[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kärin ‹-a 2›

1. ‹s› tärin, krigin, ragin, paukumine jms., sageli üldse mitmesuguste teravate mürade segu. Kärinat tegema. Rataste, vankrite kärin kivisillutisel. Mootorratas tuli suure, valju ragina ja kärinaga. Õues oli igavene kärin ja mürin. Lahingumöll muutus üldiseks mürinaks ja kärinaks. Puu langes kärina ja praginaga. Kaas kangutati kärinal lahti. *..püsside kärin segunes vasakult poolt kogu aeg kostnud suurtükimürinaga. A. Kivikas. || särin, pragin. Kadakas põles kärinal, kärinaga. Kuiv kuusk võttis kärinal tuld.
2. ‹s› rebenemise heli. Siid, paber rebenes kärinaga, kärinal. Kuuldus mingit kärinat – nähtavasti jäi mantli hõlm kuhugi kinni.
3. ‹s› (terav) vali lärm, käratsemine, läbisegi õiendamine, kisamine jms. vrd kirin-kärin Vaidluste kärin läks valjuks. Selle sõnavõtu peale läks alles kärinaks! Läksin esimehega kärinal kokku, riidu. Hakkasin talle kärinal vastu. Muri pani kärinaga, kärinal toa poole. Vanamees nuuskas kärinal nina. *Kui [linnupesi] kontrollima läksin, ründasid linnud mind alati suure kärinaga.. O. Tooming. || piltl (suur) hoog, ägedus; (suur) õiendamine, kära. Seisukoht tehakse vägeva kärinaga teatavaks. Ettevalmistused toimuvad ilmatu kärinaga. *..ta otsemaid asus neid [= tahtmisi] ka teostama, alustades suure kärinaga võitlust takistuste vastu. H. Raudsepp.
4. ‹adj› kõnek käre, kergesti ägestuv v. süttiv, keevaline. See oli kärin eit. Oota nüüd, ära ole nii kärin!

nagu ~ kui ~ mis kärin, nii et kärin taga
täie hooga, nii nagu vaja; kindlalt. *Kui organiseerida, siis nii, et kärin taga. A. Valton. *Sina oled Sarakuse karjamõisa oma, kuhugi ei lähe. Paneme palka manu kui kärin. A. Mägi.