[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

köhatama ‹37›
(hrl. tahtlikult) korraks kergelt köhima. Arst käskis haigel köhatada. Köhatasin hääle, kurgu puhtaks. Mees köhatas paar korda. Julius köhatas tähtsalt, tähendusrikkalt, aupaklikult, häbelikult. Ta hakkas rääkima, aeg-ajalt kergelt köhatades. „Khm, khm,” köhatas ta. *See oli temale nii tühine asi, et ei pannud õieti köhatamagi. A. H. Tammsaare. | piltl. Mootor köhatas paar korda.