[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hunnik ‹-u 2› ‹s›

1. hulk ühtekokku v. üksteise otsa kuhjatud esemeid v. mingit ainet. Kuivanud lehtede, puude hunnik. Hunnik liiva, mulda, tuhka. Hunnik raamatuid, vihikuid. Suur, väike, paras hunnik. Hunnikusse koguma, korjama, laduma. Tõstsin suure hunniku kooke taldrikule. Tõi kapist hunniku heliplaate. Lumesahk ajas lume hunnikusse. Padjad ja tekid olid voodis hunnikus. Kalade siplev hunnik paadis. || (roojahunniku kohta). Põõsaalused kõik hunnikuid täis. *Mees või kedagi! Hunnikut sinna ei tee, kuhu kükitab. H. Sergo. || hunnikusse tihedalt kokku, kobarasse. Mehed kogunesid ukse ette hunnikusse. Lambad hoidusid lauda nurka hunnikusse. Tööd jooksevad hunnikusse. || hunnikus tihedalt koos, kobaras. Poisid tulid, trügisid hunnikus tuppa. Lauljad olid klaveri ümber hunnikus koos. Kihuta, kihuta, kuni jalgratas hunnikus 'vormituks, käkra sõidetud, kasutuskõlbmatu'. Autojuht oli kabiini nurgas hunnikus 'kägaras, kokku varisenud v. vajunud'. *Hunnikus elamise tõttu ei suutnud kõige hoolikamadki mehed end puhtad hoida täidest.. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: halu|hunnik, hao|hunnik, heina|hunnik, jäätme|hunnik, kivi|hunnik, koksi|hunnik, komposti|hunnik, kruusa|hunnik, laastu|hunnik, liiva|hunnik, lume|hunnik, mulla|hunnik, mätta|hunnik, prahi|hunnik, prügi|hunnik, puu|hunnik, põhu|hunnik, pühkme|hunnik, raha|hunnik, rao|hunnik, rappe|hunnik, riide|hunnik, risu|hunnik, roika|hunnik, rooja|hunnik, rusu|hunnik, räbala|hunnik, rämpsu|hunnik, sasi|hunnik, savi|hunnik, sita|hunnik, sõnniku|hunnik, tuha|hunnik, turba|hunnik, vihu|hunnik, viljahunnik; viletsus(e)|hunnik, õnnetusehunnik.
2. ka piltl (suure hulga kohta). Teenis hunniku raha. Hunnik tööd veel teha. Tema vastu esitati hunnik süüdistusi. Poiss kükitas kivi otsas kui hunnik õnnetust. *Siit kasi, hunnik õelust.. G. Meri (tlk).

jääde ‹jäätme 17› ‹s›
‹hrl. pl.› ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks mitterakendatav, kuid tooraineks kasutatav, näit. tarvitatud paber, vanametall. Laastud, pinnud, saepuru jm. puidutööstuse jäätmed. Põlevkivitööstuse jäätmed.
▷ Liitsõnad: kala|jääde, puidu|jääde, põllumajandus|jääde, tapa|jääde, toidu|jääde, tootmis|jääde, tööstusjäätmed.

jäätme|hoidla
rajatis jäätmete käitlemiseks; mõnes asutuses jäätmete kogumise ruum. Prügilad ja jäätmehoidlad. Haigla jäätmehoidla.

jäätme|hunnik
Varesed otsisid jäätmehunnikust söödavat.

jäätme|jaam
jäätmete käitlemise keskus. Tallinna, Rapla jäätmejaam.

jäätme|kast

jäätme|käitlus
jäätmete kogumine, sorteerimine, vedu, töötlemine, ladustamine ja matmine. Jäätmekäitlusega tegelevad ettevõtted. Linna jäätmekäitlust korraldab linnavalitsus. Ebaõige jäätmekäitlus tõi trahvi.

jäätme|lõng
tekst madalamasordilisest toorainest ja tootmisjäätmeist lõng

jäätme|nõu
Kaanega kaetav jäätmenõu.

jäätme|vill [-a]
tekst villaste kaltsude töötlemisel saadav vill

jäätme|ämber

käitlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
käitlemine. *Sedapuhku oli pankuri käitlus väga viisakas ja südamlik.. A. Murakin (tlk).
▷ Liitsõnad: jäätme|käitlus, veekäitlus.

laduma ‹laon 42›

1. (ühesuguseid esemeid, mingit materjali) hrl. korrapäraselt (näit. ülestikku, kõrvuti, ritta) asetama. Puid riita, raamatuid virna laduma. Laob lauakoormat, laudu koormasse. Küünis laoti heinapallid korralikult kantsiks. Halud tuli süldadesse laduda. Laob lihatükid tünni soolduma. Tordid olid hinna järgi vitriini ritta laotud. Hakkas kohvreid autosse, kärule laduma. Ladusime kotid õunu täis. Kilud on korrapäraste kihtidena karpi laotud. Kraavi kaevamisel laoti mättad ning muld kahele poole. Kompostihunnik laotakse vaheldumisi jäätme- ja mullakihtidest. Puuriit vajub längu, tuleb uuesti laduda. || detaile (ehitades) paika asetama. Müürsepad laovad müüri. Laob telliseid müüri. Vundament sai valmis, hakati seinu laduma. Paest laotud kiviaiad. Pottsepp laob ahju, kaminat. Laotakse sillutist, parketti. || mängukaarte kindlate reeglite järgi üksteise kõrvale v. peale asetama. Pasjanssi laduma. Laob kaarte. || midagi ohtralt (sageli hunnikusse v. koormana) kuhugi asetama v. tõstma. Perenaine ladus mu taldriku head ja paremat täis. Järjest uusi pudeleid laoti lauale. Müüja ladus kaupu ostja ette letile. Ladus endale magama heites mitu tekki peale. Töö on tehtud, lao raha peo peale. Oma paar tuhat krooni tuleb tal remondiraha(ks) lauale laduda. | piltl. Kõiki kohustusi, töid ei saa tema kaela, selga, turjale laduda. Õpetaja on range: laob aga kahtesid. Laob kõigile kurje sõnu, etteheiteid. Ladus meile süüdistusi näkku. Kirub ning laob kuradeid, kolmekordseid. Lao lagedale, mis sul südame peal on. Ta oskab libe olla ning komplimente laduda. Lao sõimunimesid palju laod, ega see mul tükki küljest võta.
2. kõnek hoope andma, peksma. Hakkas teisele hoope laduma. Laob hobusele, hobust piitsaga. Laoti üksteisele matse, vopse selga. Teomehele laoti mõisa tallis kakskümmend vitsahoopi.
3. kõnek jooksma, liduma, tormama. Poisid ladusid metsa poole nii kui jalad võtsid. Eit ladus ülejala küla poole uudist kuulutama. Ei jõua enam linna mööda laduda. *Jussi jalad läksid küll hommikust õhtuni saha ja äkke järele ladudes kangeks nagu vanal hundil .. A. H. Tammsaare.
4. trük trükivormi tekstiosa koostama. Käsikirja hakatakse laduma. Käsitsi, ladumismasinal laduma.

lõng ‹-a 23› ‹s›

1. kiudude ketramisel saadav v. ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jm. kudumiseks, tikkimiseks jne. Lõnga keerd, jämedus, tugevus, elastsus, ühtlus. Villane, puuvillane, linane, takune lõng. Keerd, lauge, peenike, jäme, ühekordne, korrutatud lõng. Pleegitatud, värvitud lõng. Lõnga ketrama, korrutama, kerima. Kaks vihti, pooli, rulli lõnga. Soojad maavillasest lõngast sokid. | piltl. Oli katkenud veel üks lõng, mis sidus mind noorusega. Maantee tolmune lõng. *Kuldseid koidukiirte lõngu / kiirgab läbi pilvepraost. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: efekt|lõng, elastik|lõng, frotee|lõng, jäätme|lõng, kaltsu|lõng, kamm|lõng, kard|lõng, karus|lõng, karva|lõng, kinda|lõng, kirja|lõng, koe|lõng, kraas|lõng, krepp|lõng, loe|lõng, lõime|lõng, läik|lõng, maage|lõng, mohäär|lõng, nõele|lõng, nõelumis|lõng, pigi|lõng, poe|lõng, pärl|lõng, side|lõng, siid|lõng, soki|lõng, suka|lõng, sõlm|lõng, šenill-|lõng, tamsa|lõng, tausta|lõng, toor|lõng, vaibalõng; härma|lõng, jutu|lõng, laulu|lõng, mõtte|lõng, ämblikulõng.
2. van piltl pael, püünis. *Just täna oli paras silmapilk, kui rätsep lootis köstriisanda lõnga vedada. A. H. Tammsaare.

vill ‹-a 23› ‹s›

1. peam. lamba, aga ka kitse, kaameli jmt. looma karvad, mis saadakse looma pügamisel v. kammimisel ja sobivad ketramiseks v. vildistamiseks; nendest saadav kiud tekstiilitööstuse toorainena. Meriino lamba, angoora kitse vill. Tihe, paks, siidine, pehme vill. Kähar, lokkis, laines vill. Peene-, jämedakiuline vill. Pulstunud, korpas villaga oinas. Must lammas andis vähe villa. Lambatäis villa. Pügas, niitis lambalt villa. Kaamelid ajavad praegu villa. Koeralt villa saamiseks tuleb teda kammida. Villad pesti puhtaks, kraasiti läbi ja kedrati lõngaks. Vanasti villu vatkuti. Kudus kitsekese villast sokid. Villast tehakse riiet, vilti, vaipu, jalatseid jm. Halvasti pargitud nahal oli vill lahti. *Nüüd juba oli talus, mida vokil vuristada: olid omad villad ja olid ka omad linad. A. H. Tammsaare. || piltl (millestki saadava tulu, kasu kohta). Neist meestest pole ei villa ega nahka! Võta vähilt villa. Palju kisa, vähe villa. *Abiga on nõnda, et kui teda liiga lobedalt lubatakse, siis ta õiget villa ei anna. R. Sirge. | piltl. Pilverüngaste valge vill. Hämariku hall vill tihenes. || karvkate. Koheva, säbrus villaga talled. Paitas lamba paksu pehmet villa. *Aga ära määra lammastest halvemaid, vali ilusa krubis villaga .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: alpaka|vill, jaki|vill, kaameli|vill, kitse|vill, koera|vill, küüliku|vill, laama|vill, lamba|vill, meriino|vill, mohäär|vill, talle|vill, ute|vill, vikunjavill; alus|vill, jäme|vill, pealis|vill, peen|vill, poolpeen|vill, uduvill; lootevill; saastasvill; jäätme|vill, kaltsu|vill, kamm|vill, toorvill; lume|vill, pilve|vill, unevill.
2. (taimede puhul:) seemnete küljes olevad lendkarvad v. tupsud. Puuvillapõõsas on täis valget villa. || ‹liitsõna järelosana› mõnedes taimenimetustes, näit. jänes(e)vill
▷ Liitsõnad: ohaka|vill, papli|vill, poom|vill, puu|vill, taimevill; jänesevill, jänesvill.
3. ‹liitsõna järelosana› mõne kiulise (ehitus)materjali nimetuses
▷ Liitsõnad: kivi|vill, klaas|vill, mineraal|vill, puiste|vill, puit|vill, räbu|vill, tehis|vill, tsellu|vill, tsellvill.

ämber ‹-bri, -brit 2› ‹s›
sangaga, hrl. koonuseliselt allapoole kitsenev pealt lahtine nõu vedelike vm. ainete kandmiseks v. ammutamiseks, harvemini ka hoidmiseks, pang. Plekist, plastmassist, puust ämber. Emailitud, tsingitud ämber. Puhta vee ämber. Täis, tühi ämber. Pingil oli ämber külma veega. Ämbris on vesi. Loputas lappi ämbris. Vinnab ämbriga kaevust vett. Ammutab kopsikuga ämbrist vett. Kallas jahu kotist ämbrisse. Kõik ämbrid olid kuhjaga marju täis. Vihma kallas nagu ämbrist, tuli nagu ämbriga 'sadas väga tugevasti'. || ämbritäis. Ämber vett. Terve ämber piima. Loksutas vett tuues pool ämbrit maha.
▷ Liitsõnad: email|ämber, kard|ämber, plast|ämber, plekk|ämber, puu|ämber, tsinkämber; jäätme|ämber, kaevu|ämber, mustavee|ämber, mördi|ämber, piima|ämber, prügi|ämber, põrandapesu|ämber, seasöögi|ämber, solgi|ämber, sööda|ämber, tuha|ämber, veeämber; kiluämber.