[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

ehk
I. ‹adv› osutab oletatavale v. loodetavale võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel: võib-olla, vahest. Ehk tuleb mulgi minna. Ehk oli paremgi, et ta seda ei näinud. Ehk polegi midagi juhtunud. „Ehk ta ei tulegi enam,” kahtles mees. Ehk ta eksis pimedas ära? Ehk ta on haige! See asi annab ehk veel korraldada. Ta hakkab ehk varsti pärale jõudma. Teda ei ole ehk enam kuigi kauaks. Sellel jutul on ehk tõepõhja ka! Mis ta seal seisab, ootab ehk kedagi? Päeva peale läheb ehk soojemaks. Tänaseks ehk aitab õppimisest. Ta on noor mees, ehk paraneb veel. Küsi temalt, ehk tema teab. Praegu küll ei saa, ehk kunagi tulevikus. Leiba ja piima seal ehk ikka leidub. Seda juhtub ehk kord kogu suve jooksul. Tema jaoks oli see ehk ainult huvitav ajaviide. Kõigile ehk ei meeldi see raamat. Seal edasi on ehk kuivem. Silo oli vähe, viis-kuus tonni ehk. Kas ma ei peaks ehk sellest vennale rääkima? Vaatab ringi, kas ehk mõni tuttav teda ei näe majja minemas. Ta on ehk pisut kõhnavõitu. „Millal sa tagasi jõuad?” – „Ehk lõuna paiku.”. *Naabrite vahekord oli Jussi surmast saadik ehk pinevam kui kunagi enne. A. H. Tammsaare. | esineb koos teise võimalikkust väljendava sõnaga. Vahest ehk Mihkel teab sellest midagi. Seal võis olla paar-kolmkümmend inimest, vahest ehk rohkemgi. *Värske kala kalapoes jäi nägemata ... Võib-olla ehk kevadel, lohutas end Märt. R. Sirge. || esineb tagasihoidlikus kõnetluses, eriti mingi soovi v. palve korral. Teate ehk öelda, kus asub Maakri tänav? Ehk saad mulle paar krooni laenata? Sa ehk oled nii lahke ja juhatad võõra tee peale! Kas sul on ehk mõni minut aega? Ehk võiksite mind pisut aidata! Ehk on sul raha vaja? Ma ehk segan teid, kui siin pisut kirjutan? Sul on ehk igav? Ma ehk toon sulle veidi süüa? || kõnek kasut. ebamäärases, pooleldi nõustuvas vastuses mingi küsimuse peale. „Kas sa tuled õhtul?” – „Ehk tulen ka.”. *„Kas laudpõrandal tantsida ka lubad?” küsis Mari peremehelt. – „Küllap näis,” vastas Andres. „Ehk ka, kui ise puhtaks küürid.” A. H. Tammsaare.
II. ‹konj›
1. ühendava sidesõnana:. a. seob sünonüümseid, üht ja sama mõistet tähistavaid v. teat. kontekstis samatähenduslikult kasutatud sõnu. Isohüps ehk samakõrgusjoon. Diameeter ehk läbimõõt. Vokaal ehk täishäälik. Kalender ehk varasema nimetusega tähtraamat. Kõmri ehk uelsi keel. Vääna ehk Tõdva jõgi. Uue- ehk Vastse-Kasaritsa. *Paterdan kõrkjais ja leian sealt ilusaid susipurikaid ehk hundinuie .. O. Luts. b. seob kaht väljendit, milledest viimane selgitab esimest v. annab seda edasi teiste sõnadega. Soode üldpindala on 9340 km² ehk 20,7% Eesti territooriumist.
2. van ka kõnek või. *Ja siis tuleb ehk läheb üks ja teine rongi ootaja. V. Ridala. *.. tulge minu tuppa ja istuge seal, ehk visake voodisse pikali. O. Luts.
3. van ehkki, kuigi, olgugi et. *Särgava rahva meeleolu ei näinud olevat just mitte kõige lõbusam, ehk selles ei heinakoristamise töö ega ka ilm ei võinud olla süüdi. E. Särgava.

küündima ‹küünin 42 või küündin 37›

1. ulatuma. a. (ruumiliselt). Heinamaa küünib järveni. Kuuskede alumised oksad küünivad maani. Ma ei küüni talle õlanigi. Kasukas küündis kandadeni. Kalamehesaapad küündisid poolde reide. Upitas küll, kuid ei küündinud ülemise riiulini. Uppuja käsi ei küündinud heidetud köieni. Mõla ei küüni järve põhja. Tõusin küll kikivarvule, kuid ei küündinud vaatama. Lambitule valgus ei küündinud toa kõikidesse nurkadesse. Leegid küündisid kohati üle võsa. Ettepoole küündiv lõug. *Pilved lendasid nii kõrgelt, et sinna vist isegi väledad pääsukesed ei küündinud. E. Krusten. | piltl. Siia metsade taha ei küündinud mõisnike käsi. Kaugemale minu võim ei küüni. Tema mõttelend ja soovid küündisid palju kõrgemale ja kaugemale. Kaugele küündivad tagajärjed. Taevani küündiv ülekohus 'suur ülekohus'. *.. sinu taip vist ei küüni kaugemale künnihärja omast. B. Alver. b. (ajaliselt). Linnal on kaugesse minevikku küündiv ajalugu. *Kevad on lõpul, juba mõne päevaga suvessegi küündinud. N. Baturin. c. (hulga, arvu, määra, astme, taseme poolest). Õpilaste arv koolis küündis kuue-seitsmekümneni. Jõe sügavus ei küüni palju üle kahe meetri. Merevee temperatuur küündis kohati 22°-ni. Viljasaak ei küündinud eelmise aasta tasemeni. Ta ei küündinud üheski asjas oma vennani, teiste hulgast esile. Ainult paari õpilase hinded küündisid üle rahuldava. Sellise tulemuseni, autasuni küündis ainult paar-kolm sportlast. Maailmaklassi küündiv teos.
2. millekski suuteline, võimeline olema. Mälu ei küündinud toonaseid sündmusi rekonstrueerima. Temaga ei küüni keegi võistlema. Ma ei küüni nendes probleemides kaasa rääkima. Selleks ei arvanud ta end küündivat.
3. piisama, jätkuma, küllalt olema. Mul ei küündinud selleks jõudu. *.. ta elavat ühes perekonnas, sugulaste juures, kus küündivat aset minulegi. E. Vilde. *Kui talvised ettevalmistused pole küündivad, siis kevadel lonkab kogu ettevõte. E. Krusten.

küürima ‹42›
nühkides ja hõõrudes põhjalikult pesema. Põrandat, pada küürima. Küürib seebise harjaga treppi. Perenaine küüris kastrulid pastaga läikima, puhtaks. Küüris liiva ja soobaga puunõusid. Madrused küürivad laevalage. Küüris enda saunas põhjalikult üle. Küüris sooja vee ja seebiga jalgu. Küürivad teineteisel saunas selga. Pesu ka nii must, et annab päris küürida.

küütima ‹küüdin 42›

1. (küüdimehena) sõidutama; vedama, toimetama. Küütis linnasaksad hobusega raudteejaama. Talupojad käsutati sõjaväge küütima. Kel kiirel tööajal oli aega koolipoissi küütida! Küütis talvel nii mõnegi puukoorma linna turule. *.. mu autojuht küüdib teid koju, niipea kui te kakerdama hakkate.. H. Lepik (tlk).
2. kedagi vägisi, sunniviisil kuhugi toimetama. *Koolimajast küüditi arreteeritud edasi vallamajja – omakaitsemeeste staapi. T. Lehtmets. *Inglased tarvitasid Austraaliat .. Siberina, küütides sinna järjest väljasaadetavaid .. R. Sirge. || ära, eemale, minema viskama. *.. viskas need [= paberitükid] siiasamasse kõnniteele, kuna ta aga taskus leiduva pakikese ilma pikemata keset tänavat küütis .. A. H. Tammsaare.
3. kõnek ära ajama, minema kihutama. *Ma ei mõtlegi lahkumispalvet esitada, ja kui te mu minema küüdite, siis annan ma asja kohtusse.. J. Seilenthal (tlk).

nõgine ‹-se 4› ‹adj›
nõega koos, nõega määrdunud v. kaetud. Nõgised suitsulõõrid. Rehetoa, sauna nõgised seinad. Sepp küüris nõgiseid käsi. Lumi on vabrikute suitsust nõgine. Käed said pliidiraua, pajapõhja küljest nõgiseks. *Kirdetuul kohistas sauna ümber nõgist pimedust .. J. Peegel.

pesu|nuustik
nuustik pesemiseks. Võttis käteräti, pesunuustiku ja seebi ning läks sauna. Küürib pesunuustikuga paja põhja.

puhas ‹puhta 19›

1. ‹adj› määrdumata, mustuseta, prügita, prahita, saastumata. Puhas auto. Puhtad aknad. Puhas ja must pesu. Puges puhaste linade vahele. Haav tuleb katta puhta sidemega. Pesi särgid puhtaks. Küüri kael, käed puhtaks. Tegi, kasis lapsel suu puhtaks. Pärast sauna on hea puhas tunne. Rapsisin seeliku puhtaks. Liivakast on hoovi puhtamas pooles. Puhtaks pühitud tänav. Puhtaks kraamitud pööning. See on väga puhas linn. Puhta vuugiga 'puhasvuugiga' laotud sein. Puhas ja karge õhk. Puhas vesi. || puhtust hoidev. Kass on puhas loom. Võta üürilisteks puhtad inimesed. || (töö, ameti kohta:) mittemääriv; mittefüüsiline, kvalifitseeritud. Tahab, et lapsed puhtama töö peale saaks. *.. varem oli ta sakslasi pidanud peeneks rahvaks.. Kõik puhtama ameti peal, kes insener, kes meister. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: ime|puhas, kristall|puhas, läikiv|puhas, peegel|puhas, pisar|puhas, särav|puhas, ülipuhas.
2. ‹adj› aus, siiras, süüta, õige. Puhta hingega inimene. Puhtad mõtted, tunded. Suur ja puhas armastus, rõõm. Rääkisin juhtumist puhta südame(tunnistuse)ga. Puhtast südamest 'siiralt, heatahtlikult' öeldud õpetussõnad. Ta on oma nime, au puhtana hoidnud. Ülev ja puhas nukrus. Igatsus puhtama maailma järele. Puhas südamlik naeratus. Puhtad selged silmad. Meie vahekorrad on puhtad. Ta on elanud puhast elu, ta minevik on puhas. See äri pole puhas. Kõik tahavad puhtad poisid olla. *.. on olemas väga puhtaid mehi nagu ausaid naisigi.. A. Aspel (tlk). || seksuaalselt puutumata, süütu. Tahab abielluda puhta naisega.
3. ‹adj› veatu, laitmatu, täiuslik, harmooniline. Puhtad näojooned. Kristalli puhas läige. Puhta kõlaga heli, akord, koor, tenor. Laulja köhatab hääle puhtaks. Räägib väga puhast prantsuse keelt. Puhaste ilmekate vormidega mööbel. Korrapärase püramiidi puhas geomeetria. Akrobaadi puhtad hüpped. Viskas puhta korvi. Sai miinuseta, puhta viie. Lapse nahk on puhas ega vaja erihoolt. Puhtad õmblused. See tikkija teeb väga puhast tööd. Küll on hea puhta maitsega vesi. Puhtad riimid 'täisriimid'.
4. ‹adj› (mittevajalike) lisanditeta, segamata, kõrvalmõjudest vaba, sajaprotsendiline, absoluutne. Puhas kuld, hapnik, piiritus. Sulamid ja puhtad metallid. Söövad puhast rukkileiba, joovad puhast piima. Puhtast siidist kangas. Ehitusel on kasutatud puhast puitu. Puhas kuusemets. Puhtad 'segamata' värvid. Puhast tõugu täkk. See ei ole puhas laika. Ta ei ole puhas hiidlane. Puhas eksperiment. On jäänud kümme minutit puhast mänguaega. Looma puhas lihakaal. Puhas kunst 'kunst kunsti pärast'. *.. [väljaanded] sisaldavad enamasti puhast noodimaterjali, kommentaarideta ja seadmata. M. Kolk.
▷ Liitsõnad: sordi|puhas, stiili|puhas, žanri|puhas, tõupuhas.
5. ‹adj› täielik, ehtne, päris, selge, pelk. Puhas juhus, et nii läks. Tegi nõnda puhtast viisakusest, kadedusest, lollusest. See on puhas ülekohus, pettus, väljamõeldis. Poiss räägib puhast tõtt. Puhta koeruse pärast tehtud temp. Puhtaks ajaviiteks osutunud romaan. Ütles kõige puhtamas eesti keeles, et.. Kaks päeva oli siin puhas põrgu. Laual on puhas viigiseis. Haigustunnused ilmnevad puhtal kujul harva. See on puhtal kujul 'täiesti' minu idee.
6. ‹adj› millestki vaba, ilma, tühi. Hoov on risust puhas. Jänes sööb õunapuud koorest ja pungadest puhtaks. Puhtaks sulanud aknaruut. Puhtaks raseeritud lõug. Tartu oli punastest puhas. Nad on puhtaks röövitud, korter on puhtaks tehtud. Pilved hajusid ja taevas oli puhas. Pühi silmad pisaraist puhtaks. Tema on patust, süüst puhas. Oleme nüüd võlgadest puhtad. Puhas 'kasutamata' paber. Puhas 'postitempliga kustutamata' postmark. Kirjutas käsikirja (vigadest) puhtaks. | piltl. Plats tuleks loodritest puhtaks teha, lüüa.
7. ‹s› kõnek sularaha; puhastulu, kasum. Pidin kakssada puhast välja laduma. Loodab selle tehinguga mitu tuhat krooni puhast teha, saada. Palju su äri puhast annab?

pütt1 ‹püti 21› ‹s›

1. (väiksemate) puunõude (näit. lännik, piimapütt, lähker) rahvapärane ühisnimetus. Tamme-, kuusepuust pütid. Kadakane pütt. Sangaga, kõrvadega pütt. Pani pütile kaane peale. Piim valati, kurnati püttidesse. Soolab liha, räimi, seeni pütti. Hapendab kurke pütis. Tüdruk võttis lusikaga pütist hapupiima. Pütt soolakalaga, kurkidega. Pütt on värsket võid täis. Selles pütis on kali, mingi sogane vedelik. Tõrv kallati suurde pütti. Küüris pütte liivaga ja suitsutas neid kadakatega. Viis kõik pütid, toobrid ja vitsikud köögist välja. Elame ja oleme kitsukeses toas nagu silgud pütis 'liiga kitsalt hulgakesi koos'. *Vahimees.. kastab vitsad suurde pütti soolase vee sisse, ja ta kurb tegevus algab. E. Vilde. || pütitäis. Pütt võid, seeni. Perenaine tõi pool pütti hapupiima lauale. Müüs silku kümme rubla pütt.
▷ Liitsõnad: hapupiima|pütt, kala|pütt, koore|pütt, kurgi|pütt, piima|pütt, seene|pütt, silgu|pütt, soola|pütt, tõrva|pütt, tökati|pütt, vere|pütt, võipütt; puupütt.
2. endisaegne mahumõõt peam. vilja ja kala tarvis: 45 toopi e. 1/3 tündrit

seebi|vesi
seebine vesi. Küüris põrandat tulise seebiveega.

toiming ‹-u 2› ‹s›
tegu, tegevus, toimetus. Maagilised, rituaalsed, pühalikud toimingud. Tolliameti, kohtuniku, prokuröri toiming. Protsessuaalsete toimingute järjekord. Tuleb teha nii keerulisi, meeldivaid kui igavaid toiminguid. Kraamib, küürib, peseb – teeb oma igapäevaseid toiminguid. Kosjaskäik oli vanasti tähtis toiming. Hommikul meenusid eilse päeva toimingud. Lapsed võtavad ema kõikidest toimingutest meelsasti osa. Kevadel ei jõua kõigi tööde ja toimingutega õigeks ajaks valmis. Suusataja ei sekku metsaelanike toiminguisse. Jälgisime huviga linnukese toiminguid. Uuritav protsess jagatakse üksikuteks toiminguteks. *.. minu töö hulka kuulus söögitegemine, kaptenikajuti koristamine ning tuhat muud toimingut. H. Sergo. || psühh tegevusakt, eesmärgistatud ja suhteliselt iseseisev inimtegevuse osa
▷ Liitsõnad: argi|toiming, igapäevatoiming; kohtu|toiming, notariaal|toiming, täite|toiming, uurimistoiming.

tünn ‹-i 21› ‹s›
hrl. kumerate külgede ja kahe põhjaga puunõu, millest üks põhi enamasti välja käib; muu sellelaadne suurem nõu. Tamme-, pärna-, kuusepuust tünn. Vaskplekist, roostevabast terasest tünn. Tünni põhi, vitsad, kaas. Kapsas hapnes tünnides. Roogitud kalad laoti tünni. Naised soolasid silku tünnidesse. Terve tünn on liha täis. Perenaine küüris tünne, astjaid ja pütte. Tünn seisab vihmaveetoru all. Kitsas oli, seisti kui silgud tünnis. || tünnitäis. Ostis tünni heeringaid. || (mahumõõduna). *Laevamehed ütlesid, et laev olevat 400 tünni suur .. G. Helbemäe. || piltl (sisutühja, õõnsa jutu kohta). Kõmistab tühja tünni. Tühi tünn tümiseb. || hlv (paksu inimese kohta). See paks tünn on Ants. Oled üks igavene tünn!
▷ Liitsõnad: heeringa|tünn, kala|tünn, kapsa|tünn, kurgi|tünn, liha|tünn, piima|tünn, praaga|tünn, prügi|tünn, püssirohu|tünn, rasva|tünn, silgu|tünn, solgi|tünn, tõrva|tünn, vee|tünn, vilja|tünn, võitünn; puu|tünn, raudtünn.

vask|katel
Küüris vaskkatlad läikima.

õle|nuustik
Aknaaugu ette oli topitud õlenuustik. Küüris lauda kuuma vee ja õlenuustikuga.