[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

akadeemiline ‹-se 5› ‹adj›

1. ülikooli vm. kõrgkooliga, ka teaduste akadeemiaga seoses olev. Akadeemiline noorsugu, akadeemilised noored. Akadeemiline haridus. Akadeemilised ringkonnad. Akadeemilised seltsid ja ühingud. Akadeemiline aasta 'kõrgkooli kahest semestrist koosnev õppeaasta'. Akadeemiline kraad 'teaduskraad'. Akadeemiline puhkus 'üliõpilase vabastus õppetööst teatavaks perioodiks'. Akadeemiline tund 'loenguks määratud aeg kõrgkoolis (45–50 min.)'. Akadeemiline veerand 'veerandtund, mille võrra loengu, koosoleku jms. algus väljakuulutatud ajast hilineb'. Akadeemiline võlgnevus 'õpivõlgnevus ülikoolis'. Akadeemiline sõudmine sport sportlik sõudmine pikal kitsal paadil. || (rangelt) teaduslik, väga põhjalik. Mitmeköitelised akadeemilised sõnaraamatud. Eesti rahvalaulude akadeemiline suurväljaanne.
2. kindlaksmääratud traditsioonidest kinnipidav, akademismile omane; puhtteoreetiline, praktilise tähtsuseta. Akadeemiline maalimismaneer. Kuivalt akadeemiline loeng. Akadeemiline vaidlus. Ka moekunstis räägitakse rangest akadeemilisest joonest. Nende kunstnike looming on tunduvalt akadeemilisem.
3. ka nõuk ametlik auepiteet kõrge tasemega teatrite, kooride, ansamblite jne. nimetustes. Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater. Riiklik Akadeemiline Meeskoor.

alternatiiv ‹-i 21› ‹s›
paratamatus valida üks kahest teineteist välistavast võimalusest; kumbki v. üks sellistest võimalustest. Seisame alternatiivi ees.

aso|rühm
keem kahest lämmastikuaatomist koosnev kahevalentne radikaal

austri|karp [-karbi]
austri kahest poolmest koosnev lubikoda

bimetall ‹-i 21› ‹s›
tehn kahest eri metalli v. sulami kihist (pool)toode (näit. leht, plaat, traat)

binaarne ‹-se 2› ‹adj›
kahest osast koosnev; kahend-. Binaarne nomenklatuur biol K. Linné poolt kasutusele võetud taime- ja loomaliikide nimetamisviis (nimetus koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist).

da-infinitiiv
keel da-tegevusnimi, üks eesti keele kahest infinitiivist (näit. elada, võita, võtta, tulla)

dipood ‹-i 21› ‹s›
kirj kahest ühesugusest värsijalast koosnev rütmiühik

dipool ‹-i 21› ‹s›
el
1. kahest võrdsest lähestikku asetsevast, kuid vastandmärgilisest elektrilaengust v. magnetipoolusest koosnev süsteem
2. dipoolantenn

disahhariid ‹-i 21› ‹s›
keem kahest monosahhariidist koosnev süsivesik

distihhon ‹-i, -i 10› ‹s›
kirj kahest erineva ehitusega reast koosnev värsipaar, kaksikvärss. Eleegiline distihhon 'daktülilisest heksameetrist ja pentameetrist koosnev värsipaar'.

dublett ‹-leti 21› ‹s›

1. mingi eseme (hrl. trükise, kogumisobjekti, muuseumieseme) teine eksemplar, teisikeksemplar; üks kahest samasugusest esemest. Unikaalne raamat, millest pole dubletti. Filatelistid kasutavad dublette vahetuseks.
2. füüs spektri kaksikjoon
3. keel. a. sõna erikujuline teisend. Aitama ja avitama, tõsi ja tõde on etümoloogilised dubletid. b. absoluutne sünonüüm
4. kahest osast kokkuliimitud vääriskivi; ilukivi, millel pealmine pool on ehtsast vääriskivist

duool ‹-i 21› ‹s›
muus rütmikujund, mis koosneb kolme asemel kahest niisama pika koguvältusega helist

duumviraat ‹-raadi 21› ‹s›
aj kahest mehest koosnev kolleegium Vana-Roomas

eeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›

1. keem kahest teineteisega hapnikuaatomi kaudu seotud süsivesiniku radikaalist koosnev orgaaniline ühend || farm kergesti lenduv terava lõhnaga värvitu vedelik, mida kasut. uimastina, etüüleeter. Haigla koridorid lõhnasid eetri ja karboli järele.
2. keskkond, mida peeti nii valguse kui ka kõigi teiste elektromagnetiliste nähtuste kandjaks || atmosfäär ja maailmaruum raadiolainete levimise keskkonnana. Saadet eetrisse andma. Lähetas, saatis eetrisse ilmateateid. Saade oli viimati eetris kevadel. Radist sai, püüdis eetrist SOS-signaali. Eetri kaudu, eetri vahendusel jõudis kirjandusõhtu kõigi luulesõpradeni.
3. luulek õhk, taevalaotus. *Eeter virvendab, avarus tuksub. F. Tuglas. *Sääl nõtke oda lendas eetris / ja hõljus ketta kaunis kaar .. J. Sütiste.

ellips1 ‹-i 2› ‹s›
mat kinnine tasandiline kõver, mille iga punkti kaugused kahest kindlast punktist (fookustest) annavad jääva summa. Maa orbiit ümber Päikese on ellips. Ring on ellipsi erijuhtum.

emb-kumb ‹emma-kumma, emba-kumba 22› ‹pron›
üks kahest (vastandavalt), üks või teine. a. ‹adjektiivselt›. Tuleb valida emb-kumb võimalus. *Näidaku keegi mulle perekonda, kus emb-kumb pool, tavaliselt mõlemad, poleks maitsnud keelatud vilja. O. Tooming. b. ‹substantiivselt›. Emb-kumb teise võidab. Tulgu lastevanemate koosolekule emb-kumb, kas ema või isa. Emb-kumb: (kas) läheme kõik või ei lähe keegi. *Lahendame siis siin olukorra emma-kumma kasuks. A. Antson. *Emba-kumba: kas olid nööbid liiga suured või augud liiga pisikesed. K. Rumor.

fraas ‹-i 21› ‹s›

1. terviklik kõnelõik, (lühi)lause. Ütles pika fraasi ilma hingetõmbeta. Aeg-ajalt vahetati lühikesi fraase. Õppisime selgeks paar armeeniakeelset fraasi.
2. kindlakskujunenud väljend; kõnekäänd. Konventsionaalne, pidulik, tuntud fraas. Seda fraasi on sageli kasutatud. *Üks [eluhoiak] on see, mida kaunis itaalia keeles väljendatakse fraasiga dolce far niente .. E. Nirk.
3. sisutu ilukõneline väljend, sõnakõlks. Kõlavad, ilusad, tühjad, õõnsad, kulunud, šabloonsed fraasid. *Elulähedus – see oli suuresti vaid fraas, sest puudus maailmavaateline lähedus sellesama elu hindamisel. H. Peep.
▷ Liitsõnad: käibefraas.
4. muus hrl. kahest motiivist koosnev heliteose osa, mis moodustab mõttelise ja väljendusliku terviku. Vilistas tasa, korrates ühtsama fraasi. Mäletan sellest laulust ainult mõnda fraasi.
▷ Liitsõnad: laulufraas.

hantel ‹-tli, -tlit 2› ‹s›
sport kahest kerast v. kettast ja neid ühendavast käepidemest spordivahend käte ja õlavöö treenimiseks, käsik. Harjutused hantlitega.

haploloogia ‹1› ‹s›
keel kahest kõrvuti olevast samasugusest v. sarnasest silbist v. häälikust ühe ärajätmine (näit. mineraloloogia → mineraloogia, tuhandendik → tuhandik)

harja|laud
millelegi harjaks pandud laud; üks kahest katuseharjal kokkulöödud lauast

heksagramm ‹-i 21› ‹s›
kahest võrdkülgsest kolmnurgast moodustatud kuusnurkne täht

hoopis ‹adv›
‹jaatavas lauses›
1. ‹tugevdavalt, adverb rõhuline› täiesti, täitsa, päris(elt). Ta on hoopis 'täitsa, päriselt' haige. Ta õpib hoopis 'sootuks, kogunisti, täiesti' halvasti. Väljas oli juba hoopis pime. Nüüd juhtus midagi hoopis ootamatut. Ruumis jäi vaikseks, hoopis vaikseks. Elu käib nüüd hoopis uusi radu. See on ju hoopis lihtne ülesanne. Kõik läks hoopis, hoopis teisiti. Peeter jäi pärandusest hoopis ilma. Naine tuli mehe juurest hoopis ära. Raha oli mul hoopis vähe. Ta on veel hoopis poisike. Saima on nüüd hoopis koduta. Püsse oli vähe, mõned mehed olid hoopis relvadeta. Lõunasöök jäi hoopis tegemata. Auto sõitis järjest aeglasemalt, kuni jäi hoopis seisma. Ema manitsused unustas ta hoopis. Kõnekõmin vaikis lõpuks hoopis.
2. ‹koos komparatiiviga tugevdavalt, adverb rõhuline› märksa, märgatavalt, tunduvalt. Hoopis heledam hääl. Hoopis kodusem tunne. Hoopis suurem kiirus. Neiu oli hoopis noorem, kenam, jutukam, kui ma algul arvasin. Ilm on täna hoopis soojem. Elu on muutunud hoopis helgemaks, rõõmsamaks, ilusamaks. Ise teha on hoopis kergem kui teisi juhtida. Kõik see juhtus hoopis, hoopis hiljem. Ta tegi oma töö hoopis paremini, kiiremini, hoolsamalt kui teised. Mets oli majadest hoopis kaugemal, kui algul näis. *Karinile tuli tema halb nõrkusehoog uuesti peale ja nüüd juba hoopis kangemal kujul. A. H. Tammsaare.
3. (hrl. rõhutades järgnevat sõna v. lauseosa, adverb rõhutu:). a. tõstab mitmest võimalusest esile ühe, sageli ootuspärasele vastandliku. Ta on hoopis haige (s. t. ei ole terve). Ta õpib hoopis halvasti (s. t. mitte rahuldavalt ja mitte hästi). See juhtus hoopis hiljem (s. t. ei varem ega praegu). Rein on hoopis minu noorem poeg. Olen väsinud ja lähen hoopis koju. Mu imestuseks oli värav hoopis lukus. Äkki olen hoopis mina teie arvates süüdlane. Sinu asemel hakkaksin hoopis autojuhiks. Selgus, et nad on hoopis õde ja vend. Kooliga on lõpp, saab hoopis tööle mindud. Teistele ei tundnud ta kaasa, naeris ja pilkas hoopis. b. rõhutab üht kahest (mitmest) otseselt vastandatud võimalusest. Ta ei õppinud, vaid hoopis luges. Arvasin, et kõnelen sõbraga, aga tuleb välja, et hoopis vaenlasega. Peaksin rõõmustama, aga südames on hoopis valu. Selle asemel et magama heita, hakkas ta hoopis kirja kirjutama. Rong sõitis hoopis kolmandale, mitte esimesele ega teisele teele. *Ta polnud isegi Toomas Linnupojale pahane. Vastupidi. Maiale hoopis meeldis Toomas Linnupoeg. H. Mänd.

hundi|aed
etn kahest ringikujulisest aiast koosnev elussöödaga hundipüünis

hüperbool ‹-i 21› ‹s›

1. kirj poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, näit. Tuhat sülda turja laia, sada sülda sarved pikad
2. mat tasandiline joon, mille iga punkti kaugused kahest kindlast punktist annavad jääva suurusega vahe

jala|pakk [-paku]
aj kahest lahtikäivast osast koosnev pakukujuline riist, mille aukudesse kinnitati karistusaluse jalad. Jalapakku panema.

jalgpalli|värav
jalgpalliväljaku otsjoone keskel asuv kahest postist, põikpuust ja võrgust koosnev ehitis, kuhu pall tuleb lüüa

kahe|astmeline
kahest eri järgust v. osast koosnev. Kaheastmeline süsteem. Kaheastmeline keskkool. Kaheastmeline kanderakett.

kahe|häälne
muus kahest eri häälest koosnev. Kahehäälne laul, viis. Kahehäälne lastekoor. Laul on kirjutatud kahe- ja kolmehäälses seades.

kahe|keermeline
kahest keermest (1. täh.) koosnev. Kahekeermeline lõng.

kahe|kihiline
kahest kihist koosnev. Kahekihiline plaat, müüritis, mähis.

kahe|kojaline

1. pol (esinduskogu kohta:) kahest kojast koosnev. Kahekojaline parlament.
2. bot (taimede kohta, mille ühed isendid kannavad isas-, teised emasõisi). Kahekojalised taimed nagu haab, paju, humal.

kahe|kordne

1. kahest (ühesugusest) osast, kihist vms. koosnev. Kahekordsed narid, koikud. Kahekordne lõng. Kahekordne õmblus, sõlm. Kahekordse põhjaga kohver. Saali pääseb läbi kahekordsete uste. Kahekordsed aknad. Kahekordne vahelagi. Nõule seoti peale kahekordne marli. Riie oli kahekordne. Kahekordne kvartett 'topeltkvartett'. Kahekordne salto. || kõnek kahekorruseline. Kahekordne maja, hoone.
2. mingi (endise) taseme, arvuga võrreldes kaks korda suurem v. rohkem. Kahekordne suurendus. Sai kahekordse toiduportsjoni. Kari kasvas mõne aastaga peaaegu kahekordseks. Vaenlasel oli kuni kahekordne ülekaal. Pärast puhkamist asuti kahekordse jõuga tööle. Jagatud rõõm on kahekordne rõõm.
3. kahel korral, kahes järgus toimuv v. esinev. Taimede kahekordne harvendamine. Kahekordne 'ühe konto deebetisse, teise kreeditisse' kirjendamine. Kahekordne olümpiavõitja, Eesti meister. Ta andis kaaslastele kahekordse vilega märku.
4. kahel eri viisil esinev v. toimuv, kahesugune. *Eestlasi, lätlasi ja liivlasi rõhus kahekordne – feodaalne ja koloniaalne ike .. A. Vassar.

kahe|korruseline
kahest korrusest koosnev. Kahekorruseline maja, hoone. Kahekorruseline buss, tramm, sild.

kahe|käiguline
kahest käigust koosnev v. kahe käigu pärast järgnev. Kahekäiguline maleülesanne, matt.

kahe|köiteline
kahest köitest koosnev. Kaheköiteline teos, sõnaraamat.

kahe|laidne
kahest laiast koosnev. Kahelaidne seelik. Eesti vanimad vaibad on kahelaidsed.

kahe|liikmeline
kahest liikmest koosnev. Kaheliikmeline toimkond.

kahe|miljoniline
kahest miljonist ühikust, üksusest, indiviidist jne. koosnev. Kahemiljoniline rahvas. Kahemiljoniline võlg.

kahe|osaline ‹adj›
kahest osast koosnev. Kaheosaline eeskava, dokumentaalfilm. Park on kaheosaline.

kahe|poolne

1. ‹adj› kahes (vastupidises v. vastandlikus) suunas toimuv v. esinev. Mere tegevus on kahepoolne: lõhkuv ja kuhjav. Muistsed eestlased langesid kahepoolse rünnaku alla – sakslased lõunast ja taanlased põhjast. || kaht eri poolt haarav, mõlemapoolne, vastastikune. Kahepoolsed konsultatsioonid, läbirääkimised. Kahepoolne otsus, leping, koostöö. Kahepoolne raadioside. Kohustused ja õigused olgu kahepoolsed.
2. ‹adj› kahe samasuguse poole v. küljega, kahest samasugusest poolest, osast koosnev. Kahepoolne peegel, kamm. Kahepoolne mutrivõti. Kahepoolne värav. Kahepoolse katusega kasvuhoone. Kahepoolsed lavad (aianduses). Kahepoolne kriitpaber.
3. ‹s› ‹pl.› van kõnek kurgumandlid

kahe|realine

1. kahes reas esinev v. toimuv; kahest reast koosnev. Laudade, riiulite kaherealine paigutus. Kaherealise liiklusega tänav.
2. kahe nööbi-, nupu- vm. reaga. Kaherealine ülikond, mantel, pintsak. Kaherealine lõõtspill. Kaherealine oder 'kahe tähareaga oder'.

kahe|rindeline ‹-se 5› ‹adj›
mets kahest rindest koosnev. Kaherindeline puistu, mets.

kahe|ringiline ‹-se 5› ‹adj›
kahest ringist koosnev; kahel korral kõiki osavõtjaid hõlmav. Kaheringiline turniir. Võistlused on kaheringilised.

kahe|roaline ‹-se 5 või -se 4› ‹adj›
kahest roast koosnev. Kaheroaline lõunasöök.

kahe|ruumiline
kahest ruumist koosnev. Kaheruumiline hoone, saun.

kahe|sõnaline
kahest sõnast koosnev. Kahesõnaline lause, väljend, pealkiri.

kahetine ‹-se 5› ‹adj›

1. kahesugune, kahel viisil esinev. Termini, sõna kahetine tarvitus.
2. kahest osast koosnev; paariti esinev

kahe|toaline
kahe toaga, kahest toast koosnev. Kahetoaline korter.

kahe|vooruline ‹-se 5› ‹adj›
kahest voorust koosnev. Kahevooruline takistussõit (ratsutamises). Õpilaste geograafiaolümpiaad oli kahevooruline.

kahvel|haru
aiand üks samast kohast väljakasvanud kahest ühetugevusest oksast

kaksik ‹-u 2›
‹hrl. pl.›
1. ‹s› üks kahest sama ema korraga sünnitatud järglasest. Naine sünnitas kaksikud. Poisid on kaksikud. Siiami kaksikud 'kaks kokkukasvanult sündinud last'. Üks kaksikutest oli poiss, teine tüdruk. Sarnased, lahutamatud nagu kaksikud. Lonthüljes sünnitab harva kaksikuid.
▷ Liitsõnad: kahemuna|kaksik, ühemunakaksikud.
2. ‹adj› kõnek kaksikutena (1. täh.) sündinud. Lambal olid kaksikud talled. *.. ja laskis kuningale ütelda, et tema kaksikud lapsed, poja ja tütre korraga ilmale toonud. F. R. Kreutzwald.
3. ‹s› miski kahest omavahel seotud osast koosnev (näit. kristalli liitvorm, kaksiktäht)

kaksik|kerapisik
biol kahest rakust koosnev kerapisik, diplokokk

kaksik|kooniline
hrl arheol kahest otsast, kahelt poolelt koonusekujuline. Kaksikkoonilised nõud.

kaksik|nimi
kahest omaette nimest koosnev nimi (näit. Joliot-Curie)

kaksik|paat
kahest paadist liidetud veesõiduk

kaksik|riik
kahest riigist koosnev liitriik. Austria-Ungari kaksikriik.

kaksik|seemnis
bot kahest üheseemnelisest osast koosnev jaguvili

kaksik|täishäälik
keel sama silbi kahest eri täishäälikust koosnev häälikuühend, diftong

kande|raam
kahest rööppuust ja neile kinnitatud laudadest, riidest vm. materjalist kandevahend. Haige asetati kanderaamile, viidi kanderaamil autosse. Muld ja kivipraht veeti, kanti kanderaamidega ära.

karp1 ‹karbi 21› ‹s›

1. väga erineva kujuga väike madalavõitu hrl. kaanega varustatud papist, plekist vm. materjalist kastike (sageli on juurde arvatud ka selle sisu). Papist, plekist, puust, kasetohust karp. Ümmargune, nelinurkne karp. Karpi avama, sulgema. Karbis on hambapulber. Kingad pakiti karpi. Riiulil olid kompvekkide ja küpsiste karbid. Kolm karpi filmilinte. Karp šokolaadi. Laual oli karp paberosse, sigarette. || vastav plekist hermeetiliselt suletud konservisäilitusvahend (hrl. koos sisuga). Konservid on karpides ja purkides. Karp sprotte, kilu. || piltl (kastikujulise hoone, eseme, seadmeosa kohta). Suvilakruntidel on väikesed majad – täielikud karbid. Maja karp 'maja viimistluseta kujul, maja kere' on juba püsti, valmis. *.. laulis Taaveti pea kohal reproduktor, väike mustjaspruun karp .. T. Vint.
▷ Liitsõnad: assortii|karp, ehis|karp, ehte|karp, hoiu|karp, hülsi|karp, ilu|karp, kilu|karp, kinga|karp, kingitus|karp, kompveki|karp, konservi|karp, korjandus|karp, kreemi|karp, käsitöö|karp, maniküüri|karp, paberossi|karp, prilli|karp, puudri|karp, ravimi|karp, seebi|karp, sigareti|karp, sirkli|karp, sõrmuse|karp, šokolaadi|karp, tordi|karp, võikarp; metall|karp, nahk|karp, papp|karp, plastmass|karp, plekk-karp; maja|karp, toakarp; haru|karp, jaotus|karp, klemmi|karp, lülitikarp.
2. limuste lubikoda. Järvekarbi karp koosneb kahest poolmest. Mitmete limuste karpidest saadakse pärlmutrit. Tõmbus oma tuppa nagu tigu karpi.
▷ Liitsõnad: austri|karp, kauri|karp, teokarp; konnakarp.
3. karbid pl zool klass vees elavaid kahest poolmest koosneva lubikojaga limuseid (Bivalvia). Rannikumerede kaljudelt korjati austreid ja muid söödavaid karpe.
▷ Liitsõnad: jõe|karp, järve|karp, kamm|karp, oherd|karp, pärli|karp, ranna|karp, rõõnes|karp, ränd|karp, südakarp.
4. bot mahalangeva kaane varal avanev kupar (näit. koerapöörirohul)

kilp|kõhr
anat kõri suurim, kahest plaadist koosnev kõhr, mille eesmine nurk ulatub esile kõrisõlmena (cartilago thyroidea)

klaas|pakett
ehit kahest v. kolmest hermeetiliselt raamistatud õhkvahe(de)ga klaasitahvlist koosnev ehitustoode

klaveri|duo
muus kahest pianistist koosnev ansambel

koensüüm ‹-i 21› ‹s›
kahest komponendist koosneva ensüümi mittevalguline osa. Koensüüm Q10 on oluline ensüüm südames, maksas ja neerudes küllaldase energiataseme tagamiseks.

kolm|kõla
muus kolmest tertsivahekorras helist akord. Suurendatud 'kahest suurest tertsist koosnev' kolmkõla. Vähendatud 'kahest väikesest tertsist koosnev' kolmkõla.
▷ Liitsõnad: mažoor|kolmkõla, minoorkolmkõla.

kondensaator ‹-i, -it 2› ‹s›

1. hrl el kahest teineteisest isoleeritud metall-lehtede süsteemist koosnev seade elektrilaengute salvestamiseks. Raadiovastuvõtja, televiisori kondensaatorid.
2. tehn seade auru veeldamiseks (aurumasinas, auruturbiinis, külmutusseadmes)

konsonant|ühend
keel kahest v. enamast konsonandist koosnev häälikuühend, näit. ps, rst

kontamineeruma ‹37›
kahest v. enamast teosest, väljendist, motiivist vm. üheks sulama, teis(t)ega ühte sulama. Kontamineerunud sõna, muinasjutt. F. Tuglase „Felix Ormussonis” on Pühajärve motiivid kontamineerunud Valgjärve omadega. See laulutüüp on teisega kontamineerunud.

koolon ‹-i, -it 2› ‹s›
kahest ülestikku asetsevast punktist koosnev kirjavahemärk (:), kaksikpunkt. Lihtlauses kasutatakse koolonit loetelu ees.
▷ Liitsõnad: semikoolon.

korvi|võru
üks kahest korvi põhisõrestikku kuuluvast rõngast, mis on painutatud jämedamast vitsast. Kadaka-, sarapuu-, pajukeppidest painutatud korvivõrud.

kraas ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. pl.› kahest metallhaakidega kaetud lauakesest koosnev tööriist villa kohestamiseks enne ketramist. Kraaside kõverad terasesed piid. *Ema pani korvist valgeid ja musti villu kraasile ja tõmbas teise kraasiga pealt. H. Lepik (tlk).

kumb ‹kumma 22› ‹pron›
kasut. kahest inimesest, esemest, nähtusest vm. alternatiivselt kõneldes
1. ‹küsiv-siduv asesõna›. a. ‹adjektiivselt›. Kumb pool on kangem? Kumba lahendust pead paremaks? Kummast käest võtad? Kummast õpikust oli rohkem kasu? Kummad kingad on mugavamad? Kumma jalaga seda tantsusammu alustatakse? Küsime järele, kumb tee on otsem. Ma ei tea, kumba võimalust valida. b. ‹substantiivselt›. Kumb meist on pikem? Kumba soovite? Kumma võit? Kumb kummale liiga tegi? Kummaga meist sa tahtsid kokku saada? Kumb tuli enne, sina või tema? Kumbi on klassis rohkem, kas poisse või tüdrukuid? Kummad neist kingadest on mugavamad? Las tema ütleb, kummal meist on õigus. Otsusta ruttu, kumba endale tahad. Ma ei tea, kumma kasuks otsustada. Ta räägib mõlemat keelt, kumba aga soovite. Raske arvata, kumb on oma, kumb võõras. *Ja siiamaani ei teadnud ma, kumb teist pääses, kumb surma sai. J. Semper.
2. ‹indefiniitsetes ühendites koos sõnadega ükskõik ja tahes›. Tulgu ükskõik kumb, kumb tahes. *Hakkasid sa asjal ükskõik kummast otsast kinni, ikka tuli üks ja seesama välja. O. Luts.
3. ‹siduv asesõna› van mis. *.. ei aimanud ta püünist, kumb oli asetatud tema teele .. F. Tuglas (tlk).

kumbki ‹kummagi, kumbagi, kummassegi e. kumbagi; kõnek kummagisse, kummagis jne. pl kummadki, kumbadegi, kumbigi e. kumbasidki, kumbadessegi› ‹pron›
määratlev sõna, kasut. kahest eraldi üksusena mõeldud olendist, esemest, nähtusest v. muust samaaegselt kõneldes (jaatuse puhul: nii üks kui teine; eituse puhul: ei see ega teine). a. ‹adjektiivselt›. Kumbki rühm koosnes kümnest inimesest. Kummalegi esinejale anti lilli. Kummaski käes oli tulijal kohver. Kummalgi pool teed kasvas mets. Ma ei tunne kumbagi meest. Ta pole kummalgi alal kodus. Ei leidnud seda sõna kummastki sõnaraamatust. b. ‹substantiivselt›. Käisime kumbki omaette. Me vennaga polnud kumbki pillajad. Kummagi kohta pole halba sõna öelda. Tal on poeg ja tütar, kuid mina ei tunne kumbagi, pole kummagagi kohtunud, ei tea kummastki midagi. Siin on neli saia, saab kaks kummalegi. Kummalgi oli oma leivakott kaasas. Antsust ega Reinust polnud kummastki minejat. Alustas koguni kahe raamatu lugemist, aga kumbagi ei lugenud lõpuni. Tal on kahed saapad, kuid ta ei kanna kumbigi. Kumb värv sulle meeldib, roheline või sinine? – Mitte kumbki.

kuurits ‹-a 2› ‹s›
etn kahest jalasetaolisele aluspuule kinnitatud võrgupoolest koosnev veekogu põhja mööda veetav madalveepüünis (eriti Ida-Eestis). Kuuritsat vedama.

kõdisti ‹1› ‹s›
anat kahest korgaskehast koosnev naise välissuguelund häbemepilu eesosas, kliitor

käsi|jalgne ‹s›, käsijalgsed pl
zool hõimkond meres elavaid selgrootuid, kel on kahest poolmest koosnev karp (Brachiopoda)

käsik ‹-u 2› ‹s›

1. käsilane, sabarakk, kuulekas tööriist. Okupantide käsikud. *..viimane, keda ajalehes tunaeile juutide käsikuks kuulutati, oli Max Planck.. J. Kross.
2. ‹hrl. pl.› sport kahest metallkerast v. -kettast ja neid ühendavast käepidemest spordivahend käte ja õlavöö treenimiseks, hantel. Harjutused käsikutega.
3. murd kapp [kapa]; kibu

käsi|kivi
etn kahest auguga kivikettast koosnev tööriist teravilja käsitsi jahvatamiseks. Käsikivil, käsikiviga jahvatama. Vaeslaps pidi päevad läbi käsikivi ümber ajama.

liblik|õis
õis, mis koosneb laiast ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest. Liblikõie tiivad, laevuke ja puri. Herne õis on tüüpiline liblikõis.

liit|lause
keel vähemalt kahest osalausest koosnev lause

liiva|kell
kahest ahendi kaudu ühendatud klaaskolvist koosnev seade, mille abil mõõdetakse aega ülemisest kolvist alumisse voolanud liiva hulga järgi. Kasutab munakeetmisel liivakella.

loogused ‹4› ‹s› pl
etn
1. kahest lookjast puust ja nende vahele põimitud nööridest kandevahend. Loogustega kanti heina, põhku, õlgi.
2. lookjad kaelkoogud. *Väike käbe kõhn eit läheb ruttu elumaja poolt lauda poole, kaks pange looguste otsas .. R. Roht.

ma-infinitiiv
keel ma-tegevusnimi, üks eesti keele kahest infinitiivist (näit. lugema, hüüdma, köitma)

maks ‹-a 23› ‹s›
ka anat selgroogsete kõhuõõnes asetsev punakaspruun, kahest sagarast koosnev elund. Inimese, sea, veise maks. Maksa sagarad, värativeen, verevarustus. Maksa ja sapiteede haigused. Maks on laienenud, paistes. || loomade nimetatud elund lihasaadusena. Praetud maks. Sõin, ostsin maksa. Kops koera roog, maks maia mehe roog.
▷ Liitsõnad: looma|maks, sea|maks, tursamaks.

nina|õõs
anat kahest vaheseinaga eraldatud poolest koosnev õõs koljuõõne, silmakoobaste ja suuõõne vahel (cavum nasi). Nina koosneb välisninast ja ninaõõnest.

nitro|rühm
keem rühm, mis koosneb ühest lämmastiku- ja kahest hapnikuaatomist

nooda|tiib
üks nooda kahest pikast külgmisest osast. *Tulid [noodavedamisel] noodatiivad, raskete tinadega koormatud noodasuu, siis noodapära .. A. Mälk.

nööbi|vurr [-i]
nööbist ja selle kahest august läbi pandud niidist koosnev tiirlema tõmmatav rahvapärane mänguasi

ordinaat ‹-naadi 21› ‹s›
mat üks koordinaatidest, üks kahest (v. kolmest) arvust, mis määravad punkti asendi pinnal (v. ruumis) koordinaadistiku suhtes

org ‹oru 21› ‹s›
piklik ühest v. mõlemast otsast avatud hrl. suudme poole kaldu põhjaga nõgus pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud. Emajõe org. Viljakandev Niiluse org. Kõrgete, järskude, laugete veerudega org. Tee viib, laskub alla orgu. Orus, oru põhjas voolab oja. | piltl. Paat kadus lainete orgu. *Kas ei olnud maailm ainult üks patu ja viletsuse org? G. Helbemäe.
▷ Liitsõnad: jõe|org, kalju|org, kanjon|org, karsti|org, lamm|org, langatus|org, mold|org, piki|org, puhandus|org, ripp|org, rist|org, sälk|org, säng|org, uht|org, umb|org, uurde|org, ürgorg; hukatus|org, häda|org, mure|org, nutu|org, patu|org, surmaorg.

ots|aju
anat kahest poolkerast koosnev peaaju osa

paaris|härg
üks kahest koos rakendatud härjast. Paarishärgadega kündma.

pakk|äke
etn kahest v. kolmest reast liikuvaist pakkudest koosnev puuäke

parallaks ‹-i 21› ‹s›
astr kahest eri vaatluspunktist vaatlusobjektile suunatud kiirte vaheline nurk; nurk, mille all vaatlusobjektilt paistab vaatluspunkte ühendav sirge. Spektraalne, horisondiline, statistiline parallaks. Suhteline, absoluutne parallaks.
▷ Liitsõnad: aasta|parallaks, sekulaar|parallaks, ööpäevaparallaks.

pea|ülekanne
tehn hrl. kahest hammasrattast koosnev ülekandemehhanism autol

periood ‹-i 21› ‹s›

1. ajajärk, millegi iseloomulikuga määratud ajalõik (ka korduvana, eriti liitsõnades). Pikk, lühike periood. Kodanlik, sõjaeelne, sõjajärgne periood. Feodalismilt kapitalismile ülemineku periood. Rootsi valitsuse periood Eestis. Murranguline periood rahva ajaloos. Vaheldusid majandusliku tõusu ja languse perioodid. Algas suurte segaduste periood. See draama kuulub meie näitekirjanduse varasemasse perioodi. Luuletaja Tartu-periood. Kirjaniku loomingu võib jagada kaheks perioodiks. Aastad 1945 – 1950 olid süngeim periood minu elus. Elu viimasel, hilisemal perioodil. Pingeline õpingute periood. Filmivõtete periood. Haiguse äge periood. Sünnitusjärgne, operatsioonieelne periood. Poegade toitmise periood lindudel. Taimede aktiivse vegetatsiooni periood. Kevadtalvisel perioodil vajame vitamiine. Vihmade periood. Suhtelise vaikuse periood. || teat. kindlapiiriline ametiaeg. Reagan valiti veel teiseks perioodiks presidendiks.
▷ Liitsõnad: ajaloo|periood, alg(us)|periood, aruande|periood, avanemis|periood, diktatuuri|periood, elu|periood, ettevalmistus|periood, haude|periood, imetamis|periood, inkubatsiooni|periood, inna|periood, jooma|periood, karjatamis|periood, kasvu|periood, kevad|periood, kinnis|periood, kliima|periood, koloniaal|periood, koristus|periood, kriisi|periood, kudemis|periood, kuiva|periood, kujunemis|periood, kõrg|periood, külma|periood, külvi|periood, kütte|periood, laktatsiooni|periood, langus|periood, lauda|periood, loome|periood, loomingu|periood, loomis|periood, lõpp-|periood, lüpsi|periood, munemis|periood, mõõna|periood, mängu|periood, navigatsiooni|periood, nuuma|periood, peite|periood, pesitsus|periood, poegimis|periood, puhke|periood, põhi|periood, põua|periood, püügi|periood, saju|periood, sigimis|periood, siirde|periood, sooja|periood, sula|periood, suve|periood, sügis|periood, talve|periood, talvitus|periood, tiinus|periood, treeningu|periood, tõusu|periood, töö|periood, vaatlus|periood, vaikus|periood, varumis|periood, vegetatsiooni|periood, vihma|periood, väljutus|periood, õitsengu|periood, õpingu|periood, üleminekuperiood.
2. ajavahemik, mille järel mingi nähtus kordub. Maa pöörlemise periood ümber oma telje on 24 tundi. Tähe heleduse kõikumise periood. Pulsari periood. Pendli ühe poolvõnke periood.
▷ Liitsõnad: pöörlemis|periood, tiirlemis|periood, võnkeperiood.
3. mat korduv number v. numbrite rühm perioodilises murrus
4. keel lausestik
▷ Liitsõnad: lauseperiood.
5. muus helitöö osa (v. iseseisev helitöö), mis koosneb hrl. kahest sisuliselt kokkukuuluvast kadentsiga lõppevast lausest. 8-taktiline periood. Moduleeriv periood.

pinakoid ‹-i 21› ‹s›
geol kahest rööpsest tahust koosnev kristalliline lihtvorm

plaat|kondensaator
el kahest dielektrikuga eraldatud plaadist koosnev kondensaator

polüüp ‹-lüübi 21› ‹s›

1. zool alusele kinnituv silinderja v. kellukja kehaga hrl. koloonialine mereloom, ainuõõssete üks kahest põhitüübist. *Pimsitükke katsid paksud purpurvetikate lubikoorikud, korallid, polüübid .. ja teised troopikavete tavalised elukad. I. Murdmaa.
2. med vet hrl. jala abil kinnituv healoomuline (limaskesta)kasvaja. Mao, söögitoru polüübid. Tal on polüübid ninas.

poolmik ‹-miku, -mikku 30› ‹s›
üks kahest ühetaolisest poolest v. osast. Käsikivi ülemine, alumine poolmik. Telliskivi poolmikud. *Looduslikult jaotab linna kaheks suureks poolmikuks loodest kagusse voolav Emajõgi. A. Marksoo.

põik|rist
kahest kaldu asetsevast omavahel täisnurga all lõikuvast joonest rist (X), kaldrist

põse|pool [-e]
hrv üks kahest põsest, põsk. *Ta vasak põsepool tõmbleb aeg-ajalt. J. Tuulik.

pügal|pulk
etn kahest poolest koosnev riist, millele lõigati sälgud kaupade, töö hulga jms. arvestamiseks

pürrihhius ‹-e 5› ‹s›
kirj antiikses värsis kahest lühikesest, nüüdses värsis kahest rõhutust silbist koosnev värsijalg

püünis|raud
‹hrl. pl.› kahest poolkaarekujulisest riivistatud rauast koosnev püünis, mis paiskub vedru jõul kokku, rauad. Kütt seadis püünisrauad paigale, vinnastas metsas kaks püünisrauda. Rebane, jänes, ilves, hunt jäi püünisraudadesse. Ondatrat tohib püünisraudadega püüda.

ranna|karp [-karbi]
zool kahest poolmest koosneva pikliku kiilukujulise kojaga karp rannikuvetes (Mytilus). Söödav rannakarp. Rannakarbi kolooniad.

redel ‹-i 2› ‹s›

1. kahest tugevast külgpuust ning neid ühendavatest pulkadest koosnev (teisaldatav) ronimisvahend. Pikk redel. Redelit mööda (pulkhaaval) üles, alla ronima. Läks mööda redelit lakka, ahju peale. Ronis laudile ja tõmbas redeli üles. Pööningule viib redel. Korstna juurde pääseb katusele kinnitatud redeliga. Redelilt kukkuma. Seadis, toetas redeli seina najale. Redelit püsti ajama, tõstma. Redel ei ulata katuseni. Tooge redel, viime kuldnokapuuri puu otsa! Redelil on üks pulk murdunud, ära. Redeliga tuletõrjeauto. *Vaata, et [mõisahärra] laseb redelile tõmmata ja keretäie kätte anda! J. Kross. || seina külge kinnitatud võimlemisriist rippe ja ronimisharjutuste sooritamiseks. Harjutused rööbaspuudel, rõngastel ja redelil.
▷ Liitsõnad: aia|redel, konks|redel, köis|redel, laka|redel, nöör|redel, roni(mis)|redel, ründe|redel, trepp|redel, tuletõrje|redel, võimlemisredel; puu|redel, raudredel.
2. samalaadne muuks otstarbeks kasutatav riist. a. vankriredel. Vankril on kaks redelit, pole redeleid peal. Hüppas vankrile ja istus redeli servale. Sõidab vankris, jalg üle redeli rippu. *Enamasti kõik perepojad-tütred sõitsid [leeripäeval] kirikuõue vedruvankris, ainult tema heinakarsil puutelgedega vankri kolisevate redelite vahel. M. Metsanurk. *Lahtist põhku oli vankris, kõrsi ulatus üle redelite .. P. Viiding. b. rõuguredel. Vili pandi redelitele. Hein kuivab redelitel. Pärastlõunal tõstan ristiku redelitele. Kolm paari redeleid pandi otsakuti kokku, et saaks pikk rõuk. Niidetud põllul seisid tühjad redelid. *Kahe käega hoidis Linda kaerasületäit, panemata seda redelile. V. Saar. c. selline riist poolviltu seina külge sõimeks kinnitatuna. Pani lammastele redelisse ristikut. *Isa .. kraapis heinu kokku, et käputäit läbi augu hobustele redelisse visata. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: viljaredel; lumeredel.
3. piltl mingi tõusev v. langev järjestus v. rida; hierarhia. Kiire tõus sotsiaalsel, seltskondlikul redelil. Olen riigiteenistuse redeli kõige madalamal pulgal. Aeglaselt, kuid kindlalt tõusis ta teaduse redelil kõrgemale. *Tänasest peale olete erikomando ülem ja meie vana redeli järgi vanemallohvitser. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: ameti|redel, karjääri|redel, palga|redel, seisuse|redel, teenistus|redel, võimu|redel, ühiskonnaredel; heliredel.

ring|varras
kahest omavahel elastse traadiga ühendatud kudumisvardast koosnev varras

rist|piste
tekst kahest diagonaalselt ristuvast pistest koosnev kaunistuspiste. Korrapärase ristpiste aluseks on ruut. Patja kaunistasid ristpistes tikitud roosid. Ristpistes väljaõmmeldud särk.

rõhk|nööp
kahest poolest koosnev kinni surutav nööp, trukk. Rõhknööpidega pluusikinnis.

rööbas|puud pl
sport võimlemisriist, mis koosneb neljale reguleeritavale tugipostile kinnitatud kahest paralleelsest rööpast. Madalad, keskmised, kõrged rööbaspuud. Rööbaspuudel esinema, võimlema, võistlema. Harjutused rööbaspuudel. Meie võimleja tuli rööbaspuudel esimeseks.

saksid ‹-de 21› ‹s› pl
mer omaaegne lihtne tõsteseade, mis koosnes kahest ülalt trossiga kokku seotud kaldus palgist ja nende tipust alla rippuvast talist. Mastid tõsteti kohale sakside abil.

sega|keel
kahest v. enama keele sugemeist koosnev keel. Vanade kirikuraamatute imelik eesti-saksa-ladina segakeel. Pursib veidrat soome-eesti segakeelt. Kõik pidžinid on segakeeled.

sega|kristall
geol kahest isomorfsest keemilisest ühendist koosnev kristall

segama ‹37›

1. tülitama, häirima, (mingis tegevuses v. seisundis) tülinaks, takistuseks, häirijaks (ees) olema. Öelge, kui ma segan. Vabandage, ega ma ei sega? Nõuab, et teda vahelerääkimisega ei segataks. Haige vajas rahu, teda ei tohtinud segada. Ära sega teisi töö juures! Ebaviisakas oleks teda nii hilisel tunnil segada. Ma ei taha neid oma muredega segada. Täna on siin rahulik, keegi ei tule segama. Laht kihises paatidest, nii et need kippusid üksteist segama. Teadlast segab, kui iga raamat pole oma õigel kohal. Sagedased telefonikõned hakkasid segama. Midagi võõra käitumises segas mind. Poiss on nii süvenenud arvutimängudesse, et ei lase end kellestki ega millestki segada. Õpilane segab tundi oma märkustega. Lapsed ei tohi täiskasvanute juttu segada. Mis sa segad teisel peremeest mängida! Vihmane ilm kippus heinatööd segama. Kiiremat liikumist segasid põrandal jalus vedelevad riided. Haige jalg segab kõndimist. Väljast kostev lärm segas öörahu. Nälg segas mõtteid kontsentreerimast. Rahutus segab teda lugemast. Kärbsed hakkasid juba varahommikul und segama. Sportimine ei seganud muusikaharrastust. Ainult kella tiksumine segab vaikust. Kahjuks pean teie rõõmu segama. Võõra tulek segas armastajate idülli. Aknast avanes segamata vaade merele. Segavad asjaolud. Segatud tuul mer takistuse taga olev tuul.
2. millessegi toimuvasse sekkuma sellest osavõtmise v. selle katkestamise eesmärgil. Jutu vahele, jutu sekka segama. „Pole tõsi!” segas Ain end jutusse. Segas end meie perekonna asjadesse. Ära sega end asjadesse, mis sinusse ei puutu! Miks sa segad ennast võõraste ellu? Pole mõtet teiste inimeste vahele segada. *Esimestel päevadel ei sega ta end suuremat talupidamisse.. O. Luts. || millegagi (hrl. negatiivsega) end siduma v. seotud olema; kedagi teist millessegi tõmbama. Ta on segatud mingisse kahtlasse, tumedasse loosse. Hoidub eemale, et mitte end kaklusse segada. Skandaali on segatud hulk tähtsaid tegelasi. Osutus olevat poliitikasse segatud. Ära sega mind selle supi sisse!
3. aine v. materjali kogumi osi (mingi vahendiga) liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub. Segab kohvi, teed. Segab puulusikaga putru, et see põhja ei kõrbeks. Laske pidevalt segades siirupil keema tõusta. Ema segas panges seasööki. Hakkis aaloelehed peeneks ja segas siis purgis hoolikalt segi. Savi, betooni segama. Segab tuld, puid ahjus. Võttis roobi, segas söed laiali ja pani siibri kinni. Et vili ühtlaselt kuivaks, tuleb teda vahetevahel segada. Mutid segavad mulda. Ventilaator segas rasket õhku ringi.
4. kahest v. enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v. tekitama. Segage muna, jahu ja piim taignaks. Leivatainasse segati vanasti aganaid. Segab sooja piima sisse mett. Segas endale ühe tassi lahustuvat kohvi. Segan punase veini veega pooleks. Kokk segab maitseaineid hakklihale juurde. Toidu hulka on liiga palju vürtse segatud. Veinisse oli unerohtu segatud. Rammusatest koostisosadest segatud pasteet. Kokteili, grokki segama. Segas endale mitmest mahlast sobiva joogi. Apteeker segab rohtu, pulbreid, salve. Mört segatakse lubjast, liivast, tsemendist ja veest. Segu saamiseks tuleb koostisained hästi läbi segada. Kunstnik segab värve. Kollasele musta juurde segades saadakse roheline. *Linase riide lõhn segas enese suitsuliha lõhnaga – nii tuntud eesti aitade lõhn. A. Kitzberg. | piltl. Puhtad segamata toonid. *Paabeli torni ehitamise loos räägitakse, kuidas inimeste keeled segati.. T. Paul. *Imestada saab ehk ainult seda, kui pentsikult hullus ja selgus minu õemehe meeles ja vaimus segi on segatud. J. Kross. || midagi teiselaadilist sekka, hulka lisama. Aednik segas peenarde mullasse kõdusõnnikut ja tuhka. Sibulate ja pekitükkidega segatud tangupuder. Aastad on juustesse seganud halli. Halliga segatud juuksed. Lumega segatud vihm. Pisaratega segatud naer. Braavohüüetega segatud aplaus. *Kas näed, kui õigel teel oli minu kunsti-instinkt, kui ta käskis realismile ajakohast romantikat hulka segada! E. Vilde. *Villu oli segamata verega [= puhastverd] eesti mees.. E. Bornhöhe.
5. asetust, järjekorda muutma. Kaarte, doominokive segama. Tõstab segatud kaardipaki pooleks. || segi ajama, ära vahetama. *Ehk olen nii mõndki unustanud, ehk olen päevad seganud.. A. H. Tammsaare. *Muidugi ei tule stiili segada stiliseerimisega.. N. Andresen.
6. segaseks, arusaamatuks muutma. Vastane segas raadiosaateid. Jänes segab jälgi. Viin segab mõistust. Ära sega oma juttudega inimeste meeli! *Ta silmad olid töntsid ja mõte segatud. A. Schmuul.
7. kõnek jampsima, segast juttu ajama; jutuga keerutama. Mis sa segad, sa tead väga hästi, mis ma kuulda tahan! *Harrigi hakkas segama, ei kõnelnud sugugi asjalikult. A. Tigane. *Aga peast oli kogu aeg selge. Ainult sellel hommikul, kui ta läks, hakkas jälle segama. A. Pervik.

sega|mahl
kahest v. mitmest mahlast segatud mahl

sega|müüritis
ehit kahest erinevast kivimaterjalist (näit. looduskividest ja tellistest) müüritis

seisev|noot [-nooda]
kal suur, kogu püügiaeg samas paigas seisev tiibadest, puju(de)st ja ühest v. kahest pealt lahtisest kastist koosnev kalapüünis, kakuam. Ühekastiline, kahekastiline seisevnoot. Räimepüük seisevnootadega.

sild|lülitus
el kahest rööpsest harust ja nendevahelisest ühendusest koosnev lülitus

soa|raam
soa kahest peelest koosnev raam, mille külge kinnituvad piid

spondeus ‹-e 4 või -e 5› ‹s›
kirj värsijalg, mis koosneb vältelises värsisüsteemis kahest pikast silbist ja silbilis-rõhulises värsisüsteemis kahest rõhulisest silbist

stereo|fotograafia
ruumilise kujutise jäädvustamine objekti kahest eri kohast pildistades

sugu ‹soo 27› ‹s›

1. ka biol sigimist võimaldav rakkude, elundite ja isendite kahetaolisus, liigi isendite omadus eristuda emas- ja isasorganismiks; kumbki neist kahest osapoolest, sugupool. Bioloogiline sugu. Ankeeti tuleb märkida ka vanus ja sugu. Mis soost on inglid? Sündiva lapse sugu pole alati võimalik ette kindlaks teha. Tänapäeval on võimalik lõikuse abil oma sugu muuta. Peres kasvavad eri soost lapsed. Õppima võetakse mõlemast soost noori. Kokkupuuted teise sooga. Õrnem, nõrgem sugu 'naissugu'. Tugevam, kangem sugu 'meessugu'. Soota olend.
▷ Liitsõnad: mees|sugu, naissugu.
2. ühistest esivanematest põlvnevad isikud, suguvõsa, suguselts; ühest seisusest v. rahvast sündinud isikud. Inimeste, jumalate, kuningate, orjade sugu. Ta on kuulsast, nimekast soost. Kõrgest, madalast soost noormees. Võttis endale alamast soost naise. Kirjanik põlvnes talupoegade soost. Saksa soost mõisnikud. Juudi soost kaupmees. Tema emapoolsed esivanemad olid võõrast soost, kusagilt Saksamaalt. Inimesed on loodud sugu jätkama, edasi kandma. Haris oma põldu ja suurendas sugu. Peres polnud ühtegi last ja abielupaari surmaga lõppes ka nende sugu. Tema on oma soost viimane. Meie soos pole seni olnud ühtegi suli. *Aga eks ma ole samast Nooremärdi soost ja suguvõsast: siin sündis ja kasvas mu vanaisagi üles. P. Vallak. || hõim, rahvas; rahvus. Soome sugu rahvad. *Ja kes just sugu ei salanud, see oli eestlane nii ettevaatlikul ja ilmetul viisil, et... mine tea, milline isamaa sind homme jälle kutsub. H. Raudsepp. || ühte liiki, tõugu olendid. Huntide sugu on meie metsadest kaduma hakanud. Või siis petiste sugu maa pealt kadunud on!
▷ Liitsõnad: aadli|sugu, inim(ese)|sugu, kuninga|sugu, meeste|sugu, naiste|sugu, rahva|sugu, rüütli|sugu, ussi|sugu, valitsejasugu; ihusugu.
3. põlv, põlvkond. Järeltulev sugu. Pani kõik kirja tulevasele soole mälestuseks. *Oeh, oeh, noor inimene! Kui terav! Või nüüdne sugu siis midagi usub. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: järel|sugu, noorsugu.
4. van sort. *Sellepeale keetnud tark üheksat sugu rohtudest, mis ta salamahti kuuvalgel korjanud, rammujooki.. F. R. Kreutzwald.
5. keel grammatiline kategooria, mille järgi nimisõnad jagunevad klassidesse ja millest oleneb nimisõnaga ühilduva sõna esinemise kuju; selle kategooria alusel moodustuv sõnaklass. Grammatiline sugu. Soome-ugri keeltes sugusid pole.
▷ Liitsõnad: kesk|sugu, mees|sugu, naissugu.
6. loog mõistete, esemete v. nähtuste klass, kuhu kuulub käsitletav kitsamat liiki mõiste, ese v. nähtus

sugu|pool [-e] ‹s›
kumbki neist kahest rühmast, kelleks isendid sugurakkude ja -elundite kahetaolisuse põhjal jagunevad. Mõlema sugupoole hulgas leidub ilusaid isendeid. Sugupoolte võitlus. Võõristus teise sugupoole vastu. Vanasti istusid sugupooled kirikus lahus. Õrnem sugupool 'naised'. Tugevam sugupool 'mehed'.
▷ Liitsõnad: mees|sugupool, nais|sugupool, vastassugupool.

suund ‹suuna 22› ‹s›

1. ümbruse, objektide, ilmakaarte vms. järgi orienteeritud mõtteline (sirg)joon; (kindel) kurss, siht v. mõjupiirkond. Kompassinõela suund. Tuul on suunda muutnud, muutliku suunaga. Merehoovuse, tsükloni suund. Jalatõste suunaga üles, kõrvale, ette. Kiirgus mõjub igas suunas, kõikides suundades. Pöörlemine toimus kellaosuti liikumise suunas 'päripäeva', kellaosuti liikumisele vastupidises suunas 'vastupäeva'. Peale tungiti mitmest suunast. Tuisus oli raske suunda hoida. Rändur kaotas suuna. Jänes muudab põgenedes tihti suunda. Vanad meresõitjad määrasid suunda tähtede järgi. Lennuk võtab suuna itta, saare poole. Mehed tõttavad hääle, valguse suunas 'poole'. Ta viitab käega, peaga maja suunas 'poole'. Linna suunast 'poolt' lähenes autode kolonn. Ajukoerte haukumine kostab raba suunast 'poolt', hoiab raba suunda 'poole'. Rändrahn asub metsast kirde suunas 'pool'. Pealetung Tallinna-Rakvere suunal. || mat üks joone punktide kahest võimalikust järjestusest. Vektori, sirge, ringjoone suund. Positiivseid ja negatiivseid arve nimetatakse suunaga arvudeks. Elektrivoolu suunda loetakse positiivselt pooluselt negatiivse poole.
▷ Liitsõnad: diagonaal|suund, ette|suund, kald|suund, külg|suund, otse|suund, piki|suund, põiki|suund, püst|suund, radiaal|suund, rist|suund, rõht|suund, vastas|suund, vertikaalsuund; heite|suund, langemis|suund, lennu|suund, liikumis|suund, lähte|suund, pea|suund, põhja|suund, rände|suund, sõidu|suund, tõuke|suund, tõususuund.
2. piltl kasut. kõige üldisemalt millegi kulgemise, kallakute, põhijoonte vms. märkimisel. a. iseloomulik joon, kallak (arengus, tegevuses); suunitlus, orientatsioon; külg, pool. Karjakasvatuse suunaga majandid. Uurimistöö põhilised suunad. Hüpotees näitab kätte katsete suuna. Kliima muutub soojenemise suunas. Elu ise andis asjade arengule õige suuna. Sündmused võtavad sootuks teise suuna. Otsus paneb mõtted uues suunas liikuma. b. (ühiskondlik, kirjanduslik) vool, koolkond; teat. rühmitus, fraktsioon. Poliitiline, ideoloogiline, usuline suund. Kirjanduslikud suunad. Kunsti realistlik suund. Materialistlikud, idealistlikud suunad filosoofias. Ajakiri esindab partei radikaalset suunda. Eesti rahvuslikus liikumises tekkis algusest peale kaks suunda. *.. raha aga ei .. kaotanud mõtteid, vaid juhtis neid ainult ühes suunas – veelgi enam raha tahtma. A. Hint.
▷ Liitsõnad: arengu|suund, huvi|suund, kunsti|suund, moe|suund, mõju|suund, põhi|suund, tegevus|suund, tootmis|suund, uurimis|suund, üldsuund.

suu|nurk
üks kahest suu (ja huulte) külgmisest lõpp-punktist. Parem, vasak suunurk. Naeratus, grimass suunurgas, suunurkades. Suunurk on ohatanud, katki. Muigab (ühe) suunurgaga. Kõverdab põlglikult suunurki. Teravad, kibedad jooned suunurkades. Pettunult allapoole vajunud, allapidi suunurgad. Suunurgad tukslevad, tõmblevad. Suits, piip on suunurgas rippumas. Koeral tilgub suunurkadest ila. | piltl. Pillas suunurgast, et võiksin neile külla minna.

suur|aju
anat peaaju suurim, kahest poolkerast koosnev osa (cerebrum)

suurendama ‹37›
suuremaks tegema
1. (hulga, mahu v. arvukuse kohta:) avardama, laiendama, pikendama; rohkendama, kasvatama, lisama. Linnupuuri ava tuli natuke suurendada. Lauta, elamut suurendati juurdeehitusega. Jooksja on suurendanud vahemaad teistega. Talus suurendatakse karja, külvipinda. Suurendatakse väetiste tootmist. Suurendage antud arvu kolme võrra. Haiglas suurendati voodikohtade arvu 200-ni. Ta palka suurendati 10000 kroonile kuus. Suurendati aktsiakapitali, kasumeid. Suurenda kiirust, tempot! Suurendatud 'kahest suurest tertsist koosnev' kolmkõla. Ära tema juttu usu, ta suurendab 'liialdab' alati.
2. tugevdama, intensiivistama; üha halvemaks v. paremaks muutma. Koormust, rõhku, temperatuuri, pinget suurendama. Saagikust, tootlikkust, tööviljakust suurendama. Hooldusraie suurendab puistu vastupidavust. Kuumus, higistamine suurendab janu. Kiilasjää suurendas libisemisohtu. Ebaõnnestumised suurendasid meelehärmi, masendust. Teade suurendas ärevust, segadust. Lootusetu haige paranemine suurendas arstide kuulsust.
3. originaalist suuremat koopiat valmistama; fot fotosuurendiga negatiivist suuremaid pilte tegema. Suurendatud fotod. Laskis perekonnapildi suurendada ja pani seinale. Hügieeniplakat suurendatud kärbestega. || optikariista abil näiliselt suuremaks muutma. Mikroskoop suurendab sadu ja tuhandeid kordi.

sändvitš ‹-i 21› ‹s›
kok kahest ülestikusest leivaviilust ja nende vahel olevatest lisanditest koosnev võileib
▷ Liitsõnad: juustu|sändvitš, kala|sändvitš, liha|sändvitš, singi|sändvitš, viinerisändvitš.

sääre|mari [-marja]
ka anat kahest lihasest moodustuv sääre tagumine ülaosa (sura). Paksud, prisked, jämedad, pringid sääremarjad. Sääremarjad kisuvad suurest käimisest krampi. Sääremarjas oli torkehaav. Koer napsas sääremarjast kinni. Sääremarjadeni ulatuv seelik.

südame|koda
anat üks südame kahest õõnest, kuhu veri tuleb suurtest veenidest ja läheb sealt edasi vatsakestesse (atrium cordis)

südame|paun
anat südant ümbritsev kahest lestmest koosnev umbne kott, perikard

südame|vatsake
anat üks südame kahest õõnest, kuhu veri tuleb kodadest ja läheb sealt edasi arteritesse (ventriculus cordis)

süllogism ‹-i 21› ‹s›
loog deduktiivne järeldus, mis tuletatakse kolme mõistet siduvast kahest otsustusest

süntagma ‹6› ‹s›
keel kahest (v. enamast) grammatiliselt seostatud sõnast koosnev rühm lauses

süstik ‹-u 2› ‹s›

1. kangaspuude ja kudumismasina süstakujuline vahend lõnga juhtimiseks. Vahetas süstikus pooli. Süstik lausa lendas kuduja käes. Vabrikus seati üles kahe süstikuga automaatteljed. Mis sa sõelud siin nagu süstik! Paadid kihutasid nagu süstikud mandri ja saare vahet. *Ta jälgib hoolega telgede käiku, kuulab süstikute valju plaginat.. A. Jakobson. *Kui kulda kududes aeg lennand süstikuna – / täis saanud täna siinse olemise määr. J. Kärner. | piltl. Mina olin ainult süstik tema käes, keda ta käsutas siia-sinna.
▷ Liitsõnad: kangasüstik; kosmosesüstik.
2. õmblusmasina osa, milles on niidipool
3. kahest ovaalsest kapslist koosnev vahend süstikpitsi valmistamiseks

taldrik ‹-u 2› ‹s›

1. madal ümmargune (v. ka muukujuline) lauanõu toidu söömiseks ja serveerimiseks. Portselanist, fajansist, klaasist taldrik. Puust treitud taldrik. Madal, sügav taldrik. Laual oli kuus taldrikut. Taldrik kookidega. Tõstab, võtab, paneb toitu taldrikule. Kokk jagas supi taldrikuisse laiali. Sööb taldrikult, taldrikust. Sõi kiirustades, taldrikult kordagi pilku tõstmata. Sööb, nina taldrikus 'liiga kummargil taldriku kohal'. Kraanikauss oli musti taldrikuid täis. Seinale riputatav taldrik. Taldrikutena kasutati kookospalmi lehti. Kuulas põnevil, silmad peas kui taldrikud. || taldrikutäis. Tellib ainult pool taldrikut suppi. Sõi kaks taldrikut magustoitu järjestikku.
▷ Liitsõnad: alumiinium|taldrik, fajanss|taldrik, klaas|taldrik, plekk|taldrik, portselan|taldrik, puu|taldrik, tina|taldrik, vasktaldrik; koogi|taldrik, küpsise|taldrik, leiva|taldrik, prae|taldrik, salati|taldrik, supi|taldrik, sülditaldrik; alustaldrik; ehis|taldrik, seinataldrik.
2. seda meenutav ümmargune, hrl. kergelt kumer ese. a. (masina, seadeldise osa kohta). Külviku taldrikud. Ülevoolutorudeta taldrikud (taldrikkolonnis). Piim liigub separaatori trumlis olevate taldrikute vahele. Katustel võis näha satelliitside taldrikuid. b. ‹hrl. pl.› muus kahest metallkettast koosnev ilma kindla helikõrguseta löökpill. Väikesed, suured taldrikud. Orkestrant lööb taldrikuid kokku. Tantsuorkestris lüüakse taldriku pihta kas trummipulgaga või metall-luuakesega. c. (muid tarvitusi). Sihtis taldrikut 'lendav märk jahilaskmises'. Lendav taldrik 'ufo; nõgus kergest materjalist ketas, mida väljas üksteisele lennutatakse'. d. piltl. Päikese hõõguv taldrik. Päevalille kollased taldrikud.
▷ Liitsõnad: trummitaldrik; satelliiditaldrik.

tali ‹11› ‹s›
tehn
1. rippuv tõsteseade, mille põhiosa on vints
▷ Liitsõnad: elektri|tali, käsi|tali, pneumotali.
2. vähemalt kahest plokist ja trossist v. ketist koosnev ülekandemehhanism, polüspast, liitplokk
▷ Liitsõnad: paaditali.

tangid ‹-de 21› ‹s› pl

1. kahest liigendiga ühendatud vastassuunalisest poolest koosnev tööriist esemete haaramiseks, hoidmiseks, painutamiseks, lõikamiseks vms. Suured, väikesed tangid. Tangide mokad, sääred. Sepp hoiab punast rauda tangide vahel. Tõmbas tangidega naelu välja, painutas plekki. Lõika, hammusta tangidega kaabli otsast tükk maha. Aeg-ajalt tuleb tangidega tuld liigutada. Säbrutab tangidega soengut. Arst aitas sünnitamisele tangidega kaasa. Hobuse rautamise, lindude rõngastamise tangid. Sportlasel on tugevad käed nagu tangid. Kõrvahark naksas mul käest justkui tangidega kinni. Ta on väga kidakeelne, iga sõna kisu suust nagu tangidega välja.
▷ Liitsõnad: augu|tangid, kingsepa|tangid, lame|tangid, lapik|tangid, lõike|tangid, maniküüri|tangid, montööri|tangid, naela|tangid, näpits|tangid, räsamis|tangid, sepa|tangid, tisleri|tangid, toru|tangid, tsvikk|tangid, tule|tangid, ümartangid; kruus|tangid, loki|tangid, pähkli|tangid, suhkru|tangid, sünnitus|tangid, voolutangid; suiratangid.
2. piltl teat. püsiühendites märgib survet, mille alla keegi satub, mille all ta on v. millest ta vabaneb. Vaenlane haaras, pigistas nad oma tangide vahele. Ülekuulamisel võeti mees kõvasti tangide vahele. Tundis, et on tangide vahel, pääsu ei ole. Parajasti toodi üks vang ülekuulajate tangide vahelt. *Kui mõistus tümaks tehtud, võeti tunded tangidesse. K. Rumor.

teine ‹teise, teist illat teisesse e. teise 5›
I. ‹num› järgarv põhiarvust 2 (ka liitjärgarvude lõpposana), märgitakse mõnikord numbriga 2. (punktiga) v. II (punktita). a. mingis loendis v. reas esimese järgmine. 2. veebruar. II sajand. Juuni teisel nädalal. Augusti teisest poolest alates. Iga kuu teisel pühapäeval. Jõulu teisel pühal. Koduigatsus tekkis juba teisel päeval. Käib teises klassis. Elan teisel korrusel. Ostis piletid teise ritta. Näidendi teine vaatus. Entsüklopeedia teine köide. Paremalt teine aken. Teise põlve haritlane. Teist põlve majaomanik. Laps köhib juba teist kuud. Ainsuse, mitmuse 2. pööre. Teine maailmasõda. Keiser Aleksander II. Kolmekümne teine. Juht lükkas teise käigu sisse. Kas valid esimese või teise võimaluse? b. tähtsuselt v. väärtuselt esimesest madalamal asuv. Kõrgem, esimene ja teine sort. Teise sordi jahu. Teise klassi vagun. Teise ringi pärijad. Teine tüürimees, piloot. Sai romaanivõistlusel teise auhinna. Saavutas võistlustel teise koha. Meie korvpallurid tulid teiseks, teisele kohale. Mängib orkestris teist viiulit. Tunneb ennast teise järgu, teise sordi inimesena. Suuruselt teine reisilaev maailmas. *Nii olen mina siis Jukola karjas teine mees, mis jõusse puutub. F. Tuglas (tlk).
II. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna
1. osutab, et tegemist on kellegagi v. millegagi, kes v. mis ei ole sama kui teada olev v. mainitu, jääb väljapoole mainitut (vastandub v. lisandub sellele). a. ‹substantiivselt› märgib täpsemalt määratlemata elusolendit (hrl. inimest), harvemini midagi elutut. Tema asemel töötab seal nüüd teine. Ajasin ta kellegi teisega segamini. Seda juttu võid teistele rääkida, mina ei usu. Ta pidi meiega tulema, aga läks hoopis teistega. See ei saanud olla keegi teine kui tema. Teisi ei võetagi tööle kui ainult pillimehi. Ei taha seda kaarti, anna sealt mõni teine. Mõtleb üht, kuid räägib teist. Kutsu mõni teine ka kaasa. Ära soovi teisele seda, mida sa endale ei taha. Ela ise ja lase teistel ka elada. Igaüks tegeleb oma asjadega, teiste jaoks pole kellelgi aega. Mine nüüd teiste juurde mängima. Ära nii kõvasti räägi, teised kuulevad. Oota, kuni teised koju tulevad. Ma ei taha teiste naeruks saada. Üle teiste kõlas Mari hele hääl. Ehitusele läks teiste hulgas ka minu vend. Poiss sörkis teiste sabas. Kui vähe on tarvis selleks, et teist õnnelikuks teha! Selliseid kirju oli teisigi. See on üks olulisemaid teemasid paljude teiste seas. Tema on teistsugune kui kõik teised. Ainult Priit on puudu, teised on kohal. Sa oled üksi, kus teised on? Sina jääd siia, meie teised lähme koju. Ta vajab armastust nagu iga teinegi. Ainult kolm tomatit olid punased, kõik teised olid alles rohelised. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. *Siiski, küllap see on Liisu, kes teine on vilunud astuma nii ettevaatlikult .. A. Hint. || kõnek (kõneleja enda kohta). Ära võta teise pliiatsit ära! Aga mis ta siis lööb teist! Küll mõnel on kerge elu, teine pingutagu end või surnuks! Ära tule teisele kallale! || ‹omastavalise täiendina› mitte oma, võõras; hrv naabri-, teise pere. Teise vaeva ei hinda keegi. Ära topi oma nina teiste asjadesse. Elab teiste tööst ja vaevast. Kes see teiste asju teab. Oma häda luu küljes, teise häda puu küljes. *Teiste perenaine käis ennist siin. J. Mändmets. b. ‹adjektiivselt› põhisõna võib tähistada nii elusolendit kui ka midagi elutut. Oodatu asemel tuli üks teine arst. Mis sina rabeled, selle töö jaoks on teised inimesed. Mina teiega ei mängi, mina mängin nüüd teiste poistega. Pane teine kleit selga. Ta viidi üle teisele tööle. Läks teise tuppa. Paat on teisel kaldal. Teisel pool teed. Teeme küll, aga teisel ajal ja teises kohas. Elektrist ei tea ta midagi, ta on teise ala mees. Täna ei saa, jätame teiseks korraks. Pööra koogil teine külg. Läheneb asjale hoopis teisest küljest. Poiss tegi ruttu teist juttu. Jutustage see lugu teiste sõnadega ümber. Püüdis kaaslast teistele mõtetele juhtida. Mul on hoopis teised plaanid. Ei olnudki teist teed kui rääkima hakata. Ma ei olnud üksi, üks teine poiss oli ka. Teist inimest ei vahita nagu puurilooma! Teiste lõpetajate hulgas oli ka meie naabripoiss. Klassis oli peale korrapidajate ka teisi lapsi. Käitu nii nagu teised inimesed. Kuhu teised lapsed jäid? Üks laulis salmi, teised neli refrääni. Ka sina pead kooli minema nagu iga teine laps. Selle hääle tunnen kõigi teiste häälte hulgast alati ära. Veenus on heledam kui teised planeedid. Kass, põrsas ja teised loomad. Sina pead oma vanemaid austama ja need teised sõnad. Võib tuua teisigi näiteid. Teistes tubades on ka vingu. Tule mõni teine päev jälle meile! Seda leiba võib teinegi kord osta. Ostsin 200 grammi vorsti ja teist samapalju juustu. Kolm kilomeetrit poeni, teist niisama palju tagasi. *See oli ju siis nii ilmsüüta vale, et teist sellesarnast otsima peab. O. Luts. || mõni. *Ning juttu sel tüdrukul – nagu teisel mehel aganaid! A. Gailit. || järgmine. Teisel hommikul olid külalised kadunud. Aga juba teisel hetkel oli ta otsustanud. Ei tulnud ta sel ega teistelgi päevadel. *„Selle oled sa hästi teinud,” ütles ta vanainimese tõsidusega .. „Teine kord aga ära ole enam nii rumal, et sa puu asemel sõrme lõikad! ..” E. Aspe. || teistsugune, teistmoodi. Ta näis elavat hoopis teises maailmas. Andres parandab oma kahed ära, aga Toomaga on teine lugu, asi teine. Vaikis hetkeks ja jätkas siis teise tooniga. Jättis joomise maha ja hakkas elama hoopis teist elu. Näen nüüd kõike sootuks teises valguses. Pärast seda sündmust vaatas ta elule hoopis teise pilguga. Ta ei teinud teist nägugi. Tuli uus ülemus ja tööl on kohe teine minek. Üks hetk võib inimese teiseks muuta. Usina lapse elu kujuneb teiseks kui laisa oma. Meie nii ei käitu, meie elulaad on teine. Õel on teine iseloom kui minul. Vanasti olid sa minu vastu hoopis teine kui praegu. Ehk keerab homseks ilma teiseks. *Muidugi on pealinna elu üsna teine kui see seal, kodus. R. Roht. | ‹komparatiivis›. Tal on teisemad mõtted. Kui saunas käidud, on ikka teisem tunne küll. Elu on nüüd hoopis teisem kui varemalt. Sõjaväest tuli tagasi sootuks teisem mees. Igal sügisel on lapsed jälle natuke teisemad. Tema on teisemast puust mees.
2. ‹substantiivselt› viitab tekstis kellelegi v. millelegi varem mainitule. a. kõnek rõhuta positsioonis esineb 3. isiku asesõnana v. tähenduses 'see'. Ei tea, kuhu see tüdruk jääb, pidi teine juba hommikul tulema. Ma ei raatsinud Annet üles ajada, magas teine nii magusasti. Kass toob varsti pojad, vaata kui paks teine juba. Mina seda Antsu ei salli, õel teine mis hirmus. Küll meie naabrimees on otsa jäänud, nagu piitsavars teine. Võtsin lapsele kommi ka, kuidas sa jätad ostmata, kui teine nii väga palub. Poiss on ilmast ilma haige, päris häda teisega. Kopliservast kostis tüdrukute kilkamist, tulid teised jooksuga toa poole. Meil on head lapsed, ei jõua teisi ära kiitagi. Kartsin, et ei tule saali kaunistamisega toime, aga päris ilus sai teine. Nuga kadus ära, pillasin teise kuhugi siiasamasse. Päris tore album on, saab teist ikka vahel vaadatud. Ära söö õunu, toored teised alles. Enam ma raamatuid ei osta, niigi teisi juba ülearu kogunenud. || viitab viimasena mainitud isikule. Ta tahtis tüdrukule midagi kinkida, mille üle teisel hea meel oleks olnud. Isa ärritab meelega poega, et panna teine rääkima. Ta möödus sõbrast sellise näoga, nagu oleks teine paljas õhk. b. ‹koos pronoomeniga üks v. see› asendab eelnevas tekstis esinevaid rinnastatud keelendeid v. tarindeid, eitavas lauses tähenduses 'ei kumbki', jaatavas lauses tähenduses 'mõlemad'. Nüüd pidi küll maapind avanema või taevas alla langema, aga ei juhtunud üht ega teist. Kas tahad kommi või küpsist? – Nii üht kui teist. Oleks veel et haigus kallal või ülearu vana, aga ei seda ega teist. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts.
III. ‹pron› substantiivne ja adjektiivne umbmäärane asesõna, mis väljendab midagi ebamäärast v. viitab mingile lähemalt täpsustamata asjale, olendile v. tunnusele
1. ‹ka korduvana› (mitmesugustes ühendites). a. ‹koos pronoomeniga üks v. see› umbkaudu tähenduses 'miski, nii mõnigi, mingi, mingisugune vms.'. Ta on sel teemal üht ja teist kirjutanud. Pakuti ühte ja teist. Räägiti ühest ja teisest. Neil on alati ühest ja teisest puudus. Siin leidub nii ühte kui teist. Eks elus ole üht kui teist nähtud. Ma ei tea midagi, võin ainult üht kui teist oletada. Üks kui teine oli saladuse jälile saanud. Inimesi vooris mööda, üks kui teine ostis midagi. Kodus on alati üht või teist teha. Rääkisime niisama sellest ja teisest. Tean temast seda ja teist. Noorpõlves sai seda kui teist tehtud. Tahan üht ja teist asja osta. Üks ja teine hädaline käis abi otsimas. Vaatasin ühele ja teisele poole, aga kuskilt ei paistnud kedagi tulemas. Ta on sellele üks kui teine kord mõelnud. On karta, et ettepanek lükatakse ühel või teisel põhjusel tagasi. Puudusi on ühel või teisel määral igas kirjandis. Üht, teist või kolmandat moodi see asi ikka laheneb. Asja arutati seda ja teist kanti pidi. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas mind selleks ja teiseks. Mina olevat see ja teine. b. ‹koos pronoomeniga üks, see v. mõni› tõstab mingist tervikust v. hulgast esile lähemalt täpsustamata üksikuid isikuid, asju v. omadusi. Üks silm nutab, teine naerab. Ühes käes tort ja teises lilled. Vanaemal on kaks kassi, üks on hall ja teine must. Klass jagunes pooleks, ühed süüdistasid teda, teised kaitsesid. Mis üht inimest vaimustab, võib teise hoopis külmaks jätta. Ühed kaabakad on nad kõik, võta üks ja viska teist. Äkki kadusid kõik, üks siia, teine sinna. Kõigisse ei saa ühtmoodi suhtuda, ühed lapsed vajavad hellust, teised karmi sõna. Ühed tahavad ühte, teised teist. Üks kivi oli liiga suur, teine liiga väike, kolmas liiga teravate servadega. Mõned seisavad, teised istuvad. *Teeradadest olid mõned laiaks tallatud, teised kitsaks kraavistunud .. K. Rumor. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Käega suurrätti, teisega seelikut hoides astus perenaine üle õue. Istub, jalg üle teise. | ‹korduvana›. *„Kaks [last] oli, teine poeg, teine tütar,” vastas saunatädi. A. H. Tammsaare. || (kaht asjaolu, olukorda vastandavates tarindites). Ühelt poolt tuleb see asjale kasuks, teiselt poolt teeb kahju. Ühest küljest toob lemmikloom perre palju rõõmu, teisest küljest aga on suureks nuhtluseks. Üks asi on haigust teeselda, hoopis teine asi aga haige olla. || iga üksik eraldi võetuna. Tuleb ära otsustada, mida ühele või teisele lapsele kinkida. Ütle, milline tapeet ühte või teise tuppa panna. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. *Sel puhul on muidugi kerge teada saada, kus, millal ja kes selle või teise muinasjutu on kirjutanud. H. Niit. || ‹ka korduvana› kummastki paarist kumbki eraldi võetuna (vastandavalt). Apteek ja kauplus asuvad üks ühel, teine teisel pool teed. Kas nad on tülis, et teine istub teises toanurgas? Nad lahkusid teine teises suunas. Kaks õde seisavad teine teisel pool haiget. *Nüüd tõmbas kull kaks sulge seljast, andis nad kuningapoja kätte ja ütles: „Värava suus on kaks karu vahiks. Viska teisele teine sulg ette...” J. Kunder. || vastastikuse tegevuse väljendamisel koos pronoomeniga üks; (harvemini korduvana v. muus ühenduses) tähenduses 'üksteise' v. 'teineteise'. Kõik rääkisid eri keeli, üks ei saanud teisest aru. Inimesi on palju, üks püüab teise eest teenistust ära võtta. Nad istusid nii lähestikku, et üks kuulis teise hingamist. Õde-venda on kui koer ja kass, üks ei anna teisele asu. Poisid saavad hästi läbi, üks aitab alati teist. Nad häbenesid nii väga, et teine ei julgenud teisele silmagi vaadata. Vili on sel aastal kehv, üks kõrs hüüab teist taga. Kumbki ei aimanud, et ta teist sellises paigas kohtab. *Ümberringi sagisid puha võõrad inimesed, keegi ei teinud teist tundmagi. A. Ploom. || ‹koos pronoomeniga üks esineb komparatiivses võrdlustarindis› osutab, et vastav omadus iseloomustab võrdselt kõiki objekte. Nurgas on terve hunnik kitleid, üks räpasem kui teine. Üks tüdruk on ilusam kui teine, ei oskagi valida. c. ‹koos pronoomeniga üks› korduvust, järgnevust näidates. Käib ühest toast teise. Tõstab asju ühest kohast teise. Üks töö ajab teist taga. Muudkui käi aga ühe arsti juurest teise juurde. Üks vale teise otsa! Otsis ühe sahtli teise järel läbi. Üks maja kerkis teise järel. Üks sõna järgnes teisele ja tüli oligi käes. Üks töö lõpetatud, alustas ta kohe teist. Täna polnud muud, kui üks külaline tuli, teine läks. *Pulmi ja pidusid peetud ja magusat õlut joodud ikka ühest pühapäevast teise. E. Aspe. | ‹elliptiliselt, ilma pronoomenita üks›. Künkast alla, teisest üles, ja nii terve tee. *Päev ajas teist taga ja nii nad kadusid. E. Kippel. *Tehku Marie oma prouaga päev otsa nurmel koormaid, nõnda et hobune teises kinni ja vaheaega pole! L. Vaher. || vahelduvust näidates, umbkaudu tähenduses 'edasi-tagasi'. Poiss keksib ühelt jalalt teisele. Pillub tulist kartulit ühest käest teise. Vaarub ühest teeservast teise.
2. üks (kahest). Kassipojal on teine silm alles kinni. Poiss oli teist jalga pidi kraavi kukkunud.
3. mõni. Teinegi kord tunned, et inimesed sind mõistavad. Teine päev juhtub, et pole aega süüagi.

termo|element
el kahest eri metallist v. pooljuhist seadis termoelektri tekitamiseks. Patareiks ühendatud termoelemendid. Termoelemente kasutatakse mõõteriistades, külmutusseadmetes jm.

terve|toon
muus kahest pooltoonist koosnev intervall

tolmuka|pea
bot kahest tolmukotist moodustuv tolmuka osa

triptühhon ‹-i, -i 10› ‹s›
kunst
1. kolmeosaline maal vm. kunstiteos. Graafiline triptühhon.
2. keskaegne liikumatust keskosast ja kahest liigutatavast tiivast koosnev tiibaltar

kokku tõmbama

1. tihedamalt lähestikku v. millelegi lähemale tõmbama (ja sellisesse asendisse kinnitama); (kahest poolest koosneva eseme kohta:) kinni tõmbama (1. täh.) Tõmbasin söed roobiga kokku. Tõmmake heinad rehaga kokku. Vangi käed olid selja taha kõvasti kokku tõmmatud. Kingsepp tõmbas lahti läinud saapatalla pigitraadiga kokku. Kasukas oli ümber keha rihmaga kokku tõmmatud. Tõmbas mõlemad uksepooled kokku. Tõmba väravad kokku. Kardinad tõmmati kokku. Kõne on juba küllalt pikaks veninud, on aeg hakata otsi kokku tõmbama 'kokkuvõtet tegema'.
2. (kiiresti, hooletult) kinni nõeluma. Tõmbas sukaaugu kokku.
3. mingisse asendisse v. seisu (pingule, koomale, kägarasse vms.) tõmbama. Tõmbasin kõhulihased kokku. Tõmbasin ennast kokku, et möödaminejale ruumi teha. Kõneleja tõmbas ühtäkki kulmud kokku. Vihmauss tõmbas ennast kokku.
4. kokku tõmbuma (1., 2. täh.) Kuivades tõmbas krohv kokku. Püksid tõmbasid pesus kokku. Lihased tõmbavad kokku. | piltl. Süda tõmbas valust kokku.
5. (hulganisti) kohale meelitama. Loengud tõmbasid kokku suure hulga kuulajaid. Hea kõnemees tõmbab alati rahvast kokku. *Huvitav kohtuprotsess oli tõmmanud kohtusaali kokku palju uudishimulisi. A. Kalmus.
6. kõnek kärpima, vähendama. Soovitati kokku tõmmata müüjate arvu. Tootmist tuleb kokku tõmmata. Rahapuuduse üle kurdetakse mujalgi, kõikjal tõmmatakse rahasid kokku.

tõmb|lukk [-luku]
kahest vastastikku hambuvast hammastikust v. spiraalist ning lukustist koosnev sulgemisvahend, mida suletakse ja avatakse lukustit piki lukku tõmmates, tõmbelukk. Tõmbas tõmbluku lahti. Tiris, vedas tõmbluku kinni. Tõmblukuga rinnatasku. Tõmblukuga tuulepluus, jope, spordikott, mapp, saapad. Pükste, telgi tõmblukk on katki.

täht ‹tähe 22› ‹s›

1. öösel taevas heleda täpina paistev taevakeha; astr püsivalt helenduv taevakeha; sün. taevatäht. Muutlikud, heledad tähed. Linnutee tähed. Päike on Maale lähim täht. Planeedid tiirlevad ümber tähtede. Taevas sirab, virvendab täht. Linna kohal süttivad tähed. Tähed lõid särama, kahvatasid, on kustunud. Tähtedest kirendav taevas. Tähis sügistaevas. Vaatas teleskoobiga tähti. Sabaga täht 'komeet'. Langev, lendav täht 'lendtäht e. meteoor'. Astroloogid ennustavad tähtede (seisu) järgi saatust. | piltl. Ta täht tõusis, loojus, kustus, langes (kellegi kuulsuse, populaarsuse, edu vms. kohta). Selle tantsutehnika täht on tuhmumas. Usub oma tähte, oma tähesse (usu kohta, et miski loodetav on tulema määratud). Ta ei loobu oma tähest (ei loobu oma unistusest, sihist vms.) Õnneliku, õnnetu tähe all sündinud inimene (kellegi õnneliku v. õnnetu saatuse, vedamise v. mittevedamise kohta). Inimese elukäik on tähtedesse kirjutatud.
▷ Liitsõnad: hiid|täht, kaksik|täht, kinnis|täht, kolmik|täht, kääbus|täht, mitmiktäht; ao|täht, eha|täht, hommiku|täht, koidu|täht, lend|täht, ränd|täht, saba|täht, taeva|täht, õhtutäht; õnnetäht.
2. piltl väga kuulus, edukas näitleja, muusik, sportlane vms., staar. Pariisi tähed. Ta on säravaim täht teatritaevas. Tõusev täht kunsti-, juriidilises taevas. Filmis polnud ühtegi tähte. See näitlejanna on esimese suurusjärgu täht. Trupi täht. Kontsert kujunes tähtede paraadiks. Kantrimuusika üks heledamaid tähti. Peale maailmameistrivõistlusi valiti tähtede meeskond.
▷ Liitsõnad: balleti|täht, estraadi|täht, filmi|täht, hoki|täht, jalgpalli|täht, kino|täht, kunsti|täht, laulu|täht, lava|täht, ooperi|täht, opereti|täht, raadio|täht, revüü|täht, roki|täht, spordi|täht, super|täht, teatri|täht, tele(visiooni)täht.
3. kiirjalt kulgevate harudega kujund, ese v. moodustis. Viisnurkne, kaheksaharuline täht. Taaveti täht 'kahest võrdkülgsest kolmnurgast moodustuv kuusnurk, heksagramm'. Kollane täht juudi kuuel (Taaveti tähe kohta juute eristava märgina). Punane täht tornitipus. Täht jõulukuuse tipus. Veterani rinnas särab täht (tähekujulise aumärgi kohta). Tähed õlakutel. || laik, tähn. Liblika tiibu katavad kollakad tähed. Valge täht hobuse otsmikul. || piltl (lilleõie kohta). Lill avab oma tulipunased tähed. Korjati pärna tillukesi kahvaturohelisi tähti.
▷ Liitsõnad: au|täht, kuld|täht, Puna|täht, valgetäht; juuditäht; tedretäht; jõulu|täht, kuld|täht, ratsuritäht; meritäht.
4. kirjas hääliku v. häälikuühendi tähistamise märk, kirjatäht. Gooti, kreeka, ladina, slaavi tähed. Masing võttis eesti keeles kasutusele „õ”-tähe. Täispindala tähistatakse tähega T. V-tähe kujuline kaelus. Kirjuta see sõna suurte, väikeste tähtedega (trüki- ja kirjatähtede kohta). Poisil on tähed juba selged, käes. Ta õpib, veerib tähti. Oskab tähti kokku lugeda, tunneb tähti. Vanaema õpetab tüdrukule tähti. Kuldsete tähtedega kirjutatud nimed mälestustahvlil. Rasvaste tähtedega uudis ajalehe esiküljel. Lapsed lõikasid loosungi jaoks tähti. Astus rahva ette tähtegi paberile panemata. See kõik on tõsi viimase täheni 'on absoluutselt tõsi'. || (hääliku kohta). Põristas r-tähte, susistas s-tähte. Ta ei oska k-tähte öelda. Ei osanud vene keele sisisevaid tähti välja öelda.
▷ Liitsõnad: algus|täht, esi|täht, kirja|täht, liit|täht, nime|täht, suur|täht, trüki|täht, võõr|täht, väiketäht; plii|täht, tinatäht.
5. kirjalik tõend vm. ametlik paber; kiri. Ristimise täht. Tähel seisis paki omaniku nimi. Neile anti tähed, millega pääses ministeeriumi. Mõisnik kirjutas tähe rendi tasumise kohta. Arst kirjutas, andis tähe. *Mitu kuud ei saanud Anna oma mehelt ühtki sõnumit, tähte ega teadet. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: aktsia|täht, arsti|täht, loa|täht, luba|täht, läbipääsu|täht, osa|täht, palga|täht, panga|täht, pääse|täht, raha|täht, ristimis|täht, rohu|täht, rubla|täht, seaduse|täht, voli|täht, võlatäht.
6. (tunnus)märk; märguanne. Kinkis kaaslasele sõpruse täheks oma kuue. Andis lepituse täheks suud. Võidu täheks püstitatud ausammas. Viimsepäeva, surma tähed. *Joosep pani käed risti täheks, et ta kõht on täis saanud. E. Vilde. *.. ta hüüab kõvemini Issanda nime. Kuid ei mingit märki – mingit tähte Issandalt. A. Hint.
▷ Liitsõnad: surma|täht, tunnis|täht, tunnus|täht, tänu|täht, võidutäht.
7. nõuk oktoobrilaste rühm
vt tähele

ukse|tiib
kahest (ühetaolisest) osast koosneva ukse üks osa, uksepool. Mõlemad uksetiivad lükati lahti.

vahr ‹-u 21› ‹s›
etn kahest palmikust ümber pea keeratud võru liniku all (Kagu- ja Ida-Eestis)

varv ‹-i 21› ‹s›
geol viirsavi kahest eri osast (talvisest ja suvisest) koosnev kiht, aastakiht

vastand|volt
tekst volt, mis moodustub kahest kõrvutiasetsevast ühepoolsest voldist, mille harjad on vastamisi. Vastandvoltidega seelik. Sügav vastandvolt mantliseljal. Mahapressitud vastandvolt.

vee|kell
aj kahest ühendatud veeanumast koosnev kell, kus aega mõõdab aeglaselt voolav v. tilkuv vesi, klepsüdra. Vanade roomlaste veekellad.

veski|kivi
üks kahest pealistikku asuvast soonilise sisepinnaga kivikettast, mille vahel toimub vilja jahvatamine. Alumine veskikivi pidi olema kõvem, pealmine pehmem. Veskikivide paksus, läbimõõt. Veskikivid pöörlevad. Hollandi tuulikul oli kaks paari veskikive. Veskikivist aidatrepp. Kurbus lasus veskikivina rinnal. Otsekui veskikivi langes südamelt. | piltl. Ajaloo veskikivide vahele jäänud rahvas.

viil|katus
ehit kahest kaldpinnast moodustuv harjaga katus. Kõrge viilkatus. Vanalinna punased viilkatused. Lame- ja viilkatused.

viljahõõrumis|kivi
‹hrl. pl.› arheol kahest kivist koosnev algeline tööriist viljaterade purustamiseks

võllas ‹võlla 19› ‹s›
keskajast pärinev ühest v. kahest postist ja nende peale toetuvast põikpuust koosnev rajatis, mille külge poodi surmamõistetud. Hirmuäratav võllas. Puusepad ehitasid võllast. Mees mõisteti võlla. Isegi varguse eest võidi inimene võllasse tõmmata, puua. Läbi külade sõites nägime võllais kõlkuvaid pooduid. Väiksed vargad ripuvad võllas, suured sõidavad tõllas.

vähendama ‹37›
väiksemaks tegema
1. (hulga, mahu v. arvukuse kohta:) ahendama, kitsendama, lühendama; piirama, kahandama, ära võtma, pisendama. Käiku, avaust vähendama. Tugeva tuulega vähendatakse purjepinda. Vähendas sammu ja kuulatas. Jooksjal õnnestus vahemaad teistega vähendada. Tehas oli sunnitud oma toodangut vähendama. Vähendagem keedusoola hulka toidus. Preemiat, makse oli tunduvalt vähendatud. Linna sissesõidul vähendatakse kiirust. Vähendatud 'kahest väikesest tertsist koosnev' kolmkõla. Vahejuhtum professoriga ei vähenda lugupidamist tema vastu.
2. nõrgendama, alandama, madaldama; üha halvemaks v. paremaks muutma. Pinget vähendama. Õli vähendab hõõrdumist. Udu vähendas nähtavuse miinimumini. Üritati vähendada mootorite müra. Roheline tee vähendab janutunnet. Paistetust vähendav kompress. Muusika kuulamine vähendas stressi, valu. Kvaliteeti vähendama. Kuidas vähendada tööjõu voolavust? Õudusjutud vähendasid poisi julgust. Uus ravim vähendab kõrvaltoimete riske. *.. [poiss] püüdis alati oma häda salata ja pidi tingimata kõike halba vähendama. E. Krusten.
3. originaalist väiksemat koopiat valmistama; fot negatiivist väiksemat pilti tegema. Laeva, auto, arvuti vähendatud mudel. Kaart on maapinna vähendatud tasapinnaline kujutis. Dokumente, pilte saab suurendada ja vähendada. || näiliselt väiksemaks muutma. Pikitriibud vähendavad figuuri.

välistama ‹37›
(teist v. teisi) võimatuks v. üleliigseks tegema, kõrvale v. välja jätma, välja arvama, välja lülitama. Üks seletus peab teise välistama. Naer ja pisarad ei välista teineteist. Inimlikku eksimust ei saa päriselt välistada. Lähedaste meelest oli enesetapp välistatud, lähedased välistasid enesetapu. Pidev joon välistab möödasõidu võimaluse. Pole välistatud 'on mõeldav' ka laenu võtta. Vastuvaidlemist välistav enesekindlus. Üksteist välistavad sündmused. Välistatud kolmanda seadus (formaalloogika põhiseadusi: kahest teineteisele vasturääkivast otsustusest on üks tingimata tõene ja teine väär). *Otsisin leevendavaid sõnu, kuid Juuli tõrjuv hoiak välistas need. A. Beekman. *Esko meel läks järsku tusaseks, et naise rõõmud eksisteerivad teda välistades .. K. Saaber.

värav ‹-a 2› ‹s›

1. müüris, aias v. seinas olev tarind, mis võimaldab sisse- ja väljapääsu (hrl. ka veokiga); ka ava selle tarindi jaoks. Mõisapargi, karjakopli, marjaaia, vangilaagri värav. Kiriku, rehealuse, tööstushoone värav. Laiad, rasked, võretatud väravad. Laudadest, lattidest, lippidest värav. Kahe poolega värav. Õueaial on kolm väravat. Vanalinna piirab müür Viru ja teiste väravatega. Kiriku rasked väravad, ka värava sisse ehitatud väike uks, on lukus. Pane värav ööseks kinni, haaki. Kas värav on haagis? Teeb värava mõlemad pooled lahti. See värav viib teise tänavasse. Mõisaõue pääseb lõuna poolt Atla värava kaudu. Auto sõitis väravast sisse. Mitu bussi püüdis korraga bussijaama väravast välja sõita. Koer pääses väravast, väravate vahelt läbi. Kutsikas jäi meie värava ees auto alla. Väravale koputati, põrutati. Ajas hobuse otse surnuaia väravasse 'värava juurde'. Lapsel oli kombeks väraval, väravas 'värava juures' seistes teisi koju oodata. Keegi tuli värava kääksudes õue. Vahib nagu vasikas uut väravat 'juhmilt, midagi taipamata'. Taevaserval paistis vikerkaar kui värav. || (üldisemalt sisse-, juurdepääsu vms. tähenduses). Balti jaama peetakse Tallinna väravaks. Hiiumaal on kaks väravat: sinna pääseb kas laeva või lennukiga. Sakslane oli Moskva väravais, väravate all 'lähistel'. Villid on nakkusele soodne värav. Teos jäi tsensuuri kitsasse väravasse, kitsaste väravate taha kinni. Igale värava tagant 'juhuslikule' tulijale ei maksa kohe korterit anda. *Pane kõrvale iga margake mis võid, sest mark on sama väärtusega kui frank, ja need teevad Pariisi väravad sullegi lahti! I. Talve. | piltl. Talve väravas 'talve hakul' pole õige aeg kalaretke plaanitseda. Heinaaeg on värava taga 'peagi saabumas'. Tal oli aega ennast ette valmistada surma väravast läbiminekuks.
▷ Liitsõnad: aia|värav, garaaži|värav, haigla|värav, hoovi|värav, kalmistu|värav, kiriku|värav, kloostri|värav, linna|värav, lauda|värav, lossi|värav, põllu|värav, rehe|värav, staadioni|värav, talu|värav, talli|värav, vabriku|värav, valli|värav, vangla|värav, õuevärav; koduvärav; jalg|värav, karja|värav, kontroll|värav, külg|värav, paraad|värav, pea|värav, suur|värav, sõidu|värav, taga|värav, turva|värav, välisvärav; kivi|värav, latt|värav, laud|värav, plank|värav, puu|värav, raud|värav, sepis|värav, varbvärav; kaar|värav, lükand|värav, pöörd|värav, ripp|värav, sild|värav, tiib|värav, võlvvärav; mere|värav, paradiisi|värav, põrgu|värav, taeva|värav, õhuvärav.
2. eraldi olev väravataoline tarind. Võidukaart kujutav kõrge värav. Berliini sümbol Brandenburgi värav. Suurslaalomi väravad 'lipuvardad, mille vahelt võistleja peab läbi sõitma'. Pulmarongi teele oli siginenud laasimata kuuskedest värav. Käivad läbi tantsupaaride kätest moodustatud värava alt. *Isa toob kaks, kolm seljatäit vilja väravatele [= rõuguredelitele] .. A. H. Tammsaare. || veevoolu sulgev luuk; vee läbipääsuava. Lüüsikambri alumised väravad. Tammi keskel olevad väravad avatakse kevadel suurvee ärajuhtimiseks.
▷ Liitsõnad: au|värav, gabariit|värav, lume|värav, pulma|värav, rõugu|värav, slaalomi|värav, tuisu|värav, vilja|värav, võiduvärav; liigvee|värav, lüüsi|värav, paisu|värav, vesivärav.
3. (sportmängudes:) kahest postist, neid ühendavast põiklatist ja väravavõrgust koosnev tarind, kuhu vastasvõistkond püüab lüüa palli v. litrit. Pall läks kas väravast mööda või lendas kõrgelt üle värava. Vastaste väravas seisis kiire reaktsiooniga hokimängija. Mäng kandub vaheldumisi ühe värava alt teise alla. || õnnestunud katse saata pall v. litter üle väravajoone. Värav! (hüüatus tabamuse korral). Jaan lõi esimese värava. Vaheldusrikas mäng lõppes väravateta viigiga. | piltl. Pall on teie väravas 'teie kord on tegutseda'. Kõik sõnavõtjad mängisid ühte väravasse 'esitasid ainult ühe poole seisukohti'.
▷ Liitsõnad: ava|värav, hoki|värav, ilu|värav, jalgpalli|värav, viigi|värav, võiduvärav.

värava|pool [-e]
kahest (ühetaolisest) osast koosneva värava üks osa. Riiv kriiksus ja üks väravapool paotus. Väravapooled olid omavahel tabalukuga kinni.

õhu|lõhe
bot taimelehel olev kahest sulgrakust ja nendevahelisest õhupilust koosnev moodustis, mis reguleerib taimekudede ja välisõhu vahelist vee- ja gaasivahetust

ühend|tegusõna
keel tegusõna, mis koosneb kahest sõnast: tegusõnast ja selle tähendust muutvast abimäärsõnast (näit. alla käima, ette ütlema), ühendverb