[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kannatamatu ‹1› ‹adj›
kärsitu, läbematu; ant. kannatlik. Kannatamatu jutulesoovija. Ootajad muutusid üha kannatamatumaks. Küll on ikka kannatamatu, viit minutit ei läbe oodata! Tegi kannatamatu käeliigutuse. Kostis kannatamatu koputus. *Noored rõngaskaela veohobused on hommikuti kannatamatud, löövad kabjarauaga kividest tuld. L. Promet.
▷ Liitsõnad: väljakannatamatu.