|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
tummus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
1. med kõnevõime puudumine, kõnevõimetus; (kurtuse korral:) kõneoskuse puudumine. Kaasasündinud, elu jooksul tekkinud tummus. Jumal karistas, lõi teda tummusega. Oli jahmatusest otsekui tummusega löödud. *Ta ei kannatanud oma tummuse all põrmugi, ei olnud tigestunud ega inimestest võõrdunud .. V. Krimm (tlk).
2. hääletus, vaikus. Majas valitses tummus ning kõledus. Tummus laotus üle maa.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|