalguses. *Metsaserv seisis sumedana kahanevas valguses .. O. Kuningas (tlk). || piltl sünge, tusane. *Aga Mikk kohendas oma sumedat nägu, niikaua kui see sai üsna laheda kuma. E. Vilde.
4. (hääle v. heli kohta:) tume, summutatud. Kose sume mühin. Armunu sumedad ohked. Hundikarja üha kaugenev sume ulg. Fagoti sume heli. Seina tagant kostis kitarrikeelte sumedat kuminat. Seinakell lõi sumeda paugu. Üle metsa laotus sume vaikus. Sadas vihma sumedal sahinal. Aiast kostis mesilaste sume sumin. Lehmad sõid koplis karjakrappide sumedal kõrinal. Sume mehehääl rääkis midagi. Metsa sume kohin mõjus uinutavalt. *Ta hääl tundus siin vaiksemana, sumedamana, nagu lebaksid nad sügaval merepõhjas. E. Eloon.
5. umbne, raske, roiutav. Tuba oli täis õllelehka, sume nagu mõnes kõrtsis. *.. tundsin ma kehas midagi rasket, unist, sumedat, mis pani jala laisalt astuma. A. H. Tammsaare. *.. kus õitekobarad olid akna ees rippunud ja toa täitnud sumeda, raske lõhnaga. K. A. Hindrey.
6. hägune, ebaselge, segane. Veinist sumedad silmad. *Aga mees ei lähe edasi. Toetub mu pingi seljatoele, libistab sumeda pilgu tütarlapsele. Siis ohkab pikalt. R. Sirge. *.. tuli ühes teise joodikuga maailma maid ja meresid mõõtmast, pea sume ja tolk tume. A. Jakobson.

surm ‹-a 22› ‹s›

1. organismi elutegevuse lakkamine, mida võivad põhjustada loomulik vananemine, rasked haigused ja vigastused. Loomulik, füsioloogiline surm. Patoloogiline surm. Bioloogiline surm. Kliiniline surm. Varajane, äkiline, silmapilkne, enneaegne, vägivaldne surm. Hea, õnnis surm. Vaikne, rahulik, ilus, valutu surm. Piinarikas, kole, hirmus, pikk surm. Piir elu ja surma vahel. Must surm 'katk'. Lapse, ema, sõbra surm. Surm võllas, mahalaskmise läbi, elektritoolil, tapalaval. Surm sõjas, lainetes, meres. Surm alkoholi tagajärjel. Ta on sõjas palju surma näinud. Leidis lahingus oma surma. Poeg suri tal õnnetut surma 'õnnetuse läbi'. Kohus mõistis kurjategija surma. Hirm surma ees. Elu lõppemine surmaga on paratamatu. Elupäevi surma poole saatma, veeretama, ajama. See haigus sai talle surmaks. Teda ei suudetud surmast päästa. Ta oli oma (peatset) surma ette aimanud. Tundis, et surm on ligidal. Ta saab terveks, kui pole surmale määratud, surmaks antud. Haavatu heitles, võitles surmaga, vaakus kaua elu ja surma vahel. Vanainimene mõtleb sageli surmale. Saaks enne surma veel korraks kodukanti! Sõdurid läksid, tormasid surma. Surma kartma, soovima, ootama. Kellegi v. millegi eest surma minema. Duell lõppes ühe poole surmaga. Hoidsid ühte elus ja surmas. Elasid koos, kuni surm nad lahutas. Mälestati surma läbi lahkunud koguduseliikmeid. Surmale, surma suikuma 'surema'. Võitlus elu ja surma peale. See on elu ja surma küsimus. Ristiusk kuulutab elu pärast surma. Kuulipildujad külvasid lahinguväljal surma. Oma vaenlasele soovis ta surma. Et surm ta ometi koristaks! Armastus on tugevam kui surm. Jäi talle surmani truuks. Mu vabandust võid oodata surma laupäevani 'väga kaua, lõputult'. Poiss kartis tüdrukuid nagu surma. Eluks vähe, surmaks palju (millegi väga väikese koguse kohta). Paras surma järele saata (väga aeglase inimese kohta). Kahte surma ei sure keegi. Noorel lähevad aastad pulma poole, vanal surma poole. Sent surmaga, surmale võlgu (vana v. muidu kehaliselt viletsas seisus inimese kohta). Surm suu juures, silme ees, silmaga näha 'väga lähedal'. Surma vastu pole rohtu. *Tema [= Kõrboja talu] väsitab kõik, tema piitsutab kõik surma, piitsutas juba vend Oskari, piitsutas hiljem eidegi. A. H. Tammsaare. *Isa surma peal [suremas] haige, aga poeg käib ilusaid tüdrukuid noolimas! E. Bornhöhe.
▷ Liitsõnad: aatomi|surm, aju|surm, gaasi|surm, hukkamis|surm, janu|surm, katku|surm, liiklus|surm, lämbumis|surm, nälja|surm, piina|surm, poomis|surm, risti|surm, solgi|surm, sünnitus|surm, tule|surm, uppumis|surm, vanadus|surm, viinasurm; kangelas|surm, märtri|surm, ohvrisurm; vaba|surm, varju|surm, äkksurm.
2. surm sümboolse kujuna, personifitseeritult. Halastamatu surm. Surm kõnnib luurates, varitsedes. Surm seisab vikatiga selja taga. Surm peab lõikust. Surma saagiks langema. Surm astub lähemale. Veri, vägivald ja surm kõndisid üksteise kannul. Surm vihistab oma vikatit. Surma vikat niidab, peab lõikust. Surm niitis inimesi maha kui loogu. Surm võttis, röövis emalt lapse. Surm sulges ta silmad. Jäi ka surma palge ees rahulikuks. Merehädalised päästeti surma suust, küüsist. Võidujooks surmaga. Surma halastamatu käsi on viinud andeka kunstniku. Surma ees on kõik võrdsed. Ta on mitu korda surmale silma vaadanud 'surmaohus olnud'. Surm ei võta ka sealt, kust midagi võtta pole.
3. lõpp, häving. Vankri surm on tee peal. Surmale määratud küla, järv, loomaliik. *.. kordamine on alati kunsti surm. K. Ird. *Aga see kopliaia soine mätastik oleks kindel masina surm. E. Univer.
4. häda, vaev, nuhtlus. Koolis oli ta surm matemaatika. Suure surmaga 'hädaga, läbi häda' sain kohvrid koju tiritud. Sain ta lõpuks suure surmaga nõusse. See nääpsuke naine on surmaga pooleks 'suure vaevaga, raskustega' kolm last ilmale toonud. *Nägu ja kaela – iseäranis kaela märjaks teha lasta .. see oli mu surm .. E. Vilde.
5. kõnek (väga haige ja viletsa inimese v. looma kohta). Hobused on tal kõik vanad surmad. Mis ta va surm peaks ringi kooserdama, ei märka kodus istuda! Seda vana surma ei saa enam tööle sundida. Ämm on tal juba niisugune surm, et vajab järjest aitamist. *Miks muidu põgenes ta oma noore ilusa ema juurest selle inimvare, selle luiste sõrmedega surma juurde? V. Saar.

surnu|valvaja
enne matust surnut valvav isik. Vana kombe kohaselt keedeti surnuvalvajatele soolaga herneid. *Kummalegi poole puusärki olid pandud pingid ja toolid, kus surnuvalvajad võisid istuda. J. Mändmets.

suutma ‹suudan 46›
võima, jaksama, jõudma, võimeline olema. a. (kehaliselt, organismi seisundi, tervise, jõu vm. poolest). Haige ei suuda istuda. Väsinud sõrmed suudavad vaevu labidat hoida. Käed ei suutnud ebelat looma pidurdada. Üheskoos suudeti kivi kõrvale veeretada. Väike laps ei suuda pikka maad käia. Jooksevad nii kiiresti, kui suudavad. Müürsepad pingutasid, mis aga suutsid. Sööb tugevasti, et suudaks rasket tööd teha. Troopikakuumust ei suutnud paljud taluda. Inimsilm suudab eristada tuhandeid värvitoone. Suudab meeles pidada, uinuda, ärkvel olla. Saarmas suudab kaua vee all olla. Kurnatud loom ei suutnud koormat vedada. b. (vaimselt, psüühiliselt, tahte poolest). Koosolijad ei suutnud kuuldut uskuda. Vähesed suutsid midagi niisugust ette kujutadagi. Nooruk ei suuda neiult pilku pöörata. Teiste pilget ei suutnud ta kauem välja kannatada. Keevalised iseloomud ei suuda end talitseda, valitseda. Ei suudetud kiusatusele vastu panna, ennast pidada. See mees suudab lubadust, sõna pidada. Pidas kaua pingele vastu, aga enam ei suuda. Tüdruk ei suuda kauem naeru, pisaraid tagasi hoida. Kes suudaks sellist solvangut unustada, andestada? Külalised lahkuvad oma pettumust vaevu varjata suutes. Kui sõpra paluda, ei suuda ta ära öelda. Polnud seda, kes oleks ränka teadet ette lugeda suutnud. Tol päeval ei suudetud kuidagi oodata tööaja lõppu. Mehed ei suutnud poisikese tarmukust ära kiita. Võõras ei suuda linna au ja ilu küllalt (ära) imestada. *Iial ei suuda ma armastada alatut, hoolimatut, petlikku inimest .. O. Tooming. c. (võimete, oskuste, kogemuste, teadmiste vms. abil) millegagi toime tulema, hakkama saama, midagi oskama v. saavutama. Vähesed suutsid hieroglüüfe lugeda. Meistrimees suudab vanast kolustki midagi tarvilikku luua. Nad ei suutnud sõpra aidata, ülesannet lahendada. Kõik viimseni suudavad klassi lõpetada. Kes suudab, tehku järele! Ega igamees suuda viisi pidada. Lektor suudab kuulajais asja vastu huvi äratada. Alati ei suuda autor lugejat veenda. Mõned suutsid endast hea mulje jätta. Peab suutma olukordi õigesti hinnata. Õnnetuse põhjusi ei suudetudki välja selgitada. Ruum suutis vaevu kõiki koosolijaid mahutada. Vaenlane ei suutnud saart vallutada. Mäss suudeti kohalike jõududega maha suruda. Ei suudetud rahvast võõra vägivallaga murda. d. (majanduslikult, rahaliselt). Võlg suudeti tasuda õigeaegselt. Kalleid aparaate ei suudetud muretseda. Endisajal ei suutnud paljud vanemad oma lapsi koolitada. Suutmaks toita suurt perekonda pidi tublisti pingutama. e. (ajaliselt). Vanake komistas, kuid saatja suutis teda siiski hoida kukkumast. Päike pole suutnud igalt poolt veel lundki sulatada, kui juba lumikellukesed väljas. *Vaevalt oli Toots enese ära peita suutnud, kui köster sisse astus. O. Luts.

taha
I. ‹adv›
1. teatud kaugusesse tahapoole, tagumisest küljest tahapoole, tagaossa, tagaküljele; ant. ette. Viimased tulijad on kaugele taha jäänud. Pimedas ei olnud ette ega taha midagi näha. Ta vaatas aeg-ajalt üle õla taha. Võttis lehma ketiga taha ja hakkas minema. Asu talle taha! Tirel, tirelring, salto taha. Istus taha viimasesse ritta. Tüdrukul on juuksed taha kinni seotud. Saatis pruudile pildi ja kirjutas taha: „Kallis”. *Niida nagu tühja maad, taha ei jää midagi. A. Mälk. || haaravalt, takistavalt külge. Pane sõrm hästi taha, siis on hea sõrmkooku vedada. Poiss pani teisele jala taha. || (ajaliselt:) seljataha. Murepäevad jäid taha, ees ootab parem tulevik. || keha teat. osa suunaga tahapoole. Kallutas pea taha. Kallutas end pisut taha. Sa kisud õlad liiga taha.
2. tagumisele poolele, osale külge (oma otstarvet täitma). Pani kirvele uue varre taha. Ajab nõelale niiti taha. Uksele oli puu, kang taha pandud (sulgemiseks).
3. arengult, saavutustelt, tasemelt tahapoole v. maha. Hea brikett ei jää kasepuust taha. *See [korter] ületab kõigi mu ametivendade omad, jääb taha vahest ainult suuruse poolest kirikupea omast. M. Metsanurk. || (kella kohta:) õigest ajast maha, järele. Kell on taha jäänud. *Viimasel ajal kipub ta [= seinakell] küll taha käima, kuid löömisekunstis pole talle võrdset .. E. Vetemaa.
II. ‹postp› [gen]
1. kellegi v. millegi suhtes tahapoole, kellegi v. millegi tagumisest küljest tahapoole (ja selle varju); ant. ette. Vaatas aeg-ajalt selja taha. Ta istus minu taha. Vaenlane tõrjuti Riia taha. Tööreisid ulatuvad lahe taha. Mine ukse taha! Keegi, miski pandi luku taha 'lukustatud ukse taha'. Astus eesriide taha. Kündja asus adra taha. Tal seoti käed selja taha. Pani käe kõrva taha, et paremini kuulda. Lõi sõrmed lauaserva taha ja sikutas. Põgeneti soode ja rabade taha. Laev kadus neeme, silmapiiri taha. Kuu läks pilve taha. Päike laskus metsa taha. Poiss jooksis kuuri taha. Peitis end põõsa taha. Peitis pildi kapi taha. Laps puges ema selja taha.
2. teat. vahemaa kaugusele. Sõitis paarikümne kilomeetri taha arsti juurde. Kose kohin kostis paari versta taha. Taskulambi valgus ulatus vaid mõne meetri taha. Ta ei tulnud päris juurde, vaid jäi natukese maa taha seisma. Mõnekümne sammu taha ei olnud midagi kuulda. *Raudtee kõrvale tuleb vahemaade taha üles seada suured raudpostid. R. Vaidlo. *Varestel on nii kõva hääl, et kostab mitme metsa taha. A. Kaskneem. || (ajaliselt:) teat. kaugusele minevikus (v. tulevikus). Need traditsioonid ulatuvad sajandite taha.
3. kasut. viitamaks mingile esemele, vahendile, mille juurde tegevusse asutakse. Istus jälle raamatute taha. Istusime pooleli jäänud malepartii taha. Ema asus kangastelgede taha. Purjuspäi ei tohi autorooli taha istuda.
4. millegi külge a. (millegi tagumise osa külge kinnitamise kohta). Ei saanud niiti nõela taha. Kultivaator haagiti traktori taha. b. (millegi takistava külge). Jalg jäi puujuure taha. Kuusk jäi langemisel teise puu taha. Mantlihõlm hakkas oksa, naela taha kinni.
5. kasut. viitamaks mingile takistavale, pidurdavale põhjusele, mille tõttu miski jääb pooleli v. toimumata. Ehitustööd takerdusid rahanappuse taha. Raha taha asi seisma ei jää. Mina olen nõus minema, minu taha asi ei jää. Asja lõplik otsustamine jäi direktori allkirja taha.
6. kasut. viitamaks varjavale, peitvale, ka kaitsvale nähtusele, asjaolule vms. Peidab end varjunime taha. Ära poe ajapuuduse taha! Püüdis oma erutust lõbususe taha varjata.
7. kasut. viitamaks kellelegi v. millelegi, keda v. mida toetatakse. Häälte koondumine ühiste kandidaatide taha tõi valimisliidule suure võidu. Selle otsuse taha peaks ka parlamendi enamus tulema.
8. esineb fraseoloogilistes jm. väljendites. Aia taha viskama, heitma. Aia taha minema. Keelt hammaste taha peitma, suruma. Kulisside taha. Kõrva taha panema, kirjutama. Asi jäi mägede taha. Nina kukla taha lööma. Seitsme luku taha peitma. Selja taha jääma. Trellide, pulkade taha panema, pistma; trellide taha minema. Ukse taha jääma. Värava taha heitma, ajama.
III. ‹prep› [gen] hrv millegi v. kellegi suhtes (kaugemale) tahapoole, teisele poole, sinnapoole. *Ära minna ühes temaga kaugele, kaugele, taha nende inimeste, taha kõige kannatuse .. A. Gailit.
Omaette tähendusega liitsõnad: seljataha

tahtma ‹tahan 46›

1. soovi, püüdlust, tungi omama midagi saada, teha, saavutada, millegi järele vajadust tundma; püüd(le)ma. Midagi väga, kõigest hingest, kogu südamest, ihu ja hingega tahtma. Kes tahab kohvi? Tahtsin veel kooki. Neiu tahtis endale uusi kingi. Ainus, mis ma tahan, on puhkus. Imikud tahavad tihti süüa. Lapsed tahavad palju liikuda. Vana inimene ei taha siin elus enam suurt midagi. Noorik ei tahtnud lapsi. Tahtsin talu tagasi. Tahan magada, lugeda, reisida. Kes see ikka tahab haige olla! Ma tahan sind näha. Külalised tahavad juba lahkuda. Kas sa tahad vastata? Nad ei tahtnud maale elama minna. Kõik tahtsid võitjat õnnitleda. Poiss tahab väga tüdrukut suudelda. Tahab ihust ja hingest mind aidata. Mees tahab rikkaks saada. Tütar tahab edasi õppida. Igale poole tahaks jõuda! Tahan kõike teada. Tahteski ei saanud artiklit õigeks ajaks valmis. Miks sa tahad teistest parem olla? Tahtis karjuda, aga ei suutnud. Kas sa said aru, mis ta tahtis? Teab täpselt, mida tahab. Ma ei tea isegi, mida tahan. Tule kaasa, kui tahad! Tahtis, et ma vastaksin. Tahtsin ju ainult head. Keegi ei taha sulle halba. Kui sa rohkem tahaksid, võiksid paremini õppida. Kõik teed on lahti – tuleb ainult tahta. Ta ei oskagi tõsiselt tahta. Naised tahavad igavesti noored olla. Mõni mees tahab naine olla. Kiirustasin (enese) tahtmata sammu. Ainuski juuksekarv ei lange jumala tahtmata (jumaliku ettemääratuse kohta). Käisin töökohta tahtmas 'küsimas, otsimas'. Mida sa must tahad? 'mis sul minuga asja on'. Mida sa sellega öelda tahad? 'mida sa sellega mõtled'. Sinul ei ole siin midagi tahta 'otsustada, mõelda'. Mis tast tahtagi 'tast polegi midagi loota'. Mis seal tahtagi – vana pill. Said mis tahtsid! 'paras sulle'. | (kasut. tagasihoidlikus, reserveeritud pöördumises). Tahaksin sind tänada heade soovide eest. Kas te ei tahaks ühe koha võrra edasi istuda? | (loomade kohta). Koer tahab välja. Hobune tahab edasi minna, aga peremees hoiab teda tagasi. Näe, kass tahab puu otsa ronida. || kavatsema, plaanima. Arst tahab mind haiglasse panna. Linnavalitsus tahab põlispuud maha võtta. Tahtis aknad ära pesta, aga ei viitsinud. Isa tahab tulevikus maja ette iluaia rajada. *.. ma tahan köstrile ära ütelda, küll ta siis näeb, mis ta saab. O. Luts. || õigeks, heaks, vajalikuks pidama; heaks arvama. Kui tahan, siis ütlen, ei taha, ei ütle. Tee, kuidas ise tahad. Ärritusin rohkem, kui tahtnuksin. Tegin, mis tahtsin. || kedagi (seksuaalselt) ihkama, himustama; abikaasaks soovima. Mari ei tahtnud oma meest. Koledat naist ei taha keegi. Naised on seda meest alati tahtnud. Ta oli tahetud tüdruk. *Ma tahan sind, olen sind juba nii kaua tahtnud .. T. Vint. *Käina kaupmees Sookail käind Ülajõe Elnat tahtmas. H. Sergo. || (tasuks soovima). Palju sa selle koorma eest tahad? Mida õuntest tahate?
2. (millegi kohta, mille järele on vajadus, mida on tarvis teha:) (tungivalt, vältimatult) vajama. Lähme heinale, kuhi tahab püsti panna! Põld tahab künda, kartul tahab võtta. Jalad tahavad puhata. Siinne maa tahaks kraavitada. Majale tahaks uus katus panna. Laud tahaks vahel pesta ka. Mul tahtis kodus koorem puid saagida. Surnu tahab matmist. Elu tahab elamist, töö tegemist. Seelik tahab triikimist. Põhjapoolne korter tahab kõvasti kütmist. Auto tahab remonti. See poiss tahaks vitsu. Varjutaimed tahavad õhurikast huumusmulda. Kala ei taha kaua keeda.
3. (osutab millelegi mittesoovitavale, mis on peaaegu juhtumas v. oleks võinud juhtuda:) kippuma, pidama. Uni tahab tulla. Tädi tahtis enda pimedaks nutta. Tahtsin ennast haigeks naerda. Tahtis naerust nõrkeda. Sisikond tahtis välja tulla. Koer tahtis kassi taga ajades perenaise jalust maha joosta. Kuuldi appihüüdu ja nähti, kuidas poisike uppuda tahtis. Kära tahtis kurdiks teha. Jõud tahtis põlvist kaduda. Külm tahab ära võtta.
4. ‹eitusega› osutab, et millegi toimumine on takistatud, puudub eeldus millekski. Kala ei taha võtta. Uni ei taha tulla. Tüdruk ei tahtnud ega tahtnud teistega harjuda. Haav ei taha kuidagi paraneda. Plekk ei taha välja tulla. Töö ei taha edeneda. Asjast ei tahtnud midagi välja tulla. See ei taha mulle pähe mahtuda. Jutt ei tahtnud lõppeda. Laulud ei taha lõppeda. Mantel ei tahtnud kuidagi varnas seista. Ei tahtnud oma silmi uskuda. Tüdruk on nii suureks kasvanud, et ei taha teda äragi tunda.
5. ‹da-infinitiivis olema-verbiga› osutab, et miski pretendeerib millelegi, selleks vajalikke eeldusi omamata. Liivane plats maja ees tahtis iluaed olla. Tegi suuga liigutuse, mis tahtis naeratus olla. Film tahtis naljakas olla.
6. esineb kindlakskujunenud ühendites vrd tahes Vaata kuidas tahad, kallas ei paista. Kussuta titte niipalju kui tahad, ikka ei jää magama. Ma ei luba, palu palju tahad. Mina ei võtnud, tehke mis tahate. Tee mis tahad, tagaajajad maha ei jää. See töö tuleb tahes või tahtmata ära teha.

tegema ‹teha, teen, tegin, tegi, tehku, tegev, teinud, tehakse, tehtud 42›
üsna üldise tähendussisuga verb (vahel võib selle asendada mingi konkreetsema verbiga), kasut. sageli ka perifrastilistes ühendites
1. midagi valmistama, tekitama, looma. a. (toidu kohta). Ema hakkas kooki tegema. Lõunaks teen suppi, seapraadi. Kas teen kohvi või teed? Piimaga tehtud puder. Mulle meeldib süüa teha 'toitu valmistada'. Kodupoolist, era tegema. Kes teie peres õlled teeb? 'pruulib'. Tegin talveks moosi ja kompotti. Vanaema oskas head leiba teha 'küpsetada'. Oskad sa verivorste teha? Käis veskil tangu tegemas 'vilja tanguks jahvatamas'. b. (õmblustööga, meisterdades, ehitades vms.). Lasksin endale uue kostüümi teha. Teen 'koon' sulle sünnipäevaks kampsuni. Kingsepp tegi poisile uhked saapad. Isa õpetas, kuidas tuleb vibu teha. Nokitsesin lastele tõukeratast teha. Poiss tegi endale tuulelohe. Ega iga mees osanudki pisuhända teha. Lapsed teevad lumememme. Pääsuke tegi räästa alla pesa. Kiriku juurde tehti kellatorn. Suvel tehti majale uus katus peale. Siia tuleks sild teha. Mehed tegid sohu uut teed. Seisab nagu puust tehtud (millegi ootamatu, rabavaga seoses). Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. c. tootma. Puitparketti tehakse tammest ja saarest. Selles tsehhis tehakse kalakonserve. Tallinnas tehakse ka dieetjogurtit. d. seades, sättides, kujundades vms. tegevusega midagi tekitama; teat. töödega seotud väljendites. Tegin aseme diivanile, lakka. Lasksin uued lokid teha. Õhtuks teen soengu pähe. Vaja uued passipildid teha (lasta). Käsikirjast tehti mikrofilm. Poisid läksid lepikusse hagu tegema 'raiuma'. Saunaahi tuleb kütte panna, kes läheb puid tegema? 'saagima ja lõhkuma'. Heina tegema 'niitma ja koristama'. Tegime lammastele lehiseid. Ma ei oska koormat teha. Olen meister peenraid tegema. Tegime aia taha suure tule, lõkke. Tegin ahju tule. *Ta kaevas kraavi, juuris puid, raius mättaid, lõhkus ja rükkis kive, tegi uut põldu .. A. H. Tammsaare. || kõnek (külvamise vms. kohta). On õige aeg kaera, otra teha. Rukis on meil juba tehtud. Põld seisab tegemata. Künna see maatükk üles ja tee midagi peale. e. (seoses vaimse tegevusega:) kirjutama (3. täh.), koostama vms. Reporter läks lugu tegema. Tee temast üks lugu lehte! Kirjastuses tehakse entsüklopeedia viimast köidet. Poeg teeb Tallinnas ajalehte. Noorpõlves tegin ma ka luuletusi. Romaanist on tehtud palju tõlkeid. Sina kirjuta sõnad, mina teen viisi. Kes on selle pildi teinud? On sul testament tehtud? Aastaaruanne palun teha homseks. Eelarve on veel tegemata. Seadusi, lepinguid tegema. || (märkmeid, parandusi, täiendusi jm.) kirja panema. Pliiatsiga tehtud märkmed, märkused. Parandused tehke lehe servale. Tööraamatusse tehti sissekanne töövahekorra lõpetamise kohta. f. (abstraktsemalt). Koos tegime tulevikuplaane. Otsust teha ei olnud kerge. Tegin juhtunust omad järeldused. g. sigitama. Poiss tegi tüdrukule lapse, tite. Tehke sugu ja saagu teid palju! *Veart eit oli sul! Niisukest änam ei tehta! A. H. Tammsaare. *.. [Viiu] tegi paari aasta möödudes kellegi laevamehega lapse ja suri sünnitusel. A. Uustulnd. h. van (endast) kasvatama, looma. *Siin paremat kätt põllul oli rukis päid tegemas .. F. R. Faehlmann. *„Sa kõneled kui laps – kui virin laps, kes hambaid teeb,” naeratas Madli .. E. Vilde.
2. (kusemise, roojamise kohta:) laskma. Kits tegi põrandale pabulaid. Laps on veel nii väike, et teeb püksi. Koer tegi mulle jala peale. Tuppa teinud kass sai naha peale. *.. kus lehmade asemed nii puhtad, nagu ei oskakski need lehmad mustust teha .. M. Mõtslane.
3. (hääle, häälitsuse kuuldavale laskmise v. helide, müra vms. tekitamise kohta). Koolmeister tegi kurja, kõva häält. Mu hääl oli nii ära, et ma ei saanud piiksugi, piuksugi teha. Imik hakkas häält tegema. Panin sõrme huultele ja tegin: „Psst!” Tihane teeb tii-tii-tüü, tii-tii-tüü. Loomake tegi peenikest häält. Mardisandid tegid ukse taga kisa ja kära. Ärge tehke lärmi! Poisid, teeme laulu 'hakkame laulma'! Nende pillidega ilusat muusikat ei tee. Tantsuõhtutel tegi muusikat orkester. Bänd tegi poodiumil kõva mürtsu. Keegi teeb pööningul kolinat. Mootor ei teinud piuksugi. Traktor tegi kõrvulukustavat müra. Sellest püssist pole veel pauku tehtud. *Ei tea, kas see vana leierkast on kunagi üldse häält teinud? V. Pant. || (ütlemise, rääkimise kohta). Tuli vastu ja tegi tere 'teretas'. Astusin meestele juurde ja tegin juttu. Rahast juttu ei tehtud. Talle see teema ei meeldinud, tegi kohe teist juttu 'vahetas kõneainet'. Ära tee 'levita' tühje jutte. Toonist ei saanud aru, kas ta teeb nalja või räägib tõsist juttu. *Aga need [= mehed] tegid ainult soh et, noh et, jah et ning läksid oma töö juurde tagasi. A. H. Tammsaare.
4. (hrl. lühemate (suuliste) väljendusvormide kohta:) esitama, jagama vms. Korrarikkujatele tehti märkus. Tegin Annele abieluettepaneku. Ma ei tee sulle mingeid etteheiteid. Maadlejale tehti hoiatus. Tee pakkumine! Vahepeal on tehtud mitmeid korraldusi. Mulle tehti ülesandeks lõkkel silm peal hoida. Ta on meister naistele komplimente tegema.
5. midagi korraldama, organiseerima. Neile tehti ekskursioon Saaremaale. Kartulid tuleb üles võtta, teeme talgud. Lubasin talgulistele teha vägeva peo. Tegin endale tööl vaba pärastlõuna ja läksin randa. Vanemad lubasid pojale teha pulmad, mis pulmad on. Millal te pulmad teete 'abiellute'? Jõulupuud, jõulupidu tehti ikka koolimajas. || rajama, asutama, looma. See oli siis, kui kolhoose tegema hakati. Teeme päris oma võrkpallimeeskonna. *.. kui nad .. nii buurid kui ka inglased maalt välja kihutaksid ja siis ise oma riigi teeksid! A. Hint.
6. põhjustama, esile kutsuma, tekitama. a. (mingit tunnet, tundmust, aistingut, seisundit). Mulle teeb homne eksam tõsist muret. Tahaksin sulle millegagi rõõmu teha. Talle teeb lõbu oravaid kividega pilduda. Joodik poeg tegi emale palju südamevalu, meelehärmi. Õnneks kuul ainult riivas kätt ja ei teinud tõsisemat häda. Ta tegi raske tööga endale viga, oma tervisele kahju. Haav, selg teeb valu. Tegin endale kukkudes haiget. Küll teeb tuska, et televiisor rikki läks. Tormiilm hakkas juba hirmu tegema. Lausa viha teeb, kui mõistmatu sa oled! Talle teeb nalja, kui õnnestub teisi ninapidi vedada. Hüppasin jalalt jalale, et endale sooja teha. Ära tee paanikat! Ta tegi kõigile hea tuju. Tahtsin sulle üllatust teha. Kuum tee meega teeb sulle head. Käitu nii, et oma vanematele häbi ei tee. Temasugune ei tee kärbselegi kurja. Pole ta mulle teinud ei head ega halba. Luuletajale tegi aineline külg raskusi. Ei teeks paha 'poleks paha, oleks hea', kui harjutaksid rohkem. || (pidulikumas väljenduslaadis v. viisakusvormelites). Tehke mulle seda heameelt, head meelt ja tulge õhtul meile. Istuge meie lauda, tehke meile seda au! Selline teos teeks au iga rahva kirjandusele. Ma loodan, et ei tee teile öömajale jäämisega palju tüli. Ärge tehke endale söögitegemisega tüli! b. (nähtuste kohta). Föön teeb sooja tuult. Mesilassülemi kättesaamiseks tuleb vihma teha. Kaater tegi lahingu ajal teistele suitsukatet. Põhjas teevad valgust virmalised. | ‹impers.› (ilmastikunähtuste kohta). Vastu õhtut hakkas tuult tegema. *Enne jõulusid tegi külma ja andis siis hulk värsket lund juurde, nii et talv oli täielik. A. H. Tammsaare. c. nõidumisega, lausumisega midagi esile kutsuma. *Väikesele kolmeaastasele Lindale teinud ta täiad selga .. M. Mõtslane. *Aga titt karjus päeval ja öösel ja nänn ütles: see on tehtud asi. A. Schmuul. d. (täpsemalt määratlemata toime v. mõju kohta). Vaata, mis armastus temaga tegi. Oleme näinud, mis sõda teeb. Kivimüürile ei tee tuli midagi. Lonks viina ei tee midagi, lööb ainult pea selgeks. See ei tee midagi 'sellest pole lugu', et mõni küpsis on kõrbenud. Kerge sadu ei tee mehele midagi. *Karistagu mind, mina olen kõiges süüdi. Minule ei tee see midagi, minu vanemad elavad kaugel, neid nad kooli ei kutsu .. E. Krusten. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Las ta haugub, mis see mehele teeb. Mis inimene põuale, pakasele teha võib. Teatan jah kõigile, mis te mulle ikka teete, teha saate.
7. (kehaliigutuste sooritamise kohta ja seoses ühest paigast teise liikumisega). Tegin tõrjuva liigutuse. Tädi tegi lapsele pai. Õpetaja teeb koolnu kohale ristimärgi. Tegi sügava kummarduse. Kükke, kukerpalli, tiritammi tegema. Tee tädile kniksu, kraapsu, kraapjalga! Hommikvõimlemist, kõva trenni tegema. Tegin sammukese kõrvale, paar arglikku sammu ukse poole. Rohutirts teeb pika hüppe. Jänes tegi põgenedes haake. Tegime uiskudel juba poognaidki. Teeme paar tantsu! Ma ei läinud otse, vaid tegin ringi. Tegin mõned tiirud ümber sündmuskoha. Matkajad tegid saarele ringi, tiiru peale. Mul on vaja veel mõni käik teha. Külalised ei mõelnudki minekut teha. Tegi juba minekut, aga pööras siis uksel ringi. Mina tegin sealt üsna pea tulekut. Teeme õhtuse jalutuskäigu. Hobune tegi kiiret sõitu, uhket traavi, kerget sörki. Suusataja teeb head, tubli sõitu. Laev tegi 'sõitis' kuus miili tunnis.
8. (mitmesuguste tegevuste ja tegude sooritamise kohta). a. (tööde, toimingute, ettevõtmiste kohta). Tööd tegema. Rügab, lõhub, vihub tööd teha. Mõisas tegu, teopäevi tegema. Kütist, alet tegema. Tegime oma igapäevaseid toimetusi. On suur rõõm midagi teha omaenda aias, krundil, talus. Naised teevad laudas lüpsi. Pärast kartulivõttu tehti järelnoppimist. Kasvuhoones tehti kastidesse esimesed lillekülvid. Tegime ettevalmistusi külaliste vastuvõtuks. Köögis tuleb remont teha. Praegu tehakse saalis näitemängu proovi. Stuudio tegi siin veealuseid võtteid. Keset talgupäeva tegime lühikese puhkuse. Tegin väikese lõunauinaku. Koosolek otsustas teha vaheaja. Kõneleja tegi tähendusrikka pausi. Sain oma ostud tehtud. Haigele tuleb teha maoloputus. Patsiendile tehti rahustav süst. Kellegagi keppi tegema vulg (suguühte kohta). || (töötamise, toimetamise, talitamise kohta, ilma objektita). Teed ja talitad hommikust õhtuni, aga tulemust pole näha. Noorik kohe tahtis teha ja toimetada. Kes teeb, see saab. Lase mees sööb, siis mees teeb. || (suitsetamise, alkohoolsete jookide joomise kohta). Mehed tegid suitsu. Kui teeks enne ärasõitu ühe piibu? Lähme teeme poti õlut, mõned õlled. Tegime baaris paar pitsi, mõned napsid, väiksed tropid, väiksed viinad. Teeme sada grammi konjakit. Teeme teise jala jaoks ka! (ettepanek teise napsi võtmiseks). Ostu puhul tuli liiku teha. Uue auto liigud on veel tegemata. *„Kas teeme ka midagi või?” päris Vardja, mõõtes asjatundliku pilguga poeriiulitel helkivaid pudeleid. L. Metsar. || (mängude kohta:) mängima. Teeme partii malet! Poisid tegid lumesõda. Teeme õige pimesikku. || esitama, etendama. Ta teeb uues filmis väikest osa. Tegime tonti, vanad voodilinad ümber. Tegin naabri lastele jõuluvana. || katseid, eksameid sooritama. Abituriendid teevad eksameid. Ladina keele eksam on mul tehtud. Lõpueksamid jäid tal haiguse tõttu tegemata. Mitu arvestust sul veel teha on? || ‹objektita› kõnek õpetust andma, karistama, näitama (6. täh.) Ma sulle teen, kui sa siin veel oma nägu näitad! Küll poisid talle nüüd teevad, mis ta siis käib kaebamas. | ‹eitavalt koos ebamäärase objektiga›. Sul on arusaaja ema, ega ta sulle midagi tee! Ära nuta, õpetaja ei teinudki midagi. Ma ei teinud talle midagi, isegi riidlema ei hakanud. b. (tegude, tempude jms. kohta; sageli püsiühendeis). Suuri tegusid, imetegusid tegema. Pattu tegema. Ta on võimeline igasuguseid alatusi tegema. Olge viksid poisid, ärge tehke koerust. Koer oli pahandust teinud: peremehe sussid puruks närinud. Ta on meister krutskeid tegema. Ära tee lolli, et kooli pooleli jätad. Vaja talle kuidagi ninanipsu teha. Mis sigadusi te teete, aknad kõik sisse pekstud! Sohki tegema. Raamatupidaja on suli teinud. Teenet, karuteenet tegema. Tegime koos igasuguseid tempe, tükke. On alati valmis vallatust, vigurit tegema. Tahaks talle mingi vingerpussi teha. On tal tõsi taga või teeb niisama teatrit, tsirkust? Poisid tegid kaebajale kolki, tappa. Purjuspäi kipub ta mürglit tegema. Tuli purjuspäi koju ja tegi skandaali. Teeb oma truudusetule abikaasale ühtepuhku stseene. Taksojuht tegi avarii. Vanamees oli endale otsa (peale) 'enesetapu' teinud. || saavutama. Kergekaallane tegi kaks Pärnu rekordit. Uisutaja tegi hooaja tippmargi. Meie meeskond tegi revanši eelmise turniiri kaotuse eest. || (mingi kokkuleppe sõlmimise kohta). Tegin peremehega kaupa, et ta võtab mu tallu sulaseks. Kaup sai tehtud kahe aasta peale. Lõpetagem sõda ja tehkem rahu! | tehtud! nõus!, oleme rääkinud, oleme kokku leppinud. Jääb siis nii, et kohtume homme? – Tehtud! *Ja see koolivend kutsub teid kõiki minu kaudu endale võõrsile. Lähme. Tehtud! A. Jakobson. c. peale hakkama, ette võtma; korda saatma. Lastel pole suvel linnas midagi teha. Nii kuival heinamaal pole lehmadel midagi teha 'pole midagi süüa'. Ilma võõrkeelte oskuseta ei tee maailmas midagi. Midagi tuleks teha, aga mu pea on tühi. Ma ei oska nende nupslitega midagi teha. Ma ei osanud muud teha kui naerda. Ja mis sa siis nüüd edasi mõtled teha? Kõige targem, mis sa praegu teha saad, on lihtsalt ära minna. Püüan sinu heaks teha, mis saan. Mis tehtud, see tehtud – kahetsemine ei aita midagi. Mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiire selle järgi tegutsemise kohta). Milleks kohut vaja, andke poistele kere peale ja asi tehtud 'klaar, kombes, ühel pool'. *Nüüd, kus sõit läks pärituult, polnud tal muud teha kui istuda või magada. A. Kalmus.
9. (mingit ala) harrastama v. viljelema; mingil alal tegutsema. Sporti tegema. Noorena tegin rahvatantsu. Teeb kergejõustikku, tõstmist, poksi. Teatritöö kõrvalt on raske estraadi teha. Poeg teeb linnas poliitikat. Pärast ülikooli hakkas ta hoopis äri tegema.
10. kellestki v. millestki kedagi v. midagi (olemuselt, staatuselt teist) kujundama; kedagi v. midagi kellekski v. millekski (teiseks) muutma. Isa tahtis pojast kirikuõpetaja teha. Pahempoolsed vaated tegid temast revolutsionääri. Sõjaaeg tegi lastest kiiremini täiskasvanud. Tolleaegne poliitika pidi meist tegema venelased. Küll sõjavägi, kroonu, meri poisist mehe teeb! Koerast tehti koduloom juba ammu. Täkust tehti ruun. Kõrvalruumist saaks teha väikese töökoja. Ära tee minu kodust kõrtsi! Helsingist tehti pealinn 1812. a. Ta ei teinud sellest mingit küsimust. See mees ei tee endale karjäärist eluküsimust. Teen su oma talu perenaiseks. Konstantin Suur tegi ristiusu riigiusuks. Ädala võiks juba heinaks teha. Lehm tehti lihaks 'tapeti'. Tegi end ilmarahva naeruks 'naerualuseks'. Ämm tegi minia elu põrguks. Harjutamine teeb meistriks. || kedagi mingile kohale, ametipostile panema. Antsust tehti vallavanem. Ilmselt tehakse temast erakonna esimees. || kellekski v. millekski täisväärtuslikuks muutma. Riie teeb inimese. Keel on see, mis ühest rahvast rahva teeb. *Püksid ja naine ei tee veel meest. A. Liives. *Nugisest teevad nugise sale, painduv keha, tugevad jalad, erksad meeled .. ja veel mõned üksnes nugisele omased käitumisjooned .. F. Jüssi.
11. mingisuguseks muutma, mingisse (teistsugusesse) olukorda viima. Kui vähe on teinekord tarvis, et teist õnnelikuks teha. Ära tee mind õnnetuks! Laul teeb rinna rõõmsaks. See muusika tegi mind kurvaks. Üks mõte teeb mind rahutuks. Laps oli manitsustega araks tehtud. Pahandused teevad mu meele haigeks. Mälestused teevad meid hellaks. Pingeline elu teeb hulluks. Tüdruk püüdis end meeste seltskonnas huvitavaks teha. Suur armastus teeb inimese julgeks. C-vitamiin teeb kahjutuks paljud organismi sattunud mürgid. See ravim teeb su kindlasti terveks. Uus määrus teeb vormistuse keeruliseks. Ta on osanud oma elu kergeks teha. Tegi oma naabrite elu kibedaks. Vihmasabin teeb uniseks. Poolik usk ei tee kedagi õndsaks. Teeme maailma selliseks, et siin on kõigil hea elada. Võta kommi, tee suu magusaks. Laps tegi püksid märjaks 'pissis püksi'. Leil teeb luud-kondid pehmeks. Lasksin end meelitustega pehmeks teha. Kooliskäimine tehti kohustuslikuks. Uudis tehti avalikuks, kõigile teatavaks. Politsei ei ole veel tapetu isikut kindlaks teinud. Kaup sai kindlaks, sirgeks tehtud. Vaja kindlaks, selgeks teha, kellel on õigus. Kõigepealt tuleb lastele tähed selgeks teha. Vaja sotid selgeks, sirgeks, klaariks teha. Ärimees tehti rahast lagedaks. Mind tehti kaardilauas paljaks. Tee tuba pimedaks, tuli surnuks! See rohi teeb sind terveks. Tee mind temaga tuttavaks! Tegime moosipurgi tühjaks. Vargad on korteri tühjaks teinud. Selle otsusega tehti kõik meie ettevõtmised tühjaks. Kes tegi kruusi katki? Teeme köögi, õue, aia korda. Külalised tulevad kohe, tehke end korda! Sõja ajal tehti see küla maatasa. Ei maksa kõike uut kohe maatasa teha. See lahe jook küll purju ei tee. Teeme koogi pooleks. || (seoses näoilme muutmisega). Tegi ükskõikse, uskumatu, kurva, kavala näo. Tegi kurja näo pähe. Ära tee nii haput, haledat, mossis nägu! Ta jälgis hoolega, mis näo me teeme 'kuidas me reageerime'. Tegin näo 'teesklesin', nagu poleks ma neid märganudki. Ta ei teinud teist nägugi 'ei reageerinud mingil moel'. *Mida peenem kelm, seda leebema näo oskas ette teha. A. Hint.
12. (seoses tegelikkuse esitamisega teistsugusena). a. (kedagi v. midagi) mingis teises valguses näitama; (kedagi v. midagi) teistsuguseks väitma, millekski v. kellekski tembeldama. Ära tee end lollimaks kui oled! Ära tee asja hullemaks. Ta oskab end igal pool tähtsaks teha. Katsusin end võimalikult tähelepandamatuks teha. Nad tahtsid mind vargaks teha. Suurtalunik tehti kulakuks. Tema teeb endast alati suure vabadusvõitleja. Pole mõtet vaesusest voorust teha. Inimesed teevad jõe sinna, kus pole mitte ojagi. b. teesklema; ‹eitusega ka› välja tegema (1. täh.) vrd tehtud Sa ainult teed, et oled purjus. Tegi, nagu ei tunnekski mind. Tegin, nagu õpiksin. Et koolist koju jääda, tegin end haigeks. Kui vanemad koju jõudsid, tegin end magama. Midagi nad õiendasid, aga ma ei teinud märkamagi. Ei tee teadmagi, et siin temast räägitakse. Ei tee teise küsimust kuulmagi. Õpetaja ei tee nägemagi, et mina ka vastata soovin. *Tehku, nagu läheksid linna, aga pööraku kaubaaitade taha. Ta .. tuleb järele. A. Hint. *Lasin ennast viimases hädas käpuli ja tegin, et ma mängin, et ma ei ole mängides Liisu tulekut tähelegi pannud. V. Luik. c. mingisugusena paista laskma. Kas see pruun kleit ei tee mind natuke vanaks? Tume riietus teeb näo kahvatuks. *„Väga ilus kampsun! .. See teeb su silmad täiesti siniseks ..” M. Traat.
13. (mingil viisil) toimima, käituma, tegutsema (viisi väljendab adverbiaalne laiend v. kõrvallause). Aega on vähe, teeme lühidalt. Võib-olla tegin ma valesti? Tee ruttu, kähku! Õigesti tehtud! „Hästi tehtud,” kiitis ema poega. Nii on teinud juba meie esivanemad. Kogu aeg ta õpetab: ära tee nii ja ära tee naa. Teed targasti, kui sa teda ei kuula. Ei maksa teha käsu vastu. Poisid, tehke eluga 'kiiresti, ruttu'! Teen, nagu ma heaks arvan. Tee nagu minagi: osta aktsiaid. Ega mina jõua kõigi tahtmist mööda teha! *Et kui meie head lapsed oleme, siis ehk Jumal teeb nii, et Reedu Kõverjalg ei kaebagi emale. J. Parijõgi.
14. (tegelikkuses muutumatuna püsiva olukorra, seisu kohta). a. (ruumis). Tee tegi väikese käänaku. Raudtee teeb siinkohal pöörde. Jõgi tegi pöörde itta. Koridor tegi käänaku vasakule. *Kahe talu piir .. tegi siis järsu pöörde jõele. Samasuguse nurga tegi ka teine piir, mis seisis Aaseme krundi vastu. A. H. Tammsaare. b. (arvude, numbrite kohta:) (kokku) olema, välja tegema (3. täh.) Palk ja honorar kokku tegid oma kümme tuhat krooni kuus. Kui su igapäevane suitsupakk maksab kümme krooni, kui palju see siis kuus teeb? Kui meie rahaks ümber arvestada, teeb see viissada. Lendur oli lennanud 3 600 000 km, mis teeks 90 tiiru ümber maakera. *Kui arvate, et mootor kaalub pool tonni, siis viissada jagada neljale teeb oma sada kakskümmend kilo mehe peale. A. Valton.
15. esineb ütlustes, mis väljendavad võimatust midagi ette võtta v. asjade käiku kuidagi mõjutada. See pole kahjuks meie teha. Jätsime minemata ja kahetsesime pärast, kuid teha 'parata' polnud midagi. Praegu ma ei tule, tee mis tahad. Tehke mis tahate, minul ärisoont pole. Nägin seda oma silmaga pealt, tehke mis tahate 'uskuge või ärge uskuge'. Tee mis tahes, ladvaõunu kätte ei saa. Noored laulavad kiuste keelatud laule, tee mis teed. | (vormilt küsivas, sisult eitavas lauses). Mis sa hing sellisel puhul teha oskad. Mis sa teed maal sellise inimesega, kel põllutööst aimugi pole. Mis teha 'pole midagi parata', nii see on ikka olnud.
16. ‹enamasti käskivas kõneviisis, koos et-kõrvallausega› väljendab kiirele tegutsemisele, kiirustamisele õhutamist (hrl. ähvardamisi) v. osutab väledusele. Tehke, et te kaote! Tee, et sa siit oma kondid koristad 'mine siit minema, kao siit'! Tee, et magama saad! Poiss haaras oma palli ja tegi, et minema sai 'kadus kiiresti'.
17. ‹sg. 3. pöördes seoses mis-küsimusega v. -kõrvallausega›. a. (umbkaudu tähenduses:) millises seisus on, milline on. Mis su tervis teeb? Mis su käsi teeb, kas ikka valutab? Mis teeb 'kuidas on kasvanud' te kartulipõld? Vaja vaadata, mis ilm teeb. Mis teeb su romaan? – Trükitakse. b. (umbkaudu tähenduses:) kuidas elab. Mis isa teeb? 'kuidas isal läheb'.
18. asendab eespool mainitud verbi. Otsustasin paar aastat aiandust õppida, ja nii ma tegingi. *Ta oskas juba tantsida ja tegi seda meeleldi. A. Kalmus. *Nagu Ester hiljem ise tunnistas, olevat ta algul kavatsenud kõigest vaikida. Võib-olla oleks ta seda teinudki, kui ilme poleks teda reetnud. E. Krusten. | keelavates hüüatustes osutab mingile käimasolevale tegevusele. Ära tee! Ärge tehke!

tegevusetult ‹adv›
(< tegevusetu). Ei tahaks tegevusetult kodus istuda. Võimatu oli toimuvat tegevusetult pealt vaadata. Politseinikud kõndisid tundide viisi tegevusetult ringi.

tipp ‹tipu 21› ‹s›

1. millegi väljaulatuv, sageli koonusekujuline (terav) ülaosa, hari. Vulkaani, sopka, kaljukünka tipp. Mäel on terav, nüri, hambuline, ümar tipp. Kivirahnu tipp ulatub veest välja. Kõige kõrgema künka tipule oli ehitatud vaatetorn. Mägedes on tippudel veel lund. Ronisime, tõusime Suure Munamäe tippu. Keerdtrepp viis kirikutorni tippu. Masti tipus lehvis vimpel. Alpinistid hakkasid tipust, tipult alla laskuma. Ülevalt tipust avanes imekaunis vaade. Pikne lõi kuusele tipust kuni juurteni praod sisse. Heinakuhja, rukkihaki tipp. Musta tipuga mädapaise. *.. näe, sibulapealiste tipudki kipuvad juba pruuniks kõrbema. A. Jakobson. || (sellise ülaosaga kõrge mäe kohta). Kõrgmäestiku lumised tipud. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim tipp.
▷ Liitsõnad: masti|tipp, metsa|tipp, mäe|tipp, tornitipp.
2. millegi ahenev lõpposa. Poolsaare, maanina tipp. Mandri kõige läänepoolsem tipp. Liivlased elavad Kuramaa tipus. Sadam on lahe tipus. Jaanimardika tagakeha tipp helendab. Keele, kopsu, küüne tipp. Tulbijuured kasvavad tipust. Tipust teravnev ese. Asus suure väe tippu 'etteotsa'. Rongkäigu tipus 'ees' sammus peapiiskop. || mat joone v. pinna teat. eriomadustega punkt. Nurga tipp 'haarade ühispunkt'. Kolmnurga tipud 'kolmnurga külgede lõikumispunktid'. Koonilise pinna tipp on koonuse tipp. Püramiidi tipuks nimetatakse tema külgtahkude ühist tippu.
▷ Liitsõnad: lõuna|tipp, põhjatipp; juure|tipp, keele|tipp, kopsu|tipp, lehe|tipp, neeme|tipp, saba|tipp, võrsetipp; tagatipp; teravtipp.
3. mingi ala parim esindaja; teistest millegi poolest üle olev isik. Meie teaduse, kunsti, muusika tipud. Peab Flaubert'i prantsuse kirjanduse absoluutseks tipuks. Maailma tippe toodi noortele eeskujuks. Koolis on küll esile kerkinud üksikuid tippe, kuid keskmine tase jääb madalaks. Inimene loeb end kõige elava 'kõigi elusolendite' tipuks. Helve on ju korralikkuse tipp! Väe ja võimu tipud. Kuulus ühiskonna tippude, rikaste ülikute hulka. *Nagu ühisel kokkuleppel hoidus seltskonna kõrgem pool oma tippudega sel päeval pastorimajast eemale. E. Vilde.
4. piltl viimane, kõrgeim aste, kõrg- v. haripunkt; tippsaavutus. Tee teaduse tippudele on künklik. Feodaalredeli tipus asus kuningas. Laul on jõudnud edetabelite tippu. Treener viis sportlase mõne aastaga paremiku tippu. Püsis kunstnikuna aastaid tipus. Poisi unistuste tipp oli istuda autoroolis. Tollal olin oma võimete, karjääri tipul. Pidutuju tõusis kõige kõrgemale tipule. Viimase tipuni kasvanud ärevus. Tundis ennast olevat õnne tipul. Nõnda silma sisse valetada – see on häbematuse tipp. Kõige tipuks 'kõigele lisaks' jäi veel lapski haigeks. Romaan kuulub kirjaniku loomingu tippude hulka. Kaua aega peeti maalikunsti tipuks Raffaeli loomingut. *Rahvas jõuab kuulsuse, vägevuse ja hariduse kõrgema tipuni, siis – kaob temagi .. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: haritipp.

ringi tormama
kiiruga ühest kohast teise liikuma. Lapsed tormavad ringi, ei püsi paigal. Tormas otsides mööda metsa ringi. Inimesed aina tormavad ringi, ei märka kodus istuda. *Madis Kartul ei rahusta kedagi, ta tormab ringi nagu äikesepilv, ähvardab .. E. Vetemaa.

traktori|rool
Väsitav oli päevad läbi traktorirooli taga, traktoriroolis istuda. Ta on mitu aastat traktorirooli keeranud 'traktoristina töötanud'.

tõusma ‹tõusta, tõusen 44›

1. ülespoole, kõrgemale liikuma. a. (keegi v. miski mingi pinna suhtes). Tõusin mööda treppi pööningule, torni. Tõuseme mäele, mäkke, kinkudele. Tõusti Elbrusele. Tõusis ikka kõrgemale ja kõrgemale. Nüüd me enam ei tõuse, vaid laskume. Tõusis raskelt, jõudsal sammul. Eit tõusis pulkhaaval redelil ülespoole. Orkestrijuht on pulti tõusnud. Kapten tõuseb silda, sillale, laevatekile. Lind tõusis lendu, õhku. Lennuk tõuseb maast lahti. Allveelaev tõuseb pinnale. Laev tõuseb ja vajub lainetel. Lift tõusis ülakorrusele. Lipp tõuseb masti. Tõkkepuu tõuseb. Eesriie tõusis. Nui aina tõusis ja vajus ta käes. Korstnast tõuseb suitsu. Kraatrist tõusis tuhapilv. Jõelt tõuseb udu. Leil tõuseb pahinal lakke. Soe õhk tõuseb ülespoole. Kevadel hakkab kasemahl tõusma. Taimemahla tõusev ja laskuv vool. || ka astr (tähe v. taevakeha ketta ülaserva horisondile ilmumise kohta; taevakeha näiva liikumise kohta taevavõlvil). Päike tõuseb täna kell üheksa ja loojub viie paiku. Päike tõusis merest, metsa tagant. Kuu pole veel tõusnud. Jaapan on tõusva päikese maa. Tõusvad ja loojuvad tähed. Päike on kesktaevasse tõusnud. || kõrgemale nihkuma. Vöö on tõusnud kaenla alla. Seelik tõuseb üle põlvede. || piltl (ka püsiväljendite koosseisus). Vandesõnad tõusid kergelt ta keelelt lendu. Hele naisehääl tõuseb üle kuulajate peade. Painajalik mälestus tõusis taas pinnale. Kops tõuseb üle maksa (vihastamise kohta). Veri tõuseb pähe (ärrituse, vihastamise kohta). Viin tõusis pähe, latva 'hakkas pähe'. Tõuseb tippu, võimule. Tõusis karjääriredelil kiiresti. Tõusev täht äritaevas. b. istuvast v. lamavast asendist üles tulema, püsti(semat) asendit võtma. Mees tõusis ja lahkus. Tõusin külalist tervitama. Aitas kukkunud sõbral tõusta. Tuttav tõuseb minekule. Noormees tõusis liikvele. Peale etendust tõusis rahvas kolistades. Olin juba tõusmas, kui mind paluti veel hetkeks istuda. Tõuseb toolilt, kivilt, voodist. Tõusis lebamast. Oleme alles lauast 'söömast' tõusnud. Kergitab, asutab end tõusma. Kohus tuleb, palun püsti tõusta. Peapõrutuse kahtluse puhul ei tohi tõusta. Tundis, et ei suuda jalule tõusta. Tõusis voodis istukile. Tõusis istuli, istuma. Tõusis vaevaliselt põlvili. Koer tõuseb saba liputama. Karu tõusis tagajalgadele. | piltl. Pere on peale õnnetust taas jalule tõusnud. || end varvastele ajama. Tõuse kikivarvule, siis näed paremini. Baleriin tõusis varvastele. c. ka piltl (karvade, kehaosade vm. kohta:) püsti(semasse) asendisse liikuma, püsti(semat) asendit võtma. Kassi seljakarvad tõusid turri. Poisi juuksed tõusid uuesti püsti, turri. Habe tõuseb kikki. Koera kõrvad tõusid nakki, tirki. Hääletajate käed tõusevad üksmeelselt. Poisi rusikas tõusis. Ema käsi on kerge tõusma (löömiseks). See oli esimene kord, kui ta käsi inimese vastu tõusis (kellegi löömise kohta). || (ütlustes, mis väljendavad tõrget mingi soorituse suhtes). Mu keel ei tõusnud seda ütlema. Käsi ei tõuse kõrvakiilu andmiseks. Kas su käsi tõuseb isakodu lõhkuma? Jalg ei tõuse vihamehe majja astuma. *Minul elusa looma peale püss ei tõuse. J. Tuulik. || kõnek (suguliikme kohta suguvõimega ühenduses). Tal tõuseb, ei tõuse. || (taimevarre kohta; ka taimede liiginimetustes). Suure teelehe vars on lamav või tõusev. Tõusev maran. d. ärkama, peale ärkamist asemelt üles tulema, üles tõusma. Tõusis magamast väga vara. Meie peres tõustakse kell seitse. Tõuse, kõik on juba üleval! Mine õhtul varem magama, siis on hommikul kergem tõusta. Pidi äratuskella helisema panema, sest ei tõusnud ise kunagi. Tõuseb kanadega ühes, enne kukke ja koitu, poole öö ajal. Oled täna vasaku, pahema jalaga voodist tõusnud (kellegi paha tuju märkivalt). *Talu oli küll ärganud, aga rahvas polnud veel jõudnud tõusta. A. Kalmus. || (haigusest paranemisega seoses). Kui ta nüüd voodisse jääb, ei ta siis enam tõuse. Haigel on lootust alles kuu-kahe pärast jalule tõusta. || (taas ellu ärkamise kohta). Laps tõusis arsti abiga uuesti hinge. Peetrus seadis surnu luud kokku ja lausus: „Tõuse ellu!” Ta ilmus ootamatult kui tõusnud surnu. *Surnu ei tõuse ka siis, kui kogu maailm ta terviseks jooks. A. Uustulnd.
2. kõrgemaks muutuma, kõrgenema, kerkima. a. rõhtpinnaga teat. nurga all kõrgenema. Sealpool järve hakkab pinnas tõusma. Maapind, maastik tõusis aegamööda. Tee tõuseb siin oma 200 meetrit. Teatrisaali põrand on tõusev. Tõusvad istmeread. Sõõriksõlg tõuseb kergelt kuhja. Tõusev sirgjoon. Trepp, redel tõuseb peaaegu püstloodis. Rind tõuseb ja langeb ärevusest. Rind tõusis uhkusest kummi. b. (taseme, nivoo vms. kohta). Vesi tõusis üle tavalise taseme. Jõgi tõusis üle kallaste. Meri tõuseb. Piim tõusis keema. Vererõhk tõuseb. Õhutemperatuur ei tõusnud üle nulli, kümne kraadini. || (abstraktsemalt). Lõputööde tase tõuseb. c. paisuma. Tainas on tõusma pandud. Leib, saiategu tõusis astjas. d. (hääle, intonatsiooni vms. kohta). Kõneleja hääl tõusis ärritusest. Ingliskeelset küsimust iseloomustab tõusev intonatsioon. Tõusev ja laskuv heliredel.
3. (taimede kohta:) maapõuest üles tulema, tärkama; kasvama. Kuivast maast ei tõuse ühtki liblet. Sel aastal seeme ei tõusnudki. Põllumehed loodavad, et tõuseb hea oras. Porgandid on ühtlaselt tõusnud. Kännult tõusid võrsed. Üks puu langeb, teine tõuseb asemele.
4. kõrguma, kõrgusse kerkima, oma ümbrusest kõrgemale ulatuma. Taamal tõuseb mets. Linna ääres tõusevad tehasekorstnad. Laevamastid tõusid taevasse. Üle latvade tõusev trampliin. Järvest tõuseb kaunis saar. || mingi piirini ulatuma. Hanged tõusevad rinnuni. Kadakad ei tõusnud kõrgemale puude alumistest okstest.
5. (määralt, ulatuselt, astmelt, näitajatelt jne.) suurenema, kasvama; tugevnema; kiirenema. Palk, pension, honorar tõusis. Hinnad tõusevad 10% võrra. Aktsiate kurss tõuseb. Töötajate arv tõusis kahekordseks. Tiraaž tõusis. Abiellumus ei tõusnud, vaid langes. Aastatega on vilumus, vastupidavus tõusnud. Pinge tõusis viimse piirini, haripunkti. Tuul tõusis tormiks, maruks. Tuulepuhangud tõusevad ja vaibuvad. Ta viha aina tõusis. Mootorimürin tõuseb ja vajub. Aplaus tõusis tormiks. Pianist mängis üha tõusvas tempos. | piltl. Pärast sõda tõusid noorte meeste aktsiad enneolematult kõrgele. *.. Karin arvas tundvat, et tema kurss tõuseb viimasel ajal. A. H. Tammsaare.
6. paranema, ülenema. Meeleolu, enesetunne hakkas tõusma. Tuju tõusis topsi najal. Õppeedukus on tublisti tõusnud.
7. tekkima, sündima; ilmuma, (esile) tulema; kerkima. a. (millegi ehitatava, rajatava kohta). Südalinna tõuseb uus hotell. Ehitajate kätest tõusevad elumajad, tehased. Narva tõusis tuhast ja varemeist. Siin tõuseb tore talu. | van (millegi asutatava kohta). Põllumeeste seltsid on ellu tõusnud. *1921. aastal .. tõusis ellu Eesti Bibliograafia Asutis. J. V. Veski. b. nähtavaks v. kuuldavaks saama, kostma (hakkama). Pimedusest tõuseb (esile) kaame mehenägu. Silmisse tõusevad pisarad. Puna tõusis palgesse. Kibe naer tõuseb huulile. Paadist tõusis hüüdeid ja lärmi. Ukse tagant tõusis naeru. Saalis tõusis kihin ja kahin. c. välja kujunema, silma paistma (hakkama). Uued juhid tõusevad (esile) noorte seast. Meie keskelt tõusnud luuletaja. Uus prohvet on tõusnud. Poiss tõusis koolis esile hea joonistusoskusega. Tõusev intelligents, linnakodanlus. d. (muid kasutusi). Iiveldus, klomp, klimp, tükk, nutt tõusis kurku. Veremaitse tõusis suhu. Naise südamesse, hinge tõusis suur tänu. Unes tõusis kodu ta silme ette. Meelde tõusid vanaema sõnad. Jälle tõusis ärasõit päevakorda, päevakorrale. Tulipunkti, esiplaanile, tähelepanu keskpunkti tõusid kasvatusprobleemid. Asi tõusis ilmsiks, avalikuks. See töö tõuseb veel hinda. Tõusis kiusatus pintsli ja lõuendi järele. Ei tea, kas sellest ka kasu tõuseb. Küsimus tõuseb küsimusest. Paadis tõusis väike heitlus. On tõusnud kerge tuul.
8. ka piltl kellekski v. millekski saama, teat. positsiooni saavutama, edenema. Tal on kange soov direktoriks tõusta. Vallavanemaks tõusnud mees. Tõusis edukaks firmajuhiks, kaptenist kindraliks, väejuhi kohale, eesrindlaseks. Peremeheks tõusnud sulane. Ta on tõusnud tugevaks maletajaks. Meeskond tõusis liidriks, kolmandaks. Nad on meile kõvaks konkurendiks tõusnud. Noormees on tõusnud vormelisõitjate esirinda, esiridadesse, etteotsa. Oleme tõusnud jõukale, kindlale järjele. Sportlane on tõusnud (heasse) vormi. Silmapaistvaks teaduskeskuseks tõusnud ülikool. Rahvad ja kultuurid tõusevad ja langevad. Riik tõusis Euroopa kõige rikkamate hulka. Kuningapoeg tõuseb varsti troonile. On lihtne treial, aga loodab kõrge(ma)le tõusta. Tüdruk tõusis mu silmis 'arvamus temast paranes'.
9. võitlusse astuma, vastu hakkama, üles tõusma. Talupojad tõusid mõisnike vastu. Rahvas tõusis võitluseks. Kogu klass tõusis õpetaja kaitseks. *Siis lõpuks tõusis maa: tõusid üles hõimud, kes elutsesid steppides .. J. Selirand (tlk).

tüütus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
(< as tüütu); tüdimus; keegi v. miski tüütav. Oh seda vanatüdruku elu tüütust! Neid nägusid on tüütuseni nähtud. Seda tõde on tüütuseni korratud. Tuli tüütuseni istuda, arutada, seletada, kuulata. Ta on tüütuseni paljusõnaline. Rahutu haige oli omastele tüütuseks. Kutsikas on üks igavene tüütus. Selg valutab nagu viimane tüütus. Külalised sõitsid ära, viimaks ometi sai neist tüütustest lahti!

ukse|künnis
ukselävi. Kõrge, madal uksekünnis. Peremees ilmus uksekünnisele. Koer armastas uksekünnisel istuda. *.. tormide aegu ulatuvad merelained kastma [majakese] uksekünnist. J. Parijõgi.

vaikselt ‹adv›

1. mitte valjusti, tasa. Räägiti väga vaikselt, peaaegu sosinal. Põlvitas kääpa juurde ja luges vaikselt meieisapalve. Laps hakkas vaikselt nutma. Poiss laskis vaikselt vilet. Koer kiunatas vaikselt. Mets , meri kohises vaikselt. Keegi koputas vaikselt aknale. Pliidil podisesid vaikselt kartulid. Vaikselt-vaikselt kandusid helid meieni. *Hulga aega kõnelesid mehed tagakambris, küll vaiksemalt, küll valjemalt .. A. H. Tammsaare.
2. käratult; häält tegemata. Jahiline peab metsas liikuma võimalikult vaikselt. Sulges enda järel vaikselt ukse. Sa läksid hommikul nii vaikselt ära, et ma ei kuulnudki. Nad olid oma peidupaigas vaikselt nagu hiired. Pulmad peeti üsna vaikselt 'ilma suurema trallita' ära. Haige kannatas vaikselt suuri valusid. Vanaema suikus vaikselt igavesele unele. || rahulikult, talitsetult, vaoshoitult. Elab omaette ja vaikselt kusagil kolkas. Mindi lahku vaikselt, ilma riiuta. Töödejuhataja püüdis meeste nurinat vaikselt summutada. *Vaikselt kuulas ta pealt sagedasi pühaduseteotusi, kuni ei kannatanud enam välja .. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: haud|vaikselt, hiir|vaikselt, surmvaikselt.
3. liikumatult. Haige pidi vaikselt lamama. Õpilased nihelesid, nad ei suutnud vaikselt istuda. Töö on lõppenud, kraanad seisavad vaikselt. *Täiskuu põletas taevas, Põhjanael siras ja tähed vaatasid vaikselt. H. Laipaik.
4. aeglaselt, aegamisi, tasapisi. Purjekas libiseb vaikselt merele. Vaikselt voolav oja. Lained käisid vaikselt rannale. Hobune sõidab vaikselt sörkides. Teose sündmustik areneb vaikselt ja vagusalt. Tuul puhub järjest vaiksemalt 'väiksema tugevusega'. Mu süda vaikselt 'pisut, väikselt' valutab tema pärast.

viisi ‹postp› [gen]
kaupa
1. osade, annuste v. üksustena, mingi osa, annus v. üksus korraga. Võttis viina poole pitsi viisi. Ketti müüdi meetri viisi. *Pole Kaarul nõnda nagu külas, et leib lõigatakse laua taga suutäite viisi liigendnoaga lahti. E. Tegova. *Kildkondade viisi seisid pidulised koos ja ajasid erapoliitikat .. F. Tuglas.
2. (pikem) rida teat. võrdseid üksusi järjest (sageli rõhutab rohkust, aja pikkust). Tüdruk võis tundide viisi raamatute taga istuda. Koer ei tulnud päevade viisi kuudist välja. Oli kuude, aastate viisi merel. Ümberringi laius kilomeetrite viisi mets. Tööotsijaid on siit kümnete viisi läbi käinud. Inimesi suri nälga sadade ja tuhandete viisi. Raamatuid on tal virnade viisi. Sellist kraami on siin koormate viisi. Juubilarile toodi lilli sületäite viisi.
Omaette tähendusega liitsõnad: grupi|viisi, järgu|viisi, kamba|viisi, klaasi|viisi, kuu|viisi, küünra|viisi, meetri|viisi, paari|viisi, salga|viisi, seeria|viisi, tilga|viisi, tosina|viisi, tüki|viisi, vaadiviisi; hulga|viisi, karja|viisi, koorma|viisi, tunni|viisi, virnaviisi

viitama1 ‹viidata 48›

1. osutama. a. (suunda, kohta vms. (viipega) näidates). Mees viitas kesklinna suunas, üle tänava, tahapoole. Perenaine viitas toolile ja palus külalist istuda. „Vaata, seal,” viitas ta riiulile. Viitas pöidlaga üles lae poole. Giid viitas mälestusmärgile. Silt viitab Pärnusse. b. (millegi tundemärgiks, asitõendiks, endeks, sümboliks vms. olles). Sümptomid viitavad kasvajale. Õhurõhu langus viitab tsükloni lähenemisele. Kõik märgid viitavad sellele, et tulekul on suured muutused. Miski ei viidanud äkilisele lõpule, lähenevale katastroofile. Faktid viitavad ametiseisundi kuritarvitamisele. *Sõnad ja mõisted on abivahendid, nad viitavad millelegi, mis on nende taga. T. Paul. c. (tähelepanu juhtides, vihjates). Kriitikas viidati tekstis leiduvatele vasturääkivustele. Sellele võimalusele on eespool juba viidatud. Mees keeldus joomast, viidates südamekloppimisele. Arvan, et mõistan, millele sa viitad. *Karl oli napisõnaline ja viitas mitmetele sündmustele, mis polnud veel käes .. A. Hint.
2. info- vm. allikaid nimetama; allikaviiteid esitama; viitega ühest kohast teise suunama. Uudiste agentuur teatab, viidates välisministeeriumile, et .. Jurist viitas seadusele. Teose lõpus on viidatud kasutatud kirjandusele. Tekstis viidatakse teistelegi samalaadsetele uurimustele. Märksõnalt ajal viidatakse märksõnale aeg.

võmm ‹-i 21› ‹s›

1. kõnek korravalvur, politseinik. Lapsed mängisid õues suli ja võmmi. Lao kõik lagedale, muidu kutsume võmmi! *Algul väiksemad võmmid, lõpuks politseiprefekt ise püüdsid teda ära ajada. P. Rummo. || politseijaoskond. *Varem tõmmati neid [= punkareid] rohkem liistule, lasti võmmis istuda ja kisti metall maha .. P. Sauter.
2. murd jurakas. Vorstid olid jämedad kui võmmid. *.. suur ja sinine võmm laubal nagu lampinjon. O. Luts.

ära võtma

1. (ära rõhutab sooritatust:) võtma (hrl. 2., 7., 11. täh.) Röövel võttis teekäijalt ära käekella ja rahakoti. Võlgnikul tahetakse talu käest ära võtta. Purjus juhilt võeti luba ära. Kui elekter ära võeti, tuli istuda küünlavalgel. Võttis mantli, kübara, saapad ära. Limonaad ei võtnud janu ära. || (ostmise v. üürimise kohta). Oli bussipiletid juba varem ära võtnud. Kui odavalt annate, võtan kogu kauba ära. Tuleb kiiresti kuskil korter ära võtta. || vallutama. Edasitungil võeti ära mitu linna. Loss piirati ümber ja võeti tormijooksuga ära. || hävitama, kahjustama. Soo ääres võtab liigniiskus vilja ära. Öökülm võib kartulipealsed täiesti ära võtta. Vastsündinud põrsad toodi kööki, et külm neid ära ei võtaks. Poisil võttis pakane kõrvad ära. Ränk töö võttis selja ära. *Traktoristid ajavad ju igale poole naftat maha ning see võtab puude juured ära. O. Kruus.
2. kõnek naima. Neiul oli palju austajaid, aga ära võtta ei tahtnud keegi. Professor oli ühe noore tudengi ära võtnud. *Talutöö tahab teha ... loomad pidada – naine tuli ära võtta ... A. Sinkel.
3. kõnek sisse võtma; ära jooma. Võttis tilgad, tableti ära ja saigi peavalust lahti. Kõrtsmik kallas pitsikese ja käskis ära võtta. *Saksaaegne normiviin, lahja ta on, aga läheb päris raisku, kui keegi ära ei võta. A. Viirlaid.

õpetama ‹37›

1. teadmisi, oskusi ja vilumusi andma; juhendades, suunates v. eeskujuks olles kellelgi mingit oskust v. harjumust kujundama; juhatust, nõu andma. Tunnis tuli istuda vaikselt ja kuulata, mida õpetaja õpetab. Õpetas gümnaasiumis mitut ainet. Ta õpetab ülikoolis jaapani keelt, filosoofiat, kõrgemat matemaatikat. Koolis õpetatakse ka kombeid ja käitumist. Munkadele õpetati mediteerimist ja võitluskunste. Koolmeister õpetas lastele aabitsatarkust. Ema hakkas lapsele tähti, aabitsat õpetama. Kes sind lugema õpetas? Laps tuleb õpetada kingapaelu siduma. Onu õpetas mind niitma. Isa õpetas talle selgeks kõik maatööd. Õpeta mulle, kuidas tuulelohet teha. Kes selle poisi küll jooma, valetama õpetas? „Pane ööseks kompress peale,” õpetas ema. Üks teeb, teised õpetavad. Teist oskab igaüks õpetada. Ära tule mind õpetama, tean seda sinust paremini. Rääkis õpetaval toonil. Õpetavad sõnad. Muna õpetab kana. || ‹elutu subjektiga› kogemus(t)e kaudu (elu)tarkust andma. Küll elu teda õpetab. Aastad on õpetanud eluraskustest üle saama. Olin algul kehv kuduja, aga töö õpetas 'töö käigus õppisin'. || õpetatud (kõrgesti) haritud, (hea) väljaõppe saanud. Õpetatud mehed. Õpetatud nõukogu. Õpetatud Eesti Selts. See jäägu õpetatud peade otsustada. Õpetatud arste oli Eesti linnades juba keskajal. || (loomade kohta:) dresseerima. Õpetas kutsika sitsima. Püüab papagoid rääkima õpetada. Hobune oli õpetamata ja peru. Kes vana karu enam tantsima õpetab. *Karjastel oli saanud harjumuseks oinaid tigedaks õpetada. E. Tarkpea.
2. karistama, õpetust andma, kellelegi näitama (6. täh.) Ma sind õpetan, kui sa osatamist ei jäta! Oota, oota, küll ma sind õpetan ja sulle jalad alla teen! Teda oleks vaja väheke õpetada, mis ta siin ülbitseb. Paras talle, et ta selle metalliäriga õpetada sai (kibeda kogemuse saamise kohta). *Tol ajal oli igal vanemal madrusel õigus sind köieotsaga õpetada, rääkimata veel säärasest saksast nagu purjekakapten. J. Parijõgi.

üheskoos ‹adv›

1. (rõhutavalt:) (mitmekesi, hulgakesi) koos. Hakati üheskoos koju minema. Seltsimajast mindi üheskoos kiigele. Käisime vahel üheskoos jalutamas. Lapsed mängisid, õppisid üheskoos. Oleme harjunud töötama üheskoos. Mõnus oli üheskoos istuda ja juttu puhuda. Võtkem veel üheskoos paar pitsi, laulgem veel üheskoos paar laulu. Õhtust sõi kogu pere üheskoos. Arutasime üheskoos ettepaneku läbi. Otsustati kahekesi üheskoos põgeneda. Elasid üheskoos nagu mees ja naine. Hoidkem kokku, üheskoos võidame kõik raskused. Tiit ja Pille tegid üheskoos tulevikuplaane. Väike Emajõgi kogub endasse mitme jõe veed ja viib need üheskoos Võrtsjärve.
2. samal ajal, ühtlasi. Kingitus kujutas endast kella ja käeehet üheskoos. *Toots oli lõvi ise ja kehastatud vahvus üheskoos. O. Luts.

ühti ‹adv›
‹eitusega› kõnek mitte, sugugi, üldse (mitte), ühtigi. Kutsugu pealegi, ei ma lähe ühti. Ei ma tule ühti sinuga kaasa. Ära tee ühti sellist nägu, et sa asjast midagi ei tea. Ära naera ühti, asi on tõsine! Ei ma rääkinud sellist asja ühti. Pole ta nii purjus ühti. Ei nad saanud omavahel läbi ühti. Pole elu ühti nii ilus ja õnnelik. Pole mul aega rohkem istuda ühti. Uus töömees polnud parem ühti kui eelmine. Pole need põllud siin nii viletsad ühti. Nii mäda pole sild ühti, et ei kannaks. Sest pole ühti 'häda v. katki midagi', et esimene kord ei õnnestunud. Veel üks katse – ei paremat ühti. Teeb näo, nagu ei puutuks asi ühti temasse. Arvas, et hea inimestetundja, aga ei ühti. Sul vikat nüri. – Pole ta nüri ühti. *„Tea nüüd ühti, oli sest kasu ka,” ütles eit. P. Krusten.