[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

hallivati|mees
a. (halli looma, näit. hundi, jänese, varblase, varese kohta). *Vaat nägime siis just metsa ääres hallivatimeest, maailma-suurt hunti.. F. Tuglas (tlk). b. (hallis vammuses inimese, eriti maamehe kohta). *Täna ajavad hallivatimehed ennast linna kokku Kivisäkki kuulama.. V. Ilus.

jänes ‹-e 4› ‹s›

1. pikkade kõrvade ja tagajäsemetega ning lühikese sabaga taimtoiduline loom (Lepus). Jänese käpad, saba. Jänese jäljed. Jänes jookseb, hüppab. Koer ajab jänest. Jänestele peetakse jahti. Jänes närib puukoort. Arg kui jänes. Ega töö jänes ole, et ta eest ära jookseb. || küülik. On juba mitu aastat jäneseid pidanud. Silmad punased nagu angoora jänesel. || jänese- v. küülikunahk karusnahana. Lastekraed on tihti jänesest. Jänes on kasukaks kerge, aga vähe vastupidav.
▷ Liitsõnad: hall|jänes, valgejänes; kodu|jänes, metsjänes.
2. piltl argpüks, pelgur. Poleks uskunud, et sa selline jänes oled. Ära ole jänes, siin pole ju midagi karta! *Ja see, et Endel niisugune jänes oli ning minema lippas, solvas teda. V. Saar.
3. kõnek piletita reisija. Jänest, jänesena sõitma. Puges jänesena laeva ja sõitis Ameerikasse. Kontrolör tabas trammis jänese. || aj tsunfti mittekuuluv käsitööline. *1615. aastal kurdeti, et rätsepatöö alal on „jäneseid” rohkem kui ausaid meistreid. O. Karma.
▷ Liitsõnad: bussi|jänes, trammi|jänes, tsunftijänes.
4. kõnek valges vahus lainehari. Meri on valgetes jänestes. *Jälle olid jänesed merel. Nii öeldakse valgete laineharjade kohta. H. Jõgisalu.
▷ Liitsõnad: tuulejänes.

jänku ‹6› ‹s›
hrl lastek jänese hellitusnimi. Jänku, lippa ruttu, koerad tulevad!