[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kakk1 ‹kaku 21› ‹s›
(ümmargune) leiva- v. saiapätsike. Värske rukkijahust kakk. Kakk odraleiba. Tulepaistel küpsetati kakku. Kakk leivaks, kannikas kaljaks. *Hõõrun põske ja kulmu, mis on kakuna üles paistetanud. P. Kuusberg.
▷ Liitsõnad: kaape|kakk, kaera|kakk, katse|kakk, leiva|kakk, odra|kakk, paiste|kakk, saia|kakk, uudsekakk; rebasekakk.

kakk2 ‹kaku 21› ‹s›
zool ‹hrl. liitsõna järelosana› zool suure ümmarguse pea ning silmi ümbritsevate sulerõngastega öölind, öökull. Öösel huikasid kakud.
▷ Liitsõnad: habe|kakk, kassi|kakk, kodu|kakk, loor|kakk, lume|kakk, värb|kakk, vöötkakk.