[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaer ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. kahara pöörisega kõrreline suviviljakultuur (Avena sativa). Kaera kasvatama. Kaera külvama, lõikama. Kaer on valmis. Kombainid koristavad kaera. Kaer koltub, kui tera on küps. Kaer kasvas tänavu ilus. || maa-ala, kus see kultuur kasvab, kaerapõld. Loomad on kaera läinud. Karu armastab kaeras käia.
▷ Liitsõnad: lippkaer.
2. ‹hrl. pl.› eelmise vili. Kolm tonni, vakka kaeru. Hobusele anti kaerad ette. Hobused sõid kaeru.
▷ Liitsõnad: seemnekaer.
3. ‹liitsõna järelosana› mitmete taimede nimetustes
▷ Liitsõnad: kadak|kaer, kaste|kaer, kold|kaer, liiv|kaer, luide|kaer, tuule|kaer, vareskaer.