[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kalmistu ‹1› ‹s›
maa-ala surnute matmiseks, surnuaed. Juhan Liiv on maetud Alatskivi kalmistule. Käis kalmistul vanemate haual. Kiriku ümber oli väike kalmistu. Kivikalmetega kalmistu. | piltl. Vedurite, autode kalmistu. *Kalmistuks kutsuti seda sadamanurka sellepärast, et siin mädanesid vanad, kõlbmatud purjekad. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: kangelas|kalmistu, küla|kalmistu, maa|kalmistu, metsa|kalmistu, perekonna|kalmistu, vennaskalmistu.