[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jalge|alune ‹s›

1. jalgade all olev pind. Pehme, kõva, tasane, ebatasane jalgealune. Maa on siin märg, tuleb otsida kuivemat jalgealust. Laev õõtsus, meie jalgealune kõikus.
2. piltl see, millel põhineb kellegi ühiskondlik positsioon, heaolu, veendumused vms. Kellegi jalgealune on kindel, kõigub, kaob. Jalgealust õõnestama, kõigutama, kaotama.

jalgealune on tuline ~ palav, jalgealune läheb tuliseks ~ palavaks
olukord on v. muutub nii väljakannatamatuks, et on õige aeg lahkuda