[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jänes ‹-e 4› ‹s›

1. pikkade kõrvade ja tagajäsemetega ning lühikese sabaga taimtoiduline loom (Lepus). Jänese käpad, saba. Jänese jäljed. Jänes jookseb, hüppab. Koer ajab jänest. Jänestele peetakse jahti. Jänes närib puukoort. Arg kui jänes. Ega töö jänes ole, et ta eest ära jookseb. || küülik. On juba mitu aastat jäneseid pidanud. Silmad punased nagu angoora jänesel. || jänese- v. küülikunahk karusnahana. Lastekraed on tihti jänesest. Jänes on kasukaks kerge, aga vähe vastupidav.
▷ Liitsõnad: hall|jänes, valgejänes; kodu|jänes, metsjänes.
2. piltl argpüks, pelgur. Poleks uskunud, et sa selline jänes oled. Ära ole jänes, siin pole ju midagi karta! *Ja see, et Endel niisugune jänes oli ning minema lippas, solvas teda. V. Saar.
3. kõnek piletita reisija. Jänest, jänesena sõitma. Puges jänesena laeva ja sõitis Ameerikasse. Kontrolör tabas trammis jänese. || aj tsunfti mittekuuluv käsitööline. *1615. aastal kurdeti, et rätsepatöö alal on „jäneseid” rohkem kui ausaid meistreid. O. Karma.
▷ Liitsõnad: bussi|jänes, trammi|jänes, tsunftijänes.
4. kõnek valges vahus lainehari. Meri on valgetes jänestes. *Jälle olid jänesed merel. Nii öeldakse valgete laineharjade kohta. H. Jõgisalu.
▷ Liitsõnad: tuulejänes.

jänes püksis ~ põues
hirm nahas. Kas julged südaööl surnuaeda minna või on sul jänes põues? *„Kui mina tahan,” võttis tüdruk sõnast kinni. „Aga sina ise ei taha? Kardad? Jänes püksis?” A. H. Tammsaare.