[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaart1 ‹kaardi 21› ‹s›

1. mängukaart. Partii kaarte. Kaarte mängima. Mehed lõid, tagusid 'mängisid' raha peale kaarte. Hakkas kaarte segama, jagama. Jaan, hakka kaarte tegema 'kaarte segama ja mängijatele välja jagama'! Äss on kõige kõrgem kaart. Tal oli käes mitmest mastist kaarte. Istus sageli kaartide taga 'mängis kaarte'. Kaart ei käi, ei jookse 'mängus ei tule häid kaarte kätte'. Kaartide järgi ennustamine. Kaarte (välja) panema 'kaartide järgi ennustama'.
▷ Liitsõnad: trumpkaart.
2. maapinna vähendatud ja üldistatud tasapinnaline kujutis, mis näitab mitmesuguste objektide ja nähtuste paiknemist. Geograafiline, topograafiline, poliitiline, füüsiline, sünoptiline kaart. Eesti kaart. Seinal rippus suur Euroopa kaart. Kaardi mõõtkava. Näita kaardilt Eesti suuremad jõed! Atlases on mitukümmend kaarti. Maanteede kaart. Mehed uurisid kaarti. Asukohad on täpselt kaardile kantud. Kaardi järgi matkama, orienteeruma. Matkamarsruudi kaart. Eesti murrete kaart.
▷ Liitsõnad: ajaloo|kaart, ilma|kaart, kliima|kaart, leviku|kaart, maa|kaart, matka|kaart, mere|kaart, mullastiku|kaart, navigatsiooni|kaart, operatiiv|kaart, rahvastiku|kaart, raudtee|kaart, rinde|kaart, sõja|kaart, taimkatte|kaart, teede|kaart, turismi|kaart, õppekaart; kontuur|kaart, reljeef|kaart, seinakaart; taevakaart.
3. postkaart. Saatis reisilt vaid paar mõnerealist kaarti. Arnoldilt tuli sanatooriumist kaart, et tervis hakkab paranema.
▷ Liitsõnad: jõulu|kaart, nääri|kaart, sünnipäeva|kaart, uusaasta|kaart, õnnesoovi|kaart, õnnitluskaart.
4. (lineeritud, lahterdatud) leht paksemat paberit v. õhukest kartongi spetsiaalsete andmetega täitmiseks. Kõik andmed iga osavõtja kohta kanti kaardile.
▷ Liitsõnad: arvestus|kaart, kartoteegi|kaart, kataloogi|kaart, kontroll|kaart, koond|kaart, kuurordi|kaart, liikme|kaart, lugeja|kaart, plats|kaart, raha|kaart, vaatlus|kaart, vahekaart; papp|kaart, perfo|kaart, sälkkaart.
5. eriotstarbeline plastist vm. tugevamast materjalist ristkülikukujuline leheke, mis on sageli varustatud magnetriba v. kiibiga . Maksis poes, restoranis kaardiga . Kaart on tühi, miinuses. Rahakott on kaartidest pungil. Parklasse pääseb kaardiga. See kaart avab nii koridori- kui kabinetiuksed.
▷ Liitsõnad: deebet|kaart, ID-|kaart, kiip|kaart, kliendi|kaart, krediit|kaart, liikme|kaart, magnet|kaart, makse|kaart, panga|kaart, parooli|kaart, plast(ik)|kaart, telefoni|kaart, uksekaart.
6. ‹hrl. liitsõna järelosana› teat. eriotstarbeline (kunstiliselt kujundatud) kartongleheke
▷ Liitsõnad: kihla|kaart, kutse|kaart, nime|kaart, visiitkaart.
7. (kaardisüsteemi korral:) äralõigatavate talongidega plank, mis annab õiguse toiduainete v. tööstuskaupade ostuks. Sõja ajal sai leiba ainult kaardiga.
▷ Liitsõnad: leiva|kaart, toidukaart.
8. van söökide ja jookide valikuloend, menüü. *Siis ulatati talle kullatud kaante vahel söökide ja jookide kaart. M. Mõtslane.

kaarte segi lööma
kellegi plaane, kavatsusi nurja ajama. Anton oli veel ainus, kes võis nende kaardid segi lüüa.

(kõike) ühele kaardile panema ~ asetama
(kõigega) riskima, (kõike) kaalule panema. Ta oli kõik pannud ühele kaardile: oma positsiooni, oma nime, oma tuleviku.

lahtiste kaartidega mängima
mitte salatsema, avameelselt rääkima v. avalikult toimima. *Tähendab, sul on minu ees juba saladused. Aga kas sa mäletad veel, et meie lubasime mängida lahtiste kaartidega .. A. H. Tammsaare.

(oma) kaarte avama
oma kavatsuste, plaanide varjamisest loobuma. *Ainult kas sa kaarte liialt ei avanud? Kas võib seda meest usaldada? R. Sirge.

kaart2 ‹kaardi 21› ‹s›
‹hrl. liitsõna järelosana› teat. sõjaväestatud formeering(ud) v. organisatsioon
▷ Liitsõnad: ihu|kaart, puna|kaart, rahvus|kaart, töölis|kaart, valgekaart.