[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kõri ‹11› ‹s›

1. anat kopsudega hingavate selgroogsete hingamistee algusosa kuni hingetoruni, inimesel jt. imetajatel ühtlasi hääletekkeelund (larynx). Inimese, looma kõri. Kõri kõhred, lihased, ehitus. Häälekurrud paiknevad kõris. Härja kõrist kostis vihane möire. Kõri kinni pigistama. Miski nagu nöörib, pigistab kõri. Ta ei saanud sõnagi suust, hirm nööris kõri kinni. || mitmesugustes, hrl. kõva häälega hüüdmist, karjumist, laulmist väljendavates vm. häälega seostuvates ühendites. Karjub, laulab, naerab, hüüab, röögib täiest, kogu, kõigest kõrist. Röögiti laulda kuis kõri võttis. Mehed hakkasid laia kõriga naerma. Hõiskab täie kõriga. „Meie võit!” kuulutas ta täiel kõril. On sel alles võimas kõri! *Neil oli hea laulumees, parem kui Viies, kellel ka on kõri nagu orelivile. P. Kuusberg. || kõnek (karjuva, laulva inimese kohta). *Kümned kõrid püüavad üksteisest üle kisendada. Ansomardi.
▷ Liitsõnad: hinge|kõri, hõbe|kõri, laulukõri; kisakõri.
2. vastav piirkond (ees) kaelal. Kõri läbi lõikama. Kellelgi kõrist kinni haarama, hoidma. Koer kargas kitsele kõrri (kinni). Hunt lõi hambad hobusele kõrri. Tõmbab endal sõrmega üle kõri. Karjub, nagu oleks tal keegi kõri kallal 'püüaks teda tappa'. *Paul haaras kõri järele, nagu jääks tal hing kinni. K. Ristikivi.
3. kurk [kurgu]. Kulinal voolab õlu mehe kõrist alla. Kartulitükk jäi kõrisse kinni. See toit ei lähe mul kõrist alla. *Ei ole sinu suugi sarvest ega kõri kasetohust, hehehe! A. Jakobson. || kõnek (kõva viinavõtja kohta). Va kõri, kaanib õlut ja viina nagu kaamel vett. See mees on kõva kõri, hommikust õhtuni auru all. *Ega vanapiiga teid, kõrisid, jõua täis joota. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: söögikõri; jooma|kõri, õllekõri.
vrd kõrini

[kellelgi] kõri kinni pigistama
kelleltki igasugust elamis-, tegutsemisvõimalust ära võtma, kedagi kitsikusse ajama. Maksud pigistavad neil kõri kinni.

[kellelgi] kõri maha võtma ~ tõmbama
(ära) tapma, maha tapma; maha murdma. Põgeneme, muidu võetakse veel kõri maha! Hunt tõmbas hobusel kõri maha.

[kellelgi] kõri pihku võtma
kellegi kallal vägivalda tarvitama. Kui õigel ajal võlga ära ei maksa, võetakse kõri pihku.

kõrisse ~ kõrri (kinni) kargama, kõris(t) kinni (olema)
kallale kargama (ka sõnadega); kimbutama, ahistama hakkama; kellegi kallal, kellegagi vaenujalal olema, kellegagi kisklema. Põrnitsevad vastamisi, valmis teineteisele kõrri kargama. Üks igavene tüli ja riid, vend vennal kõris kinni. *.. peaaegu kogu maailm põleb, rahvad on üksteisel kõrist kinni .. E. Krusten.

kõrist alla ~ läbi kõri ~ kõrist läbi laskma, kõrist alla minema
(raha, vara mahajoomise kohta). Laskis kogu oma palga kõrist alla. Ta ei saanud enne kaineks, kui kogu raha oli läbi kõri lastud. Kõik, mis ta teenib, läheb kõrist alla.