[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kasu1 ‹11› ‹s›

1. millestki, millegi läbi saadav majanduslik tulu. Materiaalne, rahaline kasu. Ratsionaliseerimine tõi tehasele suurt kasu. Püüab müümisega, vaheltkauplemisega kasu saada, lõigata. Tema tegi seda kasu pärast, lootis tehingust kasu. Müüs kauba kasu(de)ga edasi. See mees oskab kasudega kaubelda. Ajab aina isiklikku kasu taga. Tal olid siin omad kasud mängus. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. || van intress. *.. seepärast müüs ta kõik oma varanduse seal ära, pani raha kasu kandma .. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: oma|kasu, puhas|kasu, vahe|kasu, vaheltkasu.
2. soodus, kaasaaitav tegur; abi, tulu. Võõrkeelte oskus tuli talle kasuks. Raamatute lugemine on silmaringi laiendamisel suureks kasuks. Uuendused ei ole alati asjale kasuks. Sellest tööst, temast polnud siin mingit kasu. Tutvustest oli rohkesti kasu. Niisugustest ettevalmistustest on vähe kasu. Mis sest (enam) kasu, kui ta nüüd peaks tulemagi. *Rännakul aga olid tal suured kasud sees: ta külitas tihti voorivankril .. J. Peegel.
3. kasuks ‹postpositsioonilaadselt› kellegi v. millegi huvides, heaks; kellegi v. millegi poolt v. poole. Ta töötab rahva, kollektiivi kasuks. Lahendas asja enda kasuks. Tasavägises heitluses kaldus lõpuks vaekauss vastasmeeskonna kasuks. Selle hüpoteesi kasuks kõnelevad järgmised asjaolud. Otsus langetati enamtarvitatava kirjutamisviisi kasuks. Pole teada, kelle kasuks see protsessimine lõpeb.

kasu2 ‹11› ‹s›
murd kasv, võrse. Lill ei õitse, ajab ainult kasu taga.

kasusse minema
vallaslast saama. *".. äkki on kasusse läinud tüdruk ja tahab oma väetikesest lahti saada,” lõi Reedul hing hirmu täis. H. Laipaik.