[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aida|vahelik
varjualusena kasutatud vaheruum, vahelik kahe aida vahel

allika|viide
(näit. uurimuses:) viide kasutatud allikale (3. täh.) Joonealused, teose lõpus leiduvad allikaviited.

apteegi|kaal [-u]
‹ka pl.› apteekides kasutatud lihtne (käes hoitav) rippuvate kaussidega võrdõlgne kangkaal, käsikaal(ud). Jagab toitu nagu apteegikaaluga 'ülitäpselt'.

ehk
I. ‹adv› osutab oletatavale v. loodetavale võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel: võib-olla, vahest. Ehk tuleb mulgi minna. Ehk oli paremgi, et ta seda ei näinud. Ehk polegi midagi juhtunud. „Ehk ta ei tulegi enam,” kahtles mees. Ehk ta eksis pimedas ära? Ehk ta on haige! See asi annab ehk veel korraldada. Ta hakkab ehk varsti pärale jõudma. Teda ei ole ehk enam kuigi kauaks. Sellel jutul on ehk tõepõhja ka! Mis ta seal seisab, ootab ehk kedagi? Päeva peale läheb ehk soojemaks. Tänaseks ehk aitab õppimisest. Ta on noor mees, ehk paraneb veel. Küsi temalt, ehk tema teab. Praegu küll ei saa, ehk kunagi tulevikus. Leiba ja piima seal ehk ikka leidub. Seda juhtub ehk kord kogu suve jooksul. Tema jaoks oli see ehk ainult huvitav ajaviide. Kõigile ehk ei meeldi see raamat. Seal edasi on ehk kuivem. Silo oli vähe, viis-kuus tonni ehk. Kas ma ei peaks ehk sellest vennale rääkima? Vaatab ringi, kas ehk mõni tuttav teda ei näe majja minemas. Ta on ehk pisut kõhnavõitu. „Millal sa tagasi jõuad?” – „Ehk lõuna paiku.”. *Naabrite vahekord oli Jussi surmast saadik ehk pinevam kui kunagi enne. A. H. Tammsaare. | esineb koos teise võimalikkust väljendava sõnaga. Vahest ehk Mihkel teab sellest midagi. Seal võis olla paar-kolmkümmend inimest, vahest ehk rohkemgi. *Värske kala kalapoes jäi nägemata ... Võib-olla ehk kevadel, lohutas end Märt. R. Sirge. || esineb tagasihoidlikus kõnetluses, eriti mingi soovi v. palve korral. Teate ehk öelda, kus asub Maakri tänav? Ehk saad mulle paar krooni laenata? Sa ehk oled nii lahke ja juhatad võõra tee peale! Kas sul on ehk mõni minut aega? Ehk võiksite mind pisut aidata! Ehk on sul raha vaja? Ma ehk segan teid, kui siin pisut kirjutan? Sul on ehk igav? Ma ehk toon sulle veidi süüa? || kõnek kasut. ebamäärases, pooleldi nõustuvas vastuses mingi küsimuse peale. „Kas sa tuled õhtul?” – „Ehk tulen ka.”. *„Kas laudpõrandal tantsida ka lubad?” küsis Mari peremehelt. – „Küllap näis,” vastas Andres. „Ehk ka, kui ise puhtaks küürid.” A. H. Tammsaare.
II. ‹konj›
1. ühendava sidesõnana:. a. seob sünonüümseid, üht ja sama mõistet tähistavaid v. teat. kontekstis samatähenduslikult kasutatud sõnu. Isohüps ehk samakõrgusjoon. Diameeter ehk läbimõõt. Vokaal ehk täishäälik. Kalender ehk varasema nimetusega tähtraamat. Kõmri ehk uelsi keel. Vääna ehk Tõdva jõgi. Uue- ehk Vastse-Kasaritsa. *Paterdan kõrkjais ja leian sealt ilusaid susipurikaid ehk hundinuie .. O. Luts. b. seob kaht väljendit, milledest viimane selgitab esimest v. annab seda edasi teiste sõnadega. Soode üldpindala on 9340 km² ehk 20,7% Eesti territooriumist.
2. van ka kõnek või. *Ja siis tuleb ehk läheb üks ja teine rongi ootaja. V. Ridala. *.. tulge minu tuppa ja istuge seal, ehk visake voodisse pikali. O. Luts.
3. van ehkki, kuigi, olgugi et. *Särgava rahva meeleolu ei näinud olevat just mitte kõige lõbusam, ehk selles ei heinakoristamise töö ega ka ilm ei võinud olla süüdi. E. Särgava.

elseviir|kiri
trük antiikvakirja elseviirides kasutatud variant

falkonett ‹-neti 21› ‹s›
aj sõj 16.–18. saj. kasutatud väli- v. laevasuurtükk

fiibula ‹1› ‹s›
etn pronksiajast varase keskajani kasutatud vedrukinnisega ehisnõel rõivaste kinnitamiseks

gaasi|vesi
tehn valgustusgaasi puhastamiseks kasutatud vesi

generaal|bass
muus peamiselt 17.–18. saj. kasutatud moodus mitmehäälse heliteose instrumentaalsaate märkimiseks bassimeloodia ja akorde tähistavate numbritega, nummerdatud bass (lüh. b.c.)

hallitus|juust
kok juust, mille valmistamisel on kasutatud hallitusseeni. Pehme hallitusjuust. Sinihallitusjuust on üks populaarsemaid hallitusjuuste. Näksisime veini kõrvale hallitusjuustu.

hapatis ‹-e 5› ‹s›

1. juuretis piima hapendamiseks
2. parkimisel kasutatud hapendatud jahurokk

hundi|võrk
etn ajujahil kasutatud jämedast punutud nöörist hundipüünis

jalutus|kepp
käimisel toeks olev v. moe tõttu kasutatud kepp. Kõvera käepidemega, hõbenupuga jalutuskepp. Vibutab, keerutab jalutuskeppi. Mees astus välja, jalutuskepp käsivarrel.

jooksva|rohi
mitme jooksva arstimiseks kasutatud taime (kibe tulikas, harilik maasapp, jooksjarohi) rahvapärane nimetus

jõulu|puu

1. jõulukuusk. Jõulupuu ehted. Jõulupuud üles seadma, ehtima. || koosviibimine, peoõhtu jõulukuusega. Jõulupuud tegema, korraldama. Nad läksid jõulupuule, käisid jõulupuul, tulid just jõulupuult.
2. kõnek langevarjuga valgustusrakettide kogum, sõjas kasutatud peamiselt pommirünnakute ajal. *Öise taeva all põlesid „jõulupuud”, undasid lennukid. Ü. Tuulik.

kaltsukas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kõnek kasutatud rõivaste pood. Ostis endale kaltsukast mitu uhket kleiti.

kaltsu|pood
kõnek kasutatud riiete kauplus, kaltsukas. Ostsin kaltsupoest trendika seeliku.

kanepi|piim [-a]
etn piima aseainena kasutatud valge piimjas vedelik, mida saadi kanepijahule v. katki tambitud kanepiseemnetele vee lisamisel

karu|äke
etn alepõllunduses kasutatud lõhestatud kuusepakkudest äke, millel pikad oksatüükad täitsid pulkade aset

kloroform ‹-i 21› ‹s›
uimastava magusa lõhnaga värvuseta vedelik, varemalt kasutatud ka uimastusvahendina

Kreeka gen, kreeka indekl
Kreeka keel, kiri, tähestik, kirjandus. Kreeka rahvas. Kreeka kultuur, kunst, muusika, mütoloogia. Kreeka tempel. Kreeka pähklipuu, pähkel. Kreeka nina 'profiilis otsmikuga samal joonel asuv nina'. Kreeka tuli 'keskajal meresõjas vastase laevade süütamiseks kasutatud vee peal ujuv põlev segu'. Kreeka rist 'täisnurgi asetsevate lühikeste võrdsete harudega rist'. Kõver nagu kreeka e.
▷ Liitsõnad: uus|kreeka, vanakreeka.

kuluma ‹37›

1. pideva kasutamise, hõõrdumise vms. tõttu järjest väiksemaks, õhemaks v. kehvemaks muutuma. Pehme pliiats kulub kiiresti. Kandis ühtsama palitut, kuni see narmendama, narmale, näruks, räbalaks, katki kulus. Vanal hobusel on kulunud hambad. Vikat, nuga on lausa kriipsuks kulunud. Mereranna kivid on lainetest siledaks, ümmarguseks kulunud. Mäed on aegade jooksul madalamaks kulunud. Muhklikuks kulunud põrand. Autokummidelt on muster juba kulunud. Rahatasku, kohver on peaaegu värvituks kulunud. Luuad on kontsuks kulunud. Paikab hõredaks, viledaks kulunud püksipõlvi. Kasukas, läkiläki oli üsna karvutuks kulunud. Küüned on kraapimisest (peaaegu) lihani kulunud. Masinad on kaunikesti kulunud. Palju mängitud heliplaat on kähisema kulunud. Mis liigub, see kulub. *Andres tundis, nagu kuluks ta kahest otsast korraga: töö sööb keha ja üleaedne põletab hinge.. A. H. Tammsaare. | piltl. Kulunud 'äraelanud' välimusega mees. Tuimaks kulunud inimene. Lühemaks kulunud sõna. *Minu kangus ei kulu. See kõveneb! M. Raud. || ‹hrl. nud-partitsiibis› sagedasest kasutamisest mõju kaotama, tüütult tuntuks, trafaretseks, äraleierdatuks muutuma. Tabavad ütlused, võrdlused kuluvad, kui neid liiga tihti tarvitada. Kulunud käibetõed, sõnakõlksud, fraasid. Tema oskab ka kõige kulunumad anekdoodid värskeks rääkida. Luuletus on igav, kulunud riimide ja kujunditega. Näidendi sündmustik hargneb tuttavate kulunud skeemide järgi. Ähvardus on kulunud võte, see mulle ei mõju. Meloodial pole muidu vigagi, ainult et tüütuseni kulunud. *Kulunud naeratus püsis Lota näol.. M. Nurme.
2. (millekski, millegi peale) tarvis minema, ära kasutatud saama. Suurem osa palka kulus söögi, viina, lõbustuskohtade peale. Raha kulus võlgade katteks. Sõidu peale, sõiduks ei kulu rohkem kui paar päeva. Suure pesu pesemiseks kulub palju seepi. Kleidiks, kleidile, kleidi peale kulub kaks ja pool meetrit riiet. Lina kulus kangasteks, kanep purjeriideks ja köiteks. Õhtupoolik kulus ümbrusega tutvumiseks. Jalgsi kulub Viru väljakult Balti jaama jõudmiseks kümme minutit. Toitu kulub suures peres palju. Tööga kulus aeg käest. *Rein jäi trepile niikauaks peatuma, kui kulub aega paberossi süütamiseks. O. Tooming.
3. (aja kohta:) mööduma, minema. Aeg kulus pikkamisi, tasapisi, visalt, märkamatult. Päevad, nädalad kulusid kiiresti. Sellest on kulunud juba aastaid. Tund kulus tunni järel. Öö kulus ootuses, vaidlustes. Ei kulunud nädalatki, kui ta oli juba kõigiga semu. Kulus tükk aega, enne kui ta nähtavale ilmus, kuni kõik kogunesid. Kevad ja suvi kulusid kibekiires töös. Kogu ta elu oli kulunud vaesusega võideldes.
4. kõnek vaja minema, vaja olema; tulema, pidama. Pärast tööd kulub veidi puhata, ringi vaadata. Selle üle kuluks mõelda. Mulle kuluks paarsada krooni laenu. Põhjalikumaks retsenseerimiseks oleks kulunud rohkem aega. Ei saa anda, kulub mulle eneselegi. Õunu tuli tänavu rohkem kui meile kulub. Võta nii palju kui kulub! Oleks kulunud endalgi sekka lüüa. Sellele poisile kuluks kaigast, malka, paar tulist, kere peale anda. Nii tige pull kuluks maha lüüa või lihaks teha. Seda kuluks sinulgi teada, osata. *„Praegu kuluks midagi hästi tahedat hinge alla,” unistas Veski. P. Kuusberg. *Sind kuluks veidi õpetada, saaks ehk meeski. H. Angervaks.

ära kuluma

1. lõpuni, kasutamiskõlbmatuks kuluma (1. täh.) Kingatallad on ära kulunud. Mu talvemüts on päris ära kulunud, tuleb uus osta. | piltl. Vaimukaimgi ütlus kulub sagedase kasutamisega ära.
2. otsa saama, otsa lõppema, ära kasutatud saama. Raha kulus ostude peale ära. Aeg kulus märkamatult käest ära. Pakk küünlaid kulus ühe õhtuga ära.
3. vaja, tarvis olema v. minema; kasuks tulema. Sulle kuluks uus ülikond ära. Vaheldus, puhkus kuluks küll ära. Külma käest tulnule kulub kuum jook alati ära. Ma ei saa laenata, see raha kulub enesele ära. Talle kuluks korralik nahatäis ära. See karistus, õppetund kulus sulle üsna ära.

kumak ‹-u 2› ‹s›
etn setu rahvarõivastes kasutatud punane puuvillriie

kummut ‹-i 2› ‹s›
pesu jms. panipaigana kasutatud sügavate sahtlitega mööbliese. Vanaaegne kõrge kummut. Otsis kummutist puhtaid voodilinu. Kummuti peal olid lillevaas ja nipsasjad.

laeva|nael2
aj laeva ehitamisel kasutatud (raud)nael. *Muinaslaeva vanimatel aegadel õmmeldi laed omavahel kokku, alles hiljem hakati laevanaelu kasutama. L. Meri.

lisa|nimi
hrl. isikunimega koos kasutatav iseloomustav hüüdnimi. Kuningatel, valitsejatel olid tihti lisanimed, näiteks Aleksander Suur, William Vallutaja, Vassili Pime, Ivan Julm. || aj perekonnanimede-eelsel ajal eesnime ees kasutatud koha- v. isanimi, näit. Oru Jaan, Matsi Peeter

lodi ‹lodja, lotja 32› ‹s›

1. pukseeritav v. iseliikuv tekita (puit)praam kaupade veoks siseveekogudel
2. Peipsil ja Emajõel kasutatud lühikese laia kerega ning kinnise tekiga laev. Peipsi lodjad. Lotjadega veeti Emajõge pidi Tartusse küttepuid, kruusa, liiva.

maa|vanem

1. maakonna kõrgeim ametiisik Eesti Vabariigis
2. aj (kasutatud maakonda juhtinud muistse Eesti vanema kohta). Sakala maavanem Lembitu.

üles minema

1. ülespoole liikuma. Läheb trepist, redelit mööda üles.
2. kõnek kuluma, ära kasutatud saama. *Papa ju ikka ütleb, et meil läheb kolepalju suhkrut üles .. A. Kaal. *Läheb neidki [= silke] küll palju üles, see on õige .. A. Jakobson.

mooramaa|mees
musta- v. tõmmunahaline mees (hrl. neegri kohta). Mooramaamees on oma töö teinud, mooramaamees võib minna (isiku kohta, keda on ära kasutatud, kuid kellega enam ei taheta tegemist teha).

musketär ‹-i, -i 10› ‹s›

1. aj musketiga relvastatud sõdur (mõnes riigis kasutatud hiljem ka püssiga relvastatud jalaväesõduri kohta). Kuninga musketärid 'aadlikest ratsakaardiväelased 17.–18. saj. Prantsusmaal'.
2. piltl vehkleja. Floretis võitsid meie musketärid.

orava|nool
etn oravajahil kasutatud tömbiotsaline nool

orel|suurtükk
aj sõj 15.–17. saj. kasutatud paljude rataslafetile monteeritud väikesekaliibriliste mortiiriraudadega tulirelv

paali indekl
Paali keel 'vanim keskindia kirjakeel, mida on kasutatud budistliku usundi- ja teaduskeelena'.

paastu|õli
van paastuajal kasutatud toiduõli. Paastuõliga praetud pannkoogid, sibulad.

palakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. murd voodilina. Linane, takune palakas. Puhtad palakad voodis.
2. etn halva ilmaga või sõitudel kasutatud kahelaidne linane v. takune naiste ülerõivas

patendi|puhtus
toote juriidiline omadus, mis seisneb selles, et ta võib olla kasutatud teatud riigis (ekspordi vm. teel), kuna ta ei riku õigusi, mis tulenevad seal kehtivatest patentidest v. registreeritud kaubamärkidest. Patendipuhtuse ekspertiis.

piiramis|masin
aj kindlustatud objekti piiramisel kasutatud seadeldis. Piiramistornid, müürilõhkujad jt. piiramismasinad. Sõjaretkeks valmistujad ehitasid kiviheite- ja piiramismasinaid.

pill2 ‹-i 21› ‹s›

1. farm väike ümmargune ravimkuulike seespidiseks tarvitamiseks; tablett. Rahustavad pillid. Pillid merehaiguse vastu. Olen selle haiguse ajal pidanud palju pulbreid ja pille neelama. Et magama jääda, võtsin ühe pilli sisse.
▷ Liitsõnad: (anti)beebi|pill, ravimpill.
2. endisajal kasutatud strühniini v. arseeni sisaldav vahakapslike rebaste mürgitamiseks. *Oleks jälle kihutanud talviti püssirondiga mööda metsi, oleks pannud pille rebastele ja lõksutanud kavalaid tuhkruid.. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: mürgipill.

piraat|tarkvara
ebaseaduslikult omandatud ja kasutatud tarkvara

pistrik ‹-riku, -rikku 30› ‹s›

1. zool (linnujahil kasutatud) pikkade kitsaste tiibade ja ülanokal oleva hambakesega röövlind (Falco). Pistrikud on osavad lendajad. Läks pistrikuga jahile. Ta jälitas vastast kui pistrik oma saaki.
▷ Liitsõnad: jahi|pistrik, lõo|pistrik, punajalg-|pistrik, raba|pistrik, väikepistrik.
2. kõnek sõjaõhutaja (eriti USA kontekstis). Pistrikud ja tuvid.

pomerantsi|liköör
liköör, mille tegemisel on kasutatud pomerantsiõli

porsa|õlu
õlu, mille valmistamisel on humalate asemel kasutatud porssa. Viha, kange porsaõlu.

prill ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. pl.›
1. kahe (optilise) prilliklaasiga varustatud nägemist parandav, korrigeeriv v. silmi kaitsev seade (ainsuslikuna kõnekeelsem v. vanemas keelepruugis kasutatud). Suured, kitsad, ümmargused prillid. Suurte klaasidega prillid. Pluss-, miinusklaasidega prillid. Tugevad, nõrgad prillid (optiliste prilliklaaside suure v. väikese valguskiirte murdmise tugevuse kohta). Kuld-, hõbe-, traatraamidega, raamideta prillid. Sarvraamis prillid. Heleda raamiga tumedad prillid. Tal on rohelised 'roheliste raamidega v. klaasidega' prillid. Keegi prillidega mees. Ta kannab prille. Isal on prillid ees, nina peal, ninal. Pani prillid ette, nina peale, ninale. Võttis prillid eest, nina pealt, ninalt ära. Taat seab prilli pähe. Vaatab läbi, üle prilli(de). Ma ei näe enam ilma prilli(de)ta lugeda. Arst kirjutas talle prillid. Prillid läksid, lõid uduseks. Pühi prillid puhtaks. Prilli(de)l on sang katki. Võtame ujuma minnes lestad ja prillid kaasa. *Otsis karbist igivanad prillid, seadis paelad üle kõrvade. O. Jõgi (tlk). || ‹sg.› kõnek prille kandev inimene, prillikandja. *Prillil keerutab suus veel üks küsimus, aga ta mõtleb alles. A. Pervik (tlk). || piltl (osutab kelle v. millisest vaatenurgast asju nähakse). Ta näeb elu sotsioloogi prilliga. Vaatab maailma ülemuse prillide läbi. Nägin meremeheelu poeetiliste prillidega. *Iga kirjanik näeb kõike ainult oma aja prilli läbi. V. Tork.
▷ Liitsõnad: kaitse|prill, kuld|prill, kuulde|prill, lugemis|prill, lume|prill, miinus|prill, näpits|prill, pluss|prill, päikese|prill, ravi|prill, sarv|prill, sukeldumis|prill, tolmu|prill, võluprillid.
2. väliselt prille meenutav ese v. moodustis. Must valgete prillide ja maniskiga kass. Seale saadi prill ninale ja keerutati suu kinni.

proovi|kivi

1. tehn väärismetalli proovi analüüsil kasutatud tume ränikilt
2. piltl kellegi v. millegi tegelikku väärtust esiletoov nähtus, tegevus, asi v. asjaolu. Otseülekanne on reporteri(le) ametioskuse proovikivi(ks). Meri on mehe proovikivi. Male on mõistuse proovikivi. Võimete, iseloomukindluse, intelligentsuse proovikivi. *.. sõda on suur proovikivi, mis eksimatult näitab, mis mees keegi on. J. Peegel.

põlevkivituhk|-gaasbetoon
ehit gaasbetoon, milles on kasutatud põlevkivituhka, gaaskukermiit

rabamis|pink
etn rukkivihkude rabamiseks kasutatud pingikujuline laud, mille üks ots oli vastu maad, teise otsa all kaks jalga

rahva|asemik
valitud rahvaesindaja (meil tänapäeval kasutatud Riigikogu liikme kohta). Novembris 1905 toimus Tartus ülemaaline rahvaasemike koosolek.

ranniku|murre
rannikul kõneldav murre (Eestis kasutatud hrl. Tallinna ja Narva vahelisel rannikualal kõneldava kirderannikumurde kohta)

regeneratsioon ‹-i 21› ‹s›

1. biol organismi osade taastumine v. uuenemine, taasteke
2. regenereerimine. a. tehn kasutatud materjalile (näit. määrdeõlile) taaskasutamiseks esialgsete omaduste andmine b. keem aine algkoosseisu taastamine

regenereerima ‹42›

1. ka biol taastekitama; uuendama. Rohelised taimed regenereerivad hapnikku. Taimed suudavad regenereerida oma hävinud osi.
2. tehn kasutatud materjali esialgseid omadusi taastama, lisanditest puhastades taas kasutuskõlblikuks muutma. Regenereeritud õli.
3. tehn regeneraatori (2. täh.) abil soojendama

rist|seotis
ehit renessansiajastul tellismüüris kasutatud seotis, kus risti laotud kivirida vaheldub pikuti laotud reaga

roosi|paber
van roosihaiguse ravimiseks kasutatud paber. Roosipaberit võeti suhkrupeade ümbert. Sinisele roosipaberile tuli midagi kirjutada.

ränduri|puu
bot igihaljas palmitaoline puu, mille lehetuppedesse kogunevat vihmavett on kasutatud janu kustutamiseks (Ravenala madagascariensis)

saks ‹-a 29 või -a 23› ‹s›

1. kõrgemasse ühiskonnakihti kuuluv v. paremal järjel olev inimene, härra, isand. a. mõisnik v. tema perekonnaliige (vahel kasutatud ka mõne mõisateenija kohta). Teomehed pidasid oma parunit kurjaks, ägeda vihaga saksaks. Läks saksa jutule mõisa. Saksad on praegu mõisast ära. Kubjas kandis peremeeste nõupidamisest saksale ette. Kirikumõisa saksad. Sakstelt võeti mõisad ära. Opman oli talupoegade jaoks saks. Ega saksaga maksa kohut käia. Saksa kiida, jumalat palu. *.. maarahvas jälle mõisnikega rinnutsi koos, nii et sakstel päris vesi ahjus. A. Hint. b. ameti, positsiooni poolest tähtis isik; jõukam v. peenem, ka haridust saanud inimene vms. Vastuvõtul oli ministreid, direktoreid ja teisi saksu. Pidu ei alanud enne, kui suured saksad kohale sõitnud. Metsaülem oli nende meelest juba suur saks. Mis sina, väike inimene, tähtsa saksaga vaidlema lähed! Maali on mitu aastat linnas saksu teeninud. Tööd teha ei viitsi, mängib saksa 'suurt härrat'. „Mis saksad soovivad!” küsis ruumi astunud teenija. Uhked riided seljas, saks mis saks. Eks saksa moodi elamine lähe kulukaks. Vaese popsi tütar, aga linnas saksaks läinud. Koolitas lapsi, et neist saksad saaksid. Näe, saksad ka linnast maale suvitama tulnud! Ma pole sellist saksa enne näinud, kes ta on? Kulla saksad 'inimesed', mis me nüüd peale hakkame! *Sinul polnud ju maast-madalast õiget tööinimese konti, vaid olid nagu pisut saksaks loodud.. A. H. Tammsaare. | piltl. *Karu olnud isesorti saks, murdis enne maisi hunnikusse, siis istus peale lõunaoodet võtma. K. Saaber.
▷ Liitsõnad: mõisa|saks, valitsejasaks; alevi|saks, kauba|saks, kaupmehe|saks, kiriku|saks, kohtu|saks, linna|saks, maa|saks, metsa|saks, paade|saks, pati|saks, poe|saks, supel|saks, suvitaja|saks, valla|saks, õpetajasaks.
2. van kõnek sakslane. *.. nägi nüüd ka isa, kes püüdis ühele sakslasele midagi selgeks teha. Kuid saks raputas aina pead.. V. Beekman.
▷ Liitsõnad: kadakasaks.
vrd saksem

sanitaar|auto
spetsiaalne auto sanitaartranspordiks (varemalt kasutatud ka kiirabiauto kohta). Haavatu tõsteti kanderaamiga sanitaarautosse. Linnast saabusid õnnetuspaigale sanitaarautod.

serveerimis|laud
laud, millel toidud serveerimiseks valmis seatakse (ning millele tõstetakse kasutatud nõud). Kokkupandav, ratastega serveerimislaud.

sibula|kaste [-kastme]
kaste, mille valmistamisel on kasutatud (rohkesti) sibulat. Piimaga, hapukoorega tehtud sibulakaste. Hautatud lest sibulakastmes.

side|kiri
14.-15. saj. pealkirjades kasutatud slaavi kirja dekoratiivne vorm. Slaavi sidekiri.

sidruni|tort
tort, mille valmistamisel on kasutatud sidrunimahla

siirupi|kook [-koogi]
kook, milles maitseainena on suhkru asemel kasutatud siirupit

silma|rohi

1. bot paljuliigiline väike valkjate v. lillakate õitega rohttaim, mida rahvameditsiinis on kasutatud peam. silmahaiguste raviks (Euphrasia)
2. silmahaiguste ravim

sinihallitus|juust
juust, mille valmistamisel on kasutatud sinihallitust tekitavaid hallitusseeni

sirp|nuga
peam. võsa ja okste lõikamiseks kasutatud sirbikujuline nuga. Pika varre otsa kinnitatud sirpnuga.

suhkru|mänd [-männi]
bot USA lääneosas kasvav kõrge mänd, mille tardunud magusat mahla on kasutatud suhkru aseainena (Pinus lambertiana)

sõidu|kasukas
talvistel hobusega sõitudel kasutatud endisaegne pikk kasukas. Lambanahkne, raske, soe, suur sõidukasukas. Saanisõidul kaitses sõidukasukas kutsarit lumetuisu eest.

sõja|kirves
aj löögi- ja viskerelvana kasutatud sõjariist. 10. sajandi rüütli relvastusse kuulus ka sõjakirves. Sõjakirved, mis pisteti sõjateele minnes vöö vahele, olid suhteliselt väikesed ja kerged.

sõja|tee

1. sõjakäikudeks kasutatav v. kasutatud tee. Sõitsime Gruusia sõjateel. Roomlaste vanim, Roomast Capuasse viiv sõjatee. Rahvapärimustes kõneldakse vanast puupakkudega sillutatud sõjateest. *Head sõjateed viisid pealinnast provintsidesse. E. Selli.
2. piltl sõda; sõdimine. See väeosa on läbinud pika, raske, kuulsusrikka sõjatee. Ristisõdalased asusid sõjateele veel alistamata rahvaste vastu. Isa läks sõjateele, sõjateed käima. Emad saatsid poegi, naised mehi sõjateele. Sõjatee tõi ta Saaremaale.

sõrmiline ‹-se 5›

1. ‹s› sõrmeava(de)ga toru v. sõrmeava rahvapillil. Torupilli, roopilli sõrmiline. Karjapasunal, pajupillil on sõrmilised peal. || (kasutatud ka sõrmise, klahvi kohta). *.. tõmbas mõne korra lõõtsa, katsus sõrmilisi ja pani jälle pilli kõrvale .. M. Metsanurk.
2. ‹adj› sõrmeavadega varustatud. Võttis sõrmilise vilepilli kätte ja hakkas seda puhuma.

söe|rada
sport jooksurada v. sõidutee, mille kattes on kasutatud söepuru. Spordiväljaku söerada. Söerada rullima. Jooksjad treenisid söerajal. Mootorisportlased võistlesid söe- ja ringrajal.

šokolaadi|tort
kok tort, mille tegemisel on kasutatud šokolaadi riivitult, tükkide v. glasuurina

taklaaž ‹-i 21› ‹s›
van
1. taglas. *Üle laeva põhjatu taevas, tuul vilistab taklaažis .. E. Past.
2. üliõpilasorganisatsioonis kasutatud vehklemistarbed (eeskätt keha kaitseks). *Ets Raukas, kes pidi sekundandiks olema, oli vastavas taklaažis .. B. Kangro.

tala|puu

1. talaks sobiv puu
2. talaks kasutatud puu

tankitõrje|püss
sõj varasemal ajal tankitõrjeks kasutatud pika raua ja suure kaliibriga jalaväerelv. Moodsad granaadiheitjad on tankitõrjepüssist tõhusamad.

tapper ‹tapri, taprit 2› ‹s›
aj jalaväe lähivõitluses kasutatud löögirelv, sõjakirves. Mehed teritavad, ihuvad tapreid. Vastane sai tapriga lagipähe. *Paljastatud mõõkade, tõstetud taprite ja rautatud nuiadega sööstsid liivlased ristiväele kallale .. E. Kippel. || (üldisemalt väikese kirve kohta). Tapriga raiuti kolde ees hagu. Jahimees pistis tapri vöö vahele ja läks metsa.

tõstand ‹-i 2› ‹s›
aj
1. saraskonna põllumaa osa, üks kolmeväljasüsteemi väljadest
2. sarasmaade hindamisel kasutatud saksa pindalaühik, umbes 22 ha

unar|sõna
unarusse jäänud, üldkeeles vähe kasutatud sõna, näit. edus, jumitu

uus ‹uue, uut 35› ‹adj›

1. hiljaaegu valminud, loodud v. omandatud; ant. vana (2. täh.) Uus ülikond, kleit, kübar. Uus maja lõhnas alles värvist. Ostis iga kuu endale uuemat kirjandust. Koor esines kontserdil helilooja uute lauludega. Asutati uus erakond. Täiesti uus kool võttis vastu esimesed õpilased. Sillamäe on suhteliselt uus linn. Uut linnaosa ühendab kesklinnaga uus bussiliin. Uus, alles äsja valminud sild. Uuelt, uuena, uuest peast maksis see auto korraliku varanduse. Poiss õppis kiiresti selgeks uued nipid, kombed. Uues ametis tunneb igaüks end esialgu ebakindlalt. | ‹substantiivselt›. *Samuti polnud ükskõik, kuidas kooriharjutust üles ehitada, millal uut õppida, millal vana korrata .. G. Ernesaks. || vähe kasutatud, esialgses seisundis. See palitu on veel päris uus. Täiesti uute, sissekandmata jalatsitega ei tasu matkama minna. Raamatud on võrdlemisi uue väljanägemisega. Uued, pärgadega koormatud kalmud. Kevadel on looduses kõik veel värske ja uus.
▷ Liitsõnad: tuli|uus, tutt|uus, uhiuus.
2. (kellegi kohta:) alles lühikest aega mingil alal tegutsenud v. praeguses seisundis olnud. Uus arst, esimest aastat tööl. Uue kolleegi esimesed tööpäevad. Selle väljaastumisega sai ta endale nii uusi sõpru kui uusi vihavaenlasi. Katsikulised tulid vaatama uut ilmakodanikku. Uus luud pühib puhta toa. *Tulite hiljuti sõjaväest, olete uus inimene meie vallas ... O. Tooming. || kellegi varemolnu moodi olev. Üliandekas poiss, küllap tuleb temast uus Einstein. Meil on häid lauljaid, aga uut Georg Otsa ei sünni.
3. senisele järgnev, järjekordne, lisa-. a. eelmist asendav v. väljavahetav. Kui Pontu suri, uut koera enam ei võetud. Pane uus plaat mängima. Lilledele tuleb iga päev uus vesi panna. Juba vajub tekile uus laine. Istutas vana marjapõõsa asemele uue. Mees jõi klaasi korraga tühjaks ja kiirustas kohe uut kallama. Pööras päevikus uue lehekülje. Alusta lauset uuelt realt. Haiglas tabas teda uus infarkt. Juhatusele valiti uus esimees. Uus vahetus tuli tööle. Pean endale uue koha otsima. Võeti vastu uus seadus. Meid ootasid ees uued katsumused. Vallutati üha uusi ja uusi alasid. Koit kuulutab uue päeva algust. Head uut aastat! Uut õppeaastat alustati uues koolimajas. Astusime uude aastatuhandesse. Uusim aeg 'uusajale järgnev üldajaloo periood'. Läks uut puhku sõidueksamit tegema. Ära enne vana kaevu täis aja, kui uus valmis ei ole. *Kui üks sugupõlv väsib, siis tuleb ta asemele uus .. E. Kippel. *Uuest mehest sai uus isa, järjekordsest naisest järjekordne ema. A. Beekman. | ‹substantiivselt›. *Siin toas on niisugune komme, et iga uuega [= uue poisiga] tehakse see nali läbi. V. Beekman. *Keegi ei teadnud, kust uued [= uustulnukad] tulid, kust pärit. M. Jürna. b. senisest erinev, teistsugune. Mul on nüüd uus aadress. Talveks sai jänes uue, valge kasuka. Võttis uue asendi. Remont andis korterile sootuks uue näo. Ammu tuttav, ent igal kevadel uuena tunduv mets. Läks uude usku. Kaupadel on jälle uued hinnad. Üritas anda vestlusele uut suunda. Katse alustada uut elu. Tundsin end lausa uue inimesena. *Äkki uueks saan kui vabakslastu .. H. Visnapuu. *Otsekohe on Liivi nagu ümber vahetatud. .. Uus Liivi on elevust täis. H. Pukk. || eelmisest hiljem valminud, nimetatud v. avastatud. Onu on maetud Otepää uuele kalmistule. Vana ja Uus Testament. Uus Maailm 'Ameerika'. Austraaliat on mõnikord nimetatud Uusimaks Maailmaks.
4. tänapäeva kuuluv, moodne. 10 rubla uues rahas, vääringus. Firma kasutab uusimat tehnikat. Ta on juba uue aja laps. Kirjutab uuema aja vaimus. Järgib kõige uuemat moodi. Uues muusikas kasutatakse ka uut helikeelt. Armeenia uue kirjanduse ja uue kirjakeele rajaja Hatšhatur Abovjan. Uus romaan 'uuenduslik suund prantsuse kirjanduses 1950.–60. aastail'. Vana ja uus kirjaviis. Uus 'Gregoriuse' kalender. Prantsuse filmikunsti uus laine. | ‹substantiivselt›. Uue võitlus vanaga. *See jõudude ümberasetumise protsess, üleminek uuele on alati ja igal pool olnud valuline. R. Sirge.
5. senitundmatu, uudne, värske. See olukord oli meile täiesti uus. Uus, seniolematu riik vajab teiste riikide tunnustust. Tuntud haigustest saadakse jagu, kuid tekivad uued haigused. Tuli minna mööda uut, sissetallamata rada. Avastati uus putukaliik. Noova heleduse kasvu ajal näib, nagu ilmuks taevasse uus täht. Kiirenev tempo sunnib omandama uusi töövõtteid. Lähenes probleemile uue nurga alt, värskelt. Uued muljed, kogemused, ideed. Avaldas uusi, ennekuulmata mõtteid tuleviku kohta. Ikka sama seltskond, mitte ühtegi uut nägu! V. Tormise rahvalaulude seaded on täiesti uus sõna meie koorimuusikas. Nägi asja korraga uues valguses, uue pilguga, uute silmadega. Riigi majanduses puhuvad nüüd hoopis uued tuuled. Noored toovad kunstiellu uut verd. Meeste viha sai uut toitu. Talle oli nagu uus elu sisse tulnud. Pole midagi uut päikese all. *.. sõita kuhugi kaugele, kus on uued inimesed ja olud, uued tuuled ja päikene, uued linnud ja lilled .. A. H. Tammsaare. *Neist [= keeltest] tõusid kui uued hääled, mida ta polnud kunagi varem kuulnud. F. Tuglas. | ‹substantiivselt›. Janu uue järele. Lisas meie luulesse uut ja varemolematut. Külaliselt küsiti, mis maailmas uuemat 'uudist'. *Nüüd siis läheb Tilde oma tütrega minema, neid ootab ees miski uus, võib-olla parem, võib-olla halvem. L. Promet.
6. kasut. taevakehade nimetustes. Uued Sauatähed 'tähekett Orioni tähtkujus'. Uus Sõel 'Plejaadide täheparve rahvapärane nimetus'. Uus kuu (noorkuu kohta).

vaka|maa
endisaegne Baltimaade pinnamõõt, võrdus algselt ühe vaka vilja külvipinnaga. Riia (umbes 0,37 ha), Tallinna (umbes 0,18 ha) vakamaa. Paarkümmend vakamaad, mõni vakamaa põldu, metsa. Külvas paar vakamaad rukist, lina. Talu suurus olnud kolmsada vakamaad. || (kasutatud ka vahemaa kohta). *Mõisa „häärbär” seisab mõni vakamaa järvest eemal .. A. Kitzberg. *Järsku taganes mets vakamaa kaugusele, avanes suur aed .. M. Metsanurk.

valgehallitus|juust
juust, mille valmistamisel on kasutatud valgehallitust tekitavaid hallitusseeni

vana|kraam
kasutatud asjad. Kaupleb vanakraamiga. Pööningult leitud vanakraam läks otse prügimäele.

vanuse|klass
vanusejärk, vanuserühm. Konjaki vanuseklassid. Murdmaasuusatamises võisteldi kõigis vanuseklassides. Võistlus toimub neljas vanuseklassis. Puistu vanuseklass (metsanduses varem kasutatud jaotusüksus).

veetõste|ratas
aj näit. põldude niisutamiseks kasutatud ringiaetav ratas, mille külge kinnitatud kopad v. kastid tõstsid vett ja valasid selle siis välja

viide1 ‹viite 18› ‹s›

1. viitamine, osutus; vihje. See oli otsene viide tema minevikule. Raamatus leidub selgeid viiteid toonastele sündmustele. Kohtualune õigustas end viitega raskele lapsepõlvele. Giidi viite peale pöörasid kõik pilgu häärberile. Iseloomustuses ei olnud vähimatki viidet poisi kasinatele vaimuannetele. *Lukk on ränk solvang igaühele, lukuta uks viide siseneja aususele. N. Baturin.
2. andmed tekstis kasutatud allika kohta; ühest kohast teise juhatav märge teatme- v. teadusteoses vm. Joonealused viited. Uurimus on varustatud rohkete viidetega. Joonise juures puudus viide kasutatud allikale.
▷ Liitsõnad: all|viide, allika|viide, kirjandus|viide, koha|viide, lehekülje|viide, rist|viide, side|viide, sise|viide, äraviide.

voolme|-ristirohi
bot paiguti kuivades kohtades kasvav ristirohi, mida rahvameditsiinis on kasutatud voolmete raviks (Senecio jacobaea)

võitlus|tee

1. võitluseks kasutatav v. kasutatud tee. Võitlusteel tuli läbida linnu ja külasid, kohtuda paljude tundmatute inimestega.
2. piltl võitlus(ed). Meie polk on läbinud pika, raske ja kuulsusrohke võitlustee. Paljude meeste võitlustee katkes lahinguis.

võrgu|laev
kal peam. võrgupüügil kasutatud suurem paat kiilu ja ühe ajutise mastiga

värvi|skeem
kavandatava(te) v. kasutatud värvitooni(de) skeem (näit. sisekujunduses)