|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
jubedus ‹-e 5› ‹s›
1. jubedustunne, õudus; jube olek. Jubedust tundma. Jubedus tuleb peale. Meest haaras jubedus. Hakkasin jubedusest lõdisema. Olukorra jubedus ajas kananaha ihule. *„Hundid sõid Marguse ära!” ütles Anneli jubedusega. A. Pervik.
2. jube tegu, sündmus vms. Seal võis juhtuda igasugu jubedusi. Kuidas sa neid jubedusi suudad taluda? Mitte kübar, vaid jubedus: nagu roosidega kreemitort!
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|