|
Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 artikkel
kantsel ‹-sli, -slit 2› ‹s›
1. kirikus kõrgemal asetsev rinnatisega ümbritsetud kõnetool, kust vaimulik jutlustab, räästool. Pastor läks, astus, tõusis kantslisse. Kirikuõpetaja seisis kantslis, jutlustas kantslist. Papid manitsesid kantslitest rahvast sõnakuulmisele. Mihkel ja Miina kuulutati, öeldi täna kantslist maha 'teatati kirikus ametlikult Mihkli ja Miina abielluda soovimisest'. *Peremehe sõna teenijale, see oli nagu jumalasõna kantslist. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: kirikukantsel.
2. kõnek (vanaaegne) kateeder; kõnepult, kõnetool. Koolmeistri, kooliõpetaja kantsel. Kõneleja astus kantslisse.
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|