[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaebama ‹kaevata 48›

1. kellelegi millestki halvast, ebameeldivast, muret tekitavast v. häirivast asjaolust rääkima, kurtma. Kaebab sisemisi valusid, sisemiste valude üle. Isa kaebas õhtul väsimust, väsimuse üle. Kaebab külmavärinaid, peavalu, pisteid küljes. Kaebas, et süda on paha. Ei kaevanud kunagi kellelegi oma tervise üle. Kaebas ajapuudust, janu, rahapuudust. Kaebab igavuse, tüdimuse, üksilduse üle. Sissetulekute, korteri üle ei saa kaevata. Kaebas sõpradele oma häda. Talus kaebamata kõik saatuselöögid. Eit pistis hädaldama ja kaebama. Kaebab, et aasta, viljasaak oli halb. Kaevatakse liigse müra ja kuumuse üle tsehhis. „Mul on külm!” kaebas Anu. | piltl. *.. ja mu süda nutab ning kaebab sinu valu pärast .. H. Anto. || van halama, taga nutma, häälekalt leinama. *Isamaa! / Sinuga / nutan teda härdal meelel, / kaeban teda kurval keelel. A. Grenzstein. *Nii nagu vanast Paabeli vangis, nii kaebavad nad siin [= Jeruusalemma nutumüüri ääres] pikas nutulaulus .. O. Kallas.
2. kellegi kohta teisele isikule (v. instantsile) midagi süüdistades teatama. Kedagi kohtusse kaebama. Ats läks, tuli vanaemale kaebama. Kaeba või keisrile. Tüdrukud ähvardasid õpetajale ära kaevata. Jookseb iga tühja-tähja pärast kaebama. Ta oli ministri juures kaebamas käinud. Kaebas aina teiste peale. *Varsti tuldi emale kaebama, et Karl on saanud hakkama mingi ulakusega. E. Krusten.

keeleke(ne) ‹-se 5› ‹s›

1. (< dem keel (hrl. 1. täh.)) *Kaeba, kaeba keelekene, / kurda mu süda sees .. L. Koidula.
2. piklik keelekujuline küpsis. Muretaignast keelekesed.
3. bot kilejas lise lehelaba ja lehetupe piiril (näit. kõrrelistel)

maa|ilm

1. (maailma)kõiksus, universum. Maailma loomine. || ‹hrl. pl.› universumi teat. osa, planeedi- v. tähesüsteem. Universumi maailmad ja maailmasüsteemid. Eksisteerib oletus, et paljudes teistes maailmades võib esineda arukat elu.
▷ Liitsõnad: antimaailm.
2. Maa, maakera (kõige sellel eksisteerivaga). Maailma maad, riigid, rahvastik, keeled. Maailma taimestik, loomastik. Maailma maavarad, tööstustoodang, energiavarud. Reisis mitu aastat mööda maailma ringi. See teade levis kõikjal maailmas, üle kogu maailma, sai teatavaks kogu maailmas. Sõdasid toimus mitmel pool maailmas. Maailma sellesse nurka polnud ta varem sattunud. Ajalehe kaudu oli ta maailma asjadega kursis. Noortele näib, et kogu maailm on nende ees lahti. Kaotada pole midagi, võita aga terve maailm 'kõik'. Järgneb oma armastatule kas või maailma otsa. Ta ei loobu oma plaanist, mingu või maailm hukka. Arvab, et tema suudab kõik, nihutab või maailma paigast. Arvas, et nüüd on maailma lõpp käes. || selle teat. suurem piirkond. Vana Maailm 'Euroopa, Aasia ja Aafrika'. Uus Maailm 'Ameerika mander, Austraalia'. Araabia maailm 'araabia maad'. Tahtis näha, kuidas mujal maailmas elatakse. Läks kodusaarelt (laia) maailma õnne otsima. Tahaks rännata ning maailma näha. Ta on maailma näinud mees. Poegadest ei jäänud ükski kodumaale – kõik lendasid maailma (laiali). *.. ja jutustas [Eeva] Tartu ja maailma uudiseid. J. Kross. || (vahel ka lähema ümbruse, lähikonna kohta). Täna särab päike, maailm on kaunis. Maailm mähkub, peitub uttu. Mets, raba vist põleb, kõik maailm on suitsu täis. Pea käis ringi ja maailm läks silmade ees mustaks. Lõugab nii, et maailm kajab. *Tundus, nagu oleks õhkki külmemaks läinud, ainult kaugel eemal eretav kaasik oli nagu tulekahju keset sinist maailma. E. Maasik. || (liialdavalt, kedagi v. midagi üle tähtsustades). See on maailma põnevaim 'väga põnev' raamat. Sa oled maailma kauneim tüdruk. Ema teeb maailma parimaid pirukaid. Peab ennast maailma nabaks 'kõige tähtsamaks'.
▷ Liitsõnad: välismaailm.
3. keskkond, miljöö, olustik, eluring. Idamaa turg on omaette kirev maailm. Lapse maailm piirdus koduga ja kodukülaga. Maalt linna kolides sattusime hoopis uude, võõrasse maailma. Tema noorpõlve maailm oli agul. Ühiselamu oli maailm, millega ma ei harjunud. Rahvaluule, muinasjuttude maailm. Ta luges palju, otse elas raamatute maailmas. *Taluelu ja koolimaja elu vahel oli ka suur vahe. Need olid kaks maailma. J. Semper.
▷ Liitsõnad: ime|maailm, luule|maailm, muinasjutu|maailm, muinasmaailm.
4. inimeste maine elukeskkond, maapealne elu (lähtub kujutlusest, et olemas on ka surnute riik, hauatagune elu). Ajalik, kaduv maailm. (Siia) maailma sündima, tulema. Siit maailmast lahkuma 'surema'. Meest ähvardati ja soovitati maailmaga jumalaga jätta. Eedi jäi vaeslapsena üksi maailma. Ta on nii eluvõõras ja kohanematu, just nagu poleks siit, sestsinatsest maailmast pärit. *See oli tal [= junkrul] viimne naer siin maailmas, sest juba vuhises Jaanuse mõõk õhus .. E. Bornhöhe. || hrl. koos sõnadega teine, parem märgib taevast, hauatagust elu, surnute riiki. Teise, paremasse maailma minema, kolima 'surema'.
▷ Liitsõnad: allmaailm.
5. maailma (2. täh.), ka mõne selle piirkonna inimesed, rahvas, üldsus; teat. inimeste ring. Kogu maailm jälgis põnevusega esimest kosmoselendu. Maailm ei hooli temast, ei hinda teda küllaldaselt. Vanemad inimesed kurtsid, et maailm on hukas, päris käest ära. Ta hülgas oma lapsed, jättes nad maailma hooleks. Kes kaitseks teda kurja, ülekohtuse maailma eest! Võid sattuda maailma naeru, pilke alla. Ära kaeba maailmale oma häda, õnnetust. Ära kuuluta seda maailmale! Lugu läks maailma kõrvu, nüüd teavad seda kõik. Proovi, katsu sa maailma suud sulgeda! Maailma silmis olen ma muidugi süüdlane.
▷ Liitsõnad: inim|maailm, järelmaailm.
6. ühesuguste sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike, kultuuriliste vm. tingimuste v. ühesuguste tõekspidamiste alusel moodustuv ühiskond v. suur inimeste rühm. Kolmas Maailm 'arengumaad'. Katoliiklik, protestantlik, islami(usuliste) maailm. Ingliskeelne maailm. Nõnda kirjutab seda nime kogu ladinakirjaline maailm. Kunstirahva, teadlaste, sportlaste, boheemlaste, kurjategijate maailm. Kapseldub oma akadeemilisse maailma. Ärimeeste maailm jäi talle võõraks, kaugeks. *Õpetajad – need olid [õpilastele] teine maailm .. J. Parijõgi. || mingi eluringkond v. nähtuste piirkond looduses. Taimede, loomade, kalade, lindude, putukate, vetikate, bakterite maailm. Korallide imepärane maailm. Sügislooduse värvide maailm. *Kuid kõik kalad pole kolinud hauakohtadesse ega püsi paigal, kuigi jääalune maailm on pime ja vaikne. K. Põldmaa.
▷ Liitsõnad: antiik|maailm, kapitalimaailm; kirjandus|maailm, kunsti|maailm, male|maailm, muusika|maailm, raha|maailm, spordi|maailm, teaduse|maailm, teatri|maailm, tehnika|maailm, ärimaailm; makro|maailm, mikromaailm.
7. inimese mõtete, tunnete, kujutluste ja muu vaimse elu ring. Talurahva, õpilaste vaimne maailm. Kunstniku sisemine maailm. Ma imetlesin tema kujutluste, unistuste, mõtete, huvide maailma. Laste mõistmiseks tuleb mõista nende maailma. Meie sinuga oleme nii erinevad, elame oma eri maailmades. *Aga on olemas ainult üks Mari Möldre, ja see tähendab omaette maailma. V. Panso.
▷ Liitsõnad: fantaasia|maailm, kujutlus|maailm, mõtte|maailm, sise|maailm, tunde|maailm, vaimumaailm.
8. kõnek suur hulk; väga, (maa)ilmatu palju. Aega on rongini (veel) maailm. – Pole maailma midagi, see paar tunnikest läheb kiiresti. Mul on neli tuba, ruumi maailm. Aitab koorimisest, siin on kartuleid juba maailm. Õiendamist oli selle asjaga (terve) maailm. Sinna on maailma plarakas maad. Maailma hulk raamatuid, kes neid jõuab läbi lugeda! *Rongi polnud veel ees, aga rahvast juba maailm koos. L. Promet.

põlv ‹-e 22› ‹s›

1. reie ja sääre ühenduskoht, eriti selle eenduv osa. Parem, vasak põlv. Põlv on paistes, kange, marraskil, katki. Poiss lõi põlve valusasti ära. Põlved valutavad. Põlves on valu. Patsiendil on vesi põlves. Jalad on põlvedeni tursunud. Põlvest kõverdatud jalad. Laps tõmbas põlved lõua alla konksu. Toetu paremale jalale ja lase vasak põlvest lõdvaks. Isa võttis poja põlvedele, põlve peale. Kiigutab last põlve peal. Istub rahulikult, käed põlvedel. Istuja lööb jala põlvele, tõstab jala üle põlve. Haarasin kätega põlvede ümbert kinni. Murrab kepi vastu põlve katki. Virutas teisele põlvega tagumikku. Teomees kaapas parunihärra põlve. Põlved nõtkuvad väsimusest, raske kandami all. Haige tõusis põlvede värisedes voodist (üles). Tundsin, kuidas põlvedest, põlvist kadus jõud. Jalad on põlvist nõrgad. Hirm võttis põlvist nõrgaks. Sellise teate peale läksid, lõid tal põlved nõrgaks. Avasin värisevate põlvedega, värisevi põlvi ukse. Tüdruk kõndis nõtkuvi põlvi, põlvi nõtkutades. Usklikud pidid põlvedel templisse komberdama. Kääris püksisääred põlvini üles. Vesi ei tõuse, ei tule üle põlve(de). Hein ulatub põlvini. Mõlemad jalad amputeeriti põlvest saadik. Kleit ulatub alla(poole) põlve. Põlvelt 'põlvelt asendist' laskma. Miski on põlve otsas, peal tehtud 'miski on kiiruga, hädapäraselt, hädaabinõuna tehtud'. Loomad vajusid pehmes kohas põlvini sisse. *Siitpeale vihtusid linlased polkat ja Suuru maavillased lohistasid, põlved lõnksus, inglise valssi. E. Tegova.
2. vastav koht püksisäärel v. sukal. Pükstel on põlved üsna kulunud. Pükstel tuleb põlvedele lapid peale ajada. Püksid on põlvest kitsad. Sukal on põlv juba nõelutud.
▷ Liitsõnad: püksi|põlv, sukapõlv.
3. mingi põlve (1. täh.) meenutav käänuga detail; millegi käänukoht. Vända, väntvõlli põlv. Torustiku põlved. Õngekonksu põlv. *Ronisime .. mööda kääksuvaid puutreppe üles tuuliku põlvele, mis nagu pisike palkon tühjuse kohal rippus. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: torupõlv.
4. põlvkond, sugupõlv; inimpõlv. Tulevased, järeltulevad põlved. Vanema, noorema põlve teadlane, kirjanik. Peale on kasvamas uus intelligentide, haritlaste põlv. Meie põlv on kohutavat sõda näinud. Nad on kõik sama põlve mehed, mehi. Rahvalaulud on paljude põlvede looming. Kogemusi antakse edasi põlvest põlve, ühest põlvest teise. Esimest põlve, esimese põlve linlane, haritlane. Põllumees on ta juba kolmandast põlvest. Tema esivanemad on neli põlve kaupmehed olnud. Selles majas on elanud kolm põlve muusikuid. Meie suguvõsa elab siin kandis juba viiendat põlve. Tema esivanemad tulid Eestisse neli põlve tagasi. Sugulasi on mul veel teisest ja kolmandast põlvest. Teab oma sugupuud neljandast põlvest saadik. Need võimsad tammed on siia istutatud palju põlvi tagasi, mitme põlve eest. Siin metsades pole enam mitu põlve hunti nähtud. Üks põlv kogus vara, teine raiskas. Hoone tuleb tugev, jääb põlvedeks püsima. *Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. A. Kitzberg. || eluiga, elupõlv. Sellest jätkub isa eaks ja poja põlveks. *Andku Jumal pikka põlve ja head õnne! A. Kalmus.
▷ Liitsõnad: haritlas|põlv, järel|põlv, järglas|põlv, rahvapõlv; metsapõlv.
5. elujärg, elamine-olemine; elutingimused, olukord; sün. põli. Hea, õnnelik, kuldne, raske põlv. Tahab emale vanuigi hõlpsamat, kergemat põlve pakkuda. Ei viitsi tööd teha, ajab kerget põlve taga. Ta ei kurda, kaeba oma põlve üle. Tüdruk sai parema põlve peale, otsa. Läks võõrsile paremat põlve otsima. Meie põlv on paranenud iga aastaga. Vanake võis muretut põlve pidada, maitsta. Noored on oma põlvega täiesti rahul. Mis ta praegusel põlvel viga! Vaata ise, kuidas oma põlve parandada, kergendada. *Mis on aga meie põlv nüüd? Töö ja töö ja jälle töö. E. Vilde. || hea elu. Oh seda pidu ja põlve, mis lastel nüüd oli! *„Oh põlve-põlvekest, mis olema hakkab: töölt koju – ja laiskle kui roju!” lõugutas kuraasikalt Kätsa. O. Jõgi (tlk). || elu v. töötamine kellenagi; mingi ajajärk elus. Ma ei kadesta praegu põllumehe põlve. Peab vabakutselise kirjaniku põlve. Noores põlves on paljud luuletusi kirjutanud. Vanemas põlves huvitus ta aiandusest. Veel vanas põlves sündinud talle laps. Minu vallaline, vallalise põlv on nüüd lõppenud. Mis noores põlves kokku pandud, see vanas eas leida. *Eks ta ikka ole [hästi koolitatud], on oma väikesest põlvest saadik raamatute kallal istunud ja seda tänapäevani teinud.. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: elu|põlv, jõmpsika|põlv, jõude|põlv, karja|põlv, karjapoisi|põlv, karjase|põlv, kasvu|põlv, keskkooli|põlv, kooli|põlv, laisa|põlv, lapse|põlv, lese|põlv, mehe|põlv, mudilas|põlv, mõrsja|põlv, naise|põlv, neitsi|põlv, neiu|põlv, noor|põlv, nooriku|põlv, noormehe|põlv, nooruki|põlv, noorus|põlv, pagulas|põlv, peiu|põlv, pensioni|põlv, pensionäri|põlv, peremehe|põlv, perenaise|põlv, plika|põlv, poisi|põlv, poisikese|põlv, poissmehe|põlv, proua|põlv, pruudi|põlv, põngerja|põlv, rauga|põlv, sandi|põlv, selli|põlv, seminari|põlv, seminaristi|põlv, soldati|põlv, sulase|põlv, teenija|põlv, tudengi|põlv, tüdruku|põlv, vaeslapse|põlv, vallas|põlv, vana|põlv, vangi|põlv, õnne|põlv, õpilas|põlv, ülikooli|põlv, üliõpilaspõlv; häda|põlv, orja|põlv, prii|põlv, päris|põlv, rahupõlv; kutsikapõlv; lumepõlv.

särisema ‹37›

1. särinat kuuldavale tooma. Rasv, liha, praad säriseb pannil. Rasvas, õlis, võis särisesid kartulilõigud. Verivorstid pandi ahju särisema. Vardais särisesid kalad. Lõkke kohal särisevad isuäratavalt šašlõkivardad. Tulel, pliidil särises pann sealihaga. Rasva pritsis särisedes laiali. Proovi, kas keris juba säriseb! Säraküünlad, raketid, tõrvikud särisevad ja pilluvad sädemeid. Küünal kustus särisedes. Ruumi valgustas särisev rasvalamp. Keevitusleek säriseb. *Üks seinakontakt säriseb, juhtmed lähevad kuumaks. M. Unt. *.. kaasikust kajas taoti rukkiräägu särisev saagimine. E. Vilde. | piltl. Olukord paneb närvid särisema. Naise tunded võisid särisedes põleda. Nende kahe vahel oli tunda särisevat pinget. *Tüdrukus särises [vihast] rohkem elektrit, kui suudab koguda keskmine piksevarras juulikuise äikese ajal. V. Maavara. || särinal töötama, särinal kulgema. Põllul säriseb niiduk, kombain. Särisesid turistide filmikaamerad. Kuulipildujad hakkasid särisema. *Romeo silmitses, kuidas kamm läbi tihedate šatäänjuuste särises. K. Saaber.
2. piltl ägedalt, käredalt rääkima, vaidlema vms. Seda kuuldes lõi eit särisema ja särtsuma: valejutt! Kah mul asi, mille pärast lapse kallal säriseda! Naine särises vastu nagu tuli kuivas kadakas. Tükk aega särises terav sõnavahetus. *Naised hakkavad särisema kui säraküünlad: „Aga sa ära jäta, kaeba kõrgemale edasi!” V. Lattik.

valu1 ‹11› ‹s›

1. mingis kehaosas esinev (hrl. koe kahjustusega kaasnev) ebameeldiv, vaeva valmistav tunne. Kehaline valu. Hirmus, väga tugev, lõikav valu. Sisemised valud. Reumaatilised valud. Põletushaavade valu. Reflektoorne, kiirgav valu (tuntakse kehas mujal kui selle põhjuslikus kohas). Tuim valu kuklas, maos, küljes, rinde all. Piinatav karjatas, röögatas valust. Mu pea lõhkeb valust 'valutab kohutavalt'. Haige, haavatu väänles suurtes valudes. Ristluudesse, selga lõi tuline valu. Terve keha on valu täis. Tundis oma sisemuses, pahemas käes, käies teravat valu. Külg teeb kanget, kibedat valu. Haavad teevad veel aeg-ajalt valu. Mis sul valu teeb? Valud ägenesid, andsid natuke järele. Palavik rauges ja valud vähenesid, vaibusid. Haige kannatab valusid, valude käes. Ta kaebab valusid külje sees, seljas. Valude tuimendamiseks tehti morfiumisüste. Tarvitab valusid vaigistavaid ravimeid. Sai end üksnes valu ja vaevaga liigutada. Valudest kurnatud inimene. Operatsioon oli täiesti ilma valuta. Külmunud käed ei tundnud valu. Hoobi saanud koer tõmbas end valust kerra. Haiget saanud lapsele öeldi: „Harakale haigus, varesele valu.” Oma valu on vaevajaks, võõra valu vaadata. || piltl töövaev, häda. Eks metsatöödel saanud ennevanasti vatti ja valu näha. *.. neist igaüks näeb valu, kui aga palgapäev on käes, siis kopikat sa palu! A. Hint.
▷ Liitsõnad: hamba|valu, jala|valu, kondi|valu, kõhu|valu, lihase|valu, liigese|valu, luu|valu, maksa|valu, närvi|valu, pea|valu, ristluu|valu, selja|valu, südame|valu, sünnitus|valu, õlavalu; fantoom|valu, hoog|valu, jooksva|valu, külma|valu, reuma|valu, umb|valu, vahkvalu; põrgu|valu, surmavalu; sünnivalud.
2. tugev hingeline kannatus, suur mure v. kurbus, psüühiline piin. Laste valu ema kaotuse puhul. Õnnetusest kuuldes tahtis süda valust, valu pärast seisma jääda. Raske valu täitis südant. Mu süda on sinu pärast valu täis. Südames on valu, mis sellest lapsest saab. Seda nähes tõmbub mu süda valus(t) kokku. Rinnus näris valu juhtunu pärast. Terav valu tungis hinge. Õnnetu armastus põhjustab kannatust ja valu. Sinu sõnad teevad mulle valu. Emad on lastega valu ja vaeva näinud. Püüdsime teda tema valus lohutada. Kõneleja hääles oli valu, näost paistis valu. Mõtleb möödunule nukruse ja valuta. *Ära ilmal valu kaeba, eriti kui mees tahad olla. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: armu|valu, hinge|valu, ilma|valu, kahju|valu, kaotus|valu, lahkumis|valu, leina|valu, maailma|valu, pettumus|valu, sala|valu, südamevalu.
3. piltl himu, kange tahtmine (midagi teha). Vennal oli kange valu naist võtta. Mul ei ole mingit valu seda teha. Pidi ikka valu olema, mis sundis teda seda tegema. Poisil on tõeline valu pilli järele. Mis valu teid siia ajas? Tal ei ole miskit valu pidutsemiseks. *.. tema oma teiste meeste valus ei hooli Allenist, kuipalju on ta meest viimastel aegadel üldse ligi lasknud .. I. Viiding.
▷ Liitsõnad: mehe|valu, mineku|valu, naisevõtu|valu, viinavalu; munavalu.
4. kõnek kiir, kiirustamine; hoog vrd tulistvalu Sõitis, kihutas tulise, kange, täie valuga. Tormas valuga uksest välja. Lidus, pühkis siit suure valuga minema. Töö käis täie valuga. Kas sa ei või pisut oodata, mis valu sul selle minekuga hakkas? Nüüd poistel valu sees: vaja kohe jõe äärde minna. Naised panid ehitajatele valu peale, laut olgu sügiseks valmis. *Õhtuhämaras tulid nad sellise rõõmu ja valuga üle klaassileda mere Abruka poole, tulid lennates ja uiskude lauldes, nii et unustasid ettevaatuse ja ohu .. J. Tuulik.