|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 2 artiklit
kangutama ‹37›
1. midagi (edasi-tagasi liigutades) omalt kohalt lahti v. välja murdma. Kangutab kangiga maa seest kive, kände. Aknal kangutati trellid eest. Tänavasillutisest kangutati mõned kivid. Mehed kangutasid tare põrandalauad üles. Püüab kirveteraga kastikaant irvakile kangutada. Purgil kangutati kaas pealt. Kangutab pudelilt korki. Vargad muukisid ja kangutasid aida ukse kallal. Siga kangutas kärsaga aiavärava lahti. Käbilind kangutab oma konksus nokaga käbi soomused lahti. Tuul kangutab aknaluuke. | piltl. Ta magab nii raskesti, et teda ei kanguta miski väega maast lahti. Kangutas end vastumeelselt püsti. || (suure vaevaga) sikutama, rebima, käristama. *„Sporti ikka tehakse?” – „Ah, poisid vahel kangutavad pomme ..” O. Tooming.
2. piltl (kellegi vallandamist v. elupaigast äraajamist taotlevate toimingute kohta). Teda taheti ametist, töölt lahti kangutada. Püüdis oma kaebustega õpetajat kohalt (lahti) kangutada. *Ning lõpuks nad mu siit minema kangutavad. J. Kärner.
välja kangutama
1. kangutades millegi seest välja kaaluma v. sikutama. Kivi, känd, vai kangutati maa seest välja. Kangutas naelad lauatükist välja. *.. kõige lõpuks koguni kangutasid paadi liiva seest välja. H. Väli. | piltl. Iga sõna, vastus tuleb talt välja kangutada.
2. piltl (mingi võttega) kedagi kusagilt ära, välja ajama. *Sest nüüd istub Priidu kindla peremehena Punapõllul ega kanguta teda siit enam keegi välja. P. Vallak.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|