[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

akna|võre
võre aknaklaaside kaitseks. Võimla aknavõred.

ambrasuurile viskuma
millegi v. kellegi kaitseks ennast ohvriks tooma. Töötajad olid direktori jätkamise eest valmis ambrasuurile viskuma. Skandaalses loos võttis löögi enda peale hoopis reeturi naine, kes kõigile ootamatult ambrasuurile viskus.

bandaaž ‹-i 21› ‹s›

1. med tugiside (lihaste v. liigeste kaitseks, hoiaku parandamiseks jne.). Rippkõhu korral tuleb kanda bandaaži. Tõstjate, maadlejate bandaažid.
▷ Liitsõnad: kubemebandaaž.
2. tehn vaguni- ja veduriratastele, hammasratastele jne. suurema tugevuse ning kulumiskindluse andmiseks pealdatav metallvõru v. -vöö

email1 ‹-i 21› ‹s›

1. klaasjas kattekiht hrl. metalli pinna kaitseks v. ilustuseks. Värvilise emailiga kaunistatud ehe.
2. anat hambavaap

erak|vähk
zool kümnejalaline vähk, kes kasutab oma pehme tagakeha kaitseks tühja teokarpi (Pagurus)

higi|lapp
(kleidi v. pluusi kaenlaaluste kaitseks higistamise eest)

higi|rätt

1. rätt kaitseks higi vastu. *..peas pika nokaga kütjamüts, kaelas higirätt. H. Sergo.
2. surnu näole laotatav rätt

higi|sõba
sadula v. sedelga alumine vildist osa hobuse selja kaitseks

hobuse|raud
kabja alla kaitseks löödav kaarjas raud. *Ja lävesse oli hobuseraud naelutatud, et kuri jalgupidi kinni jääks. F. Tuglas.

ihukaitse|vägi
sõj valikväeosad valitseja v. kõrge võimukandja (ka valitseva korra) kaitseks. Kuninga, šahhi, paavsti ihukaitsevägi.

kaela|krae
(vigastatu kaela fikseerimiseks; looma kaela ümber kaitseks, et ta ennast ei vigastaks)

kaitse|ala
maa-ala, kus inimtegevus on kitsendatud v. keelatud (looduse, ka kultuuripärandi kaitseks). Riiklik kaitseala.
▷ Liitsõnad: linnustiku|kaitseala, loomastiku|kaitseala, maastiku|kaitseala, taimestikukaitseala.

kaitse|istandik
mets põll istutatud puude ja põõsastega maariba põllu, aia, tee vm. kaitseks tuule, lume, külma v. erosiooni vastu. Puuviljaaia ümber oli noortest kuuskedest kaitseistandik.

kaitse|kõne
kellegi kaitseks, õigustamiseks peetav kõne; argumentatsioon millegi õigustamiseks. Kaitsekõnet pidama. Advokaadi kaitsekõne. Kaitsekõne mõttevabadusele.

kaitse|käik

1. aj sakmelise rinnatisega käik kaitsjate jaoks linnuse ringmüüri ülaserval
2. kaitseks sooritatav käik (näit. males, kabes). Must ei märganud vastase tugevat kaitsekäiku.

kaitse|leping
leping ühiseks kaitseks

kaitse|meeskond
meeskond kellegi v. millegi kaitseks. Presidendi kaitsemeeskond. Moonavoori kaitsemeeskond.

kaitse|mets
mets mets kaitseks tuule, tuiskliiva, erosiooni vm. vastu ning mikrokliima mõjustamiseks. Liivaluidetele, tasandatud karjääridele rajatakse kaitsemetsi.

kaitse|pilu
sõj kitsas kraav isikkoosseisu kaitseks kuulide, kildude jm. kahjustusmõjurite vastu

kaitse|relv
sõj kaitsel kasutatav v. kaitseks kohane relv. Strateegiline kaitserelv.

kaitse|vägi

1. sõjavägi millegi kaitseks. Eesti, Soome kaitsevägi. Linnuse kaitsevägi. Suvel tuleb tal minna kaitseväkke aega teenima.
2. maagiline kaitsev jõud. Mitmesugustel esemetel arvati olevat maagiline kaitsevägi.

kalda|müüritis
kividest, betoonist müüritis kalda kaitseks. Emajõe kaldamüüritis.

karboniseerima ‹42›

1. tekst villa v. villast riiet taimsete lisandite kõrvaldamiseks kangete hapetega töötlema
2. tehn jookidele v. tehnoloogilistele lahustele süsinikdioksiidi lisama
3. puidu pinda söestama kaitseks kõdunemise vastu

katte|vaip
(hrl. kaitseks v. kaunistuseks)

kaubandus|koda
avalik-õiguslik asutus kaubanduse alal ettevõtjatena töötavate isikute huvide esindamiseks ja kaitseks

keelu|ala
erirežiimiga maa-ala looduskompleksi ühe v. mitme komponendi kaitseks. Täielik, osaline, alatine keeluala.

kollektiiv|kaitsevahend
‹hrl. pl.› nõuk rajatis sõjaväe ja elanikkonna rühmaviisiliseks kaitseks vaenlase ründevahendite eest (tsiviilkaitsetermin)

kätis ‹-e 4› ‹s›

1. hrl. mitmekordsest riidest lai varrukavärvel (meestesärkidel, kleitidel jm.), mansett. Tärgeldatud kätised. Kätistega käised. Laiade kätistega kleit. Pintsakukäistest paistsid triiksärgi kätised.
2. sõrmedeta v. ka labata kindavars randme kaitseks külma vastu (näit. kaluritel)

kürass ‹-i 21› ‹s›
sõj aj metallist turvis rindkere kaitseks. *Leekide lõõmas sädelevad bajonettide read, kumab kürasside vask.. A. Sinkel.

loodus|kaitse [-kaitse]
ühiskondlikud ja riiklikud abinõud looduse üksikobjektide, loodusvarade ning keskkonna kaitseks ja hoolduseks. Looduskaitse põhimõtted. Valge vesiroos on looduskaitse all. Raba võeti looduskaitse alla.

maastiku|kaitseala
looduskaitseala sealse looduse üldilme kaitseks. Kõrvemaa, Otepää, Paganamaa maastikukaitseala.

mask ‹-i 21› ‹s›

1. puidust, riidest, vahast, papist vm. materjalist näokate, mille eesmärgiks on muuta kandja mittetuntavaks v. teha ta teat. inimese v. olendi näoliseks. Vanad rituaalsed, kultuslikud maskid. Indiaanlaste maskid. Antiikteatri maskid. Naisel oli mask ees. Ants pani maski ette, võttis maski (näo) eest. Maskides mardisandid. Kallaletungija nägu varjas mask. | piltl. Kuulajate näol oli täieliku ükskõiksuse mask. Villemi nägu tardus maskiks 'muutus ilmetuks, läbitungimatuks'. Varjas oma tundeid ranguse maskiga. *See võis olla pila, ent võis olla ka surmtõsine elumõte eneseiroonia maski all. V. Adams.
▷ Liitsõnad: karnevali|mask, looma|mask, tantsu|mask, teatrimask; kips|mask, surimask.
2. maski (1. täh.) kandev, maskeeritud isik (näit. maskiballil). Balli maskide hulgas oli doominoid, pajatseid, korstnapühkijaid, türklasi. *Mööda Praha juudilinna liikusid rongkäigus ülemeelikud maskid .. L. Metsar (tlk).
3. näo ees kantav (v. sinna asetatav) vahend kaitseks, steriilsuse tagamiseks vm. otstarbeks. Gaasitorbiku mask. Lestade ja maskiga allveesportlased. Vehklejad kannavad maski. Keevitaja silmi kaitseb mask. Operatsiooni juures on meditsiinitöötajatel maskid ees. Gripi puhul soovitatakse kanda marlist maski. Narkoosiaparaadi mask.
▷ Liitsõnad: gaasi|mask, hapniku|mask, kaitse|mask, kummi|mask, marli|mask, narkoosi|mask, tolmu|mask, vehklemismask.
4. naha iluraviks hrl. lühikeseks ajaks näole määritav ainete kiht. Maskid toidavad, tugevdavad ja värskendavad nahka.
▷ Liitsõnad: kurgi|mask, muna|mask, toitemask.
5. fot läbipaistmatu ekraan, mis pildistamisel, kopeerimisel v. kujutise projitseerimisel varjab mingit osa kaadrist valguskiirte eest

mere|kindlustus
‹hrl. pl.› sõjaline kaitseehitis teat. piirkonna kaitseks mere poolt. *Teisel ja kolmandal pühal vene laevad olid rünnanud Tallinna ees asuvaid merekindlustusi .. A. Kivikas.

muul ‹-i 21› ‹s›
kaldalt merre ulatuv tamm v. kaitsesein sadama, jõesuudme vm. kaitseks lainete ja hoovuste eest. Muulidest kaitstud sadam. Pärnu muul. Laevad sõidavad muulide vahelt sadamasse. Jalutasime piki muuli.
▷ Liitsõnad: kaitse|muul, kivi|muul, sadamamuul.

noa|tupp
(noatera kaitseks). Pussi- ja noatuped. Hiiumaa naiste kirjatud noatuped.

nurga|raud
ka ehit (nurga tugevdamiseks ja kaitseks). Pliidi ääre- ja nurgarauad. Rõivakirstu sepistatud nurgarauad. Aknaraamide nurgad tugevdatakse nurgaraudadega. Portfelli nurgarauad.

ette panema

1. ettepanekut tegema. Pani meile ette kinno minna. Pandi ette avaldus tühistada.
2. esitama. *Ta oli enese pärast suures mures ja pani arstile sagedasti õige lapsikuid küsimusi ette.. E. Vilde.
3. kellelegi v. millelegi midagi tõkkeks, takistuseks, kaitseks, varjuks vm. otstarbeks ette asetama. Uksele pandi pöör, riiv, taba ette. Paneb aknale kardinaid ette. Poiss pani teisele jala ette.
4. söömiseks v. joomiseks midagi kellelegi ette andma. Pane hobusele kaerad, heinad ette! *Mul pole lastele enam ivakestki ette panna, kui täna koolist tulevad.. E. Vilde.
5. (riietusesemete, prillide vms. kohta:) näo v. keha esiküljele asetama. Endale lipsu, põlle ette panema. Näitleja pani endale valehabeme, prillid ette. Suitsu, paberossi, ette panema.
6. ette rakendama. *Ehk paned hobuse ette, viid mu jaama. I. Sikemäe.

piiramis|seisukord
jur riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks vastase blokeeritud piirkondades, kallaletungiohu vm. erakordse asjaolu puhul kehtestatav sõjaseisukord. Riigis on välja kuulutatud piiramisseisukord.

piirikaitse|rügement
aj Saksa okupatsioonivõimude poolt 1944. a. moodustatud rügement Eesti idapiiri kaitseks

piirikaitse|vägi
‹hrl. pl.› väeosad riigipiiride kaitseks

pinnasekaitse|mets
mets pinnase kaitseks rajatud mets

ette pistma

1. millelegi v. kellelegi tõkkeks, takistuseks, kaitseks vm. otstarbeks ette asetama, ette panema (3. täh.) Kuurile oli lukk ette pistetud. Pistis vaadile prundi ette. Pistis teisele kogemata jala ette.
2. näo v. keha esiküljele asetama (oma otstarvet täitma), ette panema (5. täh.) Pistsin endale suitsu ette. Pista lapsele põll ette! Pistsin prillid ette ja kirjutasin alla. || ette õmblema. Oota üks hetk, ma pistan nööbi ette!
3. ette rakendama. Isa pistis hobuse ette ja me hakkasime minema.
4. kõnek söömiseks v. joomiseks kellelegi midagi ette andma. Pistan kiiresti seale toidu, lehmale heinad ette. Mullegi pisteti topka ette.
5. kõnek ette rääkima, ette kandma (2. täh.) Leidis paraja aja, et mehele ette pista, mis kodus vahepeal juhtunud oli. *Polnud hea teada, et nende seas oli kapteni vend, kes iga pisema sõna võis vennale ette pista. A. Hint.

protektsionism ‹-i 21› ‹s›
maj pol kodumaiste majandusharude kaitseks rakendatav majanduspoliitika

putuka|võrk
(kaitseks putukate eest). Ukse ees oli putukavõrk. Putukavõrguga kaetud voodi.

põll ‹-e 22› ‹s›

1. kaitseks määrdumise eest v. kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl. naiste riietusese (eesti rahvarõivastes abielunaise kohustuslik rõivaosa). Linane, (puu)villane, takune põll. Pikitriibuline, kirju, volangidega, pitsidega kaunistatud põll. Puhas, määrdunud põll. Koolivormi juurde kuulus tollal ka põll. Lapse rinnalapiga põll. Sidus, pani endale põlle ette. Valgetes põlledes, valgete põlledega ettekandjad. Töölistel on presendist põlled ees. Õmbles endale uue põlle. Ema kuivatab käed põlle külge, põlle. Eideke pühkis põllega silmi. Laps hoiab ema põllest kinni, ripub ema põlle küljes. Tüdruk korjas õunad põlle. Hernekaunad puistati põllest lauale. Poetab võõrale põlle alt saiakese pihku. Põll on naise puhtus, tanu on naise ehe.
▷ Liitsõnad: kael|põll, kaitse|põll, kittel|põll, köögi|põll, niude|põll, pidu|põll, pits|põll, pruudi|põll, pudi|põll, pulma|põll, puusa|põll, töö|põll, vormipõll; kummi|põll, nahk|põll, present|põll, puldan|põll, sits(i)põll.
2. mingi põlle (1. täh.) meenutav kaitsev v. varjav kate. Lasksin vedruvankrile uue põlle teha.
▷ Liitsõnad: nahk|põll, pori|põll, supordi|põll, vankripõll.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb taimenimetuses
▷ Liitsõnad: käopõll.

põllukaitse|mets
põll põldude kaitseks istutatud mets. Põllukaitsemetsade rajamine.

põllukaitse|-metsariba
põll põldude kaitseks istutatud metsariba

rahu|kongress
kongress rahu kaitseks v. sõlmimiseks

rahu|konverents
konverents rahu kaitseks v. sõlmimiseks. Pariisi rahukonverentsid. Araabia–Iisraeli rahukonverents 1973. a.

raketi|kilp
sõj strateegilise tasandi raketitõrjesüsteem mingi ulatusliku territooriumi kaitseks

ranna|kaitse [-kaitse]
sõjalaevastiku baaside, sadamate, tähtsate rannikualade, väinade ja saarte kaitseks määratud mere- ja maajõud. Osa mobiliseerituid suunati rannakaitsesse. Vastane üritas dessanti, kuid rannakaitse lõi ta tagasi.

relv ‹-a 22› ‹s›

1. riist, vahend ründamiseks, elusolendite ja materiaalsete väärtuste hävitamiseks, (enese)kaitseks, laskespordi harrastamiseks. Muistse sõjamehe relvadeks olid oda või piik, kirves ning kilp. Hülgeküti relv on harpuun. Tuumaenergia võimaldab luua hirmsa purustusjõuga relvi. Tugeva tulejõuga relvad. Keemiline, bioloogiline relv. Sõdur peab oma relva korralikult hooldama. Laetud relv. Relvi tootma, valmistama, müüma, ostma. Relva kandma. Enesekaitseks relva haarama, tõstma. Rahvas oli valmis oma vabadust relvaga kaitsma. Ei tohi relvaga ähvardada. Rahvusvahelised tüliküsimused lahendati relva jõul. || ‹i-mitmuse sisekohakäänetes› relvastus, relvastatus. Kaks hambuni relvis rüütlit. Mehed kogunesid täies relvis. Valvesalk pandi korralikult relvisse. Vanaaegsed sõdalased maeti relvis. Rahvas kutsuti relvile 'relvastatult võitlusse'. *.. lihtlabane sõjasulane oli .. mõrvanud kõrgemast aadlisoost isanda, kes polnud relvil [relvastatud]. H. Saari (tlk). || sport (vehklemisriistade kohta). Puude vastase relva nõrgale osale annab vehklejale punkti. Vehklejatest ristavad täna relvad espadronistid. || piltl (sõjaväe, relvajõudude kohta). Poltaava lahing tõi kuulsust Vene relvadele. Kui läbirääkimised nurjuvad, võivad relvad rääkima hakata.
▷ Liitsõnad: aatomi|relv, automaat|relv, bakteri|relv, hävitus|relv, ime|relv, jahi|relv, jalaväe|relv, heite|relv, kaitse|relv, kaug|relv, keemia|relv, kerge|relv, käsi|relv, külm|relv, laske|relv, lend|relv, lähi|relv, löögi|relv, massihävitus|relv, parda|relv, rakett|relv, raske|relv, reaktiiv|relv, ründe|relv, sõja|relv, tapa|relv, tasku|relv, teenistus|relv, termotuuma|relv, torke|relv, trofee|relv, tuli|relv, tuuma|relv, vesiniku|relv, vint|relv, viske|relv, võitlus|relv, õhk|relv, õhutõrjerelv.
2. piltl vahend, abinõu hrl. millegi saavutamiseks, millegagi toime tulemiseks. Sulg, sõna on kirjaniku relv. Reporteri relv on mikrofon. Selle jooksja relv on tugev lõpuspurt. Oma tagasihoidlikkuse ning viisakusega lõi ta vastastel relvad käest. Trükisõna on võimas relv. Naistel leidub ikka relvi oma eesmärgi saavutamiseks. Vaenlast tuleb lüüa tema enese relvaga. *.. Cervantes oli vaid suurepäraseks relvaks ajastu vaimu käes. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: satiiri|relv, sõna|relv, vaimurelv.

rinna|plaat
(rinna kaitseks). *Hopewelli sõdalane kandis turvisena vasest rinnaplaati.. J. Selirand (tlk).

roheline ‹-se 5›

1. ‹adj› muru, puulehtede, taimede värvi. Roheline värv, värvus. Samblakarva roheline. Roheline konn, muru, sammal, orasepõld, männioks. Roheline nagu rohi. Nõlvak oli orasest roheline. Kassi rohelised silmad. Fooris põles roheline tuli. Rohelise tulega 'rohelise fooritule ajal' võib tänavat ületada. Roheline pael, kleit, pluus, müts, barett, mantel. Rohelise kaleviga kaetud laud. Roheline klaas. Riie, kast värviti roheliseks. Maa, kask läheb kevadiselt roheliseks. Meri on mõnikord roheline. | piltl. Rängast pingutusest oldi päris rohelised. Vangide rohelised näod kõnelevad kannatustest. Merehaige läks näost lausa roheliseks. Tüdruk läks tema edust kuuldes vihast, kadedusest roheliseks. || (taime- ja loomanimetustes ning muudes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Roheline kärbseseen, münt, hallitusseen. Roheline rähn, vares, kärnkonn. Roheline sibul 'sibulapealsed'. Roheline 'roheliste aedviljade v. maitsetaimedega' supp, majonees, või. Kas sa jood meelsamini rohelist või musta teed? Austraaliat nimetatakse roheliseks mandriks. Roheline seep 'kaaliumseep'. Roheline vöönd 'haljasvöönd'. Roheline kae 'glaukoom'. Roheline kaart 'alaline elamisluba USA-s'. Roheline raamat 'inimtegevusest ohustatud ja hävivate taimekoosluste loend'. Roheline revolutsioon 'üritus parandada maailma toitlusolusid arengumaade teraviljatoodangu järsu suurendamise abil'. Roheline kiir 'optiline nähtus, mille korral loojuva Päikese viimane kiir v. tõusva Päikese esimene kiir on 1-2 sekundi vältel roheline'. || piltl. Roheline kuld 'mets'. Kellelegi v. millelegi rohelist teed andma 'kõiki takistusi kõrvaldades toetama'. Kõigile uuendustele anti roheline tee. See käsikiri sai rohelise tee ja varsti oli raamat müügil.
▷ Liitsõnad: fosfor|roheline, hallitus|roheline, klaas|roheline, kuuseoksa|roheline, lehe|roheline, leht|roheline, malahhiit|roheline, mere|roheline, muru|roheline, mürk|roheline, nefriit|roheline, oliiv|roheline, oras|roheline, pastell|roheline, pudel|roheline, reseeda|roheline, rohi|roheline, sambla|roheline, samet|roheline, teelehe|roheline, vase|roheline, õunroheline; ere|roheline, erk|roheline, hall|roheline, hallikas|roheline, hele|roheline, igi|roheline, imal|roheline, kahkjas|roheline, kahvatu|roheline, kollakas|roheline, käre|roheline, külm|roheline, lillakas|roheline, mahlakas|roheline, matt|roheline, mustjas|roheline, must|roheline, pruunikas|roheline, punakas|roheline, rõõmus|roheline, sinakas|roheline, sini|roheline, sügav|roheline, terav|roheline, tuhm|roheline, tume|roheline, valkjas|roheline, õrnroheline.
2. ‹adj› küpsemata, valmimata, toores. Rohelised pohlad, maasikad. Marjad, õunapunnid on alles üsna rohelised. Rohelistena pole sõstrail õiget maitset. || piltl noor, naiivne ja kogenematu. Roheline nooruk, uustulnukas. Neid peetakse veel üsna rohelisteks. Praktilistes küsimustes on ta päris roheline. Maailmavaatelt, poliitiliselt oldi küllaltki rohelised. Noori ja rohelisi oli ehitusel palju. Kes temasugust rohelist kuulda võtab? Noore maletaja mängustrateegia oli väga roheline. Tagantjärele tundusid esimesed artiklid sootuks rohelistena. Ega need lood kõige rohelisemad olnudki.
3. ‹s› see, mis v. kes on rohelist värvi. a. roheline värvus, värv v. värvaine. Kodusel teel saadi rohelist kadakasamblikust ja kartulivartest. Kollase ja sinise segamine annab rohelise. Värav värviti rohelisega. Laps tõmbas pealkirjad rohelisega 'rohelise tindi v. pliiatsiga' alla. Ta oli üleni rohelises 'rohelises riietuses'. b. rohelised aedviljad ja maitsetaimed. Varajase rohelise kasvatamine, saak. Talunik turustab oma rohelise linnas. Praevaagnad olid rohelisega garneeritud. *Lambaliha, mis koos suure hulga rohelisega lauale tuuakse, tundub .. veidi vintskena ja soonilisena. J. Smuul. c. loodus, mets, haljastus. Väljasõit rohelisse. Rohelisse uppunud väikelinn. Nädalalõpuks ruttavad kõik rohelisse. Suvel püütakse võimalikult palju rohelises käia, viibida. Lapsed ei raatsi rohelisest ära tullagi. Selles linnas on palju rohelist. *Meie istusime talvel suure laua ümber või suvel kusagil rohelises ja laulsime.. A. Kitzberg. d. värsked lehtedega puud v. oksad, vanikud vms. kaunistusena. Saal oli rohelisega kaunistatud. Pidupäevadel tavatsetakse hooneid ja siseruume rohelisega dekoreerida. Pühadeks on kombeks rohelist tuppa tuua. e. ‹hrl. pl.› ökoloogilist mõttelaadi pooldav ja rakendav inimene. Roheliste liikumine 'elukeskkonna kaitseks tekkinud ühiskondlik liikumine'.

saatma ‹saadan 46›

1. kellegagi (v. millegagi) liikumisel kaasas olema, kaasas käima, kaasa minema (näit. seltsiks, kaitseks, abiks vms.). Ronald saatis sageli isa tema ärireisidel. Läbirääkimistele minejaid saatis kaitsemeeskond. Vange saatsid konvoisõdurid. Saani, tõlda saatis mitu relvastatud ratsanikku. Ma tahtsin üksi minna, kuid õde tuli saatma. Ma saadan sind natuke maad, suure maanteeni. Nad läksid teda terve kambaga bussijaama saatma. Saatsin tütarlapse pärast pidu koju. Mart saatis külalise väravani. Tants lõppenud, saatis noormees tütarlapse taas kohale tagasi. Ema käis lastel abiks karja karjamaale saatmas. Poisid saatsid mööda kallast tükk aega palgiparve. Koer saatis truult oma peremeest. Laeva saatis karjuv kajakaparv. *.. peenramaad haris pirakas kukk, keda saatis kümmekond kana. M. Varik (tlk). | piltl. Õnn saatis teda kogu elu. Saatku sind ikka vanemate õnnistus! Kõik need päevad saatis teda mure koduste saatuse pärast. Laul on meie esivanemaid saatnud hällist hauani. Meie sportlasi saatis edu 'nad olid edukad'. Jõgi saadab maanteed mitu kilomeetrit. *.. varjud, mis kahte teekäijat saatsid, muutusid üha pikemaks. E. Kippel. || midagi liikuvat pilguga jälgima. Saatis silmadega, pilguga möödujaid. Ema saatis mu toimetusi nukra pilguga. *Oskar Põdrus tajus, et teda saatsid kõigi saalisviibijate pilgud. P. Kuusberg.
2. kellelegi mänguriistal saateks kaasa mängima v. kaasa laulma. Lauljat, viiuldajat klaveril saatma. Laulja saatis end ise kitarril. Lauljaid võidi saata mitmesuguste pillidega. Koori saatis orkester. Nende laulu saatis viiul. Eeslauljat saadab koor. *Ringmängu saatis õige ühetooniline laul. K. A. Hindrey.
3. mingi tegevuse v. olukorraga kaasas käima, sellega koos esinema. Pulmapidu saatsid laul ja pillimäng. Ennemuiste saatis talveõhtusi töid ja toimetusi sageli laul. Meie lavalt lahkumist saatis aplaus. Teekäijat saadab koerte käre haukumine. Lindude ägedat tegutsemist saatis vihane kädin. Etenduse käiku saatis sageli publiku lõbus naer. Haige iga liigutust saatis terav valusähvatus. Vihmakohinat saatsid piksekärgatused. *.. nende teemade käsitlust saadab enamasti pastorlik moraliseerimine. A. Vinkel.
4. kedagi (v. midagi) mingil eesmärgil, otstarbel, põhjusel kuhugi suunama, lähetama, mingisse olukorda ajama vms. Ema saatis poja vett tooma. Haige poiss saadeti koolist koju. Mis ta siin asjata logeleb, saada ta minema. Kus Anton on, saada ta siia! Saatke kedagi arsti järele! Kui abi vaja, saada mulle Ats järele! Peremees saatis sulase veskile, naabrile paar sulast appi. Külalistele tuleb auto jaama vastu saata. Sind tuleks haiglasse saata. Isa saatis poja linna kooli. Kool saadab ellu järjekordse lennu lõpetajaid. Ta saadeti pensionile, erru. Saatis oma perekonna sõja eest pakku. Karistussalgad saadeti rahutusi maha suruma. Saarele saadetud dessant ebaõnnestus. Teda saadeti mõneks aastaks välismaale tööle. Rindele saadetakse järjest uusi vägesid. Kurjategijad saadeti sunnitööle, asumisele. Sind tuleks selle eest vangi saata 'panna'. Inkvisitsioon saatis inimesi tuleriidale. See ei ole õige mees, saada ta oma asutusest kohe minema! 'vallanda ta töölt'. Ta on nii vihane, et saadab sulle veel koerad kallale. Ta saadab sulle veel politsei, oksjoni kaela. Moor oskavat nõiakunste ja võivat teistele haigusi või surma saata. Tüdrukud saatsid lahkuva rongi suunas õhusuudlusi. Üks raadiojaam saatis öö läbi head muusikat. See asjaolu on mulle kui jumalast saadetud. | piltl. Vanataat saatis mulle uuriva, etteheitva pilgu. Istus tee ääres ja saatis aeg-ajalt pilke kodu poole. Talle saadeti ähvardusi, pilkesõnu järele. Jõgi saadab oma veed merre. Päike saatis taevast kuldseid kiiri. || kellegi lahkumist pidulikult tähistama, tema lahkumiseks ettevalmistusi tegema vms. Külarahvas oli tulnud nekruteid saatma. Lahkunut oli viimsele teekonnale saatmas palju rahvast. *See oli Reedal esimene poeg merele saata, ja ta oli ta kasti hoolega pakkinud. A. Kalmus. || kedagi, midagi teat. olukorda viima, teat. olukorda jõudmist põhjustama. Valitsus, riigikogu, parlament saadeti laiali. Peale projekti täitmist saadetakse meeskond laiali. Saatis oma pillamistega talu haamri alla 'põhjustas oksjoni'. Sa saadad meid veel rahva naeru alla. Andke andeks, ärge saatke mind hukatusse, hukka! Kurat saadab su hinge hukka. *Ja paari nädala pärast olin niikaugel, et saatsin Kaljukotka hästi sihitud paremsirgega istukile. A. Kork. || kõnek (vandumissõnu tarvitades) millestki lahti ütlema, seda mitte arvestama v. kedagi mitte kuulda võtma. Saada kogu see kupatus pikalt ja tule tulema. See on sul asjata käik, ta saadab sind lihtsalt pikalt. Saatis eidekese kõigi tema nõuannetega kassi saba alla. Oma käreduses võis ta teise saata sinna, kus pipar kasvab. *Kui arvab, et tal on õigus, võib ükskõik millise ülemuse rumalasse kohta saata. J. Peegel. || kõnek esineb mitmes tapmist väljendavas ütluses. Selline röövel võib iga inimese teise ilma saata. Ta olevat saatnud võlausaldaja, oma isa teise ilma. Segastel aegadel saadeti inimesi ilma kohtuotsuseta mullatoidule, mättasse. Ei seal kohut olnud, saadeti inimene kohe looja karja. Vaenlane oli kõige hirmsamate piinade läbi saatnud hukka hulga inimesi. *On inimsüdameid, mis võimaldavad nende omanikel tappa koguni oma emasid, saata surma vastsündinud lapsi! L. Kibuvits.
5. kellegi, millegi kaudu v. vahendusel kellelegi midagi lähetama v. teada andma. Kirja, meili, telegrammi, pakki saatma. Ta saatis mulle vahetevahel tuttavatega, posti teel veidi raha. Pension saadeti mulle koju kätte. Saatke mulle post Berliini järele! Reet saatis Juhanile kirjaga oma pildi. Korrespondendid saadavad ajalehtedele kaastööd, sõnumeid. Peokutsed on juba laiali saadetud. Saadame tuttavatele pühadeks õnnesoove, õnnitlusi. Ta saadab mulle aeg-ajalt tervitusi. Kes sulle saatis roose, selle kingituse? Kõik asjad on autoga kohale saadetud. Saatsin talle teate ema surmast. Isa saatis sõna, et tulgu ma kohe koju. Kui sa ei saa tulla, katsu mulle sellest kuidagi sõna saata.
6. virutama, viskama, heitma, lööma. Jõi pudeli tühjaks ja saatis selle siis tagantkätt põõsasse. Haaras maast kivi ja saatis selle koera suunas. Saatis läbiloetud kirja paberikorvi. Madis saatis kapatäie vett kerisele. Mängija saatis palli hoogsa löögiga üle võrgu, otse vastase väravasse. *Ta saadab Lontule paraja hoobi otse südame auku, nii et vastasel hing kinni jääb. H. Pukk. || (tulistamise kohta). Saatis laengu valgustatud aknasse. Metsa vahel saadeti talle kuul selga, tina keresse.
7. (aja kohta:) veetma, mööda saatma. Mis vanal inimesel enam, muudkui saada päevi surma poole. *Aga eks see ole ükskõik, kuidas me oma päevad õhtusse saadame. O. Luts.
8. van põhjustama, valmistama, tooma. *Ma rääkisin talle .. tähtsatest ajaloolistest meestest, kelle töö nii palju maailma rahvastele kasu saatnud.. Juh. Liiv. *.. oli ta seisukord niisuguseks kujunenud, et ta venna raha oma ärist, sellele kahju saatmata, ei võinud välja võtta. E. Vilde.

sadama|muul [-i]
muul sadama kaitseks

sadama|tamm [-i]
tamm sadama kaitseks hrl. lainetuse eest

sanitaar|kaitse [-kaitse]
mitmesuguste abinõude kogum riigi territooriumi kaitseks ohtlike nakkushaiguste sissetungi eest. Territooriumi sanitaarkaitse.

ette seadma

1. ette panema (riietusesemete, prillide vms. kohta). Seab endale lipsu, prillid ette.
2. kellelegi, millelegi midagi tõkkeks, takistuseks, kaitseks ette asetama, ette panema. Aidauksele oli väljapoole kang, koormapuu ette seatud. *Sõna „kahtlused” oli kui keelumärk, mis kohemaid tõkkeks ette seati, kui mõistus hakkas teed otsima. L. Mölder (tlk).

selg|roogne

1. ‹s› selgroogsed pl zool keelikloomade alamhõimkond, kellel on aju kaitseks arenenud selgroog ja kolju (Vertebrata); (üldisemalt:) kõik keelikloomad. Imetajad, linnud, kahepaiksed jt. selgroogsed.
2. ‹adj› selgroogu omav. Selgroogsed loomad.

selja|plaat
(näit. raudrüül selja kaitseks)

servjett ‹-jeti 21› ‹s›

1. nelinurkne rätt v. paberitükk söömisel rõivaste kaitseks ja käte ning suu pühkimiseks, salvrätik, suurätik. Valge, linane, paberist servjett. Servjett asetatakse taldrikule, taldriku kõrvale, laotatakse põlvedele. Pühib servjetiga suud.
2. väike linik taldriku v. tassi alusena (laudlina asemel)

sise|kontroll
meetmed, mida rakendatakse ettevõtte sees tema varade kaitseks, arvestusandmete õigsuse kontrolliks ning tegevuse ja juhtimise tõhususe tagamiseks. Sisekontrolli süsteem. Panga sisekontrolli osakond.

solidaarsus|liikumine
(näit. kellegi kaitseks, toetuseks)

suitsu|lõke [-lõkke]
suitsu tekitamiseks süüdatud lõke (kaitseks v. märguandeks)

söötmis|rätik
imikule toitmise ajal ette seotav rätik lõuaaluse kaitseks ja suu pühkimiseks

taime|vaha
taimeosade kaitseks nende pinnale erituv vaha, taimne vaha

taklaaž ‹-i 21› ‹s›
van
1. taglas. *Üle laeva põhjatu taevas, tuul vilistab taklaažis .. E. Past.
2. üliõpilasorganisatsioonis kasutatud vehklemistarbed (eeskätt keha kaitseks). *Ets Raukas, kes pidi sekundandiks olema, oli vastavas taklaažis .. B. Kangro.

toot ‹toodi 21› ‹s›
riideriba seeliku allääre sisepoolel kaitseks kulumise vastu

ette toppima
ette panema (hrl. tõkkeks, takistuseks, kaitseks). *.. ja ma nägin, et ta [= vanaisa] su vist surnuks peksab, toppisin selle käe ette. B. Alver (tlk).

ette torkama

1. midagi mingiks otstarbeks ette panema. Torkab mulle kataloogi ette. Paber torgati talle allakirjutamiseks ette. || tõkkeks, takistuseks, kaitseks ette asetama. Torkab vaadile prundi ette. Uksele on tabalukk ette torgatud. || kõnek söömiseks v. joomiseks kellelegi midagi ette andma. Eit torkas taadile pudrukausi ette. Torkas lehmale heinad ette.
2. näo v. keha esiküljele asetama, ette panema. Mehed torkavad endile suitsud ette. Torkab prillid ette ja hakkab lugema. Perenaine torkas kiiresti põlle ette.
3. ette rakendama. Torkas hobuse ette ja läks metsast palke tooma.
4. kõnek ette rääkima, eelnevalt teada andma. Keegi oli piirivalvele ette torganud, seepärast teati neid oodata.

torpeedo|tõrje
sõj laevade ja sadamate kaitseks torpeedode eest rakendatavate meetmete kompleks

troopika|kiiver
troopikas kantav korgist kiiver kaitseks kuuma päikesepaiste eest. Meestel olid troopikakiivrid peas.

ujuv|patarei
sõj aeglasekäiguline v. pukseeritav suurtükirelvastusega laev vaenlase merekindluste piiramiseks v. oma merekindluste ja sadamate kaitseks. Õhutõrje ujuvpatarei.

unka|laud
etn unkaaugu mõlemale küljele katuseserva kaitseks löödud laud. Loomapeakujuliste otstega, ristamisi kinnitatud unkalauad.

varjend ‹-i 2› ‹s›
sõj rajatis elanikkonna kaitseks massihävitus- vm relva kahjustava toime eest. Betoonist, raudbetoonist varjend. Varjend asus täielikult maa all. Õhuhäiret kuuldes rutati varjendisse. Maja keldrikorrus oli kohandatud varjendiks. || (üldisemalt:) varjekoht. Leidis endale varjendi suures pommiaugus. Sokku varitsetakse selleks püstitatud varjendis. Ämblikul on kokkurullitud lehtedest varjend.
▷ Liitsõnad: pommi|varjend, süvendvarjend.

võrk ‹võrgu 21› ‹s›

1. hrl. niidist, nöörist v. traadist kootud, heegeldatud, sõlmitud v. põimitud korrapärase augustikuga kangas v. sellest valmistatud tarbeese. a. võrgulina; sellest valmistatud püünis. Tihe, hõre, suureauguline võrk. Kahesõrmeline, kolmesõrmeline võrk (vastavalt võrgusilma suurusele sõrme(de)ga mõõdetuna). Noodad, mõrrad, unnad, võrgud jt. kalapüügivahendid. Kalurid heitsid, lasksid, viisid võrgud sisse. Kogu talve olid naised võrke kudunud, paiganud. Võrgus sipleski juba paar kala. Meil püütakse kala isaisade viisil võrkudega. Talitajad kasutasid rebastele lähenemiseks erilisi kaelatange ja võrke. Hundiajamisel pandi teivaste vahele võrk üles. *.. peletas seal [= põlismetsas] koopaist uniseid karusid, püüdis neid paelte ning võrkudega kinni .. E. Kippel. b. (millegi varjamiseks, piiritlemiseks v. kaitseks kellegi eest). Daam oli kübara pähe pannud ja tiheda võrgu näo ette lasknud. Naised hoidsid oma soengut võrku pähe pannes. Aknad kaeti võrkudega, et putukad sisse ei pääseks. Krundid olid eraldatud traadist võrguga. Aianurka tõmmatud võrgu taga jalutasid kanad. Mesinikku kaitseb nõelamiste eest nägu ja õlgu kattev võrk. Marjapõõsastele tõmmati võrk peale, et neid lindude eest kaitsta. c. sport sportmängudes (näit. tennises, võrk- ja sulgpallis) väljakut poolitav nöörist tara, üle mille mängitakse palli. Lõi palli võrku, üle võrgu. Tennisist mängis võimalikult rohkem võrgus 'võrgu juures'. || kõnek võrkpall, võrkpallimäng. Tüdrukud mängivad võrku. *Meie poisid on korvis ja võrgus mõlemas üle linna koolide kõige kibedamad. S. Rannamaa. d. kõnek (muude sellisest kangatükist valmistatud esemete kohta). Naine vedeles päevad läbi võrgus 'võrkkiiges'. Lõi litri võrku 'väravasse'. Meestele tehti suvel kandmiseks trikoost võrke 'võrksärke'. Kupeesse tulnud uus sõitja upitas kõigepealt oma kohvri üles võrku. Sidus hobusele võrguga heinu ette. *Enamasti kõik kannavad käes maokaid võrke [= kandekotte] kurkide, kartulite ja kapsapeadega .. V. Luik.
▷ Liitsõnad: ahvena|võrk, heeringa|võrk, hundi|võrk, kala|võrk, kilu|võrk, latika|võrk, lõhe|võrk, mägra|võrk, räime|võrk, putuka|võrk, rebasevõrk; kale|võrk, kääni|võrk, muti|võrk, nakke|võrk, pinna|võrk, põhja|võrk, seisev|võrk, süvavee|võrk, traal|võrk, triiv|võrk, ujuvvõrk; aia|võrk, juukse|võrk, kaitse|võrk, kana|võrk, kärbse|võrk, maskeerimis|võrk, moondamis|võrk, moskiito|võrk, sääse|võrk, tara|võrk, õuevõrk; heina|võrk, hüppe|võrk, kande|võrk, kohvri|võrk, lamamis|võrk, pagasi|võrk, paki|võrk, toidu|võrk, väravavõrk; kapron|võrk, metall|võrk, nailon|võrk, niit|võrk, nöör|võrk, raud|võrk, teras|võrk, traatvõrk.
2. mõnede putukate eritatud võrguniitide põiming. Toominga lehti katsid võrgendikoide võrgud. Ämblik oli toanurka tiheda võrgu kudunud. Ämblik püüab oma saagi võrku.
▷ Liitsõnad: ämblikuvõrk.
3. piltl lõks (2. täh.), püünis. Valede, pettuste, intriigide võrku punuma. Ta oli Antsuga abiellumise mõtte pähe võtnud ja tõmbas nüüd järjest võrku koomale. Sind tahetakse kavalusega võrku meelitada, püüda, vedada. Langesin petise võrku. Sulid olid ta osavalt oma võrku mähkinud. Neiu sattus, läks elumehe meelituste võrku. Lõpuks tuli uni ja mässis ta oma võrku. *Tema eksitee viib küll vanakurja võrku ... M. Traat. *Aga kui sipled ühe [tütarlapse] võrgus, ei näe sa enam teisi. P. Viires (tlk).
▷ Liitsõnad: armu|võrk, patu|võrk, une|võrk, vaenu|võrk, võlavõrk; kurivõrk.
4. ristuvate ja lõikuvate horisontaal- ja vertikaaljoonte, omavahel ühendatud liinide v. ühenduste süsteem. Tihe veresoonte, kortsude võrk. Meridiaanid ja paralleelid moodustavad kaardil võrgu. Põlletikandeid on tehtud nii diagonaalrombilisele kui horisontaalsele võrgule. Tänavate, maanteede, tunnelite, jõgede võrk. On rajatud kuivenduskraavide, side- ja elektriliinide võrk. Hansalinnad moodustasid kaubandusliku võrgu. Tallinn oli mereteede võrgus varem eeskätt transiitsadam. Ära unusta puhkuse ajaks külmkapp võrgust välja lülitada. || info arvutivõrk; võrgustik (3. täh.); internet. Omavahel võrguks ühendatud arvutid. Interneti-laadse võrgu väljatöötamine algas 1960. aastatel. Pani, riputas pildid võrku üles. Seda raamatut saab võrgust lugeda.
▷ Liitsõnad: joonte|võrk, kaardi|võrk, koordinaatvõrk; ruut|võrk, rombvõrk; detail|võrk, drenaaži|võrk, elektri|võrk, jae|võrk, jaotus|võrk, kaabli|võrk, kanalisatsiooni|võrk, kaubandus|võrk, kontakt|võrk, kraavi|võrk, kuivendus|võrk, kõrgepinge|võrk, liiklus|võrk, liini|võrk, maandus|võrk, maantee|võrk, müügi|võrk, raadio|võrk, raudtee|võrk, ring|võrk, side|võrk, soojus|võrk, teede|võrk, telefoni|võrk, telekommunikatsiooni|võrk, toite|võrk, translatsiooni|võrk, valgustus|võrk, veevõrk; analoog|võrk, digitaal|võrk, info|võrk, kohtvõrk; inseneri|võrk, tehnovõrgud.
5. mingil maa-alal paiknevate ühte liiki asutuste, rajatiste, organisatsioonide v. kontakteeruvate isikute kompleks. Maakoolide, rahvamajade, haiglate võrk. Radarite, vaatlusjaamade võrk. Sõjaväebaaside, koonduslaagrite võrk. Looduskaitsealade võrk võiks veelgi laieneda. Eesti kattus tiheda spordiseltside võrguga. Agentide, informaatorite võrk. Üle maa kujunes välja laialdane „Sakala” levitajate ja kirjasaatjate võrk. Langesime varitsejate võrku.
▷ Liitsõnad: apteegi|võrk, asustus|võrk, haridus|võrk, jälitus|võrk, kino|võrk, kooli|võrk, levitamis|võrk, linna|võrk, spionaaži|võrk, teenindus|võrk, tervishoiu|võrk, toitlustus|võrk, transpordi|võrk, turuvõrk.

võtme|kilp
ukselaua kaitseks ja lukuaugu kaunistuseks luku kohale asetatav võtmeauguga plaat

üliõpilas|liikumine
üliõpilaste võitlus oma õiguste kaitseks ning tegevus ühiskondlik-poliitilistel eesmärkidel